Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"retkega" - 21 õppematerjali

Eesti poliitiline ajalugu-1918-1939
1
doc

Eesti poliitiline ajalugu (1918-1939)

väliskaubapartnerid-suurbrit.saksa.veeti sisse toorainet.võõrkeeltesse tõlgiti eesti teoseid,kunsti näitused.1918.28nov punased ründasid narvat,rakver,tartu,võru.eestlased ei viitsind sõdida,vabatahtlikud sõdisid põhiliselt,kasvas võitlustahe,sõjavägede ülemiks laidoner,saadi välisabi soome,hilje,taani,rootsi.vastupealetung 1919-tapa,kunda,jõhvi,rakvere,1veb jõuti valga ja võruni,enamlased üritasid tagasi saada aga ei,rahvavägi allutas pihkva lätis 200 km retkega peksti välja suurem osa venkusi.landsweerlased võtsid läti ala,rahvavägi pidas sõja võnnu linna juures-võnnu lahing võit-eesti(võnnu vallut. Päev 23 june).Punaarmee narvale raskelt lükati tagasi,rahukonverents-2 kuud tartus-2veb 1920eesti iseseisvaks.vene tahtis armeed eestile et saksamaa vastu astuda aga eesti ei luband.Saksamaalt telliti tehnikat.1939 eesti-saksa mittekallaletungileping.

Ajalugu → Ajalugu
42 allalaadimist
Eestlased muinasajal ja Muistne vabadusvõitlus
1
docx

Eestlased muinasajal ja Muistne vabadusvõitlus

Algas rüüsteretkega Ugandisse. -Algusperiood 1208-1212: Tõenäoliselt 1208. aasta suvel toimus latgalite ja saksa ristisõdijate sissetung Ugandisse, mis tipnes Otepää linnuse süütamisega. Ugalased kogusid end aga kiiresti ning tungisid veel samal aastal koos sakalastega omakorda latgalite alale, piirates sisse Beverini linnuse. Viimase piiramine aga nurjus. -2 järk Eestlased koos venelastega, madisepäeva lahing -3 järk Taanlased retkega Saaremaale, suudeti tagasi tõrjuda. Suur eestlaste ülestõus. Eestlased suutsid välja tõrjuda taanlased ja sakslased, Tallinna linnus jäi kättesaamatuks. Tartu langemine -Eestlase allajäämise põhjused: 1. Ülekaal oli vaenlasel 2. Relvastus oli eestlastel kehvem. 3. Venelased ei pidanud oma sõna ja tulid hilinemisega või ei tulnud üldse appi. 4. Polnud ühtset suurt juhti. 5. Eestlaste sõjategevus ei olnud orienteeritud.

Ajalugu → Ajalugu
4 allalaadimist
Lüüasaamine muistses vabadusvõitluses kui pöördepunkt eestlaste ajaloos
1
docx

Lüüasaamine muistses vabadusvõitluses kui pöördepunkt eestlaste ajaloos

Lüüasaamine muistses vabadusvõitluses kui pöördepunkt eestlaste ajaloos Muistne vabadusvõitlus toimus 1208-1227 aastatel. 1208. aastaks jõudsid ristisõdijad retkega Eesti pinnale, tabades esialgu peamiselt Sakala ja Ugandi maakonda. Tõenäoliselt suurendas tublisti eestlaste eneseusku 1210. Aastal võiduga lõppenud Ümera lahing. Siinsete alade vallutamise ettekäändeks oli ristiusustamine. Sakslased tahtsid laieneda, nad tungisid idapoole ja alade vallutamiseks oli ristiusu levitamine ideaalseks ettekäändeks. Ristiusustamine võimaldas laiendada katoliku kiriku võimupiire. Samuti puudusid eestlastel liitlased, kelle abile loota

