järginud protsessiõigust • Riigikohus on riigi kõrgeim kohus, kes vaatab kohtulahendeid läbi kassatsiooni korras. Riigikohus on ühtlasi põhiseadusliku järelevalve kohus • Riigikohus kontrollib üksnes ringkonnakohtute lahendite õiguslikku külge, kas on õigesti kohaldatud materiaalõigust ja järginud protsessiõigust • Riigikohtus on tsiviil-, kriminaal-, halduskollegium (KS § 28) • Riigikohtus on põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium (KS § 29) • Riigikohut juhib ja esindab Riigikohtu esimees (PS § 150 lg 1, KS § 27) • PS võimaldab luua erikohtuid (PS § 148 lg 2) Kohtuniku staatus • Kohtunikuameti eluaegsus (PS § 147 lg 1 esimene lause) • Ametisse nimetamise kord (PS §150) - Riigikohtu esimehe nimetab ametisse Riigikogu Vabariigi Presidendi ettepanekul. - Riigikohtu liikmed nimetab ametisse Riigikogu Riigikohtu esimehe ettepanekul. - Muud kohtunikud nimetab ametisse Vabariigi President Riigikohtu ettepanekul.
Õiguse mõistmine riigikohtus: · Kassatsioonimenetlus · Teistmismenetlus jõustunud kohtuotsuste uuesti läbivaatamine kui on ilmnenud uued asjaolud · Põhiseaduslikkuse järelevalve (eraldi kolleegium). Riigikohtus on ka 3 kolleegiumit. Riigikohtu esimees on ametis 9a. Praegu on selleks Märt Rask. Riigikohtuesimees nim ametisse Riigikogu poolt. I ja II astme kohuste esimehed nim ametisse presidendi poolt. Riigikohtu esimees esitab ja juhib riigikohut, teostab järelevalvet, teeb ettepaneku riigikohtuniku ametisse nimetamiseks ning esitab kord aastas Riigikogu ees ülevaate kohtukorraldusest ja õigusemõistmisest. Riigikohtus on 3-liikmeline komisjon, kes annab loa mingi asja arutamiseks riigikohtus. Kui vähemalt 1 isik 3mest leiab, et seda asja peab arutama Riigikohtus, siis seda tehakse ja vastupidi. Kui ei võeta arutusele, siis jääb jõusse II astme kohtu otsus. Esitatud kaebused arutab Riigikohus ära ¼. Riigikohtus tuleb
oluline korrastada kohtusüsteemi ülesandeid ja struktuuri, arendada kohtusüsteemi rahastamist ja kohtuhaldust, süvendada selle enesekorralduslikku alget ning edendada kohtusüsteemi personalipoliitikat ja koolitust. Nende ülesannete täitmiseks on Eesti kohtunikud 2007. a täiskogul vastu võtnud käesolevad kohtusüsteemi arengu põhimõtted. II Kohtusüsteemi struktuuriline areng 5. Põhiseaduslik kolmeastmeline kohtusüsteem, mis sisaldab endas nii üldkohtuid, halduskohtuid kui ka Riigikohut, mis on ühtlasi põhiseadusliku järelevalve kohus, vastab Eesti õigusemõistmise vajadustele. Kohtusüsteemil on piisavalt arenguvõimalusi tõhusa õigusemõistmise tagamiseks. 6. Kohtusüsteemi põhiseaduslik ülesanne on õigusemõistmine. Selle ülesande paremaks täitmiseks tuleb kohtusüsteem vabastada õigusemõistmisega või selle vahetu tagamisega mitteseotud kohustustest ning eraldada kohtusüsteemist ka vastavad struktuuriüksused. 7
oluline korrastada kohtusüsteemi ülesandeid ja struktuuri, arendada kohtusüsteemi rahastamist ja kohtuhaldust, süvendada selle enesekorralduslikku alget ning edendada kohtusüsteemi personalipoliitikat ja koolitust. Nende ülesannete täitmiseks on Eesti kohtunikud 2007. a täiskogul vastu võtnud käesolevad kohtusüsteemi arengu põhimõtted. II Kohtusüsteemi struktuuriline areng 5. Põhiseaduslik kolmeastmeline kohtusüsteem, mis sisaldab endas nii üldkohtuid, halduskohtuid kui ka Riigikohut, mis on ühtlasi põhiseadusliku järelevalve kohus, vastab Eesti õigusemõistmise vajadustele. Kohtusüsteemil on piisavalt arenguvõimalusi tõhusa õigusemõistmise tagamiseks. 6. Kohtusüsteemi põhiseaduslik ülesanne on õigusemõistmine. Selle ülesande paremaks täitmiseks tuleb kohtusüsteem vabastada õigusemõistmisega või selle vahetu tagamisega mitteseotud kohustustest ning eraldada kohtusüsteemist ka vastavad struktuuriüksused. 7
