Eesti Maaülikooli Põllumajandus- ja keskkonna instituut Merili Sulg LOODUS KUI ISEENDA REOSTAJA Referaat Juhendaja Merle Öpik Tartu 2008 SISUKORD 1. Sissejuhatus..............................................................................................................3 2. Bioloogiline saastatus...............................................................................................4 2.1 Sahara tolmu saaste....................................
probleemide põhjustega, peaks olema prioriteetsemad kui tegevused, mis on suunatud keskkonnakahju likvideerimisele; · Olemasoleva tootmistehnoloogia täiustamine peaks olema prioriteetsem kui uue kalli tehnoloogia evitamine (juhul kui see on majanduslikult otstarbekas); · Uue tehnoloogia evitamisel tuleks rakendada BATNEEC-printsiipi (parim olemasolev tehnoloogia, millega ei kaasne üleliigseid kulusid tööstuse ega tarbija jaoks); · Reostaja/tarbija vastutab ning maksab reostuse vältimise, vähendamise ning keskkonnakahju heastamiskulud (reostaja-maksab-põhimõte); · Loodusvarasid peab kasutama arukalt. Taastumatute loodusressursside kasutamine peab vähendama ja korvama taastuvate ressursside kasutamisega nende taastekkimise mahu piires; · Kavandatavad tegevused peavad olema elluviidavad, s.o majanduslike ja organisatsiooniliste võimaluste ning ajakava poolest teostatavad;
2) bioloogiline puhastamine : Puhastamine toimub mikro organismide toimel. 3) Veekeemiline puhastaine : Kloor. Väikestes asulates kasutataksebiotiike ja pinnase filtrit. Merekonvensioonid e. Kokkulepped. 1970.a on mere kaitse üldleping. Eesmärk on merekeskonna reostamise vähendamine rannikult ja laevadelt. Läänemere kaitse. (1974) HELCOM. Tegeleb läänemere kaitsega. Läänemeri on viimastel aastatel vähem reostunud kui varem. Suurim reostaja on siiani Peterburgi linn. Läänemeri on kergesti reostuv sest ta on väike ja madal, veevahetus on aeglane. Läänemerel kehtivad kalapüügi kvoodid , et oleks tagatud kalavarude piisav uuenemine. 1975 . a RAMSARI konvensioon. Tegeleb märgalade kaitsega , eelkõige veelindude kaitsega. Märgalad on sood , madalad mage veekogud, madalad mere lahed. (Endla looduskaitse ala).
Reostaja Sven Lapsed Sven ja Robin kõnnivad kahekesi ranna ääres. Neil on igav ja plaanivad midagi teha. SVEN (tüdinenult): Kuule, teeks midagi? Nii igav on. ROBIN (salapäraselt): Sa merd viitsid reostada? Minu arvates Brasiilias võib vett reostada. SVEN (uhkustavalt): Vabalt, ma olen varem ka prügi vette visanud. Ma tean, et tegelikult ei või aga mind väga loodus ei huvita. Pealegi olen näinud kui suuremad poisid on ka seda teinud. ROBIN: Mul on taskus kaks kilekotti, viskame need vette! No muidugi kui sa ikka julged. SVEN (uhkustavalt): Ikka julgen, anna siia teeme ära. Robin ja Sven viskavad kilekotid vette ja naljatlevad omavahel. Nad olid uhked, et julgesid midagi sellist teha. Neil polnud mõtteski, et selle eest võib karistada saada ja see on ebaseaduslik Lapsi märkab olümpiakorraldaja Tom. Ta vaatab huviga millega poisid tegelevad. Tom vastutab olümpia ohutuse ja sportlaste tervise ees...