Ajalugu → Ajalugu
95 allalaadimist
Faust
4
docx

Faust

pühendunud maagiale, arvab, et ta ei ole piisavalt tark, et inimkonda aidata. Faust ja Wagner istuvad kivipeal, kui neile läheneb musta värvi puudel. Faust võtab puudli endaga koju kaasa ning siis tuleb välja, et see polnud koer vaid Mefistofeles. Faust ja Mefistofeles sõlmivad lepigu. Selle lepingu sisu on järgmine: Maa peal teenib kurat Fausti, põrgus aga Faust kuradit. Nad löövad käed, et kui Faust kunagi hüüab: Oh ilus hetk, oh viibi veel - siis ta sureb. Alustatakse retkega lõbusate tudengite joomaseltskonda, mis lõppeb kaklusega. Mefistofeles ja Faust läksid nõia juurde, et Heinrichi nooremaks muuta ja neid saatis edu. Faust kohtas oma unelmate naist Margaretat. Faust tahab, et Mefistofeles aitaks tal kohe Margaretaga sõbruneda, kuid Mefistofeles ütleb, et see on pikem töö. Faust ja Mefistofeles jätavad Margaretale ehtekarbi, kuid ta ema annab selle papile. Faust saadab Margaretale teise ehtekarbi. Mefistofeles sekkub Marta ja Margareta

Kirjandus → Kirjandus
225 allalaadimist
Faust
3
doc

Faust

Seob kuradeid ja kolle tava, et minna tuleb tuldud teed. Nii olengi nüüd sinu võrgus. Ja kuna tegu oli ikkagi kihlveoga, siis ei saanud Mefistofeles alla anda ja Fausti juurest lahkuda, kuna siis oleks ta kaotaja. Mefistofelesele meeldis inimeste keskel tegelikult ja kui ta võidab kihlveo siis saaks ta maitsta triumfi. Ma arvan, et Mesistofoles lausa janunes väljakutsete peale ja sellepärast ta jäigi Fausti juurde. Kurat sai sisse tulla, kui teda kolm korda sisse kutsuti. Alustatakse retkega lõbusate tudengite joomaseltskonda, mis lõppeb kaklusega. Kaklus toimub Mefistofelese ja tudengite vahel. Faustile endale ei meeldi joomapeod vms, kuid suhtus rahvasse hästi. Nõiaköögis, kuhu Faust ja Mefistofeles varsti lähevad, laseb Mefistofeles nõial Faustile anda võlujooki, mis noorendaks teda ligi kolmekümne aasta võrra. Faust näeb nõiapeeglist vana, kuid ilusat naist. See oli trooja Helena.

Kirjandus → Kirjandus
275 allalaadimist
Ristisõjad
3
docx

Ristisõjad

*kaupmehed- olid huvitatud kaubateede laiendamisest ja sellega kaasa käivatest rikkustest. *feodaalid-saada maad ja rikkusi üldised põhjused olid: *islami pealetungi pidurdamine. *bütsantsi põhjendatud kartus islamiusu suhtes *vabade maade hõivamine + lisandusid iga üksiku indiviidi isiklik põhjus Ristiusu algsignaal anti 1095 aastal Clermonti kirikukogult. Paavst Urbanus II kuulutas välja ristisõja püha haua vabastamiseks. Esimene ristisõda kuni 1099. Algas talupoegade retkega. Feodaalide põhisalgad, üks madalmaadest ja põhja saksamaalt ja üks itaaliast. 1099 tungiti Jeruusalemma mis rüüstati põhjalikult. II ristisõda 1147-1149. Ristisõdijate eesotsas olid 2 kuningat: prantsuse kuningas Louis VII ja saksamaa kuningas Konrad III. Lõpes ristisõdijatele täieliku lüüasaamisega. III ristisõda 1189-1192. ajendiks oli Jeruusalemma langemine moslemite kätte. Euroopast oli kolm monarhi: Friedrich I Barbarossa(saksa-rooma riigi keiser.)Inglise kuningas Richard

