Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Repin". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
1844, 1891. (10 (21 ) 1735 ., , -- 30 (11 ) 1818 ., ) -- - . « ».( ) . , . 1764-- 1767 . , , , - ( ). ( 1792 1799) , . 1769 30 . , , . 1772 300- . , . , . -- - , , , . , , . , , -- . XVIII , . , . . . , , . , , , . , . 1 , 70- , . 12 . . In Russia, in the 1780s, Ivan Kulibin developed a human-pedalled, three-wheeled carriage with modern features such as a flywheel, brake, gear box, and bearings; however, it was not developed further Ivan Petrovich Kulibin (April 21, 1735 - August 11, 1818) was a Russian mechanic and inventor. He was born in Nizhny Novgorod in the family of a trader. From childhood, Kulibin displayed an interest in constructing
Klassitsismi Skulptuur ja tarbekunst Antonio Canova. 1757-1822. Itaalia Antonio Canova. Antonio Canova. Antonio Canova. Paolina Borghese Venusena. 1801. Magav nümf. u. 1820. Amor ja Psyche. 1792. Antonio Canova. Antonio Canova. Kolm graatsiat. 18121816. Vesta neitsi. Bertel Thorvaldsen. 1770 - 1844. Taani Bertel Thorvaldsen. Bertel Thorvaldsen. Ganymedes. 1804. Bertel Thorvaldsen. Kolm graatsiat. Kolm graatsiat ja Amor. 1821. Varaklassitsistlikus, nn. Louis XVI stiilis tugitool
Ta 12. c C: ____________ _______, 2009 H (28 (9 ) 1828, , -- 7 (20) 1910, , ) -- . , , , - -- . , . . « », XX , . 28 (9 ) 1828 , -- . -- (1823--1860), (1826--1904) (1827--1856). 1830 (1830--1912). , . , «» , 10--12 , . , . . ( « »). 1837 , , , , , . . , . . -. 1840 , - , -- . . . , «». , , , ; . « , -- , -- , , , , : rien ne forme un jeune homme comme une liaison avec une femme comme il faut» («»). -- - , -- . , comme il faut. : , , , , . . , «» «» , . , , «» -- , , , , -- , , . , « , » («»). . ,
Iseseisev töö Koostaja: Kristina Tepper 2011 Ilja Jefimovits Repin sündis 5. augustil 1844 Venemaa Keisririigis Harkovi kubermangus Tsugujevi nimelises väikelinnas ohvitseri pojana. Joonistamis ande avastas ta juba varakult ja sai abi kohalikelt kunstnikelt. 19aastasena sõitis Repin Peterburi, kus proovis sisse saada Peterburi Kunstide Akadeemiasse. Aga see katse ei toonud talle edu kuna ta ei tundnud klassikalise joonistamise saladusi. Seega ta asus erakooli, kus oli õpetajaks Nikolai Kramskoi. Kramskoi soovitusel võeti Repin kaks kuud hiljem kunstiakadeemiasse vabakuulajaks. Esimese kursuse lõpus sai ta maali "Eremia leinab Jeruusalemma varemetel" eest kõrgeima hinde ja võeti vastu üliõpilaseks. Koolis läks Repinil väga hästi ning 1872. aastal autasustati teda evangeeliumiteemalise maali "Jairuse tütre elluäratamine" eest suure kuldmedaliga. Medaliga kaasnes õigus kuueaastasele välisreisile akadeemia kulu
