Ülesanne 2 7 punkti Järgnevate situatsioonide kohta otsustada, milline on parim klassifikatsioon: Kas tegemist on: 1. pöördumatu kulu 2. täiendkulu 3. muutuvkulu 4. püsikulu 5. segakulu , 6. astmelise kulu 7. kontrollitava kulu 8. mittekontrollitav kulu 9. alternatiivkuluga 1. Alternatiiviks ettevõttele on sarnane masin rentida. Aastane rendisumma on 3000 €. Analüüsides kulude – tootmismahtude käitumist, rendisumma on püsikulu kulu 2. Ettevõte on otsustanud müüa vana seadme, mille raamatupidamise jääkväärtus on 20 000 €. Otsustuse seisukohalt, kas seda seadet müüa, on 20 000 € pöördumatu kulu 3. Masina operaaroritele töötasu maksmisel on kaks võimalust.
kasutatakse pahatahtlikul eesmärgil või eiratakse ekspluatatsiooni nõudeid. 5. Sõiduki rikkest tingitud ja muud kahjud (avarii, liiklusõnnetus, reisi ära jäämine või katkemine, töö või muude kohustuste täitmata jätmisest tulenev kahju rentniku või teise juhi ja kolmanda isiku vahel) ei kuulu kandmisele rendileandja poolt. Need kulud jäävad rentniku enda kanda ja see on rendirisk. 6. Kahju tekkimise juhtumist rendileandja mitteteavitamisel tasub rentnik kolmekordselt rendisumma ja kannab rendile andjale sellest tekkinud kahjud. Kahju hüvitamine toimub ühekordse rahamaksmise kaudu. 7. Käesolev leping on kooskõlas mõistlikkuse ja hea usu põhimõttega. Alloleva allkirjaga tõendan, et olen rendilepingu täielikult läbi lugenud, selle sisust ja mõttest aru saanud ning nõustun nende tingimustega. VI MUUD SÄTTED 1. Alloleva allkirjaga tõendab rentnik, et on rendilepingu täielikult läbi lugenud, selle sisust ja mõttest aru saanud ning nõustub lepingu
õigus mingit asja kasutada ning selle vilja endale võtta, hoolimata sellest, kes on parasjagu maatüki omanik Usus – asja isiklik kasutusõigus, mille puhul vilja võib võtta ainult isiklikuks kasutamiseks, mitte müümiseks Habitatio – õigus elada võõras majas Operae servorum vel animalium Emphyteusis Pärilik rent, mille puhul Rooma riik andis riigi või mancipium’i maad teatud rendisumma eest kasutamiseks 100ks aastaks või põliseks Superficies Alguses anti eraisikutele õigus ehitada riigi maale oma hooned, mille eest tuli maksta tasu. Hiljem võis hooned ehitada ka eraisikute maale. Õigus maale jäi seejuures maaomanikule ning kui lepinguaeg lõppes jäid ka hooned maaomanikule. Sellise õiguse eest tuli maksta kas ühekordset või perioodilist maksu. Pant Pandiliigid:
segakulu , 6. astmelise kulu 7. kontrollitava kulu 8. mittekontrollitav kulu 9. alternatiivkuluga 1. Ettevõte on otsustanud müüa vana seadme, mille raamatupidamise jääkväärtus on 20 000 . Otsustuse seisukohalt, kas seda seadet müüa, on 20 000 kulu 2. Alternatiiviks ettevõttele on sarnane masin rentida. Aastane rendisumma on 3000 . Analüüsides kulude tootmismahtude käitumist, rendisumma on kulu 3. Masina operaaroritele töötasu maksmisel on kaks võimalust. Üks on : maksta baaspalka ja väike osa palgast valmistatud ühikute eest. Sellisel juhul kogu operaatori töötasu on kulu 4