Ajalugu → Ajalugu
24 allalaadimist
Lõunapooluse vallutamine
4
docx

Lõunapooluse vallutamine

See laev oli planeeritud niimoodi, et kui pikkadel retkedel arktilistes meredes talvel meri jäätus ja jäässe läks meri ka laeva ümber, siis ei vajutanud jää mitte laeva põhja katki, vaid täna ümmargusele kujule tõusis laev jää pinnale. Sinna jäi laev kuni jää sulamisele. Pooluste lähedal kulus selleks terve aasta. Pärast kahte retke oldi seda süsteemi veelgi täiustatud. Nüüd plaanis Amundsen "Frami" kolmandat retke. Selle retkega pidi ta esimese inimesena jõudma põhjapoolusele. Külmades tingimustes vastupidamist treenis ta Gröönimaal. Probleemiks oli toit, mida tuli kaasa võtta piisavalt, et ära ei nälgiks, kuid mitte nii palju, et seda raske tassida oleks. Plaaninud oli ta selle pika retke nõnda, et poolusele minekuks kasutas ta koerarakendit ja tagasi tulles pidi osa koertest ära söödama. Kuid, kui 1909. aastal levis üle maailma uudis, et põhjapoolus on Peary poolt vallutatud. Ekspeditsioon jäeti kohe

Geograafia → Geograafia
10 allalaadimist
Ristisõjad
3
doc

Ristisõjad

Ordu eesmärgiks oli alistada balti ja soome-ugri rahvad. 1230. aastaks alistati Liivimaa ja Kuramaa lõplikult. Kogu maa sai ordu endale (va Põhja-Eesti, mis Taanilt 1227 vallutati, seal olid aadlimõisad). 1237 (pärast 1236.a Saule lahingut) ühines MO SO-ga. II ristisõda ­ Edessa langemine 1144 ajendas II ristisõja (1147-49), mida juhtisid Prantsuse kuningas Louis VII ja Saksa kuningas Konrad III. Sõda lõppes tulemusteta Damaskuse-retkega. Sõtta mindi selleks, et abistada ristisõdijate riike moslemite vastu. III ristisõda ­ Araablase Sultan Salah ad-Dini 1187 vallutatud Jeruusalemma vabastamiseks võeti ette kolmas ristisõda (1189-92). Seda juhtisid Saksa-Rooma keiser Friedrich I Barbarossa, Prantsuse kuningas Philippe II Auguste ja Inglise kuningas Richard I Lõvisüda. Kaks viimast, kes omavahel rivaalitsesid, suutsid tagasi vallutada ainult Akka.

Ajalugu → Ajalugu
58 allalaadimist
Joogiõpetus
6
doc

Joogiõpetus

iseloomuliku alkoholiga (rumm , brändi) seejärel segatakse värske koorega. Lisatakse maitseaineid , piiritust , magustajaid. Baile`ys Irish Cream , kohvi & sokolaadi maitseline liköör. Valmistaja: Iirimaa Rumm Rääkides rummist, on oluline tähele panna, et kuigi rummi valmistatakse suhkruroost, ei pärine suhkruroog sugugi Kariibi mere saartelt, nii nagu mõnikord ekslikult arvatakse. See taim jõudis sinna alles seoses Kolumbuse teistkordse retkega Ameerikasse aastal 1493. Taim ise pärit aga Indoneesiast, kust ta 2000 aasta vältel levis läbi Hiina ja India Aafrikasse, kust maurid ta omakorda Portugali tõid. Seiklejad, kes saabusid vastavastatud Ameerikasse ja ka eelmainitud Kariibimere saartele panid tähele midagi mis oli sama väärtuslik kui kuld. Kui mitte väärtuslikum ­ kohalik kliima sobis ideaalselt suhkruroo kasvatamiseks. Ja juba mõne aja pärast purjetasid Euroopa poole esimesed suhkrulastis laevad.

