B Morse välja kaasaegse morsetähestiku eelkäija. Kasutusviisid Seda on kasutatud raudteel semaforide ja merel lipukestega signaliseerimise juures. Morsekoodi kasutati läbi raadio telegraafi II Maailmasõjas tähtsa informatsiooni vahendamiseks sõjalaevade ja mereväebaaside vahel. Raadioamatöörid kasutavad seda ka tänapäeval, sest morse koodi edastamiseks on vaja väga väikest ribalaiust (100 - 150 Hz) võrreldes kõnesignaali ribalaiusega (ca 4000 Hz) ja seega ka väga väikest võimsust. Samuti kasutatakse seda tänapäeval lennundussides, signaalsides. Morsekoodi abil saavad ka paljud puudega inimesed omavahel suhelda. Üks tähtsamaid signaale morsekoodis on SOS "· · · — — — · · ·". Seda saab saata mitmel moel: vilgutades peegleid, lülitades raadiot või taskulampi sisse-välja jne. Eelised/miinused võrreldes teiste suhtlusvahenditega
See on määratud GSM parameetriga Timing Advance (TA). TA võib olla 0..63 ja kuna kaugus tugijaamast määratakse 550 meetriste lõikudena ja valemi järgi on kaugus tugijaamast TA*550 > 62*550=34100 meetrit ehk ~34 km. * Milliseid nõudeid sidekanalitele ja multimeediavoole (video ja heli) tuleb esitada ning kuidas tagada meediavoo ülekanne paiksesse või mobiilsesse terminali? * Müra võimsus sidekanalis on võrdeline ribalaiusega. Leida infoülekande kiirus, kui sidekanalit laiendati väärtuselt 100 kHz väärtuseni 400 kHz. Algselt oli kanalis S/N=1000. (+ 10%) Shannoni valemiga. algul 0,99Mbit. S/N>4 korda v2iksemaks. P2rast C=3,186Mbit/s * Müra võimsus sidekanalis on võrdeline ribalaiusega. Leida infoülekande kiirus, kui sidekanalit laiendati väärtuselt 100 kHz väärtuseni 400 kHz. Algselt oli kanalis S/N=4000. (+ 10%) C=3,986Mbit/s
Tugijaamad võivad moodustada ka kärgvõrgu. Ortogonaalse sagedusmultipleksimise (orthogonal frequency division multiplexing OFDM) kasutamisel ja madala edastuskiiruse korral võib raku raadius ulatuda 40 kmni. Praktiliselt toimivad rakud 7 km raadiuses. 802.16 standard näeb ette ka kakspunkt ühendusega (pointtopoint P2P) topoloogia kasutamist. Sellisel juhul kasutatakse suundantennide paari Omadused WiMAX kasutab nii aeg kui ka sagedustihendusega ja mitme erineva ribalaiusega duplekskanaleid. OFDM kasutatakse sagedustel 2 ja 11 GHz vahel. Standardis 802.16 on ette nähtud mitmeid vahendeid ühenduse loomiseks ja juhtimiseks abonent ja tugijaama vahel. Andmed edastatakse ajaliselt järjestikustes kaadrites, mis omakorda on jagatud ajapiludeks. Kaadrite ja ajapilude pikkused nendes kaadrites võivad olla erinevad vastavalt tugijaama poolt valitule. See võimaldab efektiivsemalt toimida aktiivsetel ühendustel ja tagada selliselt ühenduse nõutava kvaliteedi
Tugijaamad võivad moodustada ka kärgvõrgu. Ortogonaalse sagedusmultipleksimise (orthogonal frequency division multiplexing OFDM) kasutamisel ja madala edastuskiiruse korral võib raku raadius ulatuda 40 kmni. Praktiliselt toimivad rakud 7 km raadiuses. 802.16 standard näeb ette ka kakspunkt ühendusega (pointtopoint P2P) topoloogia kasutamist. Sellisel juhul kasutatakse suundantennide paari Omadused WiMAX kasutab nii aeg kui ka sagedustihendusega ja mitme erineva ribalaiusega duplekskanaleid. OFDM kasutatakse sagedustel 2 ja 11 GHz vahel. Standardis 802.16 on ette nähtud mitmeid vahendeid ühenduse loomiseks ja juhtimiseks abonent ja tugijaama vahel. Andmed edastatakse ajaliselt järjestikustes kaadrites, mis omakorda on jagatud ajapiludeks. Kaadrite ja ajapilude pikkused nendes kaadrites võivad olla erinevad vastavalt tugijaama poolt valitule. See võimaldab efektiivsemalt toimida aktiivsetel ühendustel ja tagada selliselt ühenduse nõutava kvaliteedi