Johannes Brahms (7. mai 1833 Hamburg 3. aprill 1897 Viin) oli saksa helilooja, pianist ja dirigent. Tema viljakaim loomeperiood möödus Viinis, kus ta kujunes väljapaistvaks sümfoonikuks.Brahms'i looming on põhiolemuselt tõsine, kuid seal leidub ka rohkesti tantsulist muusikat. Looming: Sümfoonilised teosed: · 4 sümfooniat · Sümfoonia nr.1 c-moll op.68 · Sümfoonia nr.2 D-duur op.73 · Sümfoonia nr.3 F-duur op.90 · Sümfoonia nr.4 e-moll op.98 · variatsioonid Haydni teemale · 2 serenaadi · Serenaad nr.1 D-duur (1857) · Serenaad nr.2 A-duur (1859) · 2 avamängu · ,,Akadeemiline" op.80 (1880) · ,,Traagiline" op.81 (1880) · 4 kontserti · Klaverikontsert nr.1 d-moll (1859) · Klaverikontsert nr.2 B-duur (1881) · Viiulikontsert D-duur op.77 (1878) · Kontsert viiulile ja tsellole a-moll op.102 (1887) Klaveriteosed: · 3 sonaati · 5 variatsioonitsüklit · 5 ballaadi
1887 ,,Kaardimängijad’’ 1890-1892 ,,Suplevad naised’’ 1900-1905 Lisaks: ,,Poiss punase vestiga’’ 1888-1890 ,,Natüürmort õunakorviga’’ 1890-1894 ,,Sinine vaas’’ 1890-1891 Henri de Toulouse-Lautrec (1864-1901) Naiskloun La Goulue ,,Moulin-Rouge’is’’ 1891 ,,Härra Boileau’’ 1893 Reklaamplakat Jane Avril 1893 Maurice Denis ,,Muusad’’ 1893 Näide nabiide kunstist.
Kunst sajandivahetusel Postimpressionism II, sümbolism Georges Seurat (1859-1891) Huvi värviõpetuse teooriate vastu, eriti M.-E. Chevreul`kirjutised (kõrvuti asetsevad värvused segunevad vaataja jaoks lõuendil paremini kui paletil jms.) Lihtsustamistaotlus Alates 1883. puäntillism (ka neoimpressionism, divisjonism) Seurat pälvis ka mitmete kriitikute toetuse Georges Seurat, "Pühapäev Grande Jatte`i saarel" (1884-86) Georges Seurat, "Tsirkus" (1891) Paul Signac, "Sadam Saint-Tropez`s" (1899) Paul Signac, "Söögituba" Paul Signac, "Felix Fénéoni portree" (1890) Teaduse ja tehnika areng Maailmanäitused Betoon ja klaas Usk inimmõistuse kõikvõimsusse Sümbolism Kunstiliikide ülene mõiste Vaimsus, mitte stiil Vastureaktsioon positivismile, materialismile filosoofias, progressiusule Irratsionalism, mäss mõistuse võimu vastu Sümbolism Olulised Schopenhaueri, Kierkegaardi filosoofia mõjud (pess
Paiksetous" 1872 "Keiser Maximiliani "Kõrrenoppijad" 1857 hukkamine" 1867 "Roueni katedraal"1893 P.A. RENOIR "Mere kaldal" 1883 "Orkestrandid" 1870 "Jalutuskaik" 1870 W.MORRIS "Suvine teerada" 1875 ,,Nartsissimuster 1891 W.,de MORGAN "Balletiproov laval" ,,Amphora P'rsia "Ohtukuulutus" 1874 mustriga"1888(sarnane P.P.CHAVANNES aga mitte sama pilt)
Giuseppe Verdi . . -- . -- , , , , -- , , , , , . . , , . . -- , XIX . , , , , . 26 , , . , («», «», «», «») . , , , . , XIX ., , . , , -- . -- . -- . . « , », -- . , . , , , . , . , . , . , . , . . , , , , . «... , » -- . «, » ; «... -- , , -- ». . . . , . , , . . , : « , , ... , , , ... , , , , , ; , , , , , , ». «» 1839 . 3 «» («»), (1841). , (. -- ). . . , . 40 . -- «» (1841), « » (1842), « » (1848) -- . , , , , .