parasjagu maatüki omanik usus asja isiklik kasutamisõigus, mille puhul vilja võib võtta ainult isiklikuks kasutamiseks, mitte müümiseks habitatio õigus elada võõras majas operae servorum vel animalium isiklik õigus kasutada võõra orja tööd või töölooma Emphyteusis Pärilik rent, mille puhul Rooma riik andis riigi või municipium'i maad teatud rendisumma (vectigal) eest kasutamiseks 100ks aastaks või põliseks Superficies Alguses anti eraisikutele õigus ehitada riigi maaleoma hooned, mille eest tuli maksta. Hiljem võis hooneid ehitada ka eraisikute maale. Õigus maale jäi seejuures maaomanikule ning kui lepinguaeg lõppes jäid ka hooned maaomanikule. Sellise õiguse eest tuli isikul maksta kas ühekordset või perioodilist maksu. Superficies on aluseks ja eeskujuks tänapäevasele
koormisi. c. Turusuhete areng alates XII sajandist: · Hoogustus linnade teke ja kaubandus. · Mõisas hakati rohkem kasutama palgasulaste tööjõudu. · Mõisad hakkasid saadusi tootma eeskätt müügiks linnadesse. · Spetsialiseerumine tulusamale alale (Vahemeremaades viinamarjakasvatus ja veini tootmine). · Loonusrendi asendamine raharendiga. · Talupojad pidid oma toodangu ise linnas turustama, et hankida vastav rendisumma. · Talupojal tekkis võimalus rikastuda, mis süvendas külaühiskonna kihistumist. · Paljud talupojad kasutasid võimalust end raha eest vabaks osta, jõukamad suutsid ka talu välja osta. · Suurem osa talupoegi jäi edasi rentnikuks kuid mõned ostsid õnne linnadest. 4. Talupoegade mõttemaailm ja ellu suhtumine. a. Suurem osa talupoegadest olid kirjaoskamatud: · Teised ühiskonnakihid (vaimulikud, aadlikud, linlased) suhtusid neisse
4.2 Lepingu punktis 4.1 nimetatud kulude arvestust peab Rendileandja, kes esitab arve tasumiseks Rentnikule. 4.3 Renti saab muuta poolte kokkuleppel. Ühepoolselt võib nõuda rendi suuruse muutmist riiklikult reguleeritavate hindade, tariifide, maksete või põhivara kulunormide muutmise korral, samuti muudel Eesti Vabariigi seadusandluses ettenähtud juhtudel, aga ka ametliku Eesti Panga poolt avaldatava inflatsioonikoefitsendi alusel, teatades teisele poolele rendisumma muutustest kirjalikult 1 (üks) kuu ette. Ühepoolselt ei saa renti muuta sagedamini kui kaks korda aastas. 5. Poolte kohustused 5.1 Rendileandja kohustub: 5.1.1 Üle andma ruumid vastavalt käesoleva lepingu punktile 3; 5.1.2 mitte sekkuma rentniku majandustegevusse ja mitte tegema takistusi rendiruumide kasutamisel ja valdamisel. 5.2 Rentnik kohustub: 5.2.1 Rendiruumi valduse rendileandjalt vastu võtma, rendiruumi selle
Ehi Masinad ja Kasutusrendi tulu aruandeaastal tis seadmed Kokku 2008 265 000 72 000 337 000 2007 265 000 58 000 323 000 Ehitise rendileping on sõlmitud tähtajalisena ning kehtib kuni detsember 2008 (lisa 6). Rendisumma on 265 000 krooni aastas. Rendilepingu lõppedes on rentnikul eelisõigus lepingu uuendamiseks. Kasutusrendile võetud vara Sõi Kasutusrendi kulu aruandeaastal duautod Bürooruumid Kokku 2008 -176 000 -300 000 -476 000 2007 -168 000 -200 000 -368 000
Soovitused rendilepingute sõlmimiseks: 1. Kontrolli rendileandja volitusi ta peaks esitama tõendi omandiõiguse kohta või rendilepingu, mis annab talle õiguse allrendilepingu sõlmimiseks. 2. Tuleks eelistada tähtajalist rendilepingut. 3. Leping peaks olema võimalikult põhjalik, kõik lubadused, kohustuste tähtajad ja rakendatavad sanktsioonid tuleks täpselt fikseerida. Sh: * rendi suurus ja selle perioodilise korrigeerimise alused; * mida rendisumma hõlmab (kas sisaldub küte, elekter jne); * rendi maksmise tähtajad; * remondi- ja ehitustööde lubatavus ja vastavate kulude arvessevõtmine; · lepingu lõpetamise ja vara üleandmise tingimused. 4.5. Koduettevõte Koduettevõtte eelised: 1. Väikesed stardikulud. 2. Minimaalsed tööjõukulud, kohustusi saab jagada kõigi pere liikmete vahel. 3. Vanemad saavad olla kodus, kui lapsed tulevad koolist. 4. Saab hooldada väikelapsi, haigeid ja vanu pereliikmeid. 5