selle pildi kvaliteeti paremaks kui VHS-i oma. Kuid olenemata kvaliteedist pidavat VHS säilima kauem ning VHS kassetil oli pikem salvestusaeg kui Betamax kassetidel. VHS oli see kes sõja võitis ning seetõttu lõppetas kui dominantne koduvideo format, püsides domineerivana läbi kogu kassetiperioodi. Variatsioonid Super-VHS / ADAT / SVHS-ET Eksisteerib ka mitmeid täiustatud VHS verisoone, eelkõige Super-VHS (S-VHS), mis on analoogne video standardile ja täiustatud videolindi ribalaiusega. S-VHS on tõstetud helenduse resolutiooni kuni 400 rida horisontaalselt iga pildi jaoks (VHS jaoks on see keskmiselt 250). Audio-süsteem (nii lineaarse kui ka AFM jaoks ) on jäänud samaks. S-VHS on vähe mõjutanud oma koduturul, kuid saavutas valitseva seisundi videokaamera turul tänu oma heale pildikvaliteedile. ADAT formaat võimaldab salvestada mitmekordselt digitaalset heli, kasutades S-VHS meediat. JVC arendas ka SVHS-ET tehnoliigia oma Super-VHS
eelmisele tagurpidine yl. 160kb/s=16*2*Fmax=>Fmax=5kHz Miks on tüüpjuhul GSM telefoni ja tugijaama vaheline suurim kaugus piiratud (ca 30 km)? - See on määratud GSM parameetriga Timing Advance (TA). TA võib olla 0..63 ja kuna kaugus tugijaamast määratakse 550 meetriste lõikudena ja valemi järgi on kaugus tugijaamast TA*550 - > 62*550=34100 meetrit ehk ~34 km. Müra võimsus sidekanalis on võrdeline ribalaiusega. Leida infoülekande kiirus, kui sidekanalit laiendati väärtuselt 100 kHz väärtuseni 400 kHz. Algselt oli kanalis S/N=1000. (+- 10%) Shannoni valemiga. algul 0,99Mbit. S/N->4 korda v2iksemaks. P2rast C=3,186Mbit/s Müra võimsus sidekanalis on võrdeline ribalaiusega. Leida infoülekande kiirus, kui sidekanalit laiendati väärtuselt 100 kHz väärtuseni 400 kHz. Algselt oli kanalis S/N=4000
tajumise võimalusi nii Nikola Tesla kui ka Jagadish Chandra Bose ning aastal 1895 sai nende eksperimentide tulemuste põhjal Guglielmo Marconi valmis seadme, mis oli võimeline nii edastama kui vastu võtma raadiosignaali ning seda pika maa taha, kuna ta avastas et signaali levimise kaugus on võrdne antenni kõrguse ruuduga, mida nimetatakse tema auks Marconi seaduseks. [4] Kuid sädevahe-saatjatel oli üks suur miinus signaal oli väga ,,räpane" ja laia ribalaiusega, segades teisi lähedal olevaid saatjaid-vastuvõtjaid. Lisaks on korraga suurele sagedusalale kiirgamine küllaltki ebaefektiivne palju saatja võimsusest läheb kaotsi ebasoovitavatele sagedustele signaali edastamisele. [3] Suur edasiminek oli Alexandersoni generaator (pilt 1), mis võimaldas üle kanda enamat kui Morse koodi üksikuid impulsse, kuna see tekitas püsivat raadiolainet, mida oli võimalik moduleerida ning sellega edasi kanda näiteks inimkõnet
. , , 13. Piiratud ribalaiusega edastuskanal , , .