“Pohjola tütar” 1906 (“Luigevalgeke”) 1908 Hümn”1925 Sümfoonia nr.3, C-duur W.Shakespeare: “Väino laul” 1926 1907 “Kaheteistkümnes öö”1909 Lauluhäälele ja orkestrile “Öine ratsasõit ja Arvid Järnefelt: “Surm” Seitse Runebergi laulu päikesetõus”1907 1911 klaveri saatel 1891 In memoriam, leinamarss W.Shakespeare: “Koselaskuja mõrsjad” 1897 1909 “Torm”1925 “Luonnotar” 1913 “Okeaniidid”1914 Kammermuusika Soololaule klaveri saatel Sümfoonia nr.5, es-duur Keelpillikvartett, B-duur Viis jõululaulu klaveri saatel 1915 1889 1895-1913 Sümfoonia nr
, . , , , , , , . 1879 . . , ., . : ., , (3 000 .), . , , 1868 . "" . 1869 . , , "". "", "", , , . , , , , . : "" (1872 ., 1874 .), 300 ., " " (1874 ., 1876 .) " ", ""(1887 .). " " 1 000 .. " " (1878 ., 1879 .), ; " " (1879 ., 1881 .), "" (1883 ., 1884 .), "" (1887 ., 1889 .) " " (1890 ., 1891 .), " ", , , "", (1891). : ("", "", "" " "), (" " "") (" ", " " ""). , "" (1873) , : " " (1876), " " (1889) "" (1892). , , . , , , (1 1868 ., 2 1873 ., 3 1875 ., 4 1877 ., ", , , 1885 ., 5 1888 . 6 "" 1893 .) : " "(1867), "" (1873), " "(1876), ""(1888), (1880), "1812 ." (1883); : 1 (1879), 2 (1883), 3 (1884), 4 "" (1887) "".
Akseli Waldemar Gallen-Kallela (1865-1931) Referaat Koostaja: Kai Mänd Lihula 2010 A.W. Gallen-Kallela(26.05.1965 Pori 07.03.1931 Stockholm), soome maalikunstnik ja graafik. Õppis 1881 1883 Helsingis Soome Kunstiühingu joonistuskoolis ja aastast 1884 Pariisis Academie Julian'is, kus sai tugevaid mõjutusi prantsuse mõõdukatelt vabaõhumaali meistritelt, eriti J. Bastien-Lepagne'i loomingust. Juba Pariisis äratas ta tähelepanu realistlike maalidega soome rahva elust võetud ainetel, näiteks ,,Eit ja kass"(1885) ja ,,Saunas"(1891). Lõi pärast pikka matka Põhja-Soome ja Valge mere äärsesse Karjalasse oma esimesed ,,Kalevala" ainelised kompositsioonid ,,Aino"(1891) ja ,,Sampo tagu
toimetamisel ilmuma Tartus uue nimetusega "Postimees" (ilmub tänaseni) 1888 Tallinnas avatakse hoburaudtee ehk konka 1889 venestusreformide algus Tartu Ülikoolis 1889 Toris asutatakse esimene karskusselts Eestis 1891 IV üldlaulupidu Tartus 1896 esimest korda näidatakse Tallinnas kino 1892 Tartus toimub Eesti ehk elavaid pilte karskusseltside I kongress 1896 "Postimehe" 1893 Tartu linn nimetatakse toimetajaks saab Jaan ümber Jurjeviks Tõnisson 1894 V üldlaulupidu Tartus 1897 ülevenemaaline rahvaloendus, mille andmeil 1894 20
Jean Sibelius (8.12.1865 - 20.09.1957) (Johan Christian Julius Sibelius, hüüdnimi Janne) nime muutis ise Jean'iks. Jean Sibelius oli Soome klassikalise muusika helilooja ja üks tuntumatest heliloojatest 19. sajandi lõpus ja 20. sajandi algul. Tema muusikal on olnud tähtis roll Soome rahvusliku identiteedi kujundamisel. ELU Sündis 8.detsember 1865 Hämeenlinnas rootsi keelt rääkivas peres linnaarsti Christian Sibeliuse teise lapsena. 1876- 1885 kascas üles ja õppis Hämeenlinna lütseumis, kus ta mängis ka kooliorkestris. Õpingud algasid rootsikeelses eelkoolis. 8-aastasena pandi Sibelius soome õppekeelega ettevalmistuskooli. Algul meeldis koolis näitlemine, veidi hiljem moodustasid poisid orkestri, kus mängisid savikukkesid ja suupille, löökpillideks oli mõnel poisil kellad ja kuljused. Jean juhatas ettekannet klaveri juures ja mingi muusika nii musitseerides ka tekkis. 1880 kevadel, kui Jean oli 14aastane, hakkas õppima ta viiulimängu. Kõik muud tegevused ka kool