Toit → Joogiõpetuse
96 allalaadimist
EHE-märgis
20
docx

EHE-märgis

märgisega. Tegemist on toiduelamusega, kus kasutatakse vanu toidutraditsioone ning kohalikku ökoloogilist toorainet. Kõik toiduained, mis paketis sisalduvad, on pärit talu enda ürdiaiast, peenardel ning loodusest. Seejuures ei avalda see kahjustavat mõju loodusele. (Setomaa 2016) Hiljuti tunnustati EHE-märgisega ka Toosikannu puhkekeskust, kus märgise teenis teenus „Jalgratastega ulukisafari Toosikannu loomapargis“. Tegemist on retkega, kus keskendutakse teadlikusele loodusest jälgitakse ökoturismi põhimõtteid. (Vest 2016) EHE-märgisega turismitooteid on Eestis palju. Kõik on millegi poolest erilised ning seejuures ei ole oluline, kas tegemist on tegevuse, söögi, joogi või kindlate toodetega. Kõik teenused nõuavad ühesugust kvaliteeti ning keskkonnasäästlikust. 8 KOKKUVÕTE Eestis on palju erinevaid turismiettevõtteid, mis pakuvad erinevaid pakette ning

Muu → Ainetöö
6 allalaadimist
Muistne vabadusvõitlus
20
doc

Muistne vabadusvõitlus

Eestlased saavutasid selles lahingus ülekaaluka võidu ning läkitasid Henriku kroonika sõnul teate võidust kõikidesse Eesti maakondadesse, et olla „üks süda ja üks hing kristlaste nime vastu”. 3. TURAIDA SÕJARETK, VARBOLA PIIRAMINE JA LEHOLA KUNINGAS LEMBITU 1210/1211 aastavahetuse paiku tegid sakslased koos liivlaste, latgalite ja Pihkva väesalgaga sõjakäigu Soontaganasse, läänlased vastasid kohe retkega Metsepolesse (liivi - Mõtsa Pūol, Edela-Eestis) liivlaste vastu. Kevadtalvel piirasid sissetungijad kuus päeva Viljandi linnust. Vallutada seda ei suudetud, kuid lõpuks olid sunnitud sakalased laskma linnusesse preestrid ja andma pantvange. Eestlased vastasid mitmete edukate rüüsteretkedega latgalite ja liivlaste vastu. Suvel võtsid saarlased ridalased ja revalased (kuni 4000 meest) ette suure sõjakäigu Turaidasse

Ajalugu → Ajalugu
7 allalaadimist
Francisco Vázquez de Coronado y Luján
7
docx

Francisco Vázquez de Coronado y Luján

Üldiselt oli hopide maa sama vaene kui zuni'de oma, aga sealt saadi teada suure jõe (Colorado jõgi) kohta läänes. Siis moodustati sellest teine grupp, mis naases zuni maaladele ja rääkis Coronadole oma teadasaamistest. Coronado siis moodustas uue retke Garcia Lopez de Cardenase juhtimisel, et leida Colorado jõgi. See ekspeditsioon läks hopide poole tagasi, et kohtuda sinna jäänud rühmaga ja lisavarusid endale teepeale kaasa võtta. Selle retkega jõuti siis Colorado jõe ja Grand Kanjoni juurde (Esimesed Eurooplased Grand Kanjonil). Pärast seda, kui ei suudetud Grand Kanjonist alla jõe äärde ronida, teatati, et Colorado jõge ei saa laevadega kokkusaamiseks kasutada. On arvatud, et hopid meelega, olles vihased hispaanlaste peale, juhtisid neid Grand Kanjoni poole, kust hispaanlased siis pikema ringiga jõe äärde pääsemiseks liikuma pidid.

