membraanipotentsiaal tõuseb lävipotentsiaalini, milleks on -40 kuni -30 mV. Membraanipotentsiaal määrab ära kui paljud kiiretest naatrium kanalitest on puhke staadiumis, see tähendab võimelised depolarisatsiooniks, ja kui paljud kanalid on inaktiveeritud staadiumis. Mida negatiivsemaks muutub membraanipotentsiaal seda rohkem suureneb olemasolevate ehk puhkestaadiumis olevate kiirete naatrium kanalite arv. Repolarisatsiooni lõpus on membraanipotentsiaal umbes -60mV ning avanevad Na + kanalid, mis suurendavad Na+ sissevoolu. Need kanalid erinevad kiiretest Na+ kanalitest, mis avanevad mitte-sammuandja rakkudes negatiivse membraanipotentsiaali korral. Toimub Na + sissevool läbi aeglaste kanalite tänu kontsentratsiooni gradiendi erinevusele ja negatiivsele rakusisesele laenugule. Samal ajal K+ ioonide läbitavus läbi membraani ioonkanalite väheneb ning toimub K+ väljavoolu progresseeruv langus
R-sakk vastab erutuse levikule vatsakeste müokardi välimisele kihile ja vasaku vatsakese baasile QRS-kompleks iseloomustab vatsakeste depolarisatsiooni kestust. S-sakk sageli puudub ning ei oma kindlat seost erutuse levikuga südames, kuid muutused selles iseloomustavad erutuse leviku häireid. S-T segment näitab, et erutus on haaranud mõlema vatsakese müokardi ja potentsiaalide erinevus kaob. T-sakk vastab vatsakeste repolarisatsiooni kestusele. Q-T intervall e vatsakeste elektriline süstol. T-Q intervall e vatsakeste elektriline diastole. R-R intervall on südametsükli kestus. 7. EKG unipolaarsetes lülitustes registreeritakse elektrilised potentsiaalid keha pinnale asetatud nn. aktiivse elektroodi ja Wilsoni indiferentse e "0-potentsiaali elektroodi vahel. 0-potentsiaali saamiseks ühendatakse jäsemed, millelt elektrilisi potentsiaale ei
15. Miks tuleks beeta-blokaatoreid kasutades ravi lõpetada järk-järgult ja mis siis juhtub, kui seda mitte teha? Ravi järsk lõpetamine võib põhjustada müokardi isheemiat koos stenokardia ägenemisega, müokardiinfarkti või hüpertoonia süvenemist. 16. Antiarütmikumide klassifikatsioon. I klass: Na+ kanali blokaatorid – klinidiin, propafenoon, lidokaiin, flekaiinid. II klass: BB – propranolool, sotalool. III klass: Ravimid, mis pikendavad repolarisatsiooni – amiodaroon. IV klass: Ca-kanali blokaatorid – verapamiil. 17. Millised on sagedasemad antiarütmikumide põhjustatud kõrvaltoimed? Kinidiin – iiveldus, oksendamine, diarröa, segadusseisund, hüpotensioon. Lidokaiin – bradükardia, hüpotensioon, krambid, hägune nägemine. BB – bradükardia, hüpotensioon. Ca-kanalite blokaatorid – bradükardia, hüpotensioon, iiveldus, oksendamine * Kõik arütmiavastased ravimid võivad ise arütmiat esile kutsuda! 18
kestusega peiteaega( latentsperiood) kaasneb puhkepot vähenemine e memb osaline depolarisatsioon ( hüpopolarisatsioon). Kui see jõuab kriitilise piirini, siis avanevad Na kanalid, rakumemb permeaablus NA suhtes tüuseb järsult. Na ioonid tungivad rakku ja membr sisepind muutub välispinna suhtes elektiliselt positiivseks. Membr depolariseerub ning tekib aktsioonipotentsiaal(AP), millel eristatakse de- ja repolarisatsiooni. Esialagne väga kiire potentsiaalide muutus-aktsioonipotentsiaali depolarisatsioonifaas-kestab umbes närvikoel 0,5 ms. Selle järel väheneb membr läbilaskvus Na ja suureneb K suhtes. Puhkeolekule iseloomulik membraani polarisatsioon ning ioonide jaotus rakus ja väljaspool rakku taastub, see on aktsioonipotentsiaali repolarisatsioonifaas. Närvikiu ärritamisel elektrivooluga saadakse üksiku närvikiu aktsioonipot, mis tekib vastavalt seadusele ,,kõik-või- mittemidagi", st AP on