juurdekasvu link mahajäämus. Nad kasutavad seda järjest mahajäämust kohandada teenindusaegade arvu nad juhuslikult oma link juurdepääsu. Nii et mahajäämus on dünaamiliselt suurenenud, kui on rohkem liiklust, ja see laguneb aja jooksul liikluses taandub. Sel viisil LonWorks protokolli dünaamiliselt korrigeerib arv suvalise teenindusaegade põhineb tuntud tulevikus.Protokoll MAC algoritm peer-to-peer võrgu on näidanud empiiriliselt kasutada link ribalaiusega kuni 80 protsenti oma teoreetilise maksimaalse koos kokkupõrke määr vähem kui 4 protsenti. See on väga tõhus ja nõuab vähest riik, ei tea jaamade arvu lingil, ega kokkupõrke avastamise riistvara. Liiklus versus viivitus illustreerib võimu Ennustav P-Püsiv CSMA kokkupõrkeid vältida isegi võrgu ülekoormus. 2.3Teine kiht Peale MAC algoritmi
kasutuse alles alates 1960-ndatest kuiintegraalskeemid transistorlülitustega said laialdaselt kättesaadavaks. IKM on standartne kodeerimisviis telefonivõrkudes. Genereeritav bitivoog 64 kb/s on oluliselt mõjutanud kommunikatsiooni- ja edastustehnika väljatöötamist. Heli on oma olemuselt analoogsignaal. Signaali digitaliseerimine viiakse läbi kolme järjestikuse tegevusena: · Diskreetimine · Kvantimine · Kodeerimine Piiratud ribalaiusega signaali diskreetimine peab toimuma sagedusega, mis on kaks korda suurem kõrgeimast ülekantavast sagedusest. Telefoniühenduste korral kasutatakse diskreetimissagedust 8000 Hz, st. kahe lugemi vaheline aeg on 0,125 ms. Kvantimisel mõõdame diskreetimise tulemusena saadud lugemite amplituudid ja omistame igale lugemile numbrilise väärtuse. Selleks, et piirata antavate väärtuste hulka, jagame amplituudi teljestiku vahemikeks ja
piiratud (ca 30 km)? - See on määratud GSM parameetriga Timing Advance (TA). TA võib olla 0..63 ja kuna kaugus tugijaamast määratakse 550 meetriste lõikudena ja valemi järgi on kaugus tugijaamast TA*550 - > 62*550=34100 meetrit ehk ~34 km. 44. Milliseid nõudeid sidekanalitele ja multimeediavoole (video ja heli) tuleb esitada ning kuidas tagada meediavoo ülekanne paiksesse või mobiilsesse terminali? 45. Müra võimsus sidekanalis on võrdeline ribalaiusega. Leida infoülekande kiirus, kui sidekanalit laiendati väärtuselt 100 kHz väärtuseni 400 kHz. Algselt oli kanalis S/N(signaal-müra suhe)=1000. (+- 10%) esli chastota uvelichilasj v 4 raza to S/N umenwaetsa v 4 raza w1 = 100000 Hz * log2(1001) = pochti 1 mb/s w2 = 40000 Hz * log2(251) = pochti 3,2 Mb/s Shannoni valemiga. algul 0,99Mbit. S/N->4 korda v2iksemaks. P2rast C=3,186Mbit/s 46. Müra võimsus sidekanalis on võrdeline ribalaiusega. Leida