ruumides või hoones, kus renditud ruumid asuvad, kaotsimineku, puudujäägi või rikkumise eest, välja arvatud seadusega sätestatud juhtudel. 7. Lepingu kehtivus, muutmine, ülesütlemine. 7.1. Käesolev leping astub jõusse "...."................... .a. ja kehtib kuni "...."...................a. 7.2. Käesoleva lepingu tingimusi võib muuta poolte kirjalikul kokkuleppel. Kirjaliku vormi järgimata jätmisel on lepingu muudatus tühine. 7.3. Rendisumma suuruse muutmine võib üldjuhul toimuda poolte kirjalikul kokkuleppel. 7.4. Nii rendileandja kui ka rentnik saavad nõuda rendisumma muutmist juhul, kui see tuleneb Eesti Vabariigi õigusaktidest või riiklikult kehtestatud või reguleeritud kaupade, teenuste hinna muutustest. Üks pool teatab sellisel juhul teisele poolele rendisumma muutusest kirjalikult 2 kuud ette. Rendisumma muutmine lahendatakse poolte kokkuleppel. Suurenenud või vähenenud
Talupoeg pidi oma vilja jahvatama mõisa veskis, mille eest nõuti lisa koormisi. Turusuhete areng alates XII sajandist: Hoogustus linnade teke ja kaubandus. Mõisas hakati rohkem kasutama palgasulaste tööjõudu. Mõisad hakkasid saadusi tootma eeskätt müügiks linnadesse. Spetsialiseerumine tulusamale alale (Vahemeremaades viinamarjakasvatus ja veini tootmine). Loonusrendi asendamine raharendiga. Talupojad pidid oma toodangu ise linnas turustama, et hankida vastav rendisumma. Talupojal tekkis võimalus rikastuda, mis süvendas külaühiskonna kihistumist. Paljud talupojad kasutasid võimalust end raha eest vabaks osta, jõukamad suutsid ka talu välja osta. Suurem osa talupoegi jäi edasi rentnikuks kuid mõned ostsid õnne linnadest. Talupoegade mõttemaailm ja ellu suhtumine. Suurem osa talupoegadest olid kirjaoskamatud: Teised ühiskonnakihid (vaimulikud, aadlikud, linlased) suhtusid neisse põlglikult. Talupoja kohustuseks on põllutööd teha mitte targutada.
Talupoeg pidi oma vilja jahvatama mõisa veskis, mille eest nõuti lisa koormisi. Turusuhete areng alates XII sajandist: Hoogustus linnade teke ja kaubandus. Mõisas hakati rohkem kasutama palgasulaste tööjõudu. Mõisad hakkasid saadusi tootma eeskätt müügiks linnadesse. Spetsialiseerumine tulusamale alale (Vahemeremaades viinamarjakasvatus ja veini tootmine). Loonusrendi asendamine raharendiga. Talupojad pidid oma toodangu ise linnas turustama, et hankida vastav rendisumma. Talupojal tekkis võimalus rikastuda, mis süvendas külaühiskonna kihistumist. Paljud talupojad kasutasid võimalust end raha eest vabaks osta, jõukamad suutsid ka talu välja osta. Suurem osa talupoegi jäi edasi rentnikuks kuid mõned ostsid õnne linnadest. Talupoegade mõttemaailm ja ellu suhtumine. Suurem osa talupoegadest olid kirjaoskamatud: Teised ühiskonnakihid (vaimulikud, aadlikud, linlased) suhtusid neisse põlglikult. Talupoja kohustuseks on põllutööd teha mitte targutada.
