d) Sedoheptuloos-7-fosfaat+ glütseraldehüüd-3-fosfaat Fruktoos-6- fosfaat+erütroos-4-fosfaat. e) Ribuloos-5-fosfaat Ksüluloos-5-fosfaat. 7. Selgitage 2-4-lausega mille poolest erineb maksas ja lihastes leiduva glükogeeni kasutamine meie organismis. 8. Millised loetletud ühenditest on inimese organismis glükoheogeneetilised substraadid. a) Alaniin. b) Aspartaat. c) Histidiin. d) Leutsiin. e) Etanool. f) Glütserool. h) Palmitat. 9. Millised ühendid tekivad ribonukleotiidi reduktaasi reaktsiooni tulemusel. a) IMP ja OMP. b)PRPP. c) Desoksüribonukleotidid. d) Ribonukleotiidid. e) Fosforibosuulamiin. 10. Kirjutage skemaatiliselt kataboolne rada, mille abil on võimalik glütamaadi (5C) koosseisu kuuluv süsinik täielikult oksüdeerida. Nimetage olulisemad etapid, kus tekib/kulutatakse ATP või tekib redutseeritud koensüüme. Naidake kui palju on kooku saada ATP-d glütamaadi süsiniku oksüdeerimise arvel võttes arvesse ka
aatomite arv molekulis on enamasti 3 6 (Näiteks: riboos, trioos, pentoos). mRNA- Informatsiooni-RNA ehk mRNA on RNA liik, mis toob valgusünteesiks (translatsioon) kohale geneetilise info rakutuumas asuvatest kromosoomidest tsütoplasmas olevatesse ribosoomidesse. Nukleotiid- nukleiinhappe monomeer, mis on moodustunud lämmastikaluse, 5 süsinikulise suhkru (riboosi või desoksüriboosi) ja fosfaatrühma liitumisel. Eristatakse desoksüribonukleotiidi, mis on DNA monomeer ja ribonukleotiidi, mis on RNA monomeer. Oligosahhariid- on madalmolekulaarsed liitsuhkrud, mis on moodustunud enamasti 2 lihtsuhkru omavahelisel liitumisel (Näiteks: sahharoos, laktoos, maltoos). Peptiidside- kovalentne side valgu molekuli ehitusse kuuluvate aminohappejääkide vahel. Polüsahhariid- on kõrgmolekulaarsed ühendid (polümeerid, liitsuhkrud), mille ehituslikuks elementideks on lihtsuhkrute jäägid (Näiteks: tärklis, glükogeen, tselluloos).
O N H O 8. Kuidas toimub nukleosiidmonofosfaatide transformatsioon nukleosiiddi- ja nukleosiidtrifosfaatideks? Nukleotiidi fosforüülrühmale liituvad fosfoanhüdriidsideme abilfosfaatrühmad, mis pärinevad nt ATPlt või GTPlt. Millise üldnimetusega ensüümid vastavaid reaktsioone katalüüsivad, kui on teada, et reaktsiooni tulemusel toimub fosforüüli ülekanne? Kinaasid (Transferaasid) 9. DNA-sse kuuluvad desoksüribonukleotiidid sünteesitakse ribonukleotiidi reduktaasi toimel vastavatest ribonukleotiididest. Milline koensüüm varustab sünteesi katalüüsivaid ensüüme elektronidega? NADPH 10. DNA sünteesiks vajalike tümiin-nukleotiidide sünteesi eest vastutab ensüüm tümidülaadi süntaas. Mis on selle ensüümi substraadiks? dUMP (desoksüuridiinmonofosfaat) 11. Katabolismi lõpp-produktina tekib primaatide, lindude ja mitmete teiste organismide rakkudes puriinidest kusihape, pürimidiinidest aga