Unipolaarsed jäsemelülitused... 19. EKG sakid ja intervallid, nende vastavus erutuse tekkele ja levikule südames? Elektrokardiogrammil esinevaid väljalööke tähistatakse ladina tähestiku suurte tähtedega (P, Q, R, S ja T) · P-sakk tekib erutuse levikul kodades (0,05-0,3 mV; 0,06-0,1 s) · P-Q (0,12-0,18 s) · Q-; R-, ja S sakk nn QRS kompleks, vastab vatsakeste depolarisatsiooni kestusele (0,06-0,08 s) · T sakk näitab vatsakeste repolarisatsiooni. (0,2-0,5 mV; 0,1-0,25 s) · P- saki algusest kuni Q saki alguseni mõõdetud aeg vastab erutuse levikule kodadelt vatsakestele. · Q- saki algusest kuni T saki lõpuni on vatsakeste elektriline süstol. (0,32-0,4 s) · T-Q vatsakeste elektriline diastol (0,42-0,70 s) · R-R kogu südametsükli kestus, R saki tipust järgmise R saki tipuni (0,8-1,2 s) Muutuste järgi elektrokardiogrammi sakkide kujus ja nende vahelistes ajaintervallides on võimalik
kinnitatud elektroodide, nn standardsete jäsemelülituste abil. I lülituseks nim parema käe ja vasaku käe, II lülituseks parema käe ja vasaku jala ning III lülituseks vasaku käe ja vasaku jala vaheliste potentsiaalide registreerimist. Elektrokardiogrammil esinevaid väljalööke tähistatakse ladina tähestiku suurte tähtedega P, Q, R, S ja T. P-sakk tekib erutuse levikul kodades, Q-, R- ja S-sakk, nn QRS kompleks, vastab vatsakeste depolarisatsioonile; T-sakk näitab vatsakeste repolarisatsiooni. P-saki algusest kuni Q-saki alguseni mõõdetud aeg vastab erutuse levikule kodadelt vatsakestele ja aeg Q-saki algusest kuni T-saki lõpuni (Q-T-intervall) on vatsakeste elektriline süstol. Muutuste järgi elektrokardiogrammi sakkide kujus ja nende vahelistes ajaintervallides on võimalikiseloomustada südame erutusjuhtesüsteemi ning müokardi seisundit. Esmakordselt registreeris omaleiutatud keelgalvanomeetri abil inimese
vaibumise tõttu südamelihastes. EKG on aparatuur elektriliste muutuste registreerimiseks keha pinnalt. EKG nt pingekõigumisi. Sellega saab hinnata südame rütmi, südame verevarustuse häireid, südame infarkti ning kambrite ülekoormust ning suurenemist. 6. Süstoolne indeks – kuidas leitakse? süstoolne indeks = QT/RR x 100 Q – elektriline aktiivsus vatsakeste vaheseinas T – T-laine on vatsakeste repolarisatsiooni elektriline ilming R- 7. Mehhaanilised ja helilised nähtused südames (SFG, FG). Südame tiputõuge – rindkere seina võnkumine, mis tekib südame kuju muutumisest kontraktsioonil. Südame toonid – süstoolne toon, mis tekib süstoli alguses ning on madal ja kestev. Diastoolne toon tekib diastoli alguses ning on kõrgem ning katkendlik. 8. Südame löögimaht ja minutimaht, millest sõltub nende suurus? Rahuoleku näitajad, muutused kehalisel tööl.