. . « », «, , ». , , . 1836 . . . « », , , « ». «». 1830- . . . . , , I. . . . , . . , . . . . . . . . . . . . , , I. . . . . , . . . . , . . . : « , !» , , , . . . . , . . , . . . , . - . . 1844 . . . -. . . -, . . . , . 1849 . . 21 , . . . . , , . 18481849 . : « » . , . , 1855 . « ». I . I : « » , , , . 1849 . , . () 18261828 . , . , . 18281829 . . . , . . , , , . . 18171864 . , I . - . () . , . 1859
Akseli Gallen-Kallela 26. V 1865-7. III 1931 A. Gallen-Gallea on soome maalikunstnik ja graafik. Õppis 1881- 1883 Helsingis Soome Kunstiühingu joonistuskoolis ja a-st 1884 Pariisis Academie Julian`is, kus sai mõjutusi J. Bastien- Lepage´i loomingust. Lisaks on A. Gallen-Gallea illustreerinud raamatuid ja sinna holka kuulub ka mõni eesti kirjaniku raamat. Nt: A. Kivi ,,Seitse venda" (ENE 3 FILM- ISSÕ, K. Keskküla, P. Tetsman, M. Ummelas) A. Gallen-Gallea maalid olid alguses realistlikud hiljem maalis ta rahvusromantilises stiilis peamiselt Soome loodust ja Kalevala -ainelisi kompositsioone. 20. sajandi alguses muutus tema looming sümbolistlikuks. Gallen-Kallela maalid on rahvusvaheliselt ühed kõige tuntumad soome kunstiteosed. Tuntuimad teosed on: Kullervo needus Lemminkäise ema · Keitele järv (1905) · Boy with a Crow (1884) · Akka ja kissa (1885) · Démasquée (1888) ·
Aeg Stiil Piirkond Tunnusjooned Kunstnikud 13.saj eelrenessanss Itaalia, Eneseteadvus, humanism, ideaal on üksikisik, viimane Madalmaad isikuvabadus, ühtne ja ühemõõtmeline maailm, veerand ja eesmärgi saavutamiseks vahendeid ei valita, 14.saj algus hinnatakse keha, isiku egoistlik saavutamisvajadus. 15.saj vararenessanss Itaalia Arhitektuur: proportsionaalsus, baasi ja Arhitektuur: kapiteeliga sambad, poolsambad ja dekoratiivsed Leon Battista Alberti (1404-1472) pilastrid, viilud akende ja uste kohal, simissid Filippo Brunelleschi (1377-1446)
22 1862 , . , , . , . , , . . , , . , . , . , , . , , . [] (Claude Debussy, 18621918) -- , , , . (1884), . . (), . (). . . , 1881 1882 . ( 1913 ) , ( 1901). -- . : (. , . . ), (. , . ). (. . , . . ), . , . « ,, "» ( . ; 1894), , , , , . -- « » ( . ; 1902), . , . , , . . , . , . , . . , . . . 3 «» (1905) -- . , . , . -- « » (1890), . ' « . » (1911), «» (1912) . -- , , , . (, ). 24 (1 -- 1910, 2 -- 1913), (« », « », « » .), , , , , . , 20 ., . : -- (1892, ),