elemendid: Fe, Cu, Zn, Mn, Co, I, Mo, V, Ni, Cr, F, Se,Si, Sn, B, As. Enamasti nim. 16 elementi, kuid eri organismirühmadel on ka mõningaid erinevusi.Monosahhariid-ehk .lihtsuhkrud on madalmolekulaarsed orgaanilised ühendid. mRNA-ül. Toob DNA sisalduva info ribosoomi valgust sünteesi paika.Nukleotiid-nukleiinhappe monomeer, mis on moodustunud lämmasttikaluse,5-süsinikulise suhkru(riboosi või desoksüriboosi) ja fosfaatrühma liitumisel. Eristatakse desoksüribonukleotiidi mi on DNA monomeer ja ribonukleotiidi, mis on RNA monomeer.Oligosahhariid- matemaatika alane teadvus veres.Peptiidside-kovalentne side valge molekli ehitusse kuuluvate aminohappejääkide vahel. Polüsahhariid- on kõrgmolekulaarsed orgaanilised ühendid mille ehituslikeks lülideks on monosahriidid.Renaturatsioon-valgu kõrgemat( neljandat, kolmdat ja teist) järku ruumiliste struktuuride taastumine, denaturatsioon pöördprotsess. Retseptorvalk-rakumembraami koostises esinev valgu
vajavad elutegevuseks suhteliselt suurtes kogustes (võrrelduna mikroelementidega). · Mikroelemendid on keemilised elemendid, mida organismid (taimed ja loomad) vajavad elutegevuseks suhteliselt väikesetes kogustes (võrrelduna makroelementidega). · Monosahhariidid- · mRNA- on informatsiooni molekulid · Nukleotiid- ukleiinhappe monomeer, mis on moodustunud lämmastikaluse, 5- süsinikulise suhkru ja fosfaatrühma liitumisel. Eristatakse desoksüribonukleotiidi, mis on DNA monomeer ja ribonukleotiidi, mis on RNA monomeer · Polüsahhariid-Polüsahhariide saadakse polükondentsatsiooni teel. Koosneb monosahhariidide jääkidest, kui see läheb pikaks, siis tuleb polüsahhariid. Tekkel eraldub igas vaheastmes vesi. Seedimisel seotakse vesi-hüdrolüüsil · Ribonukleiinhape-ehk RNA on organismi rakkudes leiduv nukleiinhape. RNA on biopolümeer, millel olenevalt vormist on mitmeid erinevaid funktsioone.
ensüümide aktiveerimiseks) 35 antikeha neljast ahelast koosnev valk, mis on moodustunud selgroogsesse organismi sattunud võõrainete e antigeenide kahjutuks tegemiseks 36 nukleiinhape organismides esinev biopolümeer, mille monomeerideks on nukleotiidid (eristatakse DNA ja RNA molekule) 37 nukleotiid nukleiinhappe monomeer, mis on moodustunud lämmastikaluse, 5- süsinikulise suhkru ja fosfaatrühma liitumisel. (eristatakse desoksüribonukleotiidi DNA monomeer ja ribonukleotiidi RNA monomeer) 38 komplementaarsusprintsiip kindlate lämmastikaluste paardumine nukleiinhapete molekulides, mis põhineb vesiniksidemete moodustumises (DNA A&T;C&G, RNA A&U;C&G) 39 biheeliks DNA ruumiline mudel 1. Millised keemilised elemendid kuuluvad makroelementide hulka? Miks vajab organism neid suhteliselt suurtes kogustes? O, C, H, N, P, S O, C ja H kuuluvad kõigi orgaaniliste ühendite koostisse
Adenosiinfosfaat ehk ATP on universaalne energia talletaja ja ülekandja, mis osaleb kõigi rakkude metabolismis. ATP molekul on ribonukleotiid, mis koosneb lämmastikualusest adeniin, riboosist ja kolmest fosfaatrühmast. Kui molekuli koostisse kuulub kaks fosfaatrühma, siis nim. ühendit adenosiindifosfaadiks(ADP). Erinevad lämmastikualused: · GTP(valkude süntees). · ATP, GTP, CTP ja UTP kasutatakse nelja ribonukleotiidi RNA sünteesiks. Erinevad üksteisest lämmastikualuse poolest. RNA sünteesil eraldub neist kaks fosfaatrühma ja sünteesitavasse RNA ahelasse jäänud ühe fosfaatrühmaga nukleotiidid(RNA monomeerid). · ATP, GTP, CTP ja TTP kasutatakse nelja desoksüribonukleotiidi DNA sünteesiks. DNA kahekordistumisel kasutatakse neid, sünteesi käigus eralduvad fosfaatrühmad ja DNA molekuli koostisse jäävad ühe fosfaatrühmaga monomeerid.
