Kaupade, teenuste ja väärtpaberite eksport on peamine kreeditsisend. 3. Nii kreedit kui ka deebettehingud kajastuvad kahekordses raamatupidamises, seega on maksebilanss alati tasakaalus. Allkontod võivad olla puudu- või ülejäägiga. Allkontode bilanss näitab, kuidas rahvusvaheline kaubandus mõjutab sisemajandust. Maksebilansi allkontod on: ·Jooksevkonto ·Kapitali- ja finantskonto · Reservkonto 3 Lembit Viilup, Ph.D, Eesti IT Kolledz Maksebilanss Jooksevkonto saldo · Kaupade konto · Teenuste konto · Tulukonto (mitteresidentide tulukus) Kapitali ja finantskonto · Otseinvesteeringud · Portfellinvesteeringud · Muud investeeringud Reservkonto · Netovälisvõlg · Riigi tehingud 4 Lembit Viilup, Ph
mis alandab kodumaise valuuta väärtust suhtena teiste valuutade väärtusesse./ on valluuta kallinemine fikseeritud kursi tingimustes, mille tulemusena kodumaine valuuta väärtus kallineb teiste valuutade väärtuste suhtes. 65. Maksebilanss on riigi aruanne kõikidest tehingutest tema reidentide ja teiste riikida residentide vahel. Tavaliselt sisaldab maksebilanss kolm kontot: jooksevkonto, kapitali- ja finantskonto ning reservkonto. 66. Jooksevkonto on maksebilansi osa, kus kirjeldatakse lühiajalised maksevood, mis aga ei sisalda finantsvarade ostu või müüki. Jooksevkonto on jaotatud kahte ossa: kaubandusbilanss ja teenuste bilanss 67. Kaubandusbilanss- 68. Ostujõu pariteet (PPP) on tingimus, mille korral kodumaise valuuta ostujõud on nii sise- kui ka välismaal ühesugune. 69. Reservide konto 70. Ujuv vahetuskurss on vahetuskurss, mis on jäetud vabaks ja määratakse nõudluse ja
perioodi jooksul sooritatud majandustehingud ülejäänud maailmaga. Maksebilansi ülesehitus Horisontaalselt jaotub maksebilanss kolme suurde alabilanssi (kontosse). Jooksevkonto (JK) – tehingud kaupade ja teenuste ostul-müügil ja ülekanded; Kapitali- ja finantskonto (FK) – kajastab kapitali eksporti ja importi, mis toimub valdavalt otseinvesteeringute, väärtpaberite ostu-müügi, laenude andmise-võtmise jms. vormis; Reservkonto ( R) – ametlik rahvusvaheliste reservide konto: tehingud monetaarse kulla ja teiste reservvaluutadega, nagu konverteeritavad valuutad, riigi “reserve tranche” IMF-is ja tema osa SDR-ides sealsamas. 12) Suhteline eelis ja absoluutne eelis suhtelise eelise teooria - väidab, et heaolu kasv on võimalik ka juhul, kui riigil ei ole absoluutset eelist. Sel juhul tuleks riigil spetsialiseeruda tootmisele, kus tema mahajäämus on väikseim.
--- Question 64 (1 point) Kui laenusaaja hindavad inflatsiooni korgemaks kui laenu andjad, on muudel vordsetel tingimustel: a. laenunoudlus suurem b. ei mojuta laenunoudlust, sest kui keegi laenu ei taha siis pole voimalik ka anda c. laenunoudlus vaiksem d. pole voimalik prognoosida ----------------------------------------------------------------------------- --- Question 65 (1 point) Millised allpool loetletud kontodest on maksebilansi allkontod? a. pusivkonto b. reservkonto c. pohikapitalikonto d. saastukonto ----------------------------------------------------------------------------- --- Question 66 (1 point) Millised allpool toodud loetelust ei kuulu maksebilansi allkontode hulka? a. reservkonto b. jaakkonto c. kapitalikonto d. jooksevkonto ----------------------------------------------------------------------------- --- Question 67 (1 point) Kas Eesti Vabariigi maksebilansi jooksevkonto seis 2002 a. oli: a. tasakaalus b
· Ajaloost on tuntud klassikalise hüperinflatsiooni näide 1920 aastatel Austrias ja Saksamaal, mille põhjustas just raha juurdetrükkimine valitsuskulude katteks. 31. Mis on maksebilanss? Maksebilanss on kokkuvõtlik aruanne, milles registreeritakse kõik teatud perioodi (tavaliselt aasta) jooksul toimunud kaupade, teenuste ja kapitali rahvusvahelised vood. Maksebilansi kontod on: 1) jooksevkonto; 2) kapitali- ja finantskonto; 3) ametlik reservkonto. 32. Mis on jooksevkonto? Jooksevkonto (current account) on maksebilansi konto, milles registreeritakse riigi kaupade ekspordi- ja impordi- ning teenusekaubanduse ja välisarvelduste käivet. Jooksevkonto jaguneb: kaupade konto, teenuste konto, tulude konto ja ülekannete konto. 33. Mis on vahetuskurss ja millised on vahetuskursi eriliigid? Vahetuskurss (Exchange rate) on ühe riigi valuuta hind teise riigi valuutas.