Rakumembraanist kahel pool tekib membraanipotentsiaal. 3 Lihasrakud suudavad membraanipotentsiaali levitada mööda rakumembraani potentsiaalimuutust - aktsioonipotentsiaali. Sel ajal membraanipotentsiaal väheneb sekundi tuhandikuosa ajaks üheaegselt. Rakumembraan depolariseerub, sest suureneb naatriumite suur sissevool rakku. Repolarisatsiooni käigus pöördpotentsiaal, ehk hetkeks rakku tekkinud positiivne laeng, kaob. Seda tänu kaaliumite suurele sissevoolule. Koht, kus motoorse neuroni närvikuid saab kokku lihaskiuga - neuromuskulaarne ühendus. Motoorsest närvikiust vabastatakse atsetüülkoliin, mis viib lihaskiu depolarisatsioonini. 5. Lihaskontraktsiooni molekulaarne mehhanism, selle iseärasused erinevat tüüpi lihasrakkudes. Lihaskontraktsiooni tüübid. Lihaskontraktsiooni energeetika. Lihase
lihase vahtusse lähedusse ülekandeaineid, milledeks on adrenaliin ja noradrenaliin. Ei väsi nii kiiresti nagu vöötlihas. Südamelihas Eriti väsimatu, tahtele mittealluv, iseloomustab automatis.Leidub vaid südames. Esineb nii silelihase kui ka vöötlihase omadusi. Esineb ristivöödilisus aktiin ja müosiin paikneb filamentides ja moodustab sakromeere. Pikk repolarisatsiooni ja pikk reflektaarperiood (aeg, mil südamelihas pole võimeline reageerima uuele erutusele, vältides püsiva kontraktsiooni teket). Jõudlus on suurem kui silelihasel, aga väiksem kui vöötlihasel. Veri. Vere funktsioonid trantspordifunktsioon, kaitsefunktsioon ja valgudepoo. Veri transpordib hingamisgaase, toimetab toitaineid nende imendumise või
Puuduvad neuromuskulaarsed sünapsid, närvikiud eritavad lihase vahtusse lähedusse ülekandeaineid, milledeks on adrenaliin ja noradrenaliin. Ei väsi nii kiiresti nagu vöötlihas. Südamelihas- Eriti väsimatu, tahtele mittealluv, iseloomustab automatis.Leidub vaid südames. Esineb nii silelihase kui ka vöötlihase omadusi. Esineb ristivöödilisus- aktiin ja müosiin paikneb filamentides ja moodustab sakromeere. Pikk repolarisatsiooni ja pikk reflektaarperiood (aeg, mil südamelihas pole võimeline reageerima uuele erutusele, vältides püsiva kontraktsiooni teket). Jõudlus on suurem kui silelihasel, aga väiksem kui vöötlihasel. 2 Veri. Vere funktsioonid- trantspordifunktsioon, kaitsefunktsioon ja valgudepoo. Veri transpordib hingamisgaase, toimetab toitaineid nende imendumise või
kõver, mis näitab kahe elektroodi vahelise pinge muutumist ajas, nim. elektrokardiogrammiks. Tavaliselt kinnitatakse registreerimisaparaadi elektrit juhtivad elektroodid ainult teatud kindlatesse kohtadesse (jalad, käed). Elektrokardiogrammil esinevaid väljalööke tähistatakse ladina tähestiku suurte tähtedega P, Q, R, S, ja T. P-sakk tekib erutuse levikul kodades, Q-, R- ja S-sakk (QRS kompleks) vastab vatsakeste depolarisatsioonile; T-sakk näitab vatsakeste repolarisatsiooni. Kodade madalat repolarisatsioonisakki ei näe, kuna see jääb QRS-kompleksi alla. P-saki algusest kuni Q-saki alguseni mõõdetud aeg vastab erutuse levikule kodadelt vatsakestele ja aeg Q-saki algusest kuni T-saki lõpuni (Q-T-intervall) on vatsakeste elektriline süstol. Ühtlase ST-vahe ajal püsib vatsakese lihas depolariseerituna. Muutuste järgi elektrokardiogrammi sakkide kujus ja nende vahelistes ajaintervallides on võimalik
Kui südametegevusega kaasnevaid elektrinähtusi registreeritakse keha pinnalt, saadakse elektrokardiogramm (EKG). Kõige tavalisem on EKG registreerimine kätele ja jalgadele kinnitatud eletroodide, nn standardsete jäsemelülituste abil. Elektrodiagrammil esinevaid väljalööke tähistatakse ladina tähstiku suurte tähtedega P, Q, R, S ja T. P-sakk tekib erutuse levikul kodades, Q-, R- ja S-sakk, nn QRS kompleks, vastab vatsakeste depolaratsioonile; T-sakk näitab vatsakeste repolarisatsiooni. 11. Veresoonkond. Veresoonte jaotus funktsiooni järgi. Vererõhk ja selle regulatsioon. Vererõhu mõõtmine. Veri ringleb kinnises veresoontesüsteemis, mille osadena eristatakse kopsu- ja keharinget. Keharinges on mitu paralleelringet, millest olulisemad on südame, aju, skeletilihaste, seede- ning erituselundite, luude ja naha vereringed. Veri voolab kõrgema rõhuga veresoonkonna osa poolt madalama rõhuga koha suunas.