S. Tihti paigutatakse nende hulka ka K, Mg ja Ca. mikroelemendid- organismide normaalseks elutegevuseks üliväikestes kogustes vajalikud keemilised elemendid: Fe, Cu, Zn, Mn, Co, I, Mo, V, Ni, Cr, F, Se, Si, Sn, B, As. Enamasti nim. 16 elementi, kuid eri organismirühmadel on ka mõningaid erinevusi. monosahhariidid- mRNA- nukleotiid- nukleiinhappe monomeer, mis on moodustunud lämmastikaluse, 5-süsinikulise suhkru ja fosfaadtrühma liitumisel. Eristatakse desoksüribonukleotiidi, mis on DNA monomeer ja ribonukleotiidi, mis on RNA monomeer oligosahhariid- peptiidside- kovalentne side valgu molekuli ehitusse kuuluvate aminohappejääkide vahel polüsahhariid- renaturatsioon- valgu kõrgemat järku ruumiliste struktuuride taastumine, denaturatsiooni pöördprotsess retseptorvalk- rakumembraani koostises esinev valgu molekul, mis edastab väliskeskkonna infot raku sisemusse ribonukleiinhape- RNA, biopolümeer, mille monomeerideks on ribonukleotiidid. Eristatakse mRNA,
pöördumatu. Renaturatsioon Valgumolekulide kõrgeima järgu struktuuride iseeneslik taastumine. Ensüüm biokeemilise reaktsiooni kiirust reguleeriv valk. Vitamiin bioaktiivse toimega madalmolekulaarne orgaaniline aine. Need on vajalikud nt. ensüümide aktiveerimiseks. Nukleotiid nukleiinhappe monomeer, mis on moodustunud lämmastikaluse, 5- süsinikulise suhkru ja fosfaatrühma liitumisel. Eristatakse desoksüribonukleotiidi, mis on DNA monomeer ja ribonukleotiidi, mis on RNA monomeer 21. Tunnete ära ja teete piltidel vahet valgu eri struktuuridel, DNA biheeliksil ja RNAl. Õpikust lk. 39-42
GTP guanosiintrifosfaat (lämmastikalus guaniin), CTP tsütosiintrifosfaat (lämmastikalus tsütosiin), TTP tümidiintrifosfaat (lämmastikalus tümidiin), UTP uratsiiltrifosfaat (lämmastikalus uratsiil). 24. Mille poolest erinevad ADP ja ATP? ATP-s on kolm fosfaatrühma, kuid ADP-s on kaks fosfaatrühma. 25. Milleks kasutatakse organismis makroergilisi ühendeid? Too näiteid konkreetsetest protsessidest. Kasutatakse organismis DNA-, RNA- ja valgusünteesil. RNA- sünteesiks on vaja nelja ribonukleotiidi: ATP, GTP, CTP ja UTP. DNA- sünteesiks on vaja nelja desoksüribonukleotiidi: ATP, GTP, CTP ja TTP. 26) Milliste polüsahhariididena talletatakse erinevates organismides glükoosivarusid? Taimedes tärklisena ja loomorganismides esineb polüsahhariidi glükogeenina. 27) Kuidas saadakse polüsahhariididest energiat? Polüsahhariidid lagundatakse monosahhariidideks. 28) Kui palju energiat on võimalik saada 1 glükoosimolekuli täielikul lagundamisel? 1 glükoosimolekuli täielikul
Monosahhariid-ehk lihtsuhkrud, on madalmolekulaarses ühendid, kus süsiniku aatomite arv molekulis on enamasti 3 6 (Näiteks: riboos, trioos, pentoos). mRNA- Informatsiooni-RNA ehk mRNA (messenger RNA) on RNA liik, mis toob valgusünteesiks (translatsioon) kohale geneetilise info kromosoomidest ribosoomidesse. Nukleotiid-nukleiinhappe monomeer, mis on moodustunud lämmastikaluse, 5 süsinikulise suhkru (riboosi või desoksüriboosi) ja fosfaatrühma liitumisel. Eristatakse desoksüribonukleotiidi, mis on DNA monomeer ja ribonukleotiidi, mis on RNA monomeer. Oligosahhariid-on madalmolekulaarsed liitsuhkrud, mis on moodustunud enamasti 2 lihtsuhkru omavahelisel liitumisel (Näiteks: sahharoos, laktoos, maltoos). Peptiidside-kovalentne side valgu molekuli ehitusse kuuluvate aminohappejääkide vahel. Polüsahhariid-on kõrgmolekulaarsed ühendid (polümeerid, liitsuhkrud), mille ehituslikuks elementideks on lihtsuhkrute jäägid (Näiteks: tärklis, glükogeen, tselluloos).