Riigikohtu esimeest ja liikmeid saab kriminaalvastutusele võtta vaid õiguskantsleri ettepanekul Riigikogu koosseisu enamuse nõudel. Kohtuniku ametisse nimetamine - avaliku konkursi alusel, Kohtunikukandidaat peab läbima julgeolekukontrolli, I ja II astme kohtunikud nimetab ametisse Vabariigi President Riigikohtu üldkogu ettepanekul. Riigikohtu esimees - nimetab üheksaks aastaks ametisse Vabariigi Presidendi ettepanekul Riigikogu, esimees juhib ja esindab Riigikohut, teeb Riigikogule ettepaneku Riigikohtu kohtunike ametisse nimetamiseks, teostab seaduses ettenähtud järelevalvet ja täidab muid seadusest tulenevaid ülesandeid. Kohtuniku sõltumatuse tagatisteks on ka tema sotsiaalsed tagatised. Kohtuniku sots.tagatised - ametipalka, kohtuniku lisatasusid (reguleeritud kohtute seaduse), kohtuniku pensioni, kohtuniku puhkust jm tagatisi, mis kaasnevad tema ametiseisundiga.
Õiguskantsler on sõltumatu ametiisik, kes teostab järelvalvet seadusandliku ja täidesaatva riigivõimu ning kohaliku omavalitsuse õigustloovate aktide põhiseadusele ja seadustele vastavuse üle. Lahendab väärhalduse juhtumeid. 3.7 Millised on riigikohtu ülesanded? Tegeleda kohtulahenditega kassatsiooni korras ning konstitutsiooniline järelvalve. 3.8 Kes on riigikohtu esimees ja mis on tema ülesanne? Riigikohtu esimees on Märk Rask. Ta juhib ja esindab riigikohut ning teeb Riigkogule ettepaneku Riigikohtu kohtunike ametisse nimetamiseks. 3.9 Surmanuhtlusel on tänini ka Eestis oma pooldajad ja vastased. Mis on nende peamised argumendid? Surmanuhtluse keelustamise pooldajad: 1) Oluline on see, et enam ei saa inimesele elu tagasi anda ta võttis teise elu. 2) Osa on veendunud, et tsiviliseeritud inimühiskonnas ei ole kohta surmanuhtlustele. Surmanuhtluse keelustamise vastased: 1) Tapjatest ei saa inimesi (sinna hulka ei kuulu enesekaitsena tapmine).
püsiva töövõime kaotuse, siis makstakse talle kohtute seaduse alusel vastavat hüvitist. Kohunik, kohtunikuabi ja rahvakohtunik peavad andma enne teenistusse asumist vastava vande. (Ibid) 1.3 Riigikohus 7 Vabariigi Presidendi ettepanekul nimetab üheksaks aastaks Riigikohtu esimeheks Riigikogu. Riigkohtu esimees juhib ja esindab Riigikohut, teeb Riigikogule ettepaneku Riigikohtu kohtunike ametisse nimetamiseks, teostab seaduses ettenähtud järelvalvet ja täidab muid seadusest ning kohtu kodukorrast tulenevaid ülesandeid. Riigikohtu esimehe võib Riigikogu vabastada ametist tema enda soovil või kui ta haiguse tõttu või mõnel muul põhjusel on kuus kuud kestvalt järjest võimetu täitma ametiülesandeid. Riigikohtusse kuulub 19 riigkohtunikku,
Rahvakohtunik. Kohtunikuks nimetamine: on EV kodanik, valdab eesti keelt, omab kõrgemat juriidilist haridust, on kõrgete kõlbeliste omadustega ning peab omama ka kohtuniku tööks vajalikke omadusi. Kõik kandidaadid läbivad kõik julgestuskontrolli. Vanuseline ülempiir on 67 aastat. Kohtunikuks saamine toimub 2 aasta jooksul kui Sa oled kohtuniku kanditaat. See aeg pead töötama kohtunikuks kuskil kohtus. Lõppeb see aeg kohtuniku eksamiga. Funktsioonid: Juhib ja esindab riigikohut; teostab seaduslikku järelvalvet; teeb riigikogule ettepaneku riigikohtuniku esitamiseks; teeb ettekande riigikogule kohtukorraldustest. Kohtuniku kohustused: 1) üldkohutused kohtunik peab korrektselt vastavalt seadusele kohut mõistma. 2) Vaikimiskohustus kinniste kohtuistungite puhul ei tohi selle kohta infi anda 3) Nõupidamissaladuse vaikimise kohustus 4) Juhendamiskohustus praktikantide ja kohtunike kanditaatide juhendamine