Ajalugu → Ajalugu
3 allalaadimist
Kreeka ajaloo periodiseering
10
doc

Kreeka ajaloo periodiseering

431-421 eKr 2.421-413 eKr 3.413-404 eKr Kogu aeg sõda ei toimunud, vahepeal olid ka pikad rahuajad. Sõda algas Sparta rünnakuga Atikasse. Ateenlased varjusid müüride varju, spartalastel polnud kedagi rünnata ning piirasid 3 aastat Ateenat. Siis puhkes Ateenas katk, mis levis ka linnast välja ning spartalased nakatusid, seetõttu otsustati taanduda. Katku suri suur hulk ateenlasi, sealhulgas ka esimene strateeg Perikles. Ateena kaotas väga hea väejuhi. Selle retkega midagi olulist ei saavutatud. 421 sõlmiti vaherahu. Seejärel oli paar aastat sõjategevuses paus. Järgnes Sitsiilia aktsioon/sõjakäik, mille algatasid ateenlased. Kreeka kolooniaid oli kõige rohkem Sitsiilias ja Lõuna-Itaalias. Ateenlastel tekkis plaan need kolooniad enda poole meelitada, Sparta vastu võitlusse tõmmata. Moodustati tugev laevastik, mis saadeti Sitsiiliasse sealseid linnriike enda poole meelitama. Need kolooniad aga ei tahtnud kellelegi alluda

Ajalugu → Ajalugu
228 allalaadimist
Eestlaste muistne vabadusvõitlus
42
docx

Eestlaste muistne vabadusvõitlus

kroonikad, mis paigutavad selle toimumisaja aga 1213./1214. aastasse ja lisavad osavõtjatena Pihkva vürsti Vsevolod Borissovitši ja Toropetsi vürsti David Mstislavitši. Vene kroonikate järgi ulatus retk mereni välja. Oletust kahest erinevast retkest toetab uue Pihkva vürsti nimetamine, kes Läti Henriku järgi sai võimule tulla alles 1212. aasta kevadel, pärast riialaste retke. Siiski peavad ajaloolased tõenäolisemaks, et tegu oli ühe ja sama retkega ning Vene kroonikates on selle toimumisaeg ja osavõtjad valesti märgitud. Sõjakäigu täpsem eesmärk kroonikatest ei selgu. On oletatud, et kavatseti demonstreerida oma poliitilist huvi selles piirkonnas ja rünnata riialaste väge. Samas olid riialased sõbralikes suhetes tolleaegse Pihkva vürsti Vladimir Mstislavitšiga, kes omakorda oli Novgorodi vürsti liitlane. Vene vürstiriikide ja Riia vahelise konflikti puudumise

Ajalugu → Ajalugu
20 allalaadimist
Peruu uudised
33
odt

Peruu uudised

Gorlitzi meresõiduvahend Abora III valmib USAs New Jersey osariigis ja selle ehitamisele aitab kaasa 25 vabatahtlikku. Osa sellest ehitavad Boliivia amyra hõimu indiaanlased ja nende ehitatu transporditakse USAsse. Seikleja enda sõnul kavatseb ta koos oma 12 liikmest koosneva meeskonnaga Atlandi ületada selle aasta juulis. Gorlitz ütles, et tema ekspeditsioon on sarnane kuulsa Norra maadeuurija Thor Heyerdahli 1947. aastal balsapuust parvel Kon-Tiki tehtud retkega üle Vaikse ookeani. Heyerdahl püüdis tõestada, et polüneeslased pärinevad Lõuna-Ameerika mandrilt. Peruust teekonda alustanud Heyerdahl ja tema meeskond sõitsid pärast 101 päeva merel Tuamotu saare lähedal karidele, samas tõendades, et Lõuna-Ameerika mandrilt pärinenud inimesed võisid jõuda Polüneesiasse. Gorlitzi sõiduvahendil on kõik tänapäevased navigatsioonisüsteemid olemas, kuid võrreldes Kon-