eelmisele tagurpidine yl. 160kb/s=16*2*Fmax=>Fmax=5kHz Miks on tüüpjuhul GSM telefoni ja tugijaama vaheline suurim kaugus piiratud (ca 30 km)? - See on määratud GSM parameetriga Timing Advance (TA). TA võib olla 0..63 ja kuna kaugus tugijaamast määratakse 550 meetriste lõikudena ja valemi järgi on kaugus tugijaamast TA*550 - > 62*550=34100 meetrit ehk ~34 km. Müra võimsus sidekanalis on võrdeline ribalaiusega. Leida infoülekande kiirus, kui sidekanalit laiendati väärtuselt 100 kHz väärtuseni 400 kHz. Algselt oli kanalis S/N=1000. (+- 10%) Shannoni valemiga. algul 0,99Mbit. S/N->4 korda v2iksemaks. P2rast C=3,186Mbit/s Müra võimsus sidekanalis on võrdeline ribalaiusega. Leida infoülekande kiirus, kui sidekanalit laiendati väärtuselt 100 kHz väärtuseni 400 kHz. Algselt oli kanalis S/N=4000. (+- 10%) C=3,986Mbit/s
8. Hajaspekter-sidesüsteemid (sagedushüplusega ja otsejadaga - FH-SS ja DS-SS; töötlustegur; koodide alusel tihendamise (CDMA) põhimõte; hajaspektersüsteemide eelised ja puudused). Hajaspekter-sidesüsteemid infosignaal hajutatakse laia sagedusribasse. On olemas kahte tüüpi: Sagedushüplusega (FHSS) edastus näivalt juhuslikult muutuvatel sagedustel, kus vastuvõtja järgib saatesageduse hüppeid. Siin infosignaai ribalaius on võrdeline kanali ribalaiusega, kuid igal kanalil toimub edastus teatud aja kestel. Sageduste kasutamise järjekord on määratud pseudojuhusliku hajutatava koodiga. On olemas kiire ja aeglane, vastavalt sellest, kui kiirelt muutub sagedus bitti ülekandmis aja suhtes. Otsejadaga (DSSS) igale infobitile vastab edastatud signaalis mitu bitti, iga kasutajaga on seotud unikaalne hajutav kood. Siin hajutamine toimub pseudojuhusliku bittijada abil (müra taolisele).
puudumise tõttu) ei suuda tuvastada. Loomulikult ei ole CSMA/CAprotokolli talitlus ainus läbilaskevõimet kahandav tegur -- märkimisväärne osa sideajast võib kuluda kanali veaparanduse ja häiringutest tulenevate kordussaatmiste peale. Teiseks oluliseks aspektiks võrgu läbilaskvuse seisukohalt on raadioandmesidevõrgu kanalijaotus, õigemini küll kanalite vähene arv. Sagedusalas 2,4 GHz on Euroopas (seega ka meil) üldiselt lubatud kasutada 13 kanalit ribalaiusega 22 MHz. Oluline on aga teada, et neist 13st on ainult kolm kanalit mitteülekattuvad (vt joonisel 1 kanaleid 1, 6 ja 11). Kõrvutiasetsevate kanalite kesksageduste vaheline kaugus 2,4 GHz alas on ainult 5 MHz. Seetõttu käib 2,4 GHz sagedusalas tõsine konkurents vabade kanalite hõivamise nimel, samas piirkonnas saab ilma üksteist suurel määral häirimata töötada ainult kolm erinevat pääsupunkti, isegi kui nad kuuluvad samasse võrku.