Kolledžis aastatel 1876-1883. Tema kahest vennast said samuti kunstnikud: Ernst (1864- 1892) asus maalima ja Georg (1861-1931) metallitööga tegelema. See oli aastaid enne kui Klimt vabanes oma õpetajate mõju alt. 1883. aastal liitusid tema ja vend Ernst Franz Matsch'iga (1861-1942): koos moodustasid nad “kunstnike trio“, rajasid ateljee ning hakkasid tegema väljaspool Viini asuvate teatrite jaoks dekoratsioone. Nemad said kaks riigitellimust 1886-1888 aastal ja 1891 aastal: uue Lossiteatri (Burgtheater) treppide ja Kunstiajaloo Muuseumi dekoreerimise. Gustav Klimt pälvis kaks korda keiser Franz Joseph I erilise kiituse, kuid ei olnud hiljem palgatud õukonna kunstnikuks. Peale tema venna ja isa surma, kulus tal kriisist taastumiseks palju aega. Temaga hakkasid ühinema noored kunstnikud, kellega koos rajas ta 1897. aastal Setsessiooni, mille presidendiks ta ühtlasi ka sai. Selle ajani ei maalinud ta ühtegi teost, milles oleks
Curriculum Vitae 1. Nimi: Jakob Hurt 2. Sünniaeg ja koht: 22.07.1839 Põlva kihelkond, Vana-Koiola vald, Himmaste küla, Lepa talu 3. Vanemad ja nende tegevusalad: Isa Lepa talu pidaja ja rentnik, koolmeister Jaan Hurt (1818-1861), ema Lepa talu perenaine Mari(e) snd Kurvits (1818- 1898) 4. Õed-vennad: Otto (1839), Eva (1844), Ann (1848) 5. Haridustee: 1849-1852 Põlva kihelkonnakool 1853-1854 Tartu kreiskool 1855-1858 Tartu gümnaasium 1859-1864 usuteadus Tartu Ülikoolis 1865 sai teoloogiakandidaadi kraadi 1886 jõudis Helsingi Ülikoolis doktori kraadini keeleteaduse alal 6. Karjääriastmed: 1865-1868 Hellenurme mõisa koduõpetaja 1868 gümnaasiumi nooremõpetaja Kuressaares 1868-1872 Tartu gümnaasiumi vanade keelte ja geograafia õpetaja 1870-1872 Otepää koguduse õpetaja 1880-1896 kaardiväe diviisi pastor 1880-1902 Peterburi Eesti Jaani koguduse õpetaja 1881 Peterburi
JUUGEND Referaat Janet Põhja Lihula G Lihula 2008 Arhitektuur Juugendstiil on omamoodi erandlik nähtus kultuuriajaloos. Stiilid saavad enamasti alguse arhitektuurist, levides siit edasi teistele kunstialadele. Juugendis on vastupidi. Juugend tegi arhitektuurist valitseja, kelle rolliks oli ühendada kõik muud kunstid. Arhitektuur moodustab omamoodi fooni, mille taustal saab jälgida teisi juugendajastu kunstiharusid. Kaunite ja dekoratiivsete kunstide omavahelist sõltuvust on kõige parem jälgida ajastu tuntumate arhitektide loomingu kaudu, kes vajasid kooskõlaga sobivat sisseseadet, samas, kui nende sõbrad käsitöölised vajasid sobivat tausta oma loomingu demonstreerimiseks. Kaunite kunstide hulgast on just arhitektuuril tugevaim tehniline, käsitöönduslik alus ja sellal kui teised traditsioonilised kunstid industrialiseerimise ajastul käisid alla, olid arhitektid kunsti taassünni esirinnas. W. Morris, P. Webb ja A. Mackmurdo olid �
1884 õnnistati Otepää kirikus EÜSi sinimustvalge lipp. Valge ja sinine arvatavasti hõimlaste soomlaste lipu eeskujul, must pärisorjuse meenutuseks, mida Soomes ei olnud. 4. Venestuse tagajärjed: a) Range tsensuur kirjasõna üle, mistõttu osa ajalehti suleti b) Varasem vilgas seltsitegevus vaibus. EKS suleti, säilis põllumeeste- ja karskusseltside tegevus c) Venestamine ei kandnud sellist vilja, kui võimud lootsid: · Raskustele vaatamata ilmusid eestikeelsed ajalehed 1891 hakkas "Postimees" ilmuma 6 korda nädalas, saades esimeseks päevaleheks. · Suurenes eesti noorte pürgimine kõrgema hariduse järele. · Tekkis pinnas iseseisvusideedele luuletaja Juhan Liiv: Ja nõnda on lugu ka Eestis Ja nõnda on elu kiik : Ükskord kui terve mõte- Ükskord on Eesti riik