Südametegevuse registreerimnine Südametegevusega kaasnevaid elektrinähtusi registreeritakse keha pinnal , milletulemiks saadakse elektriokardiogramm (EKG). Tavalisem on EKG lülituste registreerimised standardsete jäsemelülituste abil.Elektrokardiogrammlil esinevaid väljalööke tähistatakse ladina suurte tähtedega P,Q,R,S ja T. P-sakk tekib erutuse levikul kodades, Q,R ja S-sakk e QRS-kompleks vastab vatsakeste depolarisatsioonile, T-sakk näitab vatsakeste repolarisatsiooni. Aeg, mis mõõdeti P-saki algusest kuni Q- saki alguseni vastab erutuse levikule kodadelt vatsakestele ja aeg Q-saki algusest T-saki lõpuni (Q-T-intervall) on vatsakeste elektriline süstol. Muutuste järgi elektrokardiogrammi kujus ja nendevahelises ajaintervallis saab iseloomustada südame erutusjuhtesüsteemi ja müokardi seisundit.Esmakordselt registreeris inimese elektriokardiogrammi Willem Einthoven omaleiutatud geelkalvanomeetri abil. (1)
EKG aparaadi e elektrokardiograafiga registreeritud elektrokardiogrammil on näha joon, mis on kohati sirge, kohati aga järskude sakkidega sirge joon tähendab diastolit (lihas ei tööta), sakid aga südame eri piirkondade tööga kaasnevaid elektriliste potentsiaalide muutusi: · P-sakk näitab kodade lihaskoe depolarisatsiooni enne kokkutõmmet · QRS-sakkide kompleks näitab vatsakeste lihaste depolarisatsiooni · T-sakk näitab vatsakeste lihaste repolarisatsiooni Elektrokardiogrammi analüüsil mõõdetakse diastoli pikkust, sakkide kõrgusi ja omavahelisi suhteid, sakikomplekside omavahelisi suhteid jne. Südame arengust: Algul tekib embrüos 2 veresoont (parem ja vasak); edasi need sooned liituvad tulevase kaela ja rinna piirkonnas tekib primitiivne südametoru, mille sein hakkab pulseerima (veri imetakse altpoolt sisse ja surutakse ülespoole välja). Primitiivne südametoru kasvab pikemaks, selle sein
Elektrokardiograafia. Kui südametegevusega kaasuvaid elektrinähtusi registreeritakse keha pinnalt, saadakse elektrokardiogramm (EKG).Tavaliselt kinnitatakse kätte ja jalgade külge elektroodid (I Pk, Vk ; II Pk, Vj; III Vk, Vj). Elektrokardiogrammil esinevaid väljalööke tähistatakse ladina tähestiku suurte tähtedega (P, Q, R, S ja T) P-sakk tekib erutuse levikul kodades, Q-; R-, ja S sakk nn QRS kompleks, vastab vatsakeste depolarisatsioonile. T sakk näitab vatsakeste repolarisatsiooni. P- saki algusest kuni Q saki alguseni mõõdetud aeg vastab erutuse levikule kodadelt vatsakestele. Ja aeg Q- saki algusest kuni T saki lõpuni on vatsakeste elektriline süstol. Muutuste järgi elektrokardiogrammi sakkide kujus ja nende vahelistes ajaintervallides on võimalik iseloomustada südame erutusjuhtesüsteemi ning müokardi seisundit. Südamelihase kokkutõmbejõud sõltub tema kontraktsioonieelsest
elektronegatiivseks toimub rakumembraani ümberpolarisatsioon e inversioon. See kajastub aktsioonipotentsiaali tõusvas kõveras. Membraani kõrgenenud permeaablus Na+-ioonide suhtes kestab lühikest aega. Kui aktsioonipotentsiaal saavutab maksimaalse amplituudi, väheneb järsult permeaablus Na+-ioonide suhtes ja suureneb K+-ioonide suhtes. See põhjustab K+-ioonide suurenenud väljumise müoplasmast K+-kanalite kaudu rakkudevahelisse alasse, mis omakorda kutsub esile rakumembraani repolarisatsiooni, s.o puhkeolekule iseloomuliku membraani polarisatsiooni ja ioonide jaotuse taastumise rakus ning koevedelikus. See protsess kajastu aktsioonipotentsiaali langevas kõveras. Aktsioonipotentsiaali iseloomustavad järgmised iseärasused: *Lävi- ja üleläviärrituste korral tekib alati ühesuguse (maksimaalse) amplituudiga aktsioonipotentsiaal e vastusreaktsioon ärritajale toimub seaduse "kõik või mitte midagi" järgi.