eelmisele tagurpidine yl. 160kb/s=16*2*Fmax=>Fmax=5kHz Miks on tüüpjuhul GSM telefoni ja tugijaama vaheline suurim kaugus piiratud (ca 30 km)? - See on määratud GSM parameetriga Timing Advance (TA). TA võib olla 0..63 ja kuna kaugus tugijaamast määratakse 550 meetriste lõikudena ja valemi järgi on kaugus tugijaamast TA*550 - > 62*550=34100 meetrit ehk ~34 km. Müra võimsus sidekanalis on võrdeline ribalaiusega. Leida infoülekande kiirus, kui sidekanalit laiendati väärtuselt 100 kHz väärtuseni 400 kHz. Algselt oli kanalis S/N=1000. (+- 10%) Shannoni valemiga. algul 0,99Mbit. S/N->4 korda v2iksemaks. P2rast C=3,186Mbit/s RS-232 liidese kaudu kantakse START-STOP reziimis parameetritega 7,E,1 üle ASCII sõnumit pikkusega 1250 sümbolit. Valida RS liidesega ühendatava modemi bitikiirus lähtudes vajadusest edastada sõnum vähemalt 1 sekundi jooksul. Reziim 7 andmebitti+E-
eelmisele tagurpidine yl. 160kb/s=16*2*Fmax=>Fmax=5kHz 24. Miks on tüüpjuhul GSM telefoni ja tugijaama vaheline suurim kaugus piiratud (ca 30 km)? - See on määratud GSM parameetriga Timing Advance (TA). TA võib olla 0..63 ja kuna kaugus tugijaamast määratakse 550 meetriste lõikudena ja valemi järgi on kaugus tugijaamast TA*550 - > 62*550=34100 meetrit ehk ~34 km. 25. Müra võimsus sidekanalis on võrdeline ribalaiusega. Leida infoülekande kiirus, kui sidekanalit laiendati väärtuselt 100 kHz väärtuseni 400 kHz. Algselt oli kanalis S/N=1000. (+- 10%) Shannoni valemiga. c = B * log2(1 + S/N) c- signaali bitikiirus B-ribalaius S/N- mürapinge efektiivväärtus algul C=0,99Mbit. S/N->4 korda v2iksemaks. P2rast C=3,186Mbit/s 26. RS-232 liidese kaudu kantakse START-STOP reziimis parameetritega 7,E,1 üle ASCII sõnumit pikkusega 1250 sümbolit
Summeerimine toimub üle kõikide kanalite i = 0-st N-ni. Online kalkulaator selleks: https://www.erlang.com/calculator/erlb/ 15. Hajaspekter, selgita põhimõtet 3G WCDMA näitel Hajaspekter-sidesüsteemid – infosignaal hajutatakse laia sagedusribasse. On olemas kahte tüüpi: – Sagedushüplusega (FHSS) – edastus näivalt juhuslikult muutuvatel sagedustel, kus vastuvõtja järgib saatesageduse hüppeid. Siin infosignaai ribalaius on võrdeline kanali ribalaiusega, kuid igal kanalil toimub edastus teatud aja kestel. Sageduste kasutamise järjekord on määratud pseudojuhusliku hajutatava koodiga. On olemas kiire ja aeglane, vastavalt sellest, kui kiirelt muutub sagedus bitti ülekandmis aja suhtes. – Otsejadaga (DSSS) – igale infobitile vastab edastatud signaalis mitu bitti, iga kasutajaga on seotud unikaalne hajutav kood. Siin hajutamine toimub pseudojuhusliku bittijada abil (müra taolisele).