Mutatsioon - muutus raku kromosoomide või geenide struktuuris või arvus Mükotoksiin - seenetoksiin on mõnede seente poolt sündeesitav mürkaine Mütseel - hulkraksete seente kehal moodustuv seeneniitide kogum Neutraalne regulatsioon - närvisüsteemi vahendusel toimuv loomorganismi elundite ja elundkondade talitluste regulatsioon Nukleotiid - nukleiinhappe monomeer, mis on moodustunud lämmastikaluse, 5-süsinikulise suhkru ja fosfaatrühma liitumisel. Eristatakse desoksüribonukleotiidi, mis on DNA monomeer ja ribonukleotiidi, mis on RNA monomeer Ontogenees - isendi individuaalne aren. Sugulisel paljunemisel vältab viljastumisest kuni surmani, mittesugulisel - vanemorganismist eraldumisest surmani Otsene areng - roomajatel, lindudel ja imetajatel esinev areng, mille korral vastsündinu sarnaneb üldplaanilt oma vanematega Ovogenees -munaraku areng ovogoonist küpse munarakuni Ovogoon - emasorganismis esinev munaraku eellane
Mutatsioon - muutus raku kromosoomide või geenide struktuuris või arvus Mükotoksiin - seenetoksiin on mõnede seente poolt sündeesitav mürkaine Mütseel - hulkraksete seente kehal moodustuv seeneniitide kogum Neutraalne regulatsioon - närvisüsteemi vahendusel toimuv loomorganismi elundite ja elundkondade talitluste regulatsioon Nukleotiid - nukleiinhappe monomeer, mis on moodustunud lämmastikaluse, 5- süsinikulise suhkru ja fosfaatrühma liitumisel. Eristatakse desoksüribonukleotiidi, mis on DNA monomeer ja ribonukleotiidi, mis on RNA monomeer Ontogenees - isendi individuaalne aren. Sugulisel paljunemisel vältab viljastumisest kuni surmani, mittesugulisel - vanemorganismist eraldumisest surmani Otsene areng - roomajatel, lindudel ja imetajatel esinev areng, mille korral vastsündinu sarnaneb üldplaanilt oma vanematega Ovogenees -munaraku areng ovogoonist küpse munarakuni Ovogoon - emasorganismis esinev munaraku eellane
Mutatsioon - muutus raku kromosoomide või geenide struktuuris või arvus Mükotoksiin - seenetoksiin on mõnede seente poolt sündeesitav mürkaine Mütseel - hulkraksete seente kehal moodustuv seeneniitide kogum Neutraalne regulatsioon - närvisüsteemi vahendusel toimuv loomorganismi elundite ja elundkondade talitluste regulatsioon Nukleotiid - nukleiinhappe monomeer, mis on moodustunud lämmastikaluse, 5-süsinikulise suhkru ja fosfaatrühma liitumisel. Eristatakse desoksüribonukleotiidi, mis on DNA monomeer ja ribonukleotiidi, mis on RNA monomeer Ontogenees - isendi individuaalne aren. Sugulisel paljunemisel vältab viljastumisest kuni surmani, mittesugulisel - vanemorganismist eraldumisest surmani Otsene areng - roomajatel, lindudel ja imetajatel esinev areng, mille korral vastsündinu sarnaneb üldplaanilt oma vanematega Ovogenees -munaraku areng ovogoonist küpse munarakuni Ovogoon - emasorganismis esinev munaraku eellane