Kohtunikud nimetatakse ametisse avaliku konkursi alusel. Kohtunikukandidaat peab läbima julgeoleku-kontrolli, mis võimaldaks tal juurdepääsu riigisaladusele. I ja II astme kohtunikud nimetab ametisse Vabariigi President. Ettepaneku selleks teeb Riigikohtu üldkogu, kuulanud eelnevalt ära kohtu üldkogu arvamuse, kuhu isik kandideerib. Riigikohtu esimehe nimetab üheksaks aastaks ametisse Vabariigi Presidendi ettepanekul Riigikogu. Riigikohtu esimees juhib ja esindab Riigikohut, teeb Riigikogule ettepaneku Riigikohtu kohtunike ametisse nimetamiseks, teostab seaduses ettenähtud järelevalvet ja täidab muid seadusest tulenevaid ülesandeid. Kohtuniku kohustused Kohtunik peab täitma oma ülesandeid erapooletult ja omakasupüüdmatult ning järgima teenistushuve ka väljaspool teenistust. Ta peab käituma laitmatult nii teenistuses kui ka väljaspool seda ning hoiduma tegudest, mis kahjustavad kohtu mainet. Kohtunikul on vaikimiskohustus ta ei
Rahvakohtunik. Kohtunikuks nimetamine: on EV kodanik, valdab eesti keelt, omab kõrgemat juriidilist haridust, on kõrgete kõlbeliste omadustega ning peab omama ka kohtuniku tööks vajalikke omadusi. Kõik kandidaadid läbivad kõik julgestuskontrolli. Vanuseline ülempiir on 67 aastat. Kohtunikuks saamine toimub 2 aasta jooksul kui Sa oled kohtuniku kanditaat. See aeg pead töötama kohtunikuks kuskil kohtus. Lõppeb see aeg kohtuniku eksamiga. Funktsioonid: Juhib ja esindab riigikohut; teostab seaduslikku järelvalvet; teeb riigikogule ettepaneku riigikohtuniku esitamiseks; teeb ettekande riigikogule kohtukorraldustest. Kohtuniku kohustused: 1) üldkohutused kohtunik peab korrektselt vastavalt seadusele kohut mõistma. 2) Vaikimiskohustus kinniste kohtuistungite puhul ei tohi selle kohta infi anda 3) Nõupidamissaladuse vaikimise kohustus 4) Juhendamiskohustus praktikantide ja kohtunike kanditaatide juhendamine
53). Kohtunikukandidaat peab läbima julgeolekukontrolli, mis võimaldaks tal juurdepääsu riigisaladusele (Kohtute seaduse § 54 lg 2). I ja II astme kohtunikud nimetab ametisse Vabariigi President. Ettepaneku selleks teeb Riigikohtu üldkogu, kuulanud eelnevalt ära kohtu üldkogu arvamuse, kuhu isik kandideerib. Riigikohtu esimehe nimetab üheksaks aastaks ametisse Vabariigi Presidendi ettepanekul Riigikogu. Riigikohtu esimees juhib ja esindab Riigikohut, teeb Riigikogule ettepaneku Riigikohtu kohtunike ametisse nimetamiseks, teostab seaduses ettenähtud järelevalvet ja täidab muid seadusest tulenevaid ülesandeid. Riigikogu kevadistungjärgul esitab Riigikohtu esimees Riigikogule ülevaate kohtukorralduse, õigusemõistmise ja seaduste ühetaolise kohta (ülevaated kättesaadavad Riigikohtu kodulehelt). Kohtuniku kohustused Kohtuniku kohustused Need on omavahel seotud ning suunatud ühelt poolt kohtuniku