pole võimalik ka anda C. laenunõudlus suurem 100% D. pole võimalik prognoosida 0% 59. Millised allpool loetletud kontodest on maksebilansi allkontod? Student Response Value Correct Answer A. püsivkonto 0% B. säästukonto 0% C. reservkonto 100% D. põhikapitalikonto 0% 60. Millised allpool toodud loetelust ei kuulu maksebilansi allkontode hulka? Student Response Value Correct Answer A. reservkonto 0% B. jääkkonto 100% C
d. halveneb pärast devalveerimist, kuid hiljem paraneb 10. Monetaarpoliitika: a. on poliitikute väljamõeldis oma tegevusetuse õigustamiseks b. lähtub ühest selgest lõppeesmärgist c. lähtub ühest või mitmest vaheeesmärgist d. tugineb rahandusministeeriumi tegevusele 11. Maksebilansi põhiosad on: a. kaupade eksport ja import b. kaubandusbilanss ja välisinvesteeringud c. jooksevkonto, kapitalikonto ja reservkonto d. ülekannete bilanss ja teenuste bilanss 12. Kitsendav fiskaalpoliitika on: a. majandustegevuse kitsendamine maksude suurendamise ja avaliku sektori kulutuste vähendamise teel b. majanduse iseregulatsiooni eitav c. majanduspoliitika, mis surub alla igasugused kõrvalekaldumised optimaalsest d. majanduse kitsendamine maksude vähendamise ja avaliku sektori kulutuste suurendamise teel 13. Jooksevkonto defitsiiti on võimalik leevendada:
c. inflatsiooni ja töötuse üheaegset suurenemist d. töötuse ja investeeringute üheaegset vähenemist 49. Kui laenusaaja hindavad inflatsiooni kõrgemaks kui laenu andjad, on muudel võrdsetel tingimustel: a. laenunõudlus väiksem b. laenunõudlus suurem c. ei mõjuta laenunõudlust, sest kui keegi laenu ei taha siis pole võimalik ka anda d. pole võimalik prognoosida 50. Millised allpool loetletud kontodest on maksebilansi allkontod? a. püsivkonto b. reservkonto c. põhikapitalikonto d. säästukonto 51. Kas Eesti krooni devalveerimine mõjutab importi Eestisse: a. soodsalt b. ebasoodsalt c. üldse ei mõjuta 52. Monetaarpoliitikas kasutatakse vahe-eesmärke kuna: a. lõppeesmärke polegi olemas b. nende kaudu loodetakse jõuda lõppeesmärkideni c. kardetakse inflatsiooni d. vahe-eesmärk või vahel realiseeruda kui lõppeesmärk 53. Poliitika teostamise viiteaeg on lühem: a. fiskaalpoliitika puhul b. monetaarpoliitika puhul 54
68. Ostujõu pariteet – ) nimetatakse tingimust, mille kohaselt koduvaluuta ostujõud on nii sise- kui välismaal ühesugune. Et valuutaühiku ostujõud võrdsustuks kõikides maades, peab ostujõu pariteedi teooria kohaselt vahetuskurss kohanduma. 69. Reservide konto – see osabilanss kajastab muutusi riigi kulla- ja välisvaluutavarudes, st kajastab teiste riikide valuuta või rahvusvahelise valuutareservi kogust, mida riik ametlikult ostab. Reservkonto tehinguid teeb ainult keskpank. Reservkontol peegeldub riigi reservide puhaskasv. Reservide suurenemine aasta jooksul tähendab üldbilansi ülejääki ja vähenemine - üldbilansi puudujääki (defitsiiti). 70. Ujuv vahetuskurss – Vahetuskurssi, mis määratakse nõudluse ja pakkumisega vabaturul ilma finantsinstitutsioonide vahelesegamiseta, nimetatakse ujuvaks vahetuskursiks 71