5. Desoksüribonukleotiidide ainus roll on olla DNA sünteesi eelühendiks. 4 Enamikus organismidest on substraatideks vastavad nukleosiid- Lehekülg difosfaadid. 2'-OH asendamine hüdriidiga katalüüsitakse ribonukleotiidi reduktaasi poolt. Tümidiinnukleotiidide (dTMP) süntees. DNA sisaldab uratsiili asemel tümiini, mis sünteesitakse dTMP kujul. Otseseks eellaseks dTMP sünteesil on dUMP, mis omakorda sünteesitakse kas CDP-st või UDP-st. XXVI DNA REPLIKATSIOON. REKOMBINATSIOON. VIGADE PARANDUS 1. DNA replikatsioon on semikonservatiivne. DNA replikatsiooni tulemusena tekivad uued DNA dupleksmolekulid, mille üks ahel
Sigma faktor. Sisaldab 3 etappi: 1. RNA polümeraasi holoensüümi (a2bb') seondumine DNA promootorpiirkonda. 2. RNA polümeraasi toimel lokaalne DNA ahelate lahtikeeramine ja matriitsahela teke 3. Fosfodiestersidemete esmane teke tekkivas RNA ahelas. Pärast 8-9 lülitist s-faktor vabaneb ja põhiensüüm (a2bb') jätkab elongatsiooni. Initsiatsioonil moodustatakse lühikesi, 2-8 ribonukleotiidilisi ahelaid, mis vabanevad - abortiivne trranskriptsioon. See peatub kui ahelas on üle 10 ribonukleotiidi. Promootori ülesvoolu järjestused täh. "-" märgiga; allavoolu "+" märgiga.Transkriptsiooni initsiatsiooni punkt on +1, milleks tavaliselt puriinalus. 111. RNA ahela elongatsioon prokarüootidel. Elongatsioon - RNA ahela pikendamine. Transkriptsiooni mull 18 nukleotiidi paari pikk; 40 ribonukleotiidi RNAsse sekundis. RNA polümeraas ise keerab ettepoole lahti ja sulgeb tagantpoolt jälle DNA kaksikheeliksi. Lühike DNA/RNA heterodupleks RNA sünteesi alguses. Ilmselt vaid 3
Morfoloogia uurib organismide välisehitust. Nukleotiid nukleiinhappe monomeer, mis on Morgani seadus ühest kromosoomis lähestikku moodustunud lämmastikaluse, 5-süsinikulise paiknevad geenid on lineaarses ahelduses ning suhkru (riboosi või desoksüriboosi) ja fosfaatrühma päranduvad järglastele enamasti üheskoos. liitumisel. Eristatakse desoksüribonukleotiidi, mis on DNA monomeer ja ribonukleotiidi, mis on RNA Mutageen mutatsioone tekitav tegur. monomeer. Mutageenideks võivad olla mitmesugused keemilised ühendid, füüsikalised ja bioloogilised Oligosahhariidid on madalmolekulaarsed tegurid. liitsuhkrud, mis on moodustunud enamasti 2
derivaatidest ja lämmastikalus lisatakse enne kui riboos-5-fosfaat. Kui puriiniringi aatomid pärinevad 6 erinevast kohast, siis pürimidiiniringi aataomid ainult kahest eelühendist. Pürimidiini lähteühenditeks on karbamoüülfosfaat, aspartaat ja PRPP. Süntees koosneb 6 erinevast astmest, mille lõpp-produktiks on UMP. Desoksüribonukleotiidide sünteesi põhimõte Sünteesitakse vastavatest nukleosiid-difosfaatidest, kus 2'-OH taandatakse ribonukleotiidi reduktaasi abil kas tioredoksiini või glutaredoksiini osalusel. Tümidiinnukleotiidide (dTMP) süntees DNA sisaldab uratsiili asemel tümiini, mis sünteesitakse desoksüribonukleotiidi kujul, mille otseseks sünteesiks kasutatakse dUMP, mille eellasteks on UDP või CDP. DNA replikatsioon Uute polünukleotiidahelate süntees, kus DNA molekulist sünteesitakse identsed koopiad. DNA kaksikahel peab lahti keerduma, et tagada DNA-polümeraasile juurdepääs üheahelalistele templeitidele ehk