Neid võib tagasi valida. Kohtunikuks nimetamine: on EV kodanik, valdab eesti keelt, omab kõrgemat juriidilist haridust, on kõrgete kõlbeliste omadustega ning peab omama ka kohtuniku tööks vajalikke omadusi. Kõik kandidaadid läbivad kõik julgestuskontrolli. Vanuseline ülempiir on 67 aastat. Kohtunikuks saamine toimub 2 aasta jooksul kui Sa oled kohtuniku kanditaat. See aeg pead töötama kohtunikuks kuskil kohtus. Lõppeb see aeg kohtuniku eksamiga. Funktsioonid: Juhib ja esindab riigikohut; teostab seaduslikku järelvalvet; teeb riigikogule ettepaneku riigikohtuniku esitamiseks; teeb ettekande riigikogule kohtukorraldustest. Kohtuniku kohustused: *üldkohutused – kohtunik peab korrektselt vastavalt seadusele kohut mõistma. *Vaikimiskohustus – kinniste kohtuistungite puhul ei tohi selle kohta infi anda *Nõupidamissaladuse vaikimise kohustus *Juhendamiskohustus – praktikantide ja
riigikohtu esimees: Märt Rask- saab olla ametis 9 aastat. Õiguse mõistmine riigikohtus- kõige valdavamalt kassatsioonimenetlus. Teistmismenetlus- jõustunud kohtuotsuste läbivaatamine uuesti, uute asjaolude ilmnemisel (teistmise korral minnakse otse riigikohtusse). Kohtunik võtab altkäemaksu. Põhiseaduslikkuse järelevalve. Valimistulemuste järelevalve. Põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium. Riigikohtu esimehe ülesanded: nim valitsusse riigikogu poolt presidendi, juhib ja esindab riigikohut, teostab järelvalvet, teeb riigikogule ettepaneku riigikohtu kohtunik ametisse nimetamiseks, 1 kord aastas (kevadel) teeb riigikogule ettekande kohta. Riigikohtusse pöördumine: riigikohus ei võta kõiki kaebusi vastu; 3 liiget vaatavad kohtuasja läbi, nendest oleneb, kas võetakse riigikohtusse arutamiseks. Riigikohtusse pöördudes pole vaja riigilõivu maksta, vaid kautsjon. Tsiviilasjades 1% tsiviilasja hinnast, hagita asjad: lapsendamise otsused, eeskosteprobleemid, pärandi
Riigikohtu esimeest ja liikmeid saab kriminaalvastutusele võtta vaid õiguskantsleri ettepanekul Riigikogu koosseisu enamuse nõudel. Kohtuniku ametisse nimetamine - avaliku konkursi alusel, Kohtunikukandidaat peab läbima julgeolekukontrolli, I ja II astme kohtunikud nimetab ametisse Vabariigi President Riigikohtu üldkogu ettepanekul. Riigikohtu esimees - nimetab üheksaks aastaks ametisse Vabariigi Presidendi ettepanekul Riigikogu, esimees juhib ja esindab Riigikohut, teeb Riigikogule ettepaneku Riigikohtu kohtunike ametisse nimetamiseks, teostab seaduses ettenähtud järelevalvet ja täidab muid seadusest tulenevaid ülesandeid. Kohtuniku sõltumatuse tagatisteks on ka tema sotsiaalsed tagatised. Kohtuniku sots.tagatised - ametipalk, kohtuniku lisatasusid (reguleeritud kohtute seaduse), kohtuniku pensioni, kohtuniku puhkust jm tagatisi, mis kaasnevad tema ametiseisundiga.
vastu võtnud Inglise parlament, ka common lawm, mis põhineb varasematel kohtulahenditel. Samalaadse probleemi lahendamisel on varasem otsus asja arutavale kohtule kohustuslik just nagu Eesti Vabariigi I ja II astme kohtutele kohustuslik Riigikohtu seisukoht mõne asja 27 lahendamisel. Kahe süsteemi vahel on ülisuured erinevused ka kohtukorralduse osas.Kui Eesti tunneb maa-, linna-, haldus-, ringkonnakohtuid ja Riigikohut, siis Inglismaa kohtusüsteemi kuuluvad 1) tsiviilasjade arutamiseks - maakonnakohtud I aste; - kõrgem kohus II aste, - Lordide Koda III aste; ja 2) kriminaalasjade arutamisel: rahukohtud I aste kergemate kriminaalasjade puhuks kuninglik kohus raskemate kriminaalasjade jaoks I astme kohus; apellatsioonikohus II astme kohus, kaebusi ei lahendata seaduse sisuliselt poolelt; Lordide Koda III astme kohus.