Talupoeg pidi oma vilja jahvatama mõisa veskis, mille eest nõuti lisa koormisi. Turusuhete areng alates XII sajandist: Hoogustus linnade teke ja kaubandus. Mõisas hakati rohkem kasutama palgasulaste tööjõudu. Mõisad hakkasid saadusi tootma eeskätt müügiks linnadesse. Spetsialiseerumine tulusamale alale (Vahemeremaades viinamarjakasvatus ja veini tootmine). Loonusrendi asendamine raharendiga. Talupojad pidid oma toodangu ise linnas turustama, et hankida vastav rendisumma. Talupojal tekkis võimalus rikastuda, mis süvendas külaühiskonna kihistumist. Paljud talupojad kasutasid võimalust end raha eest vabaks osta, jõukamad suutsid ka talu välja osta. Suurem osa talupoegi jäi edasi rentnikuks kuid mõned ostsid õnne linnadest. Talupoegade mõttemaailm ja ellu suhtumine. Suurem osa talupoegadest olid kirjaoskamatud: Teised ühiskonnakihid (vaimulikud, aadlikud, linlased) suhtusid neisse põlglikult. Talupoja kohustuseks on põllutööd teha mitte targutada.
Soovitused rendilepingute sõlmimiseks: 1. Kontrolli rendileandja volitusi ta peaks esitama tõendi omandiõiguse kohta või rendilepingu, mis annab talle õiguse allrendilepingu sõlmimiseks. 2. Tuleks eelistada tähtajalist rendilepingut. 3. Leping peaks olema võimalikult põhjalik, kõik lubadused, kohustuste tähtajad ja rakendatavad sanktsioonid tuleks täpselt fikseerida. Sh: * rendi suurus ja selle perioodilise korrigeerimise alused; * mida rendisumma hõlmab (kas sisaldub küte, elekter jne); * rendi maksmise tähtajad; * remondi- ja ehitustööde lubatavus ja vastavate kulude arvessevõtmine; · lepingu lõpetamise ja vara üleandmise tingimused. 4.5. Koduettevõte Koduettevõtte eelised: 1. Väikesed stardikulud. 2. Minimaalsed tööjõukulud, kohustusi saab jagada kõigi pere liikmete vahel. 3. Vanemad saavad olla kodus, kui lapsed tulevad koolist. 4. Saab hooldada väikelapsi, haigeid ja vanu pereliikmeid. 5
Soovitused rendilepingute sõlmimiseks: 1. Kontrolli rendileandja volitusi – ta peaks esitama tõendi omandiõiguse kohta või rendilepingu, mis annab talle õiguse allrendilepingu sõlmimiseks. 2. Tuleks eelistada tähtajalist rendilepingut. 3. Leping peaks olema võimalikult põhjalik, kõik lubadused, kohustuste tähtajad ja rakendatavad sanktsioonid tuleks täpselt fikseerida. Sh: * rendi suurus ja selle perioodilise korrigeerimise alused; * mida rendisumma hõlmab (kas sisaldub küte, elekter jne); * rendi maksmise tähtajad; * remondi- ja ehitustööde lubatavus ja vastavate kulude arvessevõtmine; lepingu lõpetamise ja vara üleandmise tingimused. 4.5. Koduettevõte Koduettevõtte eelised: 1. Väikesed stardikulud. 2. Minimaalsed tööjõukulud, kohustusi saab jagada kõigi pere liikmete vahel. 3. Vanemad saavad olla kodus, kui lapsed tulevad koolist. 4. Saab hooldada väikelapsi, haigeid ja vanu pereliikmeid. 5