56. Kohaliku omavalitsuse eelarve menetlus. 57. Maksebilanss - kokkuvõtlik aruanne, milles registreeritakse kõik teatud perioodi jooksul konkreetse riigi majandustehingud teiste riikidega. 58. Maksebilansi kontod: · Jooksevkonto kajastab välismajandustegevusest saadavate tulude kujunemist; · Kapitali- ja finantskonto kapitali ja investeeringute muutused; · Reservkonto kuld, välisvaluuta; 59. Maksebilansi koostamise meetodid: · KÜSITLUSE SÜSTEEM - Info kogutakse erinevate statistiliste küsitlusvormide ja uuringute abil. · RAHAVOOGUDE SÜSTEEM - Tugineb pankade kaudu sooritatavate rahvusvaheliste maksete deklareerimisele, kogumisele ja töötlemisele. · ADMINISTRATIIVNE SÜSTEEM - Kasutatakse erinevate ametkondade poolt eelnevalt kogutud infot. 60
aastateni 24. Kaubavahetuse defitsiit väheneb: a. välisinvesteeringute puudumise tõttu b. kui suurenevad kulutused söjalistele kulutustele c. kui SKP väärtus suureneb d. * kui sissetulekud vähenevad 25. Monetaarpoliitika: a. lähtub ühest selgest lõppeesmärgist b. lähtub ühest või mitmest vaheeesmärgist c. * tugineb rahandusministeeriumi tegevusele d. on poliitikute väljamõeldis oma tegevusetuse õigustamiseks 26. Maksebilansi põhiosad on: a. * jooksevkonto, kapitalikonto ja reservkonto b. kaupade eksport ja import c. ülekannete bilanss ja teenuste bilanss d. kaubandusbilanss ja välisinvesteeringud 27. Kitsendav fiskaalpoliitika on: a. majanduspoliitika, mis surub alla igasugused kõrvalekaldumised optimaalsest b. * majandustegevuse kitsendamine maksude suurendamise ja avaliku sektori kulutuste vähendamise teel c. majanduse iseregulatsiooni eitav d. majanduse kitsendamine maksude vähendamise ja avaliku sektori kulutuste suurendamise teel 28
krooni? a. 1431 krooni b. 1548 krooni c. * 1572 krooni d. 1612 krooni Question 75 (1 point) Millised on kapitalikonto allkontod? *ei tea a. otseinvesteeringud, kaudsed investeeringud ja kavandatavad investeeringud b. otseinvesteeringud, portfellinvesteeringud ja muud investeeringud c. piirefektiivsed investeeringud, kasulikud investeeringud ja ülejäänud investeeringud d. seisevkonto, hoiukonto ja reservkonto. Question 76 (1 point) Avaliku sektori peamised tuluallikad on: a. ainult kõikvõimalikud annetused b. * maksud omandilt c. eraettevõtete kasumid d. avaliku sektori ettevõtete kasumid Question 77 (1 point) Kaudne maks on: a. tulumaks; b. sotsiaalmaks c. haigekassa maks d. maamaks Question 78 (1 point) Riigivõlg on: a. välismaal asuvatele võlausaldajatele võlgnetav summa; b. sisuliselt jooksava aasta eelarve defitsiit c. * läbi aegade akumuleerunud defitsiitide summa d
majanduslike huvide, eelkõige palga tõstmise, eest. Inflatsioon on siis kui üldine hinnatase tõuseb. 11. Maksebilanss ja selle koostisosad. Valuutakurss ja selle liigid (ujuv ja fikseeritud). Valuutakursi mõju riikidevahelisele kaubavahetusele. Maksebilanss: riigi aruanne kõikidest tehingutest tema residentide ja teiste riikide residentite vahel. Tavaliselt sisaldab maksebilanss kolm kontot: jooksevkonto, kapitali-ja finantskonto ning reservkonto. Valuutakurss: hind, mida ollakse nõus maksma ühe riigi rahaühiku eest teise riigi rahas e. valuutas. Valuutakurss peegeldab oma emiteerijariigi majanduslikke näitajaid (n. tootmise ja kaubanduse areng, intressimäärad, majanduse reguleeritus). Vabalt ujuv valuutakurss tähendab, et riik ei sekku valuuta väärtuse kujunemisse. Turg e. nõudmise ja pakkumise suhe viib valuutakursi sellisele tasemele, mis on tegelikkusele vastav. Fikseeritud valuutakurss