Riigikohus otsustab tema pädevusse kuuluvate asjade menetlusse võtmise kohtumenetluse seaduses sätestatud alusel vähemalt kolmeliikmelises koosseisus. Asi võetakse menetlusse, kui selle menetlemist nõuab vähemalt üks riigikohtunik. Riigikohus on ühtlasi põhiseaduslikkuse järelevalve kohus. Riigikohtu esimehenimetab Riigikogu Vabariigi Presidendi ettepanekul üheksaks aastaks. Riigikohtu esimees: 1) juhib ja esindab Riigikohut; 2) teeb Riigikogule ettepaneku Riigikohtu kohtunike ametisse nimetamiseks; 3) teostab seaduses ettenähtud järelevalvet; 4) täidab muid seadusest ja kohtu kodukorrast tulenevaid ülesandeid. Riigikohtu esimees esitab kord aastas Riigikogu kevadistungjärgul Riigikogule ülevaate kohtukorralduse, õigusemõistmise ja seaduste ühetaolise kohaldamise kohta. Riigikohtu esimehe äraoleku ajal või volituste lõppemisel täidab Riigikohtu esimehe ülesandeid tema määratud riigikohtunik
Riigikohus otsustab tema pädevusse kuuluvate asjade menetlusse võtmise kohtumenetluse seaduses sätestatud alusel vähemalt kolmeliikmelises koosseisus. Asi võetakse menetlusse, kui selle menetlemist nõuab vähemalt üks riigikohtunik. Riigikohus on ühtlasi põhiseaduslikkuse järelevalve kohus. Riigikohtu esimehe nimetab Riigikogu Vabariigi Presidendi ettepanekul üheksaks aastaks. Riigikohtu esimees: 1) juhib ja esindab Riigikohut; 2) teeb Riigikogule ettepaneku Riigikohtu kohtunike ametisse nimetamiseks; 3) teostab seaduses ettenähtud järelevalvet; 4) täidab muid seadusest ja kohtu kodukorrast tulenevaid ülesandeid. Riigikohtu esimees esitab kord aastas Riigikogu kevadistungjärgul Riigikogule ülevaate kohtukorralduse, õigusemõistmise ja seaduste ühetaolise kohaldamise kohta. Riigikohtu esimehe äraoleku ajal või volituste lõppemisel täidab Riigikohtu esimehe ülesandeid tema määratud riigikohtunik
Kohtunikud nimetatakse ametisse avaliku konkursi alusel. Kohtunikukandidaat peab läbima julgeoleku- kontrolli, mis võimaldaks tal juurdepääsu riigisaladusele. I ja II astme kohtunikud nimetab ametisse Vabariigi President. Ettepaneku selleks teeb Riigikohtu üldkogu, kuulanud eelnevalt ära kohtu üldkogu arvamuse, kuhu isik kandideerib. Riigikohtu esimehe nimetab üheksaks aastaks ametisse Vabariigi Presidendi ettepanekul Riigikogu. Riigikohtu esimees juhib ja esindab Riigikohut, teeb Riigikogule ettepaneku Riigikohtu kohtunike ametisse nimetamiseks, teostab seaduses ettenähtud järelevalvet ja täidab muid seadusest tulenevaid ülesandeid. Kohtuniku kohustused Kohtunik peab täitma oma ülesandeid erapooletult ja omakasupüüdmatult ning järgima teenistushuve ka väljaspool teenistust. Ta peab käituma laitmatult nii teenistuses kui ka väljaspool seda ning hoiduma tegudest, mis kahjustavad kohtu mainet
Esimese ja teise astme kohtunikud nimetab ametisse Eesti Vabariigi President. Ettepaneku selleks teeb Riigikohtu üldkogu, kuulanud eelnevalt ära selle kohtu üldkogu arvamuse, kuhu isik kandideerib. Kohtuteenistusse määrab esimese ja teise astme kohtuniku Riigikohtu üldkogu, kes määrab ka kohtumaja, mis saab kohtuniku alaliseks teenistuskohaks. Riigikohtu esimehe nimetab üheksaks aastaks ametisse Vabariigi Presidendi ettepanekul Riigikogu. Riigikohtu esimees juhib ja esindab Riigikohut, teeb Riigikogule ettepaneku Riigikohtu kohtunike (riigikohtunike) ametisse nimetamiseks, teostab seaduses ettenähtud järelvalvet ja täidab muid seadusest ja kohtutule seadusest ja kohtu kodukorrast tulenevaid ülesandeid. Riigikohtu esimehe võib Riigikogu vabastada ametist tema enda soovil (Vabariigi Presidendi ettepanekul) või kui ta haiguse tõttu või muul põhjusel kuus kuud järjest on kestvalt võimetu täitma oma ametiülesandeid.
annaabi.ee 
