2 11 12 14 17 4 6 15 18 1 7 1) Kunstnik, kes illustreeris alles hiljuti Giovanni Boccaccio ,,Dekameroni" (Perek.nimi) 2) Petrarca värssteos. 3) Dante Alighieri esimene autobiograafiline teos. 4) Itaalia jõuka pere elamu. 5) Renessansikultuuri maailmavaateline alus. 6) Itaalia keeles (rinancimento) ,,Renessanssi" tähendus. 7) Renessansi üks suurkujudest praegusel ajal. 8) Kuidas on hakatud Petrarca stiilis nimetama lembeluulet? 9) Kirjanik, kes on kirjutanud teose ,,Pidusöök." 10) Isik, kes võttis esimesena kasutusele termini ,,Renessanss." 11) Sellel perioodil toimusid suured maadeavastused, leiutati ... . 12) Kujunes renessansikirjanduse keskuseks (linn). 13) Eestis alles valminud linnus
Renessansiks ehk taassünniks nimetatakse Euroopas toimunud vaimset murrangut, uut mõtteviisi, mis hülgas keskaegsed arusaamad ja elutunnused, kuulutades naasmist antiikkultuuri juurde. Sai alguse 14. Sajandil Põhja-Itaaliast. Renessanss tähendas vaimset ja kultuurilist üleminekut keskajast uusaega. Renessanss nagi ideaali maises õnnes ja harmoonias. Inmene luumult hea ja tema õnne eest tuleb võidelda. Individiaalsuse tõusmine ja vabadus. Humanismist sai kogu renessansikultuuri maailmavaateline alus. Inimese suhtumiselt sarnanesid humanistid antiikaja mõtlejatega. Uute ideede levikut soodustas trükikunsti areng. Renessansikultuur hakkas rääima rahvuskeeles. Kunsti arengut mõjutas loodusest, õppisid kasutama valgust ja andma edasi tundeid ja liikumist. Leonardo da Vinci `' Püha õhtusöömaaeg''. Kuntsnike nimesid hakati teadma ja kirjutama teoste alla. Renessansis oli selge pöördumine realismi poole, millega eemalduti keskaegsest allegoorilisusest.
nii humanismi kui ka Lutheri teostega. 1533 toimus pöördumine- jumala tööriist. Kui Lutheri pooldajaid hakati taga kiusama põgenes Genfi. *predestinatsioon - jumala kõiketeadmine (ettemääratus) *Kalvinismis kuradit ei ole FRANCOIS I (valitses 1515-47) tugevdas absolutistlikku monarhiat, lõi alalise sõjaväe, surma ja sünni registri Pariisis, kehtestas ametikeelena prantsuse keele, jätkas Itaalia vallutamise poliitikat. Oli tüüpiline rüütelkuningas,edendas renessansikultuuri ja rajas 1530 College de France`i. HENRI II (valitses 1547-59), Fr.I teine poeg, sattus 7a-lt neljaks aastaks Hispaaniasse pantvangi.14a-lt abiellus Catherine de Mediciga (Katariina di Medici).Oli tõsine katoliiklane. 1558 tegi eduka äkkrünnaku Calais`le, inglaste viimasele valdusele Prantsusmaal. Tema armuke oli Diane de Poitiers. FRANCOIS II (valitses 1559-60), Henri II vanim poeg, 1558 abiellus Maria Stuartiga
avalikku müümist. Seda sündmust loetakse usupuhastuse ehk reformatsiooni alguseks. Luther proesteeris katoliku kiriku vastu ¤ küüniline äritsemine patukustustuskirjadega seoses (¤kirikuvürstide rikkus häiris samuti paljusid). Luther avaldas usule palju mõju. Pühakute kultuse eitajast sai peaaegu pühak. Ta oli usupuhastaja, kes muutis opma arusaamadega üpriski palju kogu maailmas. 8)Inglise rahvusteater. Renessansikultuuri kujunemislähteks rahvaluule(Robin Hood, Richard Lõvisüda). Rahva tulevikuunustused seotud nendega. Teater algeline, vähenõudlik. Thames'i kaldal 6tahuline ehitis, laudadest üles löödud. Kujutas endast kõrtsi või võõrastemaja sisehoovi. Katuseta, vaid näitelava kohal pisut rõduräästast. Publik põrandal ja rõdudel(jõukamad). Kirju seltskond, toores, jõhker. Naised kandsid teatris maske
11.-13. sajandil oli Põhja-Itaalia linnriikide õtseaeg. Pikka aega valitses riigikestes omamoodi aristokraatlik demokraatia. Piirkonna rikkusele pani aluse kaubandus Idamaadega, 13. sajandil olid Veneetsia, Genova ja Pisa sisuliselt kogu Vahemere kaubanduse valitsejad. Põhja-Itaalia oli tollal kogu Lääne-Euroopa kõige jõukam ja piirkond, muu hulgas tekkisid seal pangad ning kindlustusseltsid. Hiljem sai sellest kultuurilembesest piirkonnast ka renessansikultuuri häll. Omavahel pidevates vastuoludes olevad linnad ei suutnud aga võistelda suurvõimudega: 16. sajandil langes Itaalia põhjaosa Hispaania ja hiljem osaliselt Austria võimu alla. 19. sajandil sai Risorgimentost alguse Itaalia ühendamine, mis saavutati 1870. aastal suuresti tänu Giuseppe Garibaldi sõjalistele oskustele. 1922 tulid võimule fasistid eesotsas Benito Mussoliniga. Aastal 1946 kuulutati Itaalia vabariigiks. 8
aasta paiku ja kirjutas neid kuni 1598. aastani. Kokku on Shakespeare kirjutanud sada viiskümmend neli sonetti ja enamasti on ta sonettides antud esikoht sõprusele.Shakespeare'i looming on renessansidraama tipp, see kajastab tollal ühiskonnas ja isiksuses toimunud muutusi. Iseloomulikud on karakterite rohkus, mitmekülgsus ja sügavus, lavaline dramatism ja poeetiline realism, keele lopsakus ja rikkus. Sonetid ja poeemid annavad tunnistust Shakespeare'i tõusmisest inglise renessansikultuuri tippu. Hiljem kirjutas Shakespeare värsse omaenda rahulduseks, sõprade jaoks, et jäädvustada oma elamusi. Kuid luuletamine polnud enam tema elukutse. Shakespeare pidi hakkama dramaturgiks, sest ta ei osanud oma poeeditalendile teistsugust rakendust leida. 1593. aastal alguse saanud katku epideemia hakkas vaibuma 1594. aasta suve hakul ja Shakespeare liitus ajastu menukaima trupiga Lord Chamberlain's Men ( ehitas 1599 teatri The Globe ja soetas 1608 lisaks kinnise saali
Fieldi, kes töötas Thomas Vautrollieri trükikojas. Seal lasi Shakespeare trükkida ka mõned oma raamatud. Peale näidendite on Shakespeare kirjutanud ka sonette. Arvatakse, et ta alustas sonettide kirjutamist 1589. aasta paiku ja kirjutas neid kuni 1598. aastani. Kokku on Shakespeare kirjutanud sada viiskümmend neli sonetti ja enamasti on ta sonettides antud esikoht sõprusele. Sonetid ja poeemid annavad tunnistust Shakespeare'i tõusmisest inglise renessansikultuuri tippu. Hiljem kirjutas Shakespeare värsse omaenda rahulduseks, sõprade jaoks, et jäädvustada oma elamusi. Kuid luuletamine polnud enam tema elukutse. Shakespeare pidi hakkama dramaturgiks, sest ta ei osanud oma poeeditalendile teistsugust rakendust leida. 1593. aastal alguse saanud katku epideemia hakkas vaibuma 1594. aasta suve hakul ja Shakespeare liitus ajastu menukaima trupiga Lord Chamberlain's Men ( ehitas 1599 teatri The Globe ja soetas 1608 lisaks kinnise saali Blackfrias), kus
Humanistideks hakati nimetama õpetlasi, kes süvenesid antiiksesse kultuuri ja tutvustasid sellest ammutatud teadmisi oma kaasaegsetele. Renessansikunsti ja -kirjanduse tähelepanu keskpunkti tõusis inimene oma loomupäraste huvidega, õiguste ning taotlustega. Renessansiajastu inimesed olid veendunud isiksuse piiramatus arenemisvõimes ja enesejaatamises. Renessanss oli kirjanduses suurte isiksuste ajastu Renessansikultuuri kulgu jagatakse kolmeks etapiks, millel on eri maades erinevad ulatused ning tekke- ning lõpuajad. I 14.- 15 .sajandi keskpaik - tekkeajastu II 15.sajandi keskpaik - 16.sajandi II kolmandik - kõrgajastu II 16.sajandi II kolmandik - 17 sajandi alguskümnend - hilisrenessanss Renessansikirjandus tähistab uue temaatika ilmumist. Kirjandusteoste peamiseks kujutamisobjektiks saab inimene kogu oma muutuvuses, teostes näidatakse inimlike kirgede võitlust, eelistatakse individualistlikke
Villon seisis ka luules väljaspool seadust ja kaanoneid, segas mängurina stiile ja keeli, kasutas vargazargooni. Kirjutas paroodiat. Renessansikirjandus: renessansiks nimetatakse Euroopas toimunud vaimset murrangut, uut mõtteviisi, mis hülgas keskaegsed arusaamad ja elutunnetuse, kuulutades naasmist antiikkultuuri juurde st. antiikkultuuri taassündi ja tõstes esile humanismi ideed. Sai alguse 14. saj Põhja-Itaaliast. Humanismist sai kogu renessansikultuuri maailmavaateline alus. Uute ideede levikut soodustas suuresti trükikunsti areng, renessansikultuur hakkas rääkima rahvuskeeltes, eriti soodus oli see aeg kunsti arengule. Algas kunstiteoste signeerimine. Kirjanikud pöördusid realismi poole, kirjandusteoste peamiseks kujutamisobjektiks sai inimene kogu oma keerukustega, kangelane, kes tunneb rõõmu oma maisest elust. Kirjanduse keskuseks kujunes Firenze, mis oli koduks ka Leonardo da Vinci'le, Michelangelo'le, Dante'le ja Boccaccio'le.
kuningriigile. 11.–13. sajandil oli Põhja-Itaalia linnriikide õitseaeg. Pikka aega valitses riigikestes omamoodi aristokraatlik demokraatia. Piirkonna rikkusele pani aluse kaubandus idamaadega, 13. sajandil olid Veneetsia, Genova ja Pisa sisuliselt kogu Vahemere kaubanduse valitsejad. Põhja-Itaalia oli tollal kogu Lääne-Euroopa kõige jõukam ja piirkond, muu hulgas tekkisid seal pangad ning kindlustusseltsid. Hiljem sai sellest kultuurilembesest piirkonnast ka renessansikultuuri häll. Omavahel pidevates vastuoludes olevad linnad ei suutnud aga võistelda suurvõimudega. 16. sajandil langes Itaalia põhjaosa Hispaania ja hiljem osaliselt Austria võimu alla. 19. sajandil sai Risorgimentost alguse Itaalia ühendamine, mis saavutati 1870. aastal suuresti tänu Giuseppe Garibaldi sõjalistele oskustele. 1922. aastal tulid võimule fašistid eesotsas Benito Mussoliniga 1. Aastal 1946 kuulutati Itaalia vabariigiks.
11.–13. sajandil oli Põhja-Itaalia linnriikide õitseaeg. Pikka aega valitses riigikestes omamoodi aristokraatlik demokraatia. Piirkonna rikkusele pani aluse kaubandus idamaadega, 13. sajandil olidVeneetsia, Genova ja Pisa sisuliselt kogu Vahemere kaubanduse valitsejad. Põhja-Itaalia oli tollal kogu Lääne-Euroopa kõige jõukam ja piirkond, muu hulgas tekkisid seal pangad ningkindlustusseltsid. Hiljem sai sellest kultuurilembesest piirkonnast ka renessansikultuuri häll. Omavahel pidevates vastuoludes olevad linnad ei suutnud aga võistelda suurvõimudega. 16. sajandil langes Itaalia põhjaosa Hispaania ja hiljem osaliselt Austria võimu alla. 19. sajandil sai Risorgimentost alguse Itaalia ühendamine, mis saavutati 1870. aastal suuresti tänu Giuseppe Garibaldi sõjalistele oskustele. 1922. aastal tulid võimule fašistid eesotsas Benito Mussoliniga. Aastal 1946 kuulutati Itaalia vabariigiks. Kokkuvõte
kd, Tallinn, "Valgus" 1990, lk 507 508 Sfumaato: Eesti entsüklopeedia 8.kd, Tallinn, Eesti Entsüklopeediakirjastus 1995, lk 461 Miksike: Leonardo da Vinci maalid; URL=http://www.miksike.ee/docs/referaadid2006/vinci_liissandre.htm Vikipeedia: Leonardo da Vinci; URL= http://et.wikipedia.org/wiki/Leonardo_da_Vinci Alpatov, M. "Kunstiajalugu" Tallinn, 1982 Croce, Benedetto "Esteetika kui väljendusteadus ja üldlingvistika. Teooria ja ajalugu" Tallinn, 1998 Huovinen, Lauri "Italian Renessansikultuuri" Turku Kangilaski, J. "Üldine kunstiajalugu" Tallinn, 1998 "Antiigileksikon" Tallinn, 1983 "Compton's Interactive Encyclopedia 1998 Edition" "Eesti (Nõukogude) Entsüklopeedia" Tallinn, 1990 9 Sisukord: Sissejuhatus...........................................................................1 Leonardo da Vinci elulugu...................................................2-3 Leonardo kui kunstnik..........................................................3-6 Arhitektuuri- ja inseneritööd........
õpetusel inimkeha ehitusest.Leonardo käsitas loodust kui hingestatud tervikut ja pidas nn. seitset vaba kunsti maalikunsti teaduslikuks aluseks. Looduse hoolikas tundmaõppimine koos antiikkunstist ja varasemailt meistreilt eeskuju võtmisega oli tema esteetika ülim nõue. Kasutatud kirjandus: · Alpatov, M. "Kunstiajalugu" Tallinn, 1982 · Croce, Benedetto "Esteetika kui väljendusteadus ja üldlingvistika. Teooria ja ajalugu" Tallinn, 1998 · Huovinen, Lauri "Italian Renessansikultuuri" Turku · Jîlek, Frantiek "Mees Vincist" Tallinn, 1988 · Kangilaski, J. "Üldine kunstiajalugu" Tallinn, 1998 · "Antiigileksikon" Tallinn, 1983 · "Compton's Interactive Encyclopedia 1998 Edition" · "Eesti (Nõukogude) Entsüklopeedia" Tallinn, 1990 · "Encyclop¿dia Britannica" 1954
11.-13. sajandil oli Põhja-Itaalia linnriikide õtseaeg. Pikka aega valitses riigikestes omamoodi aristokraatlik demokraatia. Piirkonna rikkusele pani aluse kaubandus Idamaadega, 13. sajandil olid Veneetsia, Genova ja Pisa sisuliselt kogu Vahemere kaubanduse valitsejad. Põhja-Itaalia oli tollal kogu Lääne-Euroopa kõige jõukam ja piirkond, muu hulgas tekkisid seal pangad ning kindlustusseltsid. Hiljem sai sellest kultuurilembesest piirkonnast ka renessansikultuuri häll. Omavahel pidevates vastuoludes olevad linnad ei suutnud aga võistelda suurvõimudega: 16. sajandil langes Itaalia põhjaosa Hispaania ja hiljem osaliselt Austria võimu alla. 19. sajandil sai Risorgimentost alguse Itaalia 11 ühendamine, mis saavutati 1870. aastal suuresti tänu Giuseppe Garibaldi sõjalistele oskustele. 1922 tulid võimule fasistid. Aastal 1946 kuulutati Itaalia vabariigiks.
maalikunsti teaduslikuks aluseks. Looduse hoolikas tundmaõppimine koos antiikkunstist ja varasemailt meistreilt eeskuju võtmisega oli tema esteetika ülim nõue. 12 Kasutatud kirjandus · Alpatov, M. "Kunstiajalugu" Tallinn, 1982 · Croce, Benedetto "Esteetika kui väljendusteadus ja üldlingvistika. Teooria ja ajalugu" Tallinn, 1998 · Huovinen, Lauri "Italian Renessansikultuuri" Turku · Kangilaski, J. "Üldine kunstiajalugu" Tallinn, 1998 · "Antiigileksikon" Tallinn, 1983 · "Compton's Interactive Encyclopedia 1998 Edition" · "Eesti (Nõukogude) Entsüklopeedia" Tallinn, 1990 · Wikipeadia.com (tõlgitud ise) 13
seitsme vaba kunsti aineid Sparta kasvatus: Kasvatuse eesmärk: füüsiliselt tugev ja terve inimene, kes oskas alluda distsipliinile. Vastsündinud läbisid ülevaatuse (eugeenika test eugenes kr.k. puhtatõuline). Riiklikud kasvatusasutused nii poistele kui tüdrukutele (kreeka viievõistlus, veidi arvutamist, lugemist, kirjutamist, lakoonilist kõne). HARIDUSSÜSTEEM Keskaeg Rooma impeeriumi langusest (5 saj.) kuni renessansikultuuri tekkimiseni (14-15 saj.) KESKAEGNE kultuuriparadigma TOETUB HIERARHIA IDEELE, MIS SAAB ALUSEKS VÄGA RANGETELE SEISUSLIKELE SUHETELE KESKAEGSES ÜHISKONNAS. Keskaegset kultuuriparadigmat iseloomustab: MAAILM Jumala poolt loodud INIMESE kõrgeim eesmärk jumaliku harmoonia tunnetamine HARIDUSE SISU teoloogiline kasvatus ja õpetus läbi "seitsme vaba kunsti" SEITSE VABA KUNSTI, ld.k. septem artes liberales TRIVIUM: Grammatika (ladina keeles lugemine, kirjutamine) QUADRIVIUM: Aritmeetika
11.13. sajandil oli Põhja-Itaalia linnriikide õtseaeg. Pikka aega valitses riigikestes omamoodi aristokraatlik demokraatia. Piirkonna rikkusele pani aluse kaubandus idamaadega, 13. sajandil olid Veneetsia, Genova ja Pisa (vaata )Lisa 4sisuliselt kogu Vahemere kaubanduse valitsejad. Põhja-Itaalia oli tollal kogu Lääne-Euroopa kõige jõukam ja piirkond, muu hulgas tekkisid seal pangad ning kindlustusseltsid. Hiljem sai sellest kultuurilembesest piirkonnast ka renessansikultuuri häll. Omavahel pidevates vastuoludes olevad linnad ei suutnud aga võistelda suurvõimudega. 16. sajandil langes Itaalia põhjaosa Hispaania ja hiljem osaliselt Austria võimu alla. 19. sajandil sai Risorgimentost alguse Itaalia ühendamine, mis saavutati 1870. aastal suuresti tänu Giuseppe Garibaldi sõjalistele oskustele. 1922. aastal tulid võimule fasistid eesotsas Benito Mussoliniga. Aastal 1946 kuulutati Itaalia vabariigiks. VATIKAN Vatikan on Roomas asuv linnriik
See sai alguse 14. sajandil Põhja-Itaaliast, kus oli ka kõige ulatuslikum, ning levis sealt teistesse maadesse. Renessanss tähendas vaimselt ja kultuurilist üleminekut keskajast uusaega, see oli pööre teadmiste, loodusläheduse, loomulikkuse ja vabamate inimsuhete poole. Renessansiaja mõtlejad ja kunstnikud leidsid, et inimene on loomult hea ning tema õnne eest tuleb võidelda. See oli inimese hinge vabanemise aeg, julgete mõtete, suurte tegude ning lootuste aeg. Humanismist sai kogu renessansikultuuri maailmavaateline alus. Uute ideede levikut soodustas suuresti trükikunsti areng. Renessansikultuur hakkas rääkima rahvuskeeltes. Eriti soodus oli renessansiaeg kunsti arengule. Maalikunsti tõi renessanss uue hinguse, tolleaegsetelt maalidelt hoovab eriliselt helget ja pühalikku meeleolu. Maalijad lähtusid loodusest, õppisid kasutama valgust ja varju, andma edasi loomulikke tundeid ja liikumist. Must Surm muutis inimeste maailmapilti, hakati kahtlema jumalas jne.. Surma teema oli nii
kunstniku tööle peale maalitud. Tallinnas töötas 16.saj. algupoolel palju maalijaid ja kujureid, kuid nende loomingust on vähe teada. Renessansikunsti on rohkem säilinud arhitektuuris, sisekujunduses ja tarbekunstis. Vaskseppade kunsti tuntuim näide on Vana Tooma figuur raekoja torni tipus 1530.aastast. 1547 telliti raekojale Madalmaadest seitse uhket piltvaipa. Kahel suuremal neist on esitatud stseene kuningas Saalomoni elust. Renessansikultuuri arengut takistas 1558.a. alanud Liivi sõda, mis kestis üle 20 aasta ja laastas kogu Eesti. Ainult Tallinn pidas vastu kahele Vene vägede piiramisele ja jäi vallutamata. Mõistagi on 16.saj. II pool seetõttu kunstiajaloos vaene periood. Alles sajandi lõpul, kui Rootsi võim oli kindlustunud Tallinnas ja Põhja Eestis, hakkas kunstielu taas elavnema. A.Passeri suurteos on Rootsi väejuhi Pontus de la Gardie ja tema abikaasa hauamonument Tallinna Toomkirikus
aasta, teab mida eluga peale hakata, teistel raske. Aastaajad korduvad, looduses kõik kordub, aga inimesed ei kordu. 5. ,,Sonetid" Shakespeare Peale näidendite on Shakespeare kirjutanud ka sonette. Arvatakse, et ta alustas sonettide kirjutamist 1589. aasta paiku ja kirjutas neid kuni 1598. aastani. Kokku on Shakespeare kirjutanud 154 sonetti ja enamasti on ta sonettides antud esikoht sõprusele. Sonetid ja poeemid annavad tunnistust Shakespeare'i tõusmisest inglise renessansikultuuri tippu. Hiljem kirjutas Shakespeare värsse omaenda rahulduseks, sõprade jaoks, et jäädvustada oma elamusi. Enamasti jagatakse sonetid nii: 1. 1-126, kus Shakespeare on suhtes noore mehega. 2. 127-154, kus poeet on naisega, tihti nimetatud kui ,,dark lady". 1-17 proovib ta noort meest veenda abielluma ning lapsi saama, et nooruse kaunis ilu ei sureks. 26ndaks sonetiks on autor noore mehega rohkem seotud, kui algselt arvati
Jõudes Londoni otsis ta üles oma kodulinlase Richard Fieldi, kes töötas Thomas Vautrollieri trükikojas. Seal lasi Shakespeare trükkida ka mõned oma raamatud. Peale näidendite on Shakespeare kirjutanud ka sonette. Arvatakse, et ta alustas sonettide kirjutamist 1589. aasta paiku ja kirjutas neid kuni 1598. aastani. Kokku on Shakespeare kirjutanud 154 sonetti ja enamasti on ta sonettides antud esikoht sõprusele. Sonetid ja poeemid annavad tunnistust Shakespeare'i tõusmisest inglise renessansikultuuri tippu. Kuid luuletamine polnud enam tema elukutse. Shakespeare pidi hakkama dramaturgiks, sest ta ei osanud oma poeeditalendile teistsugust rakendust leida. 1593. aastal alguse saanud katku epideemia hakkas vaibuma 1594. aasta suve hakul ja Shakespeare liitus ajastu menukaima trupiga Lord Chamberlain's Men ( ehitas 1599 teatri The Globe ja soetas 1608 lisaks kinnise saali Blackfrias), kus uuendas vanu- ja kirjutas uusi näidendeid
tema viimase lihvi. Sedalaadi peakate on meile tuttav "Camelot´ist", "Tuhkatriinust" ja "Uinuvast kaunitarist". 12 Levinud olid ka sarvtanud ja tüvikoonuse kujulised kübarad. RENESSANS Renessanss (pr. keeles "taassünd") keskaja lõpul toimus enamikus Lääne- ja Kesk- Euroopa riikides vaimne ja kultuuriline murrang. Renessansikultuuri iseloomulikud jooned olid: feodalismivastasus, ilmalikkus, humanism, antiikkultuuri juurde tagasipöördumine. Rõivastus oli seotud inimese arenguga ja tema individuaalsuse teadvustamisega. Gooti stiili mõju oli Itaalias tunduvalt väiksem kui mujal Euroopas, rõivastust mõjutasid antiiktraditsioonid. Igas linnas oli rõivastusel oma eripära. Püüti toonitada keha kui plastilist tervikut. Loodi täpsed ilu nõuded: pikk figuur, laiad õlad, sale vöökoht, ilus suu,
Näiteks ,,Maailma lõpus", ,,Popi ja Huhuu" 3. armastus ,,Toome helbed" Novellide tegelased on sageli lapsed, sest nad on vahetumad ja siiramad kui täiskasvanud. 2.RENESSANSS, TÄHTSAMAD KIRJANIKUD. ÜHE TEOSE ANALÜÜS VABAL VALIKUL. Renessanss sai alguse 14.sajandil Põhja-Itaaliast ning levis sealt teistesse maadesse. Renessansiaja kunstnikud ja kirjanikud leidsid, et inimene on loomult hea ning tema õnne eest tuleb võidelda. Humanism oli kogu renessansikultuuri maailmavaateline alus.Kõige varem avaldusid uued suundumused just itaalia kirjanduses. Renessansikirjandus ei tähenda ainult uue temaatika ilmumist, vaid ka kõigi poeetiliste väljendusvahendite uuendamist. Kirjanikud pöördusid realismi poole. Kirjandusteoste peamiseks kujutamisobjektiks sai inimene kogu oma keerukuses, kangelane, kes tunneb rõõmu maisest elust. Renessansi tähtsamad ja kuulsamad kirjanikud on Dante, Boccacio, Shakespeare, Cervantes, Petrarca, Rabelais.
annaabi.ee 