Elektrokardiogramm- Kui südametegevusega kaasnevaid elektrinähtusi registreeritakse keha pinnalt. EKG. Tavaliselt kätele ja jalgadele kinnitatud eletroodide abil. Standardsete jäsemelülituste abil. I lülitus-parem ja vasak käsi II lülitus parem käsi, vasak jalg III lülitus vasak käsi ja jalg. Erinevaid väljalööke tähistatakse P,Q; R, S, T sakkidega. P-sakk-erutuse levikul kodades, Q;R;S sakk (QRS kompleks) vastab vatsakeste depolarisatsioonile. T-sakk näitab vatsakeste repolarisatsiooni. P-saki algusest kuni Q-saki alguseni mõõdetud aeg vastab erutuse levikule kodadelt vatsakestele. Q-saki algusest T-saki lõpuni (Q-T intervall) mõõdetud aeg on vatsakeste elektriline süstol. Võimalik iseloomustada müokardi seisundit,erutusjuhtesüsteemi. Esimesena Einthoven. Südamelihase klokkutõmbejõud sültub kontraktsioonieelsest pikkusest, südamelihase energia- ning hapnikuvarudest. Kui need ei muutu, süda vastab sama tugeva kokkutõmbega. 11. Veresoonkond
väljaspool rakku,see on aktsioonipotentsiaali repolarisatsioonifaas. ÜheAP jooksul läbi rakumembraani liikuv ioonide hulk on kaduvväike. Närvikiud suudaksid levitada sadu tuhandeid närviimpulsse enne kui Na+-K+-pumpseiskuks. Ioonivahe ühtlustumisel impulsid siiski lõppeksid. ·Repolarisatsioonifaasil eristatakse hüperpolariseerivat ja depolariseerivat järelpotentsiaali, millele järgneb potentsiaali jõudmine puhkeoleku tasemele. Repolarisatsiooni faasi lõpul on rakumembraan taas polariseerunud olekus ja valmis uusi aktsioonipotentsiaale genereerima. REFRAKTAARSUS ·Koe erutuvuse langust nimetatakse refraktaarsuseks. Täielikult puudub erutuvus närvikoel AP depolarisatsioonifaasi ajal 0,5...1,0 ms jooksul (vrd südamelihasrakul 200ms), seda nimetatakse absoluutse refraktaarsuse perioodiks. Sellele järgneb suhtelise refrataarsuse periood ca 3ms (vrd südamelihasrakul 20-50ms).
depolarisatsiooni kestust. S-sakk sageli puudub ja sellel ei ole kindlat seost erutuse levikuga südames. Küll aga iseloomustavad S-saki muutused erutuse leviku häireid mitmete patoloogiliste seisundite korral. S-T segment näitab, et erutus on haaranud mõlema vatsakese müokardi ja potentsiaalide diferents kaob. Normaalselt asub S- T segment isoelektrilisel joonel. Patoloogilistel juhtudel võib S-T-segment nihkuda isoelektrilisest joonest alla- või ülespoole. T-sakk vastab vatsakeste repolarisatsiooni kestusele. Q-T intervall e. vatsakeste elektriline süstol on ajavahemik Q-(R-)saki algusest kuni T saki lõpuni. R-R intervall vastab kogu südametsükli kestusele, seda mõõdetakse tavaliselt R-saki tipust kuni järgmise tsükli R-saki tipuni. Südametsüklis korduvad reeglipäraselt samad faasid. Üht sellist aktsiooniahelat, mille möödudes taastub algseisund, nimetatakse tsükliks. Südametsüklisse kuulub kaks faasi : kokkutõmme ehk süstol ja südamelõdve ehk puhkefaas ehk diastol
Teadmiste kontrolli küsimused: 1. Missuguste haigusseisundite korral on kindlasti näidustatud 12-lülituselise EKG kasutamine? 2. Kirjelda elektroodide paigutust 12-lülituselise EKG tegemisel 3. Missugused asjaolud mõjutavad EKG registrfeerimist ja selle kvaliteeti? 80 Artefakt (siin) – kunstlik, ebareaalne tulemus. 759 51.6.3. Südame erutusjuhteüsteem Õpieesmärgid Erakorralise meditsiini tehnik: teab puhkepotentsiaali, aktsioonipotentsiaali, repolarisatsiooni ja depolarisatsiooni mõisteid ning oskab selgitada nende seost südame elektrilise aktiivsusega, teab nimetada südame erutustekke süsteemi osi ja oskab kirjeldada nende ülesandeid, teab, mis toimub südames süstoli ajal, teab, mis toimub südames diastooli ajal, teab kuidas määratakse südame löögi- ja minutimahtu. Südame füsioloogia Puhkepotentsiaal on südamelihase raku erutusvalmis puhkeseisund. Rakumembraani sise- ja
annaabi.ee 
