35 Ammuri korgipuu Phellodendron amurense VATHRALISED ACERACEAE 36 Mägivaher Acer pseudoplatanus 37 Harilik vaher Acer platanoides 38 Tatari vaher Acer tataricum 39 Ginnala vaher Acer ginnala 40 Saarvaher Acer negundo HOBUKASTANILISED HIPPOCASTANACEAE 41 Harilik hobukastan Aesculus hippocastanum TÜRNPUULISED RHAMNACEAE 42 Harilik türnpuu Rhamnus catharticus 43 Harilik paakspuu Frangula alnus VIINAPUULISED VITACEAE 44 Harilik metsviinapuu Parthenocissus quinquefolia KIKKAPUULISED CELASTRACEAE 45 Harilik kikkapuu Euonymus europaeus KONTPUULISED CORNACEAE 46 Siberi kontpuu Cornus alba 47 Verev kontpuu Cornus sanguinea KUSLAPUULISED CAPRIFOLIACEAE 48 Harilik kuslapuu Lonicera xylosteum 49 Harilik lodjapuu Viburnum opulus
35 Ammuri korgipuu Phellodendron amurense VATHRALISED ACERACEAE 36 Mägivaher Acer pseudoplatanus 37 Harilik vaher Acer platanoides 38 Tatari vaher Acer tataricum 39 Ginnala vaher Acer ginnala 40 Saarvaher Acer negundo HOBUKASTANILISED HIPPOCASTANACEAE 41 Harilik hobukastan Aesculus hippocastanum TÜRNPUULISED RHAMNACEAE 42 Harilik türnpuu Rhamnus catharticus 43 Harilik paakspuu Frangula alnus VIINAPUULISED VITACEAE 44 Harilik metsviinapuu Parthenocissus quinquefolia KIKKAPUULISED CELASTRACEAE 45 Harilik kikkapuu Euonymus europaeus KONTPUULISED CORNACEAE 46 Siberi kontpuu Cornus alba 47 Verev kontpuu Cornus sanguinea KUSLAPUULISED CAPRIFOLIACEAE 48 Harilik kuslapuu Lonicera xylosteum 49 Harilik lodjapuu Viburnum opulus
väärtusega erinevate eluvormide kohta (nt. mänd-pedajas-hong, kask-kõiv, pärn/lõhmus-niinepuu) c) Kuidas on tekkinud taimenimed - kõige silmatorkavamad põlised keele põhisõnavara sõnad levinud paljudel keelkonna keeltel (nt. kuusk-eesti, kuusi-soome, kus-pu-komi jt) - keskpärastel toimub kergesti "nimede triiv" - nii keele sees ühelt sarnase tunnusega liigilt teisele (viirpuu nii Crataegus kui ka Rhamnus kohta eri kihelkondades) kui ka keelte vahel laensõnadena (eriti suur!) d) Mis määrab "keskpäraste" taimede nimed: olulisus - kasutmisväärtus (nii positiivne kui negatiivne=vaja kasutamisel vältida) * toit (Eestis põline kasutus suuresti unustatud juba 19. sajandiks; näljaaja hädatoit söödavus sageli tinglik) * ravimid 'ROHI', rohuteadus=farmaatsia; aga ka sõnajõu kinnitamine haruldaste taimede abil
väärtusega erinevate eluvormide kohta (nt. mänd-pedajas-hong, kask-kõiv, pärn/lõhmus-niinepuu) c) Kuidas on tekkinud taimenimed - kõige silmatorkavamad põlised keele põhisõnavara sõnad levinud paljudel keelkonna keeltel (nt. kuusk-eesti, kuusi-soome, kus-pu-komi jt) - keskpärastel toimub kergesti "nimede triiv" - nii keele sees ühelt sarnase tunnusega liigilt teisele (viirpuu nii Crataegus kui ka Rhamnus kohta eri kihelkondades) kui ka keelte vahel laensõnadena (eriti suur!) d) Mis määrab "keskpäraste" taimede nimed: olulisus - kasutmisväärtus (nii positiivne kui negatiivne=vaja kasutamisel vältida) * toit (Eestis põline kasutus suuresti unustatud juba 19. sajandiks; näljaaja hädatoit söödavus sageli tinglik) * ravimid 'ROHI', rohuteadus=farmaatsia; aga ka sõnajõu kinnitamine haruldaste taimede abil