Soovitused rendilepingute sõlmimiseks: 1. Kontrolli rendileandja volitusi ta peaks esitama tõendi omandiõiguse kohta või rendilepingu, mis annab talle õiguse allrendilepingu sõlmimiseks. 2. Tuleks eelistada tähtajalist rendilepingut. 3. Leping peaks olema võimalikult põhjalik, kõik lubadused, kohustuste tähtajad ja rakendatavad sanktsioonid tuleks täpselt fikseerida. Sh: * rendi suurus ja selle perioodilise korrigeerimise alused; * mida rendisumma hõlmab (kas sisaldub küte, elekter jne); * rendi maksmise tähtajad; * remondi- ja ehitustööde lubatavus ja vastavate kulude arvessevõtmine; · lepingu lõpetamise ja vara üleandmise tingimused. 4.5. Koduettevõte Koduettevõtte eelised: 1. Väikesed stardikulud. 2. Minimaalsed tööjõukulud, kohustusi saab jagada kõigi pere liikmete vahel. 3. Vanemad saavad olla kodus, kui lapsed tulevad koolist. 4. Saab hooldada väikelapsi, haigeid ja vanu pereliikmeid. 5
D Seade (soetusmaksumuses) 10 000.- K Võlad tarnijale 10 000.- Kulumi (amortisatsiooni) arvestamine: D Seadme kulu 2 000 .- (kasumiaruandesse) K Seadme akumuleeritud kulum 2 000.- (bilansis märgiga deebetis e kontraaktiva konto s t vähendab aktivas materiaalse põhivara maksumust) Aruandeperioodi majandustegevusega äriühingu poolt väljateenimata, kuid aruandeperioodil laekunud tulevaste perioodide tulud (ostjate, tellijate ettemaksed, rentnikult ettelaekunud rendisumma). Tekkepõhiste kirjetega seotud majandustehingute summad Tekkepõhised kohustised ja kulud s.o viitvõlad või aruandeperioodil maksmata kulud (võlad töövõtjale, arvestamata töötasu). Tekkepõhised kulud esmalt kajastatakse kasumiaruandes kuluna kuid raha maksmine võib toimuda hiljem. Näide. Töötaja tegid jaanuari kuus tööd ja tööleping (lepingus on fikseeritud tasuks 100.-) näeb ette palgapäevaks järgneva kuu 5 kuupäeva. Jaanuarikuu viimasel kuupäeval tuleb
on kiiresti leitavad. Nimi: Rendiruumide haldamine Tegutsejad: Juhataja, rentnik Eesmärk: Tagada ettevõttele korrektne ja selge renditavate pindade ning rentnike arvestus. Ülevaade rendiruumidelt laekuvatelt tuludelt ja rentnike makseharjumuste kohta. Kirjeldus: Juhataja, olles eelnevalt määranud renditavate ruumide nimekirja, sõlmib rentnikuga ruumi kohta rendilepingu. Rendilepingus on üheselt ära möääratud rendi tingimused: rendisumma, rentniku muud kohsutused jne. Vajadusel tellib juhataja ruumile remondi, et viia selle seisukord vastavaks rendilepingus määratuga. Poolte kokkuleppel (või muul viisil, kui see on nii rendilepingus sätestatud)on võimalik ka renditingimuste muutmine. Rendiperioodi lõppemisel või osapoole lepinguga võetud kohustuse täitmata jätmisel võib teine osapool rendilepingu lõpetada. Eeltingimused: Olemas on renditavate ruumide nimekiri, vaba ruum ja rentnik.
(fructus), hoolimata sellest, kes on parasjagu maatüki omanik - usus – asja isiklik kasutamisõigus, mille puhul vilja võib võtta ainult isiklikuks kasutamiseks, mitte müümiseks - habitatio – õigus elada võõras majas - operae servorum vel animalium – isiklik õigus kasutada võõra orja tööd või töölooma 2) emphyteusis pärilik rent, mille puhul Rooma riik andis riigi või municipium’i maad teatud rendisumma (vectigal) eest kasutamiseks 100ks aastaks või põliseks. Maa pärilikuks rendiks saavale isikule andis preetor tema õiguste kaitseks ka interdikte. 3) superficies Alguses anti eraisikutele õigus ehitada riigi maale oma hooned, mille eest tuli maksta tasu. Hiljem laienes selline õigus ka eraisikutele. Õigus maale jäi seejuures maaomanikule ning kui lepinguaeg lõppes jäid ka hooned maaomanikule. Sellise õiguse eest tuli isikul maksta kas ühekordset või perioodilist maksu
annaabi.ee 