jooksul. 14. Maksebilansi struktuur Horisontaalselt jaotub maksebilanss kolme suurde alabilanssi (kontosse). e. Jooksevkonto (JK) tehingud kaupade ja teenuste ostul-müügil ja ülekanded; f. Kapitali- ja finantskonto (FK) kajastab kapitali eksporti ja importi, mis toimub valdavalt otseinvesteeringute, väärtpaberite ostu-müügi, laenude andmise-võtmise jms. vormis; g. Reservkonto ( R) ametlik rahvusvaheliste reservide konto: tehingud monetaarse kulla ja teiste reservvaluutadega, nagu konverteeritavad valuutad, riigi "reserve tranche" IMF-is ja tema osa SDR-ides sealsamas. 15. Jooksevkonto Jooksevkonto on tasakaaluarvestussüsteem eksporditavate ja imporditavate kaupade ja teenuste rahalise väärtuse vahel teatud ajaperioodil. Positiivseks (jooksevkonto ülejääk) peetakse seda juhul, kui kaupu eksporditakse suuremas väärtuses, kui imporditakse
68. Ostujõu pariteet (PPP) nimetatakse tingimust, mille kohaselt koduvaluuta ostujõud on nii sise- kui välismaal ühesugune. Et valuutaühiku ostujõud võrdsustuks kõikides maades, peab ostujõu pariteedi teooria kohaselt vahetuskurss kohanduma. 69. Reservide konto see osabilanss kajastab muutusi riigi kulla- ja välisvaluutavarudes, st kajastab teiste riikide valuuta või rahvusvahelise valuutareservi kogust, mida riik ametlikult ostab. Reservkonto tehinguid teeb ainult keskpank. Reservkontol peegeldub riigi reservide puhaskasv. Reservide suurenemine aasta jooksul tähendab üldbilansi ülejääki ja vähenemine - üldbilansi puudujääki (defitsiiti). 70. Ujuv vahetuskurss Vahetuskurssi, mis määratakse nõudluse ja pakkumisega vabaturul ilma finantsinstitutsioonide vahelesegamiseta, nimetatakse ujuvaks vahetuskursiks 71. Fikseeritud vahetuskurss - Fikseeritud ehk püsikursiks nimetatakse valuutakurssi, mis on jäigalt
tehingud kajastatakse just toimumise hetkel. Horisontaalselt jaotub maksebilanss kolme suurde alabilanssi võ teisiti nimetades kolme suurde kontosse: Jooksevkonto (JK) tehingud kaupade ja teenuste ostul-müügil ja ülekanded. Kapitali- ja finantskonto (FK) kajastab kapitali eksporti ja importi, mis toimub valdavalt otseinvesteeringute, väärtpaberite ostu-müügi, laenude andmise-võtmise ja muus sellises vormis. Reservkonto ( R) ametlik rahvusvaheliste reservide konto: tehingud monetaarse kulla ja teiste reservvaluutadega, nagu konverteeritavad valuutad, riigi "reserve tranche" IMF-is ja tema osa SDR-ides sealsamas 5 Eesti maksebilanss 2011 aasta I kvartalis Kaubavahetuse puudujääk kahanes 2011. aasta I kvartalis aastatagusega võrreldes 10% ning moodustas 117 mln eurot ehk 3,2% SKPst
Maksebilanss on statistiline aruanne, mis näitab mingi aja jooksul riigi poolt tehtud majandustehinguid ülejäänud maailmaga. Tehing residendi ja mitteresidendi vahel. Maksebilanss: • näitab välismajandusest saadud SKPd • aitab riigi välismajandusliku taseme hindamisel • näitab RKP tulu kujunemist • aitab kaasa välisvaluutakursside muutumiste selgitamisel Maksebilansi kontod on: 1) kapitali- ja finantskonto 2) jooksevkonto 3) ametlik reservkonto Jooksevkonto koosneb kaubandusbilansist, teenuste bilansist, tulude bilansist ja ülekannete bilansist. Kapitali- ja finantskontol kajastatakse kapitali eksporti ja importi. Arvestuslikult on maksebilanss alati tasakaalus, st jooksva konto ning kapitali- ja finantskonto saldo peab võrduma muutustega ametlikus reservkontos. Kui räägitakse maksebilansi üle- või puudujäägist, siis mõeldakse selle all üldbilanssi. Uldbilanss võtab kokku kõik maksebilansis kajastuvad äritehingud.