36. Acer pseudoplatanus Mägi vaher 36 37. Acer platanoides Harilik vaher 37 38. Acer tataricum Tatari vaher 38 39. Acer ginnala Ginnala vaher 39 40. Acer negundo Saarvaher 40 41. Aesculus hippocastanum Harilik hobukastan 41 42. Rhamnus catharticus Harilik türnpuu 42 43. Frangula alnus Harilik paakspuu 43 44. Parthenocissus quinquefolia Harilik metsviinapuu 44 45. Eunoymus europaeus Harilik kikkapuu 45 46. Cornus alba (Swida alba) Siberi kontp 46 47
..........................................................................................22 5.12. Harilik saar (Fraxinus excelsior)..................................................................................23 5.13. Harilik tamm (Quercus robur)......................................................................................23 5.14. Toominga (Prunus padus).............................................................................................24 5.15. Harilik türnpuu(Rhamnus catharticus).........................................................................24 5.16. Harilik viirpuu. (Crataegus rhipidophylla)...................................................................24 3 5.17. Verev viirpuu(Crataegus sanguinea).............................................................................25 6. Pärismaised puud-põõsad mürgiks.........................................................
Hõlma servad hõlmised/kahelisaagjad. Steriilsetel lehtedel hõlmade vahed sügavamad. 38) Acer negundo saarvaher Lehed paaritusulgjad (keskmiselt 5), munajad, ebasümmeetrilised. Esinevad üksikud suured hambad. Võib esineda lisalehekesi. Roots võib olla sinaka kirmetisega kaetud. 39) Aesculus hippocastanum harilik hobukastan Lehed sõrmjad liitlehed (5-7), äraspidised. Serv saagjas/kahelisaagjas. Roodude nurkades pruunid karvatutid. 40) Rhamnus catharticus harilik türnpuu Lehed ovaalsed/munajad. Teravneva lühikese tipuga. Serv kärbitud saagjas. Külgrood suunduvad kaarjalt lehe tipu suunas. Võrsed lõppevad astlaga. 41) Frangula alnus harilik paakspuu Lehed äraspidimunajad kuni elliptilised. Teravaservalised. Külgrood pöördunuvad enne lehe serva tipu poole. Õhukesed paberjad lehed. 42) Parthenocissus quinquefolia harilik metsviinapuu Lahed elliptilised, paaritusõrmjad liitlehed (5)
Sammasja, munaja või laiuva võraga. Okkad 12cm pikkused, kinnituvad 13 kaupa. Pealt sinakad, alt rohelised. Marikäbid valmivad kevadeks. Teisel aastal muutuvad tumesiniseks kuni mustaks. Tugev juurestik on pinnapealne. Juurtel esinev mükoriisa. Külmakindel. Mullastiku suhtes vähenõudlik. Valgusnõudlik. Väga palju kasutakse haljastuses erinevaid võravorme. Puit on väga hinnatud, mistõttu on enamus looduslikke kasvukohti kaitse all. Harilik paakspuu (Rhamnus frangula) Sugukond: türnpuulised (Rhamnaceae) Mitmeaastane heitlehine rohkesti hargneva võraga madal kuni 8m kõrgune puu või põõsas. Tüvekoor sile, peaaegu must. Lihtlehed on vahelduvad ja terveservalised, 38 cm pikad, pealt läikivad ja tumerohelised, alt kollakasrohelised. Õitseb mai/juuni, sageli teist korda augustis. Vili on marjataoline luuvili. Külmakindel. Varjutaluv. Mullastiku suhtes