Nukleotiid koosneb lämmastikalusest (N-alustest, pentoosist ja ühest või enamast fosfaatrühmast: • N-aluseks on puriin voi pürimidiin • Pentoosiks on D-riboos voi 2-desoksü-D-riboos N-aluse ja pentoosi kompleks on nukleosiid. Nukleiin hapete monomeerid. Nukleotiidid on nukleosiidide (puriin- või pürimidiinaluse ja pentoosi kompleksid) mono-, di- või trifosfaatestrid. Riboosi hüdroksüülrühma esterifitseerumine fosforhappejäägiga annab ribonukleotiidi, desoksüriboos – desoksüribonukleotiidi. ATP – viitab N-alusele ja fosfaadijääkide arvule. Desoksüribonukleotiidi sümbolid – dATP, dGDP jne. 12. RNA: ehitus, funktsioon RNA e ribonukleiinhape koosneb ribonukleotiidide jääkidest, on üks ahel ja lämmastikalusteks on AGCU; DNA ahelalt komplementaarsuse alusel tehtud koopia. Eristatakse kolme RNA-d: Ribosoomi – osaleb aminohapete lülitumises sünteesitavasse polüpeptiidahelasse
enamast fosfaatrühmast: · N-aluseks on puriin voi pürimidiin · Pentoosiks on D-riboos voi 2-desoksü-D-riboos N-aluse ja pentoosi kompleks on nukleosiid. Nukleotiidid on nukleiinhapete monomeerid, nukleosiidide (puriin- või pürimidiinaluse ja pentoosi kompleksid) mono-, di- või trifosfaatestrid (AMP, ADP, ATP). Riboosi hüdroksüülrühma esterifitseerumine fosforhappejäägiga annab ribonukleotiidi, desoksüriboos desoksüribonukleotiidi. 12. RNA: ehitus, funktsioon 3 RNA e ribonukleiinhape koosneb ribonukleotiidide jääkidest, on üks ahel ja lämmastikalusteks on A=U (adeniin, uratsiil), GC (guanidiin, tsüstidiin); DNA ahelalt komplementaarsuse alusel tehtud koopia. Eristatakse kolme RNA-d: rRNA osaleb aminohapete lülitumises sünteesitavasse polüpeptiidahelasse (ribosoomides)
lagundatakse TCA tsüklis lõplikult · Glutamaat transamineerib oksaalatsetaadi aspartaadiks, mis siseneb uurea tsüklisse. Glutamaadi dehüdrogenaas vabastab glutamaadist NH4+, mis siseneb uurea tsüklisse karbamoüülfosfaadi koosseisus . Desoksüribonukleotiidide ainus roll: olla DNA sünteesi lähteühendeiks. Enamikus organismides on substraatideks vastavad nukleosiiddifosfaadid (NDP-d) 2'-OH asendamist hüdriidiga katalüüsib ensüüm ribonukleotiidi reduktaas DNA replikatsioon Uute polünukleotiidahelate süntees, st DNA (ema)molekuliga identsete koopiate (tütarmolekulide) süntees. Baseerub lämmastikaluste komplementaarsuse printsiibile. DNA kaksikheeliks (dsDNA) peab lahti keerduma, et tagada DNA-polümeraasile juurdepääs üheahelalisele (ssDNA) templeit- ehk sabloonahelale. DNA replikatsioon on semi- e. poolkonservatiivne (semiconservative), st tütarmolekulis üks ahel