Sagedusmultiplekser võtab vastu sisendsignaale ning oma faile eemalasuvasse arvutisse üles laadida. FTP on kuskile edastada. Saatja on seade, mis kodeerib allika poolt igalt individuaalselt lõppkasutajalt ning genereerib igaühe olekut säilitav protokoll, kasutajainfo ja aktiivse kataloogi info genereeritud signaali. Edastaja on meedia, mis võimaldab jaoks erineva sageduse. Tulemuseks on suure ribalaiusega säilitatakse. Seega ei ole vaja iga päringu algul edastada signaali transporti ühest punktist teise. Vastuvõtja on seade, mis liitsignaal, mis sisaldab kõigi lõppkasutajate andmeid. Kaabli kasutajanime ja parooli. dekodeerib saadud signaali sihtpunkti jaoks arusaadavaks. teises otsas eraldatakse signaalid demultiplekseriga ning 18. Elektronpost, SMTP, MIME, POP3 Sihtpunkt on olem, mis lõplikult kasutab infot
Valitakse ,,õige" tee, mis ,,jääb ellu". ,,õige" tee valitakse selline, et tema kaugus vastuvõetud koodijadast oleks väiksem. Nii moodustub igasse sõlmpunkti ,,õiged" teed. Võregraaf koondatakse L sammu järel. 76. Turbokoodide koostamise põhimõtted Loenguslaid 24. Turbokoodid kujutavad endast uuemaid kõrge efektiivsusega veaparanduskoode, mida kasutatakse satelliitsides jt. rakendustes, kus on vaja saavutada maksimaalset informatsiooni ülekannet üle piiratud ribalaiusega sidelingi kõrge mürataseme tingimustes. Kõigist tänapäeval kasutatavatest veaparanduskoodidest jõuavad turbokoodid kõige lähemale nn. Shannoni piirile. Shannoni teoreem ei ütle, kuidas veaparanduskoode konstrueerida, kuid määrab ära nende maksimaalse võimaliku efektiivsuse müra, häirete ja andmelaostuse suhtes.
Pakett läbib 3 kanalit. 99 ajaühikut kulub paketi edastuseks. 2. Pilt - Teeme selle sama paketti lühemaks, tükeldame. 3*13=65 ajaühikut 9. Multipleksimine sageduse, aja ja koodi järgi FDM e sagedusmultipleksimine - Mitmele sõltumatule signaalile ühises edastusmeedias eraldi sagedusriba eraldamine. Sagedusmux võtab vastu sisendsignaale individuaalsetelt lõppkasutajatelt ja genereerib kõigile oma sageduse. Tulemuseks on laia ribalaiusega liitsignaal, mis sisaldab kõigi lõppkasutajate andmeid. Kaabli teises otsas eraldatakse signaalid demux-iga ja marsruuditakse lõppkasutajale. TDM e aegmultipleksimine - Andmejadasid kombineeritakse nii, et eraldatakse igale andmejadale erinev ajaintervall. Selle puhul edastatakse fikseeritud ajaintervallide järjestust mitu korda üle üheainsa side kanali. Kui on arvuti kord “rääkida”, kellel pole enam midagi edastada, siis ta ongi enda ajavahemikus vait
Saab lugeda ainult ühtesid. Nulle lugeda ei saa. Saab panna nt iga kümne nulli järgi lisanull. Ehk siis loetakse kokku kümme nulli, visatakse üks ära ning loetakse edasi. o Bipolaarne – pool bitti positiivne, tagasi nulli või pool bitti negatiivne ja tagasi nulli. Probleem: saadetakse korraga kellasignaali ja kasulikke bitte. Informatsiooni on 2x rohkem – vaja kanalit kahekordse ribalaiusega. Signaal muutub 2x kiiremini. Manchester – Kasutatakse 10BASE-T standardis. Kantakse andmeid üle nivoomuutustega. Kui pinge kukub alla, on väärtus 1, kui tõuseb, siis 0. Iga biti kestel on vähemalt 1 üleminek – sünkrosignaali pärast ei pea muretsema. AMI – Alternate mark inversion. Nullile vastab alati nullnivoo. Ühele vastab kordamööda kõrge ja madal nivoo. Võimaldab lihtsaid vigu tuvastada –