Geograafia → Geograafia
33 allalaadimist
Poliitiline ajalugu Euroopas
20
doc

Poliitiline ajalugu Euroopas

Ordu eesmärgiks oli alistada balti ja soome-ugri rahvad. 1230. aastaks alistati Liivimaa ja Kuramaa lõplikult. Kogu maa sai ordu endale (va Põhja-Eesti, mis Taanilt 1227 vallutati, seal olid aadlimõisad). 1237 (pärast 1236.a Saule lahingut) ühines MO SO-ga. II ristisõda ­ Edessa langemine 1144 ajendas II ristisõja (1147-49), mida juhtisid Prantsuse kuningas Louis VII ja Saksa kuningas Konrad III. Sõda lõppes tulemusteta Damaskuse-retkega. Sõtta mindi selleks, et abistada ristisõdijate riike moslemite vastu. III ristisõda ­ Araablase Sultan Salah ad-Dini 1187 vallutatud Jeruusalemma vabastamiseks võeti ette kolmas ristisõda (1189-92). Seda juhtisid Saksa-Rooma keiser Friedrich I Barbarossa, Prantsuse kuningas Philippe II Auguste ja Inglise kuningas Richard I Lõvisüda. Kaks viimast, kes omavahel rivaalitsesid, suutsid tagasi vallutada ainult Akka.

Ajalugu → Ajalugu
9 allalaadimist
Vene keskaeg
26
docx

Vene keskaeg

1217 algul venelastele kätte maksma, see venelasi ärritas tõsiselt. 1217 veebruaris 20 000 venelasi ja teiste maakondade eestlasi Otepääd rüüstamas. Nüüd osadel eestlastel venelastega liit. 1217 Otepää piiramine suur sündmus, Riiast tulev abivägi ei ole suuremaks abiks, linnus puupüsti inimesi täis. Tuleb alistuda ja kogu Sakala ning Ugandi on vabad sakslastest. Plaan suvel minna venelastega Riia alla ja nad minema lüüa. Sakslased retkega Sakalasse, toimus Madisepäeva lahing, et enne Vene tulekut sõtta. Miks Vene väed hiljaks? Meelega? Järgnevatel aastatel venelased eriti ei sekku Eesti asjadesse, sõjakäigud Läti aladele. Vsevolod Suurpesa poja Juri juurde Suzdali maale eestlased 1220-23, see saadab siia venna Jaroslavi. Vägi ei suuda ära võtta Tallinna. Ka Tartusse ja Viljandisse Vene vägesid kutsutud. Vjatzko enne KOknese linnuse valitseja. Vjatzko 1224 augustis suri Tartu linnuses. Vjatzko oma

Ajalugu → Ajalugu
10 allalaadimist
Ajalugu läbi aegade
40
doc

Ajalugu läbi aegade

kaubanduse arenguks. Kuridegevuse vähendamiseks keelati pikad mantlid, ja kohustati linntänavaid valgustama. Sellest hoolimata soovis rahvas jesuiite tagasi. Uus aasta! Wolter von plettenberg- kes suutis ajutiselt liivima ajutiselt sõjaliselt ühendada ja soovis anda venelastele lõpliku hoobi. 1501. 1. odu kogus liivimaa suurima armee (80 000) lahing venelastega toimus pihkva juures ja venelased taganesid. 2. venelased vastasid rüüste retkega läbi liivimaa. 1502. suur lahind smolino järve ääres. Kus vene väed said lüüa. 1503. venelastega sõlmiti vaherahu mida pikendatti kuni 1558. 1507. plettenberg keelas eesti ja läti talupoegadel relva kandmise. Eestlased lakkasid olemas relvastatud rahavas. Oli samm päris orjuse kehtestamise suunas. Linnad Linna õiguslikuks aluseks oli maa isanda linna õigus. Mis eristas linna kodanikke ümbritsevast keskkonnast

Ajalugu → Ajalugu
145 allalaadimist
Antiikmütoloogia lugude kokkuvõte-piletid
41
doc