elektrivälja toimel. Osakese elektroforeetiline liikuvus elektriväljas sõltub elektrilisest potentsiaalist ja osakese summaarlaengust. Kuna erinevatel valkudel on samades tingimustes erinev summaarlaeng, lahutuvad nad elektriväljas. Levinum on tahkel kandjal toimuv tsonaalne elektroforees. 11. Nukleotiidid. Nukleotiidid on nukleiinhappe monomeerid. Nad on nukleosiidide mono-, di-, või trifosfaatestrid. Riboosi/desoksüriboosi esterifitseerumine fosforhappejäägiga annab ribonukleotiidi/desoksüribonukleotiidi. DNA-s võivad esineda nukleotiidid: adenosiinfosfaat A, guanosiinfosfaat G, tsütidiinfosfaat C ja tümidiinfosfaat T. RNA-s esineb tümidiinfosfaadi asemel uridiinfosfaat U. Nukleotiidid on komplementaarsed ( A-T/U ja C-G). Rakus esinevad nukleotiidid anioonidena, st nad on happed. 12. RNA: ehitus, funktsioon. RNA on DNA ühelt ahelalt komplementaarsuse põhjal tehtud koopia. (Lämmastikalusteks A; U - uratsiil; G;C)
Eukarüootidel toimub RNA süntees rakutuumas (prokarüootidel selgelt eristuv tuum puudub). Eukarüootsed RNA polümeraasid ei saa iseseisvalt transkriptiooni initsieerida; enne promootoriga seondumist on vaja polümeraasi seondumist transkriptsioonifaktoritega. 58. Transkriptsiooni elongatsioon ja terminatsioon. Elongatsioon: RNA polümeraasist vabaneb sigma faktor. DNA ahelad on teineteisest 18bposas eraldunud, RNA ahela süntees toimub kiirusega 40 nt/sek (= 40 ribonukleotiidi RNAsse sekundis). RNA polümeraas ise keerab ettepoole lahti ja sulgeb tagantpoolt jälle DNA kaksikheeliksi. Tekkinud DNA-RNA dupleks on lühike, tavaliselt 3 nukleotidipaari pikk; protsessi stabiilsuse tagab seega pigem DNA ja RNA seotus RNA-polümeraasiga. Terminatsioon: toimub siis, kui RNA polümeraas kohtab terminatsioonisignaali. Jaguneb kaheks: Rho-sõltumatu ja rho-sõltuv terminats. Rho-sõltuv terminats toimub
Pentoosi suhtes spetsiifikat pole (riboos, desoksü-). 4 klassi: Adenülaadi kinaas fosforüülib AMP ja dAMP Kinaas, mis kasutab GMP ja dGMP Kinaas, mis kasutab CMP, UMP ja dCMP dTMP kasutav kinaas. Difosfaadi kinaasid (NDP) aluse või pentoosi suhtes mittespetsiifilised. Kehtib nii doonir kui aktseptori suhtes. 13. CTP süntees UTP-st lähtudes. 14. Pürimidiinide biosünteesi regulatsioon. Desoksünukleotiidide süntees 15. Ribonukleotiidi reduktaasi reaktsioon, mehhanism ja regulatsiooni tähtsus. 2' positsioonis riboosil OH asendada H aatomiga. Konversioon toimub nukleosiiddifosfaatide tasemel. 16. Tümidülaadi sünteesi reaktsioon. Metüülrühma allikas. 17. Dihüdrofolaadi reduktaasi reaktsiooni roll desoksütümidülaadi sünteesis. Dihüdrofolaadi reduktaas on vajalik tetrahüdrofolaadi regenereerimiseks dihüdrofolaadist. 18. Inhibiitorid: fluorouratsüül, metotreksaat, aminopteriin.