ESSE Kliimamuutus. Milline on Eesti tulevik? Kõik meist teab, et meie loodus on väga reostatud. Aga me täpselt ei tea miks? Mis või kes on meie reostaja? Sellele küsimusele me võime vastada nii, et kõik me oleme reostajad. Seda ei saa vältida. Iga päev me reostame meie loodust. Me ehitame tehaseid, see on väga ohtlik mõjur, mis võib reostada loodust. Ei ole kõik tehased on kahjulikud, aga enamik neist on. Me viskame prügi maale, kui kõrval on prügiurn. Me kasutame palju aerosoole. Me ei mõtleme mida me teeme. Kui iga inimene hakkab mõtlema enne, kui ta viskab
ja mineraalosa muundumise ning mõningate ainete eemaldamise tagajärjel. Kitsamas tähenduses viljaka mulla kahjustamine või hävitamine: tööstus-, tsiviil-, tee või sideehitusega (ehitusdegradatsioon), Olmega (olmedegradatsioon), Masinatega (masindegradatsioon), Ebaõige väetamise ja mürkkemikaalide kasutamisega (keemiline degradatsioon) Saasteaine võib olla väärtuslikuks ressursiks, kuid vales kohas asudes saab temast reostaja (nafta tsisternis on väärtuslik ressurss, nafta jões on kahjulik saastaja) Füüsilise faasi järgi jagatakse saasteained: vedelad, tahked, tolmjad, tahmad, gaasilised. Tahmad, aurud ja tolm ühendatakse mõiste allaaerosoolsed saastajad. Kõik mis heidetakse välja korstnatest ja ventilatsiooniaparaatidest nimet. aerosoolgaasilised jäätmed. Toksilisuse järgi jaotatakse saasteained: Väga toksilised (kontsentreeritud hape, osoon), Keskmise toksilisusega (SO, nafta),
kaudu on võimalik taotleda kompensatsiooni naftareostusest põhjustatud kahju korral. Vabariigi Valitsuse otsusega on heaks kiidetud ,,Valitsuse Euroopa Liidu poliitika, mille üks punktidest sõnastab ,,saastaja maksab" printsiibi. Selle kohaselt ,,ELi keskkonnapoliitika kujundamine peab lähtuda keskkonnaprobleemide lahendamisel põhimõttest "saastaja maksab", kasutades selleks makse ja kaotades dotatsioonid keskkonnakahjulikule tootmisele." Reostaja maksab printsiibi rakendamine merereostuse likvideerimiseks eeldab seadusandlikke muudatusi, et ei korduks olukord, kus võimaliku avarii korral maksab reostustõrje tööd kinni maksumaksja, mitte kahjutekitaja. Riikliku merereostustõrje fondi kogutud vahendite arvelt saaks Eesti riik adekvaatselt ja efektiivselt reageerida näiteks naftasaadustest põhjustatud reostusele. Reostuse korje võimekuse realiseerumine võimalikult kiiresti on looduse kaitse seisukohast
EMSA inspektorid: külastus, analüüs Liikmesmaade merendusvaldkonna koolitused Reostustõrje nappus, Cleanseanet Surnud linnud: Rannalt leiti u.4000 ning merelt sama palju Loomadevarjupaik, puudusid oskused ravimiseks(pesemine) Rahvusvaheline loomade heaolu delegatsioon:vajalik linnuravimis koolitus ja vahendid. Keila linnuhaigla, loodusfond vahendid, keskkonna ministeerium ruumi vabatahtliku 24/7 rehabilitatsioon enne vabaks laskmist Reostaja: teadmata Kriisikommunikatsioon: halb Üheks aktuaalseks julgeoleku probleemiks on Eestis naftareostuse oht, mille tekkimisvõimalus on kõige suurem mereteede ristumispaikkades, kuid Eesti võimekus reostust ära hoida on suhteliselt madal. On vajalik arendada tehnoloogiat ning kriisikommunikatsiooni, et tagada riigi ja inimeste turvalisus ning hajutada riske koostöös erinevate valdkondade spetsialistidega. On vajalik kasvatada riikliku