Maksebilanss jaotatakse kolmeks kontoks: 1. jooksevkonto siin arvestatakse kaupade ja teenuste eksport import ning intresside ja dividendide liikumine investeeringutelt, mis on tehtud antud riigi residentide poolt välismaal ja teiste riikide residentide poolt antud riigis; 2. kapitali- ja finantskonto siin loetletakse kõik need rahavood, mis on seotud finantsvarade (aktsiad, obligatsioonid) ostu või müügiga; 3. ametlik reservkonto siin kajastatakse teiste riikide valuuta kogust, mida riik ametlikult ostab. Reservkonto tehingud erinevad finantskonto tehingutest sellepoolest, et neid teostab keskpank. Maksebilansi koostamisel kasutatakse kahekordset raamatupidamist: DEEBETIS kajastuvad tehingud, mille tulemusena liiguvad rahavood riigist välja (N.: import ja välismaiste väärtpaberite ost); KREEDITIS kajastuvad tehingud, mille tulemusena liiguvad rahavood antud riiki (N.: eksport,
maakleritasuga. 47) Maksebilanss on statistiline kokkuvõte, mis summeerib konkreetse riigi poolt teatud perioodi jooksul sooritatud majandustehingud ülejäänud maailmaga. Maksebilanssi koostisosad: Jooksevkonto (JK) tehingud kaupade ja teenuste ostul-müügil ja ülekanded; Kapitali- ja finantskonto (FK) kajastab kapitali eksporti ja importi, mis toimub valdavalt otseinvesteeringute, väärtpaberite ostu-müügi, laenude andmise-võtmise jms. vormis; Reservkonto ( R) ametlik rahvusvaheliste reservide konto: tehingud monetaarse kulla ja teiste reservvaluutadega, nagu konverteeritavad valuutad, riigi "reserve tranche" IMF-is ja tema osa SDR-ides sealsamas. Maksebilansi koostamise põhimõtted · Maksebilanss koostatakse kahekordse kirjendamise printsiibil; igal tehingul on kaks võrdset poolt: deebet ja kreedit. Iga tehing (transaktsioon), mis tõstab laekumisi muust
Phillipsi kõver kirjeldab inflatsiooni ja tõõtuse vahelist seost. Maksebilanss ja vahetuskursid MAKSEBILANSS Maksebilanss on statistiline kokkuvõte, mis summeerib konkreetsete riigi poolt teatud perioodi jooksul kogu maailmaga sooritatud majandustehingud. Maksebilansi põhiosad on: · Jooksev konto - kaubandusbilanss =kaupade eksport-import - teenustebilanss - tulud (dividendid, intressid, mis tulevad üle riigipiiri)reservkonto - ülekanded (toetused) · Kapitali- ja finantskonto - investeeringud (portfeli- investeeringud väärtpaberitega; otse-kõik muud) - laenud - hoiused (deposiidid) - väärtpaberitehingud Deebetis kajastuvad tehingud, mille tulemusena liiguvad rahavood riigist välja. Import ja välismaiste väärtpaberite ost on riigi maksebilansis deebetina. Kreeditis kajastuvad tehingud, mille tulemusena rahavood liiguvad riiki sisse. VAHETUSKURSS
annaabi.ee 