tümiin (T), tsütosiin (C). Nukleotiide nim. lämmastikaluste järgi. DNA molekul koosneb 2 ahelast, mis on omavahel liitunud komplementaarsusprintsiibi alusel (nukleotiidide üksteisele vastavus) – A=T ja C-G (3 vesiniksidet). DNA nukleotiidne järjestus on primaarstruktuur, 2 ahelat on omavahel keerdunud biheeliksiks on sekundaarstruktuur. DNA ülesanne on gen info säilitamine ja täpne ülekanne tütarrakkudele. RNA monomeeriks on ribonukleotiid. Ribonukleotiidi moodustavad lämmastikalus, riboos ja fosfaatrühm. 4 N-alust: adeniin, guaniin, tsütosiin ja uratsiil (U). Vastavus A=U ja C-G (3 vesiniksidet). Ribonukleotiidide järjestus on primaarjärjestus. RNA osaleb gen. info realiseerimisel. RNA-d jaotatakse põhiliselt mRNA, tRNA ja rRNA. RNA molekulid on üheahelalised, kuid võivad molekulisiseselt komplementaarselt paarduda. 7. Geneetilise informatsiooni liikumine rakus (matriitssünteesi olemus)
Eristatakse RNA ja DNA molekule. Nukleoproteiin - nukleiinhape (DNA või RNA) ja valgu kompleks. Näiteks kromosoom päristuumses rakus. Nukleosoomne fibrill - lahtikeerdunud kromosoom, mis koosneb DNA ja valgu (histooni) molekulidest (nukleoproteiin). Esineb päristuumse raku interfaasis. Nukleotiid - nukleiinhappe monomeer, mis on moodustunud lämmastikaluse, 5 süsinikulise suhkru (riboosi või desoksüriboosi) ja fosfaatrühma liitumisel. Eristatakse desoksüribonukleotiidi, mis on DNA monomeer ja ribonukleotiidi, mis on RNA monomeer. Nüüdisinimene - vt. arukas inimene. Ökoloogia - bioloogiateadus, mis uurib ökosüsteemides esinevaid seaduspärasusi. Ökoloogiline amplituud - näitab liigi taluvuspiiride vahekaugust antud teguri suhtes, s.t. miinimumist (teguri mõju vähimast vajalikust määrast) kuni maksimumini (teguri suurima mõjuni, mida organism veel talub). Ökoloogiline efektiivsus - näitab energia kogust, mis kandub ühelt troofiliselt tasemelt
rakendatakse aineosakeste üksteisest eraldamiseks vastavalt nende laengule või suurusele, ka sõltuvalt molekulide pikkusest. Elektroforeesi kasutatakse nt valkude ja DNA -analüüsis, elektroonilise paberi tehnikas, samuti metalli pinnale kolloidosakestest kattekihi tekitamiseks 11. Nukleotiidid Nukleotiidid on nukleiinhappe monomeerid. Nad on nukleosiidide mono-, di- või trifosfaatestrid. Riboosi/desoksüriboosi esterifitseerumine fosforhappejäägiga annab ribonukleotiidi/desoksüribonukleotiidi. Mononukleotiidid võivad olla mono-, di- või trifosforüülitud. DNA-s võivad esineda nukleotiidid: adenosiinfosfaat A, guanosiinfosfaat G, tsütidiinfosfaat C ja tümidiinfosfaat T. RNA-s esineb tümidiinfosfaadi asemel uridiinfosfaat U. Nukleotiidid on komplementaarsed (A-T/U ja C-G). Rakus esinevad nukleotiidid anioonidena, st nad on happed, seda märgib happeanioonile viitav nimetus (adenülaat ehk AMP, guanülaat ehk GMP jne
struktuur ristikulehe sarnane. 6. V6rrelgr Molekuli paardumata otsa kiilge 7. Kuidas, 2.26. RNA monomeeri - ribonukleotiidi ehitus. seondub aminohape. 8. Mis fun 42 ndi esimest jdrku struk- iirr-jt : -,t,.lSSe ja osaleb valgustinteesis (vt. ptk. Erinevalt DNA-st ei ole RNA molekulidel tihesugust . Iga molekul ]
annaabi.ee 