ka seletuskiri. Saastamine - ehk saastus ehk reostamine ehk reostus on ainete, vibratsiooni, soojuse või müra inimtegevusest põhjustatud otsene või kaudne väljutamine õhku, vette või pinnasesse nii, et see võib ohustada inimeste tervist või keskkonda, põhjustada varalist kahju või kahjustada või häirida keskkonna puhkeotstarbelist või muud õiguspärast kasutamist. Sõltuvalt reostaja liigist 1 saab eristada füüsikalist (nt vibratsioon, müra), keemilist (nt fenoolid, klooritud süsivesinikud) ja bioloogilist (mikroobid) reostust. Keskkonnarisk- laiemas tähenduses hinnatakse k-e kui tõenäosust põhjustada soovimatuid ja ohtlikke keskkonnamuutusi (nt kliimamuutus, liigirikkuse muutused, keskkonnakemikaalid, invasiivsed võõrliigid, tolmeldajate vähenemine). Kitsamalt nimetatakse k-ks kahjustuse, vigastuse, haiguse või
3 2. TAASTUVENERGIA JA TAASTUMATU ENERGIA Taastuvenergia on taastuvatest energiaallikatest toodetud energia. Eestis on taastuvad energiaallikad vesi, tuul, päike, laine, tõus-mõõn, maasoojus, prügilagaas, heitevee puhastamisel eralduv gaas, biogaas ja biomass. Praegu toodetakse elektrit tuulest, veest ja biomassist. Tuuleenergia Õhku ei paisku heitmeid. Hoiab loodust puhtana. Mürareostaja. Visuaalne reostaja. Halb lindudele.1 Hüdroenergia Ei reosta keskkonda. Ei piira jõe vooluhulka. Mõjutab vee elustikku.2 Biomass Saadakse organismide pärineva orgaanilise aine kasutamisest.. Põletamiselt paiskuvad õhku heited. Vajab palju vett.3 Tuumaenergia Visuaalne reostaja. Saab vähese kütusega palju energiat. 1Tuuleenergia, http://et.wikipedia.org/wiki/Tuuleenergia (02.02.2014) 2Hüdroenergia, http://et.wikipedia
keskkonnasaaste allikaid. Neljas mure on tululõks: ühest tonnist põlevkivist toodetud elektri turuväärtus on 115 krooni, samast hulgast põlevkivist toodetud õli turuväärtus on 480 krooni. Ja viies probleem on tööjõulõks: töömahukas elektritootmine hoiab kinni palju tööjõudu, mida oleks mujal vaja. Põlevkivi energia tootmise kahjulikkus Eestis on kõige suurem elektritootja Eesti Energia ja ta on ka kõige suurem reostaja. Eesti Energiale kuuluvad sellised soojuselektrijaamad on näiteks Balti Soojuselektrijaam (Joonis 3- Balti SEJ) ja Eesti SEJ (Joonis 4), need jaamad saastavad eriti palju, sest toodavad suurel hulgal elektrienergiat ning toodavad seda põlevkivist. Igal aastal pumbatakse maapõuest välja üle 100 miljoni kuupmeetri pinna- ja põhjavett (ühe tonni põlevkivi kaevandamisel pumbatakse välja 1020 kuupmeetrit pinna- ja põhjavett), mis on rikkunud kaevanduspiirkondade veeringe
+ 0 - 0 Kisklus röövlus, epistism, predatsioon. Antagonismi iseloomulik juht; üks loom (röövloom, predaator) sööb teisi (saakloom). Kokkusaamise korral Lahus elu korral A B A B + - - 0 EL keskkonnakaitse põhimõtted 1. Ära hoida on parem kui parandada.. 3. Looduskasutust, mis oluliselt kahjustab ökoloogilist tasakaalu tuleb vältida. 5. Reostaja- maksab-printsiip, mis tähendab, et keskkonnakahjude ärahoidmise ja heastamise kulud tuleb kanda reostajal. 6. Ettevõtlus ühes liikmesriigis ei tohi põhjustada reostust teises. 7. Liikmesriikide keskkonnapoliitika peab arvesse võtma arengumaade huve. keskkonnakaitset. 9. Keskkonnakaitse on iga inimese hool ja seepärast on vajalik rahva haritus. Bioloogilise mitmekesisuse konventsioon - kasutamiseks ning geneetiliste ressursside kasutamisest saadava kasu õiglaseks jagamiseks
tavajäätmed mineraalsed jäätmed püsijäätmed radioaktiivsed jäätmed Liigitus jäätmete kasutusviisi alusel- _ taaskasutatavad jäätmed põletatavad jäätmed kompostitavad jäätmed prügilasse ladestatavad jäätmed Kasutamisviisi kohane jaotus põhineb üldiselt jäätmete koostise analüüsil. Ohtlikud- ja tavajäätmed. Jäätmete kogumise ja töötlemise süsteemid: Keskkonnakaitse õiguslikud alused: Säilitamine Parandamine Ennetamine ja vältimine Kaitse Reostaja _ maksab BAT(PVT), BATNEEC, BPEO Seadusandlus ja kontrolli mehhanism keskkonnakaitses. Keskkonna hindamise alused, standardid ja kriteeriumid. Saastemaksud ja trahvid. Keskkonna seisundi jälgimine ja kontroll (seire). Keskkonnakaitse kontrolli organisatsioon Eestis ja rahvusvahelised konventsioonid. Eesti keskkonnastrateegia. Keskkonnakaitse tööstuses. Tööstusettevõtete keskkonnapoliitika. Keskkonnakaitse rakendamise teed
uuringute läbiviimist; töötada välja ja juurutada ühtne keskkonnakaitse strateegia Läänemere regioonis. 3) EUROOPA LIIDU KESKKONNAPOLIITIKA PÕHIMÕTTED 1. Ära hoida on parem kui parandada 2. Keskkonnamõjud tuleb arvesse võtta võimalikult varases otsustamisjärgus 3. Looduskasutust, mis oluliselt kahjustab ökoloogilist tasakaalu tuleb vältida 4. Tuleb suurendada teaduse osatähtsust kavandavate ettevõtmiste üle otsustamisel 5. Reostaja- maksab printsiip. Mis tähendab et kesskonnakahjude ärahoidmise ja heastamise kulud tuleb kanda reostajal. 6. Ettevõtlus ühel liikmesriigis ei tohi põhjustada reostust teises 7. Liikmesriikide keskkonnapoliitika peab arvesse võtma arengumaade huve 8. EL ja tema liikmesmaad peavad vastavate rahvusvaheliste organisatsioonide kaudu edendama rahvusvahelist ja ülemaailmset keskkonnakaitset 9
viisidel omad ‘agad’; hüdroenergeetika (tamm jõe peal, kalade liikumise takistamine, elektrijaama võimsus mõttetult väike – kas asjalik?). Biomassi kasutamine suurte monokultuuride rajamisel võib bioloogilist mitmekesisust paiguti vähendada, lisanduvad herbitsiidide kasutamisest tulenevad probleemid. 22. Maavarade kaevandamise mõju keskkonnale ja rekreatsioonile n. Põlevkivi – kõige suurem reostaja; muudetakse maastikku (positiivne, tuhamägedest suusakeskused); eraldub mitmesuguseid kasvuhoonegaase (neg) o. Fosforiit – maastik, koopad. p. Pae- e lubjakivi – uued veekogud q. Savi- savikarjäärid, järsud veerud, vertikaalsed r. Kruus ja liiv- karjäärid, kus saab ujuda nt, elupaikade loomine ohustatud liikidele (tahtmatult) s. Turvas- soodes käimine, koduks lindudele ja kahepaikstele t. Muda- kasutamine meditsiinis, mudaravilad 23. Kliima mõju rekreatsioonile
Probleemiks on ka ülisuurte firmade (Enron, Arthur Andressen, Worldcom, Lehman Brothers jne.) majandustegevuse ja raamatupidamise ebaadekvaatne peegeldamine. Investorid kaotasid börsidel suuri summasid. USA korporatiivse järelvalve süsteemi peetakse ebarahuldavaks. Hiina majanduse ülikiire areng ja energia vajaduse kasvu mõju. Aastast 2010 maailma teine majandus USA järel, kuid ka suurim looduse reostaja. Iraagi sõjaga kaasnev ebakindlus naftaturgudel ja naftahinna ebastabiilsus. EL kui k i terviku ter ik suhteliselt s hteliselt aeglane majanduskasv majand skas ja euro e ro tugevnemisega t ge nemisega $ suhtes kaasnevad probleemid. Suur majanduskriis alates 2008 aastast.
vee sissetungi; · puudub pikaajaline põhjaveetaseme alanemistendents ja põhjaveetaseme alanemine ei põhjusta põhjaveest sõltuvate ökosüsteemide seisundi olulist halvenemist. Kuna põhjavee hea seisundi tagamine on otseselt või kaudselt seotud rahaliste võimalustega, on küsimus eestkätt selles, kus ja millist reostust ühiskond aktsepteerib. Kehtiv Veeseadus nõuab reostunud põhjavee seisundi parandamist reostaja või, kui reostajat pole võimalik kindlaks teha, siis riigi kulul. See nõue peegeldab poliitilist tahet, kuid praktikas pole täpselt määratletud, millistel tingimustel tuleb antud asukohas (kas looduslik ala või tööstuspiirkond) põhjavesi reostunuks lugeda. Paraku on reostunud põhjavee puhastamine enamasti ka teostamatu või põhjendamatult kallis. Pragmaatiline seisukoht on, et keskkonnakaitseliste meetmetega seotud kulutused
787. land-use planning maakasutuse planeerimine 788. charges esildis 789. loans laen 790. insurance kindlustus 791. labelling märgistamine 792. environmental civil liability keskkonnaalane tsiviilvastutus 793. declared by several international conventions deklareeritud mitmete rahvusvaheliste konventioonidega. 794. freedom of information informatsiooni vabadus 795. occurrance of pollution reostuse ilmnemine? 796. The "polluter pays" principle "reostaja maksab" põhimõte. 797. costs of pollution control and monitoring kulud, mis on on seotud reostuse kontrolli ja monitooringuga 798. reflect in the price of goods peegelduma kauba hinnas 799. pollution charge or a fine saastemaks 800. the best available technology parim kättesaadav tehnika. 801. conflict of interests huvide konflikt 802. not entailing excessive cost 803. transfer on land maismaa transport 804
regioonis. · Euroopa Liidu keskkonnapoliitika põhimõtted. o Ära hoida on parem kui parandada. o Keskkonna mõjud tuleb arvesse võtta võimalikult varases otsustamise järgus. o Looduskasutust, mis oluliselt kahjustab ökoloogilist tasakaalu tuleb vältida. o Tuleb suurendada teaduse osatähtsust kavandatavate ettevõtmiste üle otsustamisel. o Reostaja- maksab-printsiip, mis tähendab, et keskkonna kahjude ärahoidmise ja heastamise kulud tuleb kanda reostajal. o Ettevõtlusühes liikmesriigis ei tohi põhjustada reostust teises. o Liikmesriikide keskkonnapoliitika peab arvesse võtma arengumaade huve. o EL ja tema liikmesmaad peavad vastavate rahvusvaheliste organisatsioonide kaudu edendama rahvusvahelist ja ülemaailmset keskkonnakaitset.
läbiviimist; töötada välja ja juurutada ühtne keskkonnakaitse strateegia Läänemere regioonis. 3) EUROOPA LIIDU KESKKONNAPOLIITIKA PÕHIMÕTTED 1. Ära hoida on parem kui parandada 2. Keskkonnamõjud tuleb arvesse võtta võimalikult varases otsustamisjärgus 3. Looduskasutust, mis oluliselt kahjustab ökoloogilist tasakaalu tuleb vältida 4. Tuleb suurendada teaduse osatähtsust kavandavate ettevõtmiste üle otsustamisel 5. Reostaja- maksab – printsiip. Mis tähendab et kesskonnakahjude ärahoidmise ja heastamise kulud tuleb kanda reostajal. 6. Ettevõtlus ühel liikmesriigis ei tohi põhjustada reostust teises 7. Liikmesriikide keskkonnapoliitika peab arvesse võtma arengumaade huve 8. EL ja tema liikmesmaad peavad vastavate rahvusvaheliste organisatsioonide kaudu edendama rahvusvahelist ja ülemaailmset keskkonnakaitset 9. Keskkonnakaitse on iga inimese hool ja seepärast on vajalik rahva haritus 10
põhjustades mürgistusi taru sees. · Insektitsiidide (putukamürkide) subletaalsete dooside järeltoime mesilaste käitumisele. 1) Korjemesilaste füsioloogiale: - knock-down efekt - kiirelt saabuv liikumatus (sõltub temperatuurist, konsentratsioonist; kui sureb mesilane, siis läbikuivamise tõttu hoopis) 2) Repellentsus (repellent = kahjuripeletusvahend): - püretroididel? (püretroid = reostaja/rüvetaja) - see peaks vähendama korjelkäijate arvu, aga see ei pruugi töötada põllul. 3) Korje, õppevõime, navigeerimine: - tõhusa korje jaoks vaja nägemisega seotud õppimist (ruumiline orienteerumine nt) ja tasuga seotud õppimist (nt õige hindamine õiest saadava kasu kohta) 4) Pere areng:
kaitsealadevõrgustikus on kokku 507 ala 102-s riigis. Lääne-Eesti ja Saarestiku Biosfääri kaitseala sai UNESCO tunnustuse 1990. aastal. Euroopa Liidu keskkonnapoliitika põhimõtted 1. Ära hoida on parem kui parandada. 2. Keskkonnamõjud tuleb arvesse võtta võimalikult varases otsustamise järgus. 3. Looduskasutust, mis oluliselt kahjustab ökoloogilist tasakaalu tuleb vältida. 4. Tuleb suurendada teaduse osatähtsust kavandatavate ettevõtmiste üle otsustamisel. 5. Reostaja- maksab-printsiip, mis tähendab, et keskkonnakahjude ärahoidmise ja heastamise kulud tuleb kanda reostajal. 6. Ettevõtlus ühes liikmesriigis ei tohi põhjustada reostust teises. 7. Liikmesriikide keskkonnapoliitika peab arvesse võtma arengumaade huve. 8. EL ja tema liikmesmaad peavad vastavate rahvusvaheliste organisatsioonide kaudu edendama rahvusvahelist ja ülemaailmset keskkonnakaitset. 9. Keskkonnakaitse on iga inimese hool ja seepärast on vajalik rahva haritus. 10
regioonis. Konventsiooni on ratifitseerinud 176 riiki. 38 39 EUROOPA LIIDU KESKKONNAPOLIITIKA PÕHIMÕTTED 1. Ära hoida on parem kui parandada. 2. Keskkonnamõjud tuleb arvesse võtta võimalikult varases otsustamise järgus. 3. Looduskasutust, mis oluliselt kahjustab ökoloogilist tasakaalu tuleb vältida. 4. Tuleb suurendada teaduse osatähtsust kavandatavate ettevõtmiste üle otsustamisel. 5. Reostaja- maksab-printsiip, mis tähendab, et keskkonnakahjude ärahoidmise ja heastamise kulud tuleb kanda reostajal. 6. Ettevõtlus ühes liikmesriigis ei tohi põhjustada reostust teises. 7. Liikmesriikide keskkonnapoliitika peab arvesse võtma arengumaade huve. 8. EL ja tema liikmesmaad peavad vastavate rahvusvaheliste organisatsioonide kaudu edendama rahvusvahelist ja ülemaailmset keskkonnakaitset. 9. Keskkonnakaitse on iga inimese hool ja seepärast on vajalik rahva haritus. 10
et ehitusmaterjalid oleks sellised, et nendest lenduks õhku võimalikult vähe kahjulikke ühendeid. 12 Asbestis olevatel väikestel kiulistel osakestel on omadus kuhjuda inimeste kopsudesse, põhjustades sellega vähki. Asbest on inimeste tervisele ohtlik. Remontimisel või ehitustöödel satuvad asbesti kiud õhku. Tubakasuits on väga oluline siseõhu reostaja. Tubakasuits sisaldab kantserogeenseid ja ärritava toimega keemilisi ühendeid. Süsihappegaas on üks peamisi inimese poolt tekitatavaid reogaase. Kerget tööd tegeval keskmise kasvuga inimesel on ainevahetusel tekkiv CO2 hulk umbes 20 l/h. Õhu suur süsihappegaasi sisaldus võib põhjustada väsimust, peavalu ja töövõime langust. Lõhn Inimese lõhnataju on väga individuaalne ning ebameeldivust või ärritust tekitavate
ühe inimese tekitatud keskmine reostus ööpäevas. Hindamise alus on harilikult bioloogiline hapnikutarve; 1 ie=54 BHT5/d e. üks inimene põhjustab täieliku hapnikutarbe (BHTt) 75 g/d ning annab ööpäevas reovette keskm. 0,7 g P ja 12 g N. Inimekvivalenti kasutatakse reostuskoormuste võrdlemiseks. Saaste puhul eristatakse saastumist võõraste ainetega ja degradatsiooni. Saasteaine võib olla väärtuslikuks ressursiks, kuid vales kohas asudes saab temast reostaja (nafta tsisternis on väärtuslik ressurss, nafta jões on kahjulik saastaja). Füüsilise faasi järgi jagatakse saasteained: vedelad, tahked, tolmjad, tahmad, gaasilised. Siinjuures tahmad, aurud ja tolm ühendatakse mõiste alla aerosoolsed saastajad, aga kõik mis heidetakse välja korstnatest ja ventilatsiooniaparaatidest nimet. aerosool-gaasilised jäätmed. Toksilisuse järgi jaotatakse saasteained: väga toksilised (kontsentreeritud hape, osoon), keskmise
annaabi.ee 