kasutada ka andmesideks. Koaksiaalkaabel võimaldab üle kanda signaale sagedustega paarikümnest hertsist kuni mõnesaja megahertsini. Paljude signaalide samaaegseks ülekandeks üle sellise kaabli kasutatakse sagedusjaotusega multipleksimist, s.t. iga signaali jaoks eraldatakse oma sagedusriba, mille laius sõltub edastatava signaali iseloomust. Näit. helisignaal vajab kitsamat ja videosignaal palju laiemat sagedusriba. Andmeside tarvis eraldatakse üks telekanal ribalaiusega 6 MHz ning arvuti ja kaabli vahel peab olema modem, mis andmete saatmisel moduleerib kandevsagedust arvutist tuleva digitaalsignaaliga ja vastuvõtul demoduleerib signaali (eraldab digitaalsignaali kandevsagedusest) Põhiribaülekanne seevastu võimaldab ühes kanalis korraga üle kanda ainult üht signaali. Andmesides, sealhulgas ka enamikus kohtvõrkudes, kasutatakse põhiribaülekannet. Erandiks on B-ISDN võrgud, kus kasutatakse lairibaülekannet. 1.3.2
arvestama peab ka üleminekuaega ühelt seadmelt teisele. Tuleks leida optimaalne pakettide suurus ning see võib andmete saatmise aega tunduvalt lühendada. 9. MULTIPLEKSIMINE SAGEDUSE, AJA JA KOODI JÄRGI ==> FDM e sagedusmultipleksimine mitmele sõltumatule signaalile ühises edastusmeedias eraldi sagedusribade eraldamine. Sagedusmultiplekser võtab vastu sisendsignaale igalt individuaalselt lõppkasutajalt ning genereerib igaühe jaoks erineva sageduse. Tulemuseks on suure ribalaiusega liitsignaal, mis sisaldab kõigi lõppkasutajate andmeid. Kaabli teises otsas eraldatakse signaalid demultiplekseriga ning marsruuditakse lõppkasutajale. ==> TDM e aegmultipleksimine kombineerib andmejadasid nii, et eraldab igale andmejadale erineva ajaintervalli. Selle puhul edastatakse fikseeritud ajaintervallide järjestust mitu korda üle üheainsa sidekanali. ==> CDMA e koodijaotusega hulgipöördus multipleksimine, kus hulk saatjaid kasutab
Tuleks leida optimaalne pakettide suurus ning see võib andmete saatmise aega tunduvalt lühendada. 9. MULTIPLEKSIMINE SAGEDUSE, AJA JA KOODI JÄRGI ==> FDM e sagedusmultipleksimine – mitmele sõltumatule signaalile ühises edastusmeedias eraldi sagedusribade eraldamine. Sagedusmultiplekser võtab vastu sisendsignaale igalt individuaalselt lõppkasutajalt ning genereerib igaühe jaoks erineva sageduse. Tulemuseks on suure ribalaiusega liitsignaal, mis sisaldab kõigi lõppkasutajate andmeid. Kaabli teises otsas eraldatakse signaalid demultiplekseriga ning marsruuditakse lõppkasutajale. ==> TDM e aegmultipleksimine – kombineerib andmejadasid nii, et eraldab igale andmejadale erineva ajaintervalli. Selle puhul edastatakse fikseeritud ajaintervallide järjestust mitu korda üle üheainsa sidekanali. ==> CDMA e koodijaotusega hulgipöördus – multipleksimine, kus hulk saatjaid
Kaablimodem ühendatakse tavaliselt arvuti sees oleva 10Base-T Ethernet-kaardi külge. Kõik kaablimodemid vahetavad andmeid kohaliku kaabel-TV firma kaablimodemite terminaliga (CMTS Cable Modem Termination System), kuid ei saa seda teha omavahel. Kaablimodemi enda maksimaalne võimalik ribalaius andmete allalaadimisel on kuni 27 Mbps ja üleslaadimisel 2,5 Mbps, kuid kuna kaablifirmast edasi läheb tavaliselt T-1 liin ribalaiusega 1,5 Mbps, siis on sellega piiratud ka kasutajale kättesaadav ribalaius CMTS (Cable Modem Termination System) - kaablimodemi terminaator Digitaaljuhtimisega seade, mis võimaldab kaablimodemeil saata ja vastu võtta andmepakette üle Interneti. CMTS paigutab 40 Personaalarvutite riistvara ja arhitektuur
annaabi.ee 