1898. aastal lõpetas Sibelius Helsingi Muusikainstituudi heliloojana. Lõputööks esitas ta kaks teost süidi A-duur viiulile, aldile ja tsellole ning Keelpillikvarteti a-moll. Pärast instituudi lõpetamist määrati noorele heliloojale riiklik stipendium enesetäiendamiseks välismaal. Sügisel sõitiski Sibelius välismaale. Kaheaastane välisreis avardas tohutult noore muusiku silmaringi. Esimesel aastal täiendas ta ennast Berliinis, järgneval aastal aga Viinis. 1891.aastal saabus Sibelius tagasi kodumaale. Sibelius kirjutas oma esimese suurteose "Kalevala" - ainelise sümfoonia "Kullervo" solistidele, koorile ja orkestrile. Viieosalise suurteose esiettekannet Helsingis 28.aprillil 1892. aastal juhatas autor. 10. juunil 1892. aastal abiellus Sibelius Aino Järnefeltiga. 1892.a. sügisel kutsuti Sibelius kompositsiooni õppejõuks Helsingi Muusikainstituuti. Pedagoogina tegutses ta ligi kaheksa aastat. 1890. aastate
Kirjanduse modernistlikus suunad Modernism on 19. ja 20. sajandi uuenduslikkust taotlevate kirjandus voolude ühisnimetus. Modernistlik kirjandus tekkis Prantsusmaal vastukaaluks realismile. Modernistlik kirjanduses võib eristada kahte suuremat perioodi: 1. periood: 19. saj lõpu uusromantism, mis algab dekadentsiga, keskmeks saab sümbolism ja selle ümber põimuvad dekadents, etetism ja impronism. Nimetatud voolud vastandavad end realismile. 2. periood: avangardism tekkis 20. saj esimese kümnandi lõpul, avangardismiks loetakse futurismi, kubismi, varast ekspessionismi, imazismi ja akmeismi. Need voolud vastandavad end uusromantismile. Pärast I maailmasõda lisandusid dadaism ja sürrealism, jätkus hilisekspressionism. Avangardislikud luuletajad tulid avalikkuse ette manifestiga, milles kuulutasid oma loometõdesid ja eitasid varasemat traditsioonilist kirjandust. 20. saj keskpaiku oli modernistliku kirjanduse mõiste saanud üldvastuvõetavaks.
Ta kantaatidel on ajalooline tähtsus. Konstantin Türnpu ( 1865 1927 ) Koorijuht ja helilooja. Kogu elu töötas ta Tallinnas. Ta õppis muusikat Tallinnas Toomkiriku organisti juures ( Reinicke ). Tegeles koorilauluga ning 16 aastaselt asutas ta oma koori. 1884 1886 juhatas Lootuse seltsi meeskoori. 1886 a. läks ta Peterburi konservatooriumisse oreli klassi ( Homilius ). Konservatooriumi lõpetas ta 1891. Pärast seda sõitis ta Berliini. 1892 a. jõudis ta tagasi Tallinna. 1894 1895 a. õpetas ta Saksa gümnaasiumis. 1904 1909 a. õpetas ta Nikolai 1. gümnaasiumis. Ta tegeles kooridega Revaler Liederdafel ja Nicolai Gesangverein. 1916 a. asutas ta Talina Meestelaulu seltsi. 1961 a. osales ta Eesti Lauljate Liidu asutamisel. Eesti Lauljate Liidu tegevuseks oli laulupidude ja laulupäevade korraldamine, koorijuhtide enese täiendus suve