Antiikmütoloogia lugude kokkuvõte (piletid)

kõrval, kui isa suri, ja pärast seda Theseus saatis mõlemad koju. Õed jõudsid Teebasse parajasti siis, kui üks vendadest, Polyneikes, ilmus sõjaväega linna vallutama, teine oli aga otsustanud seda lõpuni kaitsta. Polyneikesel kui vanemal vennal oli linna valitsemisele suurem õigus kui Eteoklesel. Õed ei suutnud kuidagi selles sõjas ühele või teisele poole asuda. Polyneikesel oli kuus ülikut, üks neist Argose kunigas Adrastos ja teine Adrastose õemees Amphiaraos. Viimane ühines retkega ülima vastumeelsusega, sest ta oli ennustustark ja teadis, et sõjakäigult ei pääse ükski eluga koju tagasi peale Adrastose. Ometi oli ta seotud tõotusega, mille põhjal pidi tüliküsimuste puhul, mis tekkisid tema ja ta naise venna vahel, alati otsustama tema naine Eriphyle. Amphiaraos oli kord nõnda tõotanud, kui läks tülli Adrastosega ja Eriphyle nad lepitas. Polyneikes oli võitnud Eriphyle soosingu sellega, et kinkis talle imeilusa

Kirjandus → Kirjandus
260 allalaadimist
Ajalugu
89
doc

Ajalugu

võim. 1924 Mongooliast tehti maailmas II sotsialistlik rahvavabariik. 1919 Hiinas tekkis "4.Mai" üliõpilasliikumine. Sellega üritati kaitsta Hiina rahvuslikku suveräänsust. Suveräänsuse elluviimiseks moodustati Lõuna-Hiina Vabariik Sun Yatsen'i juhtimisel. Vabariik kuulutati välja Kantonis. 1912 Sun Yatsen rajas Guomingdangi ehk Rahvusliku Sõltumatuse Partei. 33 1925-1927 Hiinas kodusõda Lõuna-Hiina vägede "Põhja Retkega." Võimule tuli Chang Kaishek Sun Yatseni asemel. 1928 Peaaegu kogu Hiina oli ühendatud Lõuna-Hiina vabariigiga. Pealinnaks kuulutati Nanaking. Selle tekkinud riigi vastu astusid välja kommunistid, Mao Zedongi juhtimisel. Peale II maailmasõda algas Hiinas uus kodusõda, mille võitis Mao Zedong. 01.10.1949 - moodustati Hiina Rahvavabariik. 3.9 POOLA 11.11.1918 - Poola iseseisvus. Presidendiks sai Pilsudski. 1920 Poola vallutas Leedult Vilniuse

Ajalugu → Ajalugu
299 allalaadimist
Kreeka poliitiline ajalugu
68
pdf

Kreeka poliitiline ajalugu

Olulisem oli aga retke psühholoogiline mõju: kreeklased olid taas demonstreerinud sõjalist üleolekut Pärsiast, mis tõstis nende eneseusku, ja seda ajal mil Aasia valitseja sekkus järjest rohkem Kreeka asjadesse. See õhutas revansistlikke meeleolusid, mis sajandi teisel poolel viisid Makedoonia kuninga Aleksandri kuulsa sõjaretkeni. Süvenevad vastuolud Pärsia ja Sparta vahel tõid 399. a. kaasa otsese sõja. Spartalasi saatis edu, mis kulnineerus kuningas Agesilaose suure Aasia-retkega (396. a.): spartalased lõid Pärsia väe Sardeise lähedal puruks ja rüüstasid Früügiat. Sparta nõrgestamiseks saatsid pärslased Kreekasse oma esindaja, kes rikkalike altkäemaksude toel kallutasid liitlasi Spartast lahku lööma. 395. a. Kesk-Kreekas vallandunud konflikt viis seniste liitlaste Sparta ja Teeba vastasseisuni; ateenlased sõlmisid Teebaga liidu, millega peagi ühinesid Korintos, Argos jt riigid. Puhkes nn Korintose sõda (395 ­ 386).

Ajalugu → Ajalugu
32 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun