Leidsid 18 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Renessanss". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
draama, dante, sonett, jumalik, komöödia, lõvi, panter, vergilius, petrarca, novell, sancho, panza, keskajale, itaaliast, puhastustuli, paradiis, eksib, kiskjat, pattu, almusooma, lüürika, luuletus, sonettid, boccaccio, dekameron, piiritu, loodusesse, ülim, lugusi, saigi, thomas, utoopia, nägemus, inimelu, unistustest, lambad, peredes, cervantes- Sõna ,,renessanss" tähendab taassündi, antiikkultuuri taaselustamist. Sai alguse Lääne-Euroopas XIV-XVII sajandil. See murranguline pööre looduse, loomulikkuse, ratsionaalsete teadmiste ning vabamate inimsuhete poole tähistab ühtlasi uusaja algust. Humanism tähendab antiikkultuuri uurimist ja tutvustamist, ent alates Petrarcast hakkas humanism tähendama inimese ja inimlikkuse kaitset, inimese vabastamist kiriku, seisuslike normide, maise võimu orjusest. Humanistid: Petrarca, Boccaccio, Erasmus, Rabelais, Montaigne, Shakespeare ja Cervantes. Maadeavastused XV sajandi lõpus ja XVI sajandi alguses võimaldasid luua kujutlust maailmast kui tervikust, hakati idealiseerima pärisrahvaid ning Ameerika avastamisele ja vallutamisele järgnesid sõjad mõjusfääride pärast. 2. Dante Alighieri. - Dante kohta on öeldud, et ta seisis ühe jalaga keskajas, teisega renessansis. Dante oli esimene eurooplane, kes hakkas kirjutama rahvuskeeles. ,,Uus mahe
Cid suri aastal 1099, teos loodi kiiremini kui "Rolandi laul" peale peakangelase elu. · Sündmused enamuses ajaloos kinnitust leidnud: Kastiilia kuninga alluvuses olnud sangar Rodrigo Diaz de Vivari (Cidi) vastuolu kuningaga, tema väljasaatmine Kastiiliast, tema võidud lahingutes nii mauride kui kristlastega; äraleppimine kuningaga. · Üleloomulikkuseni teos eriti ei küündi (v.a. seik Cidi tütarde abikaasade argus seoses lõvi puurist välja pääsemisega) · Autor näib teadlikult rõhutavat realistlikku suhet tegelikkusega. · Sõda mauride vastu ei ole Cidi jaoks mingi püha missioon nagu Rolandi jaoks pigem on see töö ja raske leivateenimine. · Heroilist paatost see eepos peaaegu ei sisalda · Tegelased on vähem psühologiseeritud · Suurema tähelepanu all on kangelase eraelu, kui lahinguepisoodid. Jäädvustatakse ka igapäevaelu madalamat poolt.
vastuvõtmiseks valmis.) Humanistid vastandusid teoloogidele ja vaimulikele, kes olid keskajal ainukesed õpetlased. Kuid juba õige pea, alates Petrarcast (13041374), hakkas humanism tähendama inimese ja inimlikkuse kaitset, inimese vabastamist kiriku, seisuslike normide, maise võimu orjusest. Seepärast tuntakse humanistidena nii renessansiaegseid õpetlasi, kes enamasti kirjutasid ladina keeles ja uurisid mingit kitsast ala antiigis, kui ka kirjanikke (nt Petrarca, Boccaccio, Shakespeare, Cervantes), kes n-ö võitlesid inimese õnne eest. Maadeavastused 15. sajandi lõpul ja 16. sajandi alguses (nt Kolumbus avastas Ameerika 1492) võimaldasid kujutleda maailma tervikuna. Hoogsalt arenesid loodusteadused, mille mõjul hakati ka inimest tajuma kui osa lõpmatust ja harmoonilisest loodusest. Teadmiste kiiret levikut soodustas sakslase Johannes Gutenbergi leiutatud trükikunst (1440). Raamatud leidsid laiema lugejaskonna, kaasa arvatud keskklass.
vastuvõtmiseks valmis.) Humanistid vastandusid teoloogidele ja vaimulikele, kes olid keskajal ainukesed õpetlased. Kuid juba õige pea, alates Petrarcast (1304–1374), hakkas humanism tähendama inimese ja inimlikkuse kaitset, inimese vabastamist kiriku, seisuslike normide, maise võimu orjusest. Seepärast tuntakse humanistidena nii renessansiaegseid õpetlasi, kes enamasti kirjutasid ladina keeles ja uurisid mingit kitsast ala antiigis, kui ka kirjanikke (nt Petrarca, Boccaccio, Shakespeare, Cervantes), kes n-ö võitlesid inimese õnne eest. Maadeavastused 15. sajandi lõpul ja 16. sajandi alguses (nt Kolumbus avastas Ameerika 1492) võimaldasid kujutleda maailma tervikuna. Hoogsalt arenesid loodusteadused, mille mõjul hakati ka inimest tajuma kui osa lõpmatust ja harmoonilisest loodusest. Teadmiste kiiret levikut soodustas sakslase Johannes Gutenbergi leiutatud trükikunst (1440). Raamatud leidsid laiema lugejaskonna, kaasa arvatud keskklass.
sajandil ristiusu vastu -Jätkasid ka oma usuga =Püha Patrick -Andis ristiusu -Kaitsepühak =Algselt oli filide ja bardide looming suuline -Kloostrite lähedal pandi kirja =Saagad on proosavormis -Kõnelevad rahvausundist -Olid Põhja-Iiri ja Lõuna-Iiri saagad -Keskne teema kodumaaarmastus, fantaasia, armastus 2. Jutustada üks Boccacio novell Pilet 2 Islandi eepika, ,,Vanem Edda", kenningi mõiste, näited; draamakirjandus keskajal 1. Islandi eepika, ,,Vanem Edda", kenningi mõiste, näited Tekkekoht Skandinaavia, Norra Stavangeris (?) oli suur hulk talupoegi ja väepealikke =Jaarlid =Keeldusid 885 allumast kuningas Harold Kaunisjuuksele =Lahkusid peredega ja purjetasid Islandile =Võtsid kaasa oma rahvaluule Islandil ristisõdu ei olnud
– renessansi algus XV saj. Uute religioonide tulek ja levik kõrvuti vanade rahvaste ümberpaiknemisega Hispaanlaste jagelemine araablastega Ristiusk ja selle levitamine germaani hõimude poolt. See ei soosinud paganlikel uskumustel põhinevat rahvaloomingut, hävimine Euroopa mandril. Iirimaa, Island – ääremaad, müüdid levisid suust suhu Põhinähtused: kangelaslaulud ehk kangelaseeposed, rüütlikirjandus, Hispaania romansid, linnaluule ja-romaan, keskaegne draama 2. Vanim keskaegne eepika Islandil ja Iirimaal (Vanem Edda, MKL, KA). Anglosaksi eepos (Beowulf) Iirimaal jättis varajane ristiusk saagadesse teatud mõjusid ja motiive. Saagad proosa vormis, kuid poeetilise rütmiga. Põhja- ja Lõunaiiri saagad. Island: Vanem Edda. Koondab laule, mis pärinevad eri aegadest ja tihti ka räägivad teineteisele vastu. Kirja pandud XI-XII sajandil. Pajatavad maailma tekkest. Jumalad hiiud. Sõjakangelaste manala Valhalla, valküürid
Platooniline armastus, selle levik kirjanduses, haarab peagi kogu renessansikirjanduse. Platoni puhul jaguneb olemine kaheks maine ja vaimne (jumalik) olemine. Vaimne olemine oli väga tugev, kuni tänapäevani. Platon oli tolle aja kõige olulisem filosoof. Arvati, et seda on võimalik väljendada võimalikult valitud sõnavara abil. Teadlik kunstiline taotlus. Hingelis-vaimne armastuse tundmus, mis on küll maine aga ulatub jumalikuni. Vaimne, hingeline, spirituaalne, jumalik. Armastus on kõige olulisem, se avaldab ja ülendab inimest, lubab tal mõista ehk osalt seda, mida jumal võib näha. Ka Prantsusmaa on oma peenusega tuntud, aga Itaalia oli tugevam. Dantet ei sa pidada otseselt humanistiks, küll aga oli ta väga haritud, ning see võimaldas tal luua teoseid, mis tänapäeval kuuluvab maailmakultuuri kaanonisse. Juba tema aluajal taheti talle anda loorberipärga, kuid reaalselt jäi saamata. Talle järgnesid Petrarca ja Boccaccio
Luule vanim vorm on töölaul, mis kujunesid tööprotsessi saatvatest ja oma rütmiga reguleerivatest häälitsustest. Töölaulust arenes tavandilaul, kus kujutati miimiliselt inimese tööd-tegevust ja ühiskondliku elu hetki. Viljeldi kalendaarseid tavandilaule, millega tähistati looduse pöördepunkte, nt kevade algus. · Keskaja kirjanduse varasele arengule avaldas katoliku kirik suurt mõju: palju algperioodi teoseid kiriklikku päritolu. Kiriku rüpes tekkis kultuslik draama. Varane historiograafia ja didaktiline kirjandus järgisid ladinakeelse kloostrikirjanduse eeskuju. · Antiigil oli otsene mõju kirjandusele, nt varases rüütlilüürikas on Ovidiuse mõjud; rüütliromaanide ja jutustuste eelastmeks kujunesid Vergiliuse ,,Aeneise" töötlused ja Makedoonia Aleksandri legendid. 5.13.saj tekkisid paralleelselt ja eraldiseisvatena rahva-, rüütli- ja vaimulik kirjandus neid segab linnade tõus 12.saj paiku,
Romaani lõpus laseb ta noormehel roosi ära noppida, sest teda toetavad Loodus ja Amor. Rebaseromaan Rebaseromaani võib nimetada loomaeeposeks, sest tegelased on kõik loomad, kes käsitlevad ühiskonnaprobleeme, ühiskonnasuhete peegeldusi. Rebaseromaanis vaheldub lõbus huumor sotsiaalse, vaheda satiiriga. Peategelane on kaval väikefeodaal, kes võitleb hundi ja karuga, kes peegeldavad suurfeodaali loomust. Teoses on näiteks veel lõvi (kuningas), eesel ja oinas (vaimulikud). Mitte alati ei kiida ta peategelase taibukust, vaid mõnikord satub ta ka pilkealuseks, sest teda kavaldavad väikesed loomad üle. 10. Keskaegne draama Kõik kasvab välja kirikust. Liturgia ehk jumalateenistus. Rolli osatäitjad olid esialgu vaimulikud. Tegevus toimus kirikus, altari vahetus ümbruses. Abivahendeid oli vähe. Hiljem läks näitlemine käsitööliste kätte. 12. sajandil on juba uued näidendid –
2) Vanim keskaegne eepika Islandil ja Iirimaal. (Vanem Edda) Anglosaksi eepos. (Beowulf). 3) Keskaja kangelaseeposed (Nibelungide laul lugeda vana värssteksti Rein Sepa tõlkes 1977. aastast. Ainuke, mis suurtest keskaja kangelaslauludest on tervikuna eesti keeles) 4) Keskaja rüütlikirjandus ( Wolfram von Eschenbach Parzival, värssteos, erandiks, kuna pole tervikteos) 5) Kirjandus keskaegses linnas. Ldnkeelne kirjandus. Keskaja draama. Rahvaluule. (Keskaja hispaania luule). Villon (Testament) 6) Renessansi ajaloolis-kultuuriline taust. Renessansi kirjanduse põhinähtused. 7) Üleminek keskajalt renessansile. Dante Alighieri (Jumalik komöödia tõlkimisel, seni olemas vaid katkendid õpikutes) ja Chaucer (Canterbury lood värssnovellid, ei ole terviklik teos, ei jõudnud lõpetada.) 8) Uusaegse lüürika ja proosa algus. Petrarca ja Boccaccio (Dekameron (semperi tõlge), Secretum)
satiirilise ja anekdootliku sisuga jutustused, mis liikusid rahvasuus, kohati õpetlikud, sarjavad naiste truudusetust, kirikumeeste liiderlikkust, rahaahnust ,,Eesli testament". Narrikirjandus- selles naerdakse mineviku rumaluse üle ,,Narruse kiituseks". Loomaraamatud- mõistukõnelised, allegooriline satiir ühiskonna kohta (lõvi-kuningavõim, karu- suurfeodaal, hunt- keskaadlik, eeslid, oinad- vaimulikud, kanad, kuked- lihtrahvas) ,,Rebaseromaan", ,,Roosiromaan" 7. Keskaegne draama sai alguse 6. sajandil, kõrgtase 14, 15 sajand, eeskuju antiigist, aga antiikdraama kiriku jaoks liiga patune, draama lähtepunktiks jumalateenistus (et seletada ladinakeelset jumalateenistust)- · Liturgiline draama (ladinakeelne) näiteks jõulude ajal. · Kujunevad Piibli-ainelised näidendid ehk müsteeriumid nt ,,Aadama mäng". · Ka ilmalikud müsteeriumid nt trooja sõjast. · ,,Orleans'i piiramine" Jeanne d'Arc
Enne teda kirjutati eelkõige anonüümselt. Cuaderna via- riim, mida on hispaania keelest raske tõlkida. Vihje neliriimile. See pole enam assonantsriim. See koolkond, kes kasutas seda riimi, oli mester de clerecia. Need nähtused tulevad Gonzalo de Berceoga. Alfonso X el Sabio (1221-1284)- sõjas suuri saavutusi ei olnud, aga paistis silma varajase valgustatud valitsejana. Hakkas kasutama hispaania keelt ladina keele asemel. Dante oli see julge mees, kes kirjutas esimesed traktaadid itaalia keeles. Cronica general- 1270, hõlmab hispaania ajalugu. Hispaaniakeelsed teosed. Hiljem ilmus kroonika ka maailma ajalooga. Kuningal oli ka luulesoont, ise kirjutanud. Kirjutas luulet galeegi keeles. 14. sajandil on kaks suuremat autorit, üks oli Juan Manuel (Alfonso X vennapoeg), elas 14. Sajandi esimesel poolel. Võttis osa ühiskonna sündmusest, kindlasti ka mingitest lahingutest. Kirjutanud hulga raamatuid
Menestrelid (haritud linnarahvas) kirjutasid isandate sugupuid romaanilaadis. Kirjutati ka antiigi, bütsantsi ja araabia ainetel, kasutati õnnetu armastuse teemat ja toodi sisse värsijutustused ehk leed. Anti edasi käitumisjuhiseid, esines psühholoogilist analüüsi, luule asendus proosaga. Levinud kuningas Arthur ja ümarlauarüütlid. Üks kuulsaim rüütliromaan ,,Tristan ja Isolde" Esialgu olid värsi vormis, kuid 13. sajandil asendus proosaga. 14 .sajandil kujuneb Itaalias välja novell. 19. sajandi romantikute kunstivool nii kirjanduses kui ka muusikas võttis need lood uuesti käsitlusele (nt ooperis ja balletis). Rüütlite kirjandusele on kirjutatud palju paroodiaid. Esimene maailmakuulus on Cervantes ,,Don Qujote", I. Calvino ,,Parun puuotsas"(parun, kes vihastab läheb puu otsa elama), M.Twain ,,Jänki kuninga Arthuri õukonnas"(ränne ajast tagasi). 9. pilet ,,Rebaseromaan", vagantide luule, Francois Villon "Rebaseromaan" ... on 13. saj
-17. sajandil väldanud periood Euroopa kultuuriloos. Ajastut iseloomustas eemalduminereligioonikesksetelt väärtustelt inimesekeskse maailmapildi suunas. Renessanss järgneskeskajale. Renessansi sünnikohaks peetakse valdavalt Itaaliat, kuigi seda on ka vaidlustatud. Perioodi kultuuri iseloomustanud ideed on pärit 13. sajandi lõpu Firenzest, eelkõige Dante Alighieri jaFrancesco Petrarca tekstidest. 14. sajandil elas roomakatoliku kirik, millele toetus keskaegne kultuur ja maailmapilt, läbi tõsist kriisi. Prantsuse kuningate üha suuremad poliitilised ambitsioonid viisid roomakatoliku kiriku poliitilise lõhenemiseni ehk Suure skismani. Järgmisel sajandil tõusis kriis seosesreformatsiooniga veel teravamalt pinnale. Need muutused tõid kaasa uue vaimse ja kultuurilise olukorra
Imeline valge Meeled tuultele valla Uued vaod vaotuman palge Süda sädemeid kalla Tuli kõik neelab alla Voogab päev üle lõõsan maa Algaman merel kui tõus Lebada kauem ei saa Geenid veel jõus Eestimaa (Andrus Rõuk.) aleksandriin 12-silbiline paarisriimiline värss tsesuuriga 6. silbi järel. Aleksandriini kasutati esimest korda Makedoonia keisri Aleksander Suure seiklusrohket elukäiku kujutavas "Aleksandri romaanis" (XIII saj). Näiteks Moliére (16221673) komöödia "Tartuffe" August Sanga tõlkes. Need, kes tunnevad mind, / need teavad, et ei asu iial püüdma mu hing / minu enese kasu. Maistel varadel on / mu silmis odav hind, võltsi säraga need / ei suuda petta mind. algriim alliteratsioonil või assonantsil põhinev kokkukõla. Näiteks: Härrad jäid härisemaie, mölderid mörisemaie, tohterid torisemaie. (Rahvalaul.) algusriim vt riim. allegooria mõistukõne, mille ülesanne on midagi või kedagi esile tõsta või
lõpeb puändiga. (Boccaccio, Maupassant, Tsehhov, Valton) Eepika päritolu viib tagasi Vana-Kreekasse heroiliste eeposte "Ilias" ja "Odüsseia" juurde. Islandi vanade eepiliste laulude kuulsaim kogumik on "Vanem Edda". DRAAMA: Laiemas tähenduses nimetatakse draamaks iga niisugust teost, mis on antud tegelaste dialoogina, ilma autoripoolse jutustamiseta. Enamasti on draamateosed mõeldud laval esitamiseks, kuid on ka lugemisdraamasid. Remark e autoripoolne märkus Tragöödia kurbmäng; Komöödia lõbusasisuline draamateos; Draama tõsise sisuga näidend; Tragikomöödia draamateos, milles on nii traagilisi kui ka koomilisi elemente; Farss jant; Teater (estraad, muusikal jne) Esimene Eesti teatrietendus 1529 Tln Raekojas, kus mängiti mingit Rooma tragöödiat. 17.saj oli rändtruppide aeg Eur.-d, moned jõudsid ka siia. 1. Eesti teater oli Tln Saxa teater 1784, loojax A.v.Kotzebue. Trt-s oli teatrietendused keelatud alates 1812.st, kuna kardeti väljaastumisi.
KIRJANDUSE LÕPUEKSAM KLAARIKA LAUR Pilet 1 1. Kirjanduse põhiliigid eepika, lüürika, dramaatika ILUKIRJANDUSE PÕHILIIGID Kultuuri varasemas arengujärgus eksisteerinud suulise rahvaluule asemele tuli kirjaoskuse levides ilukirjandus - kirjalik looming. Ilukirjanduse vastena kasutatakse eesti keeles ka terminit belletristika.Ilukirjanduse kolm põhiliiki on lüürika, eepika ja draama. Lüürika (kreeka lyra - keelpill, mille saatel kanti ette laule-luuletusi) peegeldab elu inimese elamuste, mõtete, tunnete kaudu, tema sisemaailma kaudu. Lüürika iseloomulikuks jooneks on värsivorm. Lüürika liigid: · ood - pidulik luuletus mingi sündmuse või ajaloolise isiku auks · eleegia - nukrasisuline luuletus · pastoraal ehk karjaselaul · epigramm - satiiriline luuletus
ning rohkesti luuletusi ja kirjanduskriitilisi artikleid. 2.1. Antiikteaterteke, lavastus, korralduslik külg. Sophokles ,,Kuningas Oidipus" Näitekirjanduse alged on juba vanades rituaalsetes lauludes ( pulma ja leinalaulud). Dionysose auks korrald. Pidustustel dionüüsiatel hakati etendama miimilisi mänge koos maskeerimisega, Dionüüsiatest on välja arenenud karnevalid. Ateena lähendal tekkis kultuslik draama ainult väljavalitutele salajased jumalateenistused, kus etendati jumalanna Demeteri röövimist allmaa poolt. Aristoteles on väitnud, et tragöödia on tekkinud ditürambidest (jumala aux lauldav kiidulaul) koorist eraldub eeslaulja, kes deklameerib (eeslauljakoori kordamööda laulminealgeline dialoog). Etendati jumala sündi, kannatusi, surma, ülestõusmist. Hiljem lisanduvad müütide lood
annaabi.ee 