Roots kinnituskohast kaetud sinakasrohelise härmatisega · Saarvaher · Acer negundo Sõrmjas liitleht 5-7 lehekest Äraspidised munajad, Terava tipuga Allküljel roodude juurest oranzid karvad · Harilik hobukastan · Aesculus hippocastanum Ovaalne või munajas Lühikese terava osaga Kärbitud saagja servaga Külgrood suunduvad kaarjalt lehe tipu poole · Harilik türnpuu · Rhamnus catharticus Elliptiline või äraspidi munajas Terve servaga Külgrood pöörduvad enne serva lehe tipu suunas · Harilik paakspuu · Frangula alnus 5 Lehekest Elliptilised Servast jämesaagjas alt küljelt sinakasrohelised · Harilik metsviinapuu · Parthenocissus quinquefolia Elliptiline Ühtlaselt teritunud tipuga Peensaagja servaga Heledad peenrood paistavad vastu valgust
- kergelt munajad - tömpjad hambad, lisalehekesed - liitlehe roots on kaetud hallika härmendisega (suht sirgeservaline, tuhm tumeroheline, väga kahtlased hõlmad kui on, pealt haljas) * Aesculus hippocastanum - harilik hobukastan - lehed sõrmjad 5-7 - äraspidi munajad, lühikese järsult teravaneva tipuosaga - tumerohelised, alt heledad - tumepruunid karvatutid (massiivne, justkui valge hallitus kohati, suured äraspidised, sakid nagu kastanile!?) * Rhamnus catharticus - harilik türnpuu - ovaalsed või munaja kujuga - lühikese terava tipuga - kahelisaagja servaga - külgrood suunduvad kaarjalt lehe tipu suunas (piklikult ovaalne, võivad esineda oranzid täpikesed või all valged, tihedalt tömp saagjas.) * Frangula alnus - harilik paakspuu - äraspidise kujuga - leht terve servaline - külgrood enne lehe serva jõudmist suunduvad üles poole (otsast ühtlaselt teravnev, suht suur, ühtlaselt ovaalne)
steriilsetel võrsetel on , serv kahelisaagjas) Acer negundo saarvaher( lehed on paaritudsulgjad liitlehed, lehed on munajad, sageli ebasümeetrilised, lehel üksikud suure hambad, lehtedel esineb rootsu peal lehe kinnituskoha juures halllikat- sinikat härmastik) Hobukastanilised- Hippocastanaceae Aesculus hippocastanum harilik hobukastan( lehekeste allküljel esinevad rootsu nurkades väikesed pruunid karvatutid, ) Türnpuulised- Rhamnaceae Rhamnus catharticus harilik türnpuu( lehed terava tipuga , saagja servaga) Frangula alnus harilik paakspuu( õhuke , nahkne, terve servaga, külgrood ei jõua lehe serva vaid pöörduvad lõpu tipu poole) Viinapuulised- Vitaceae Parthenocissus quinquefolia harilik metsviinapuu( lehed on sõrmjad, viietised, elliptilised, jämeda saagja servaga, värvuvad sügisel violettpunasteks, viljad söödavad) Kikkapuulised- Celastraceae
üksikute suuremate tömpjate hammastega, sageli ebasümmeetrilised, suurte hammaste, sisselõigete ja lisalehekestega, kollakasrohelised. Lehekesed 5...13 cm pikad, 3...7 cm laiad. Leheroots vahel härmatisega. Aesculus hippocastanum – harilik hobukastan Lehed 5 või 7 lehekesega, need on äraspidised, munajad, järsult teravneva tipuga, saagja kuni kahelisaagja servaga, pealt tumerohelised, kortsus, all roodude nurkades karvatutid, 10..20 cm pikad, 3...10 cm laiad. Rhamnus catharticus – harilik türnpuu Lehed ovaalsed kuni munajad, lühikese terava tipuga, kärbitult saagja servaga, 4...5 külgroodude paariga, mis suunduvad kaarjalt lehe tipu suunas. Frangula alnus– harilik paakspuu paakspuu nahkjad, läikivad lehed sarnanevad musta lepa lehtedega. Lehed elliptilised kuni äraspidimunajad, terveservalised. Külgroodusid 6...12 paari, mis pöörduvad enne lehe serva jõudmist lehe tipu suunas. Sügisel allküljel rood pruunid.