talude päriseksostmine oma haritlaskonna kujunemine rahva haridustaseme kasv mõisa mõju vähenemine seoses vallaseadusega RAHVUSLIK ÄRKAMINE (1) 19. sajandi II pool. Rahvuslikud liikumised samal ajal ka Euroopas – suunatud rahvusliku rõhumise vastu. Eestis rahvuslik ärkamine seotud peamiselt organisatsioonide ja seltside üritustega: laulumänguseltsid, pasunakoorid, põllumajandusseltsid laulupeod: (I 1869 Tartu; II 1879 Trt; III 1880 Tln.; IV 1891 Trt; V 1894 Trt; VI 1896 Tln.) ajakirjandus: 1857 “Perno Postimees”, 1878 “Sakala”; Aleksandrikooli liikumine 1869 – 1888 liidrid: J.W. Jannsen, J. Hurt, C. R. Jakobson, J. Köhler, M. Veske, H. Treffner jt. Johann Voldemar Jannsen (1819 - 1890) 1857 „Perno Postimees“ 1864 „Eesti Postimees“ 1865 Vanemuise laulu-ja mänguseltsi loomine 1869 I üldlaulupeo korraldamine
LÄÄNE-EUROOPA KUNST 1920-1940 Sissejuhatus 20. sajand oli revolutsioonide ja maailmasõdade sajand. Kunstis toimus suur areng. 20. sajandi alguses pöörati sõna kunst täiesti pea peale. Hakati leiutama uusi kujutusviise ja arusaamu. Hakkas kasvama kunstiga äritsemine. Uusi ideid tuli juurde ka arhitektuuris. 20. sajandi lõpu kunsti on sageli nimetatud postmodernismiks. 20. sajandi kunstipilt on väga kirju ja hägusate piiridega, paljugi on veel lahterdamata ja aja poolt paika loksutamata. Fovism Tekkis 1905 aastal Prantsusmaal. Kunstivoolu esindajad kasutasid hoogsalt maalitud värvipindu, puhtaid erksaid toone ning loobusid varju ja valguse kasutamisest. Fovismi kunstnike hakati kutsuma foovideks. Fovistid: Henri Matisse (1869 - 1954) Raoul Dufy (1877 - 1953) Albert Marquet (1875 - 1947) Maurice de Vlaminck (1876 1958) André Derain (1880 1954) Henri Matisse Elurõõm (1905 1906) Raoul Dufy Kummardus Mozart
teinud oma esimesed heliloomingulised katsed. 1832. aastal üritas ta saada sisse Milano konservatooriumisse; tal puudusid vajalikud teadmised. Ta jätkas eraõpinguid ning abiellus. 1839. aastal lavastati Milanos tema esimene ooper "Oberto", see võeti koheselt hästi vastu. Sellele järgnes paar ebaõnnestumist. Peatselt suri tema naine. Verdi langes depressiooni. 1842. aastal lavastas ta ooperi "Nabucco", sellega sai ta üle Euroopa kuulsaks. 1843 1844 oli talle viljakas loominguperiood. Komponeeris mitu tuntud ooperit: "Mcbeth", "Luisa Miller". Ta ise dirigeeris neid. 1851 1853 kirjutas ta oma kolm kõige kuulsamat ooperit: "Rigoletto", "Trubaduur", "La Draviata". "Rigoletto" on väga sünge draama, "Trubaduur" on kangelaslik ooper ning "La Draviata" on tundeline ooper. 1859. aastal abiellus ta uuesti (ühe sopraniga). Sel ajal kui ta abiellus hoogustus tema poliitiline tegevus
1. Täisnimi: Jossif Vissarionovits Dzugasvili (Stalin) 2. Sünniaeg: Ametlike andmete järgi 21. detsembril (9. detsembril) 1879. Edvard Radzinski andmetel sündis 18. detsembril (6. detsembril) 1878 3. Sünnikoht: Gruusia, Gori 4. Vanemad: o Isa: Vissarion Dzugasvili (1850 - 1891?) o Ema: Jekaterina Georgijevna (1858 13. mai 1937) 5. Vennad: o Mikhail (1876 - 1876) o Georgi (1877 - 1877) 6. Haridustee: o 1888-1894 Gori vaimulik kool o 1894-1899 õppis Tiflise õigeusklikkus vaimulikus seminaris 7. Karjääriastmed aastatega: o 1899 Tiflisi Füüsikaobservatooriumi kontoriametnik o1901-1902 oli Tiflisi ja Batumi VSDTP komitee liige
The Adventures of Sherlock Holmes By Arthur Conan Doyle Sveta Kostina Arthur Conan Doyle was born in Edinburgh on 22nd May 1859. he studied medicine at the University of Edinburgh medical practice at Bush Villas in Elm Grove, Southsea good at sport two wives: Louisa (or Louise) Hawkins and Jean Elizabeth Leckie five childrens: two with his first wife and three with his second wife studied the eye in Vienna; practice as an ophthalmologist died of his heart attack, aged 71, on 7th July 1930 Arthur Conan Doyle Bibliography A Study in Scarlet (1887) The Sign of Four (1890) The Adventures of Sherlock Holmes (1892) The Memoirs of Sherlock Holmes (1894) The Hound of the Baskervilles (1902) The Return of Sherlock Holmes (1904) The Valley of Fear (1915) His Last Bow (1917) The Case-Book of Sherlock Holmes (1927) The Lost World (1912) The Poison Belt (1
9.millises vana-aja riigis olid spetsiaalsed · Nofretete koolid sõjalis-kehaliseks kasvatuseks: · Kleopatra · Indias · Egiptuses 22. Millises vana-aja riigis hindas valitsev · Pärsias klassi kõrgelt aiatööd · Assüürias · Indias 10. 1844.a eKr koostasid India vaimulikud · Babüloonias raamatu, mille pealkiri on: · ,,Gilgames" 23. Raamatu ravivõimlemisest koostas 2698. · ,,Yijing" a. eKr Hiinas: · ,,Ajur-Veda" · Laozi · keiser Fu Xi 11. India rahvuseepos on ,,Mahabharata" · budha munk Tamos 12.Mis on kalligraafia, mida õpiti Vanas- Hiinas: ilukiri
Maalid: Berliini tänavatest, "Rauavalmistamistehas" Rauavalmistamistehas 1857 Surnud Realism Venemaal Ühiskonnakriitiliseim hoiak Maalisid ajaloosündmusi Töötas palju eesrindlikult mõtlevaid kunstnikke Taheti parandada töötava rahva elu Vassili Surikov Ilja Repin Vassili Perov Vassili Surikov 1848-1916 Maalikunstnik Lõi ajaloomaale Kujutas sündmusi minevikust Maal:"Lumelinna vallutamine" Lumelinna vallutamine 1891 156x282 cm Ilja Repin 1844-1930 Maalikunstnik Andekaim vene realist Maalis ajaloosündmusi Tähtsamad tööd kaasajast Kujutavad vene lihtrahav elu Maalid: "Burlakid Volgal", "ZaporooZlased kirjutavad kirja Türgi sultanile". Burlakid Volgal 1870 131,5x281 cm Sankt Peterburis Zaporoozlased kirjutavad kirja Türgi sultanile 1880-1891 358x203 cm Sankt Peterburgis Ristikäik Kurski kubermangus 1880-1883
innustasid neid veel suurel määral traditsioonilist koolitust saanud noori kunstnikke oma isikupärast stiili välja arendama. Toulouse-Lautreci tööde kahemõõtmelisus ja teised jaapani stiilielemendid näitasid järgmisele kunstnikepõlvele uusi kujutamisvõimalusi. Pildid Henri de Toulouse-Lautrec Moulin Rogue: La Goule, 1891 Moulin Rogue'is - tants, 1889-1890 Portree Adéle de Toulouse-Lautrecist Malromé lossis, 1881 Héléne Vary portree, 1888 Kasutatud kirjandus 1. Henri de Toulouse-Lautrec. Elu ja looming. Koolibri kirjastus. 2007 (Raamat) 2. Pildid www.google.ee
annaabi.ee 