26) Tuhkpuud (Cotoneaster) Eestis kasvab 3 liiki tuhkpuud. Harilik tuhkpuu (Põhja- ja Loode-Eesti paealadel). Lehed on sirgservalised, tömbivõitu tipuga, 1-4cm pikad. Õied avanevad juunis, viljad on punast värvi. Must tuhkpuu(kasvab samades piirkondades, ent on haruldasem) õied asuvad kuni 12-kaupa kobaras, viljad on musta tooni. Lood-tuhkpuu- viljad valminult on tume- lillakaspunased. Kõige suurem kasutus ilupõõsana.(eelistatuim on Läikiv tuhkpuu). 27) Türnpuu (Rhamnus cathartica) Kasvab paarimeetrise haralise põõsana(kohata võib kõikjal). Sarnane Paakspuuga, ent lehed paiknevad paarikaupa vastastikku, kevadel puhkevad õied väikesed ja kollakasrohelised, vili marjataoline musta värvi. Vilju on kasutatud kõhurohuna, tee on kõhu lahtistava toimega (tugev rohi, võtta väikestes annsutes). 28) Vaarikas (Rubus idaeus) Vaarika eluiga on 2 aastat. Õitseb hilja juunikuus. Viljad valmivad, juulis-augustis, seejärel kogu maapealne osa hukkub
Võrsed hallikaspruunid, sageli Sambucus racemosa) looklevad. Daphne (Hariliku Mitmeaastane heitlehine püstine põõsas. Näsiniin näsiniini näitel- Võrsed rohekashallid, ümarad, sitked, väga Daphne mezereum) painduvad. 7-8m kõrgune mitmeharuline puu või Liik Harilik türnpuu Rhamnus catharticus põõsaspuu; võra ovaalmunajas; Võrsete tipus pungade vahel väike teravik (astel); 5-7m kõrgune mitmeharuline põõsaspuu või põõsas;võra ovaalne, oksad asuvad püstiselt, Liik Harilik Frangula alnus Astlaid ja lühivõrseid pole. Võrsed ruljad, paakspuu
Külmakindel, raiestikel pakub head turvet külmahellale kuusele. Noores eas varjutaluv, hiljem valgusnõudlik. Mulla suhtes ei ole eriti nõudlik. Juurestik pinnalähedane. Puit punakaspruun, kõva, raske, sitke. Harilik toomingas Prunus padus Tüve koor mustjashall. Koorel, puidul ja lehtedel iseloomulik maitse. Lehed piklikud. Õied valged, rippuvates kobarates, hästi lõhnavad. Puit kollakaspruun, pehme, sitke. Kahjuritele vähe vastupidav ja neid esineb tal rohkesti. Harilik türnpuu Rhamnus catharticus Rohkesti hargnev asteldega põõsas. Lehed ovaalsed, lühivõrsele kinnituvad kimpudena. Õied kollakasrohelised, lehtede hõlmas kimpudena. Puit kollane, kõva, ilusa tekstuuriga. Harilik paakspuu Frangula alnus Koor sile, mustjas, paljude heledate lõvedega. Lehed äraspidimunajad vahelduvad, lihtlehed, tumerohelised, läikivad. Õied valkjad, 36-kaupa lehtede kaenlas. Külmakindel. Mullastiku suhtes vähenõudlik. Mage sõstar Ribes alpinum Lehed 3(5)-hõlmised.
Puit punakaspruun, kõva, raske, sitke. Harilik toomingas Prunus padus 15-16 m k. puu, alusmetsas sageli põõsas. Tüve koor mustjashall. Koorel, puidul ja lehtedel iseloomulik maitse. Lehed piklikud.Õied valged, 10-12 cm pikkustes rippuvates kobarates, hästi lõhnavad. Luuvili kerajas, must, läikiv. Puit kollakaspruun, pehme, sitke. Kahjuritele vähe vastupidav ja neid esineb tal rohkesti. Paljundatakse seemnest, kännu- ja juurevõsust. Harilik türnpuu Rhamnus catharticus Rohkesti hargnev asteldega põõsas. Lehed ovaalsed, lühivõrsele kinnituvad kimpudena. Õied kollakasrohelised, lehtede hõlmas kimpudena. Vili must mari, 2-4 luuseemnega. Õitseb mais-juunis. Puit kollane, kõva, ilusa tekstuuriga. Paljuneb seemnest, juure- ja kännuvõsust. Harilik paakspuu Frangula alnus Kõrge rohkesti hargnev põõsas või 7-8 m puu. Koor sile, mustjas, paljude heledate lõvedega. Lehed äraspidimunajad vahelduvad, lihtlehed, tumerohelised, läikivad
, Siberi k. on haljastuses meil kindlasti koos arvukate sortidega kõige enamkasutatud liik perekonnas. Väga dekoratiivse võrsevärviga, ilusate viljadega, lehtede sügisvärvusega ja rikkaliku õitsemisega põõsad paeluvad imetlejate tähelepanu alati. Tihti õitseb soojadel sügistel veel teistkordselt. On külmakindel, varjutaluv, vähenõudlik ja linnatingimusi taluv liik.. Harilik astelpaju (Hippophae rhamnoides L.) [rhamnoìdes] Rhamnoides (Rhamnus türnpuu) türnpuutaoline. Madalam kuni 10 m kõrgune puu või tavaliselt tihedavõrseline ja laiuv kuni 6 m kõrgune tumepruuni pikirõmelise tüvekoorega põõsas on kasvamas Lääne-Euroopast (Skandinaavia ps. lõunaosast) üle Väike-Aasia, Himaalaja, Hiina loodeosa ja Mongoolia kuni Venemaa Altai krai ja Dauuriani, esinedes metsaservades, hõredamate puistute alusrindes, jõgede, järvede ja ojade kallastel ning mererandades, tõustes mägedes kuni 2000 m kõrguseni üle merepinna
..10 cm laiad · Õitseb rikkalikult valgusküllastel kasvukohtadel, poolvarjus on õitsemine tagasihoidlik. · "Hobukastanimuna" kanti taskus liigese- ja hambavalu leevendajana. Balkanimaadel kasutati hobukastani vilju hobuste köha ravimisel, millest tulenebki nende puude nimetus hobukastan. Hobukastaniõite piirituseleotisega raviti radikuliiti. · Kasutatakse laialdaselt allee- ja pargipuuna nii üksikult kui grupiti 61. Harilik türnpuu (Rhamnus catharticus) ja harilik paakspuu (Frangula alnus) Rhamnus catharticus - Levinud kogu Euroopas, samuti Kaukaasiast Lääne-Siberi ja Kesk- Aasiani. Harilik türnpuu on meil looduslikult esinev liik ja võrdlemisi sage, kasvades rohkesti hargneva, kuni 4.....5 m kõrguse asteldega põõsana alusmetsarindes ja metsaservadel. · Lehed ovaalsed kuni munajad, lühikese terava tipuga, kärbitult saagja servaga, 4...5 külgroodude paariga, mis suunduvad kaarjalt lehe tipu suunas.
Eestisse sissetoodud. Kõrgus 30m. Kasvukoht peaks olema valgusküllane. Lehed 5 või 7 lehekesega, äraspidised, munajad, teravneva tipuga, saagja või kahelisaagja servaga, kortsus, all roodude nurkades karvatutid. 10-20cm pikad. Õied valged, püstistes pööristes. Vili ogalise või sileda pinnaga kupar, seemned pähklikujulised. Puit pehme ja kergesti töödeldav. Kasutatakse haljastuses. 61. Harilik türnpuu ja harilik paakspuu Harilik türnpuu: Rhamnus catharticus Levinud Euroopas, Aasias. Eestis kodumaine. 4-5m kõrgune põõsas. Vähenõudlik, talub linnatingimusi, kuivust. Leht ovaalne, munajas, lühikese terava tipuga, kärbitult saagja servaga, 4-5 külgroopaari, mis suunduvad kaarjalt üles. Viljad mustad luuviljad 2-4 mürgise seemnega. Puit keskmise tiheduse ja kõvadusega, kollakas-oranž. Kasutatakse tuuletõkkehekkideks ja pinnasekattena. Marju ja koort meditsiinis. Puitu nikerdus ja tisleritöödeks.
Tihti õitseb soojadel sügistel veel teistkordselt. On külmakindel, varjutaluv, vähenõudlik ja linnatingimusi taluv liik. Tugevas varjus muutuvad siiski põõsad hõredaks. Lisaks haljasaladele kasutatakse nõlvade, veekogude kaldaalade jm. pinnase kinnistamiseks. Sordid:'Aurea'; 'Argenteomarginata'; 'Behnschii'; 'Elegantissima'; 'Gouchaultii'; 'Kesselringii'; 'Rosenthalii' Harilik astelpaju (Hippophae rhamnoides L.) Rhamnoides (Rhamnus türnpuu) türnpuutaoline. Madalam kuni 10 m kõrgune puu või tavaliselt tihedavõrseline ja laiuv kuni 6 m kõrgune tumepruuni pikirõmelise tüvekoorega põõsas on kasvamas Lääne-Euroopast (Skandinaavia ps. lõunaosast) üle Väike-Aasia, Himaalaja, Hiina loodeosa ja Mongoolia kuni Venemaa Altai krai ja Dauuriani, esinedes metsaservades, hõredamate puistute alusrindes, jõgede, järvede ja ojade kallastel ning mererandades, tõustes mägedes kuni 2000 m kõrguseni üle merepinna
toiduandja seemneid kõikjale kuhu lendavad. Siiski on paakspuust ka inimesele veidi kahju. Nimelt võib kevadel näha paakspuu läikiva lehe alumisel küljel oranze kuhjakesi. Need kuuluvad roosteseentele. Paakspuu on nagu türnpuugi roosteseente vaheperemees, hiljem levivad seened temalt teistele taimedele. Viimastel aastakümnetel on paakspuu meil muutunud märksa tavalisemaks ta on üheks sagedamaks puittaimeks, mis hakkab vohama kasutamata niitudel ja puisniitudel. harilik türnpuu (Rhamnus catharticus) Türnpuu on rohkem tuntud Põhja- ja Lääne-Eesti inimestele, sest sealsetel kuivadel loopealsetel kasvab teda palju sagedamini kui Lõuna- või Ida-Eestis. Kuid selgeks võiks õppida selle taime igaüks. Parimaks eristamistunnuseks on lehed. Need on türnpuul piklikud, veidi terava tipuga. Alt vaadates paistavad silma külgrood, mis on omapäraselt kaardunud lehe tipu suunas. Tavaliselt kasvab türnpuu tiheda põõsana, tema okste tippudes turritavad aga astlad.
laasunud, suure koondega. Kuivõrd puude juurestik asub õhukeses pinnases, on nad tormihellad (ka mänd). Boniteet V-Va. Mulla peeneselise osa tüsedus kuni 10 cm. Õhukese mullakihi tõttu kannatavad puud niiskuse puuduse all. Madalamatel aladel, kus aluspõhjaks on murenemata paas, võib kevadeti esineda liigniiskust. Põhjavesi asub sügaval ja pole taimedele kättesaadav. Alusmetsas h. kadakas (Juniperus communis), vähem leidub h. pihlakat (Sorbus aucuparia), h. paakspuud (Rhamnus frangula) ja h. kuslapuud (Lonicera xylosteum). Alustaimestik hõre, kohati puudub täiesti. Sagedasemad liigid on verev kurereha (Geranium sanquineum), h. leesikas (Arctostaphylos uva-ursi), nõmm-liivatee (Thymus serpyllum), h. kassikäpp (Antennaria dioica), värv-varjulill (Asperula tinctoria), hobumadar (Galium verum), angerpist (Filipendula vulgaris), lillakas (Rubus saxatilis), h. sinilill (Hepatica nobilis) jt. liigid. Puude all tüvede ümber leidub h. pohla
Luuvili kerajas, must, läikiv, 0,7-0,8 cm läbim. Looduslikult kasvab Euroopas ja Aasias. Eelistab niiskeid liikuva põhjaveega viljakaid kasvukohti. Puit kollakaspruun, pehme, sitke. Kasvatatakse dekorat. eesmärkidel. Kahjuritele vähe vastupidav ja neid esineb tal rohkesti. Paljundatakse seemnest, kännu- ja juurevõsust. Esineb mitmeid vorme: täidisõieline, roosade õitega jne. Harilik türnpuu (Rhamnus catharticus) Rohkesti hargnev asteldega põõsas. Lehed ovaalsed, 3-6 cm pikad, 1,5-3 laiad, lühivõrsele kinnituvad kimpudena. Õied kollakasrohelised, lehtede hõlmas kimpudena. Vili must mari, 2-4 luuseemnega. Õitseb mais-juunis. Levinud Euroopas, Aasias, Lääne-Siberis, Kaukaasias võsades ja alusmetsana. Puit kollane, kõva, ilusa tekstuuriga. Paljuneb seemnest, juure- ja kännuvõsust.
annaabi.ee 
