Nad leivad omale religiooni, mis neile huvitav tundub ning siis elavad selle järgi. Kui kõik on ette öeldud, siis ei peagi ise mõtlema ning saab lihtsalt läbi. Tihtipeale inimesed ei usugi seda, kuid nad ikkagi täidavad neid kombeid. See on nende jaoks mugav ja kui see toimib, siis miks mitte? Lihtsameelseid ja haavunuid on kergem mõjutada. Nemad vajavad augu täidet ja religioon pakub seda. Fredrich Nietzsche on öelnud: ,,Iga religooni pooldajate seas moodustavad usklikud erandi." Nõustun täielikult tema väitega. Need haavunud inimesed täidavad korda, kuid kas keegi neist tegelikult midagi usub, on kaheldav. Usklikud on need, kes on kaalunud ja mõtestanud omale usu ja religiooni. Arvan, et usklikud on religiooni mõtlev pool. Nad teavad, et nende usk ei olene sellest, kas nad käivad jumalateenistustel või mitte. Neil on vaba tahe ja valikuvabadus nagu ka kõigil
Eesti ühiskonda iseloomustavad ilmalik-ratsionaalsed, kuid samas ka ellujäämisega seotud väärtused. Ilmalik-ratsionaalsed väärtused, mis iseloomustavad Eesti ühiskonda: vabadus; otsus elu üle otsustada lasub inimesel endal; kasvatada lastes otsusekindlust ja visadust; madal natsionalism ja rahvusliku uhkuse tase; abielulahutus, abort ja enesetapp on ühiskonnas aktsepteeritavad nähtused; usk teaduse ja tehnoloogia progressi olulisusesse; Eesti elaniku ei pea oluliseks Jumala, religooni, võimu ning riigi rolli enda elus. Ellujäämisega seotud väärtused, mis iseloomustavad Eesti ühiskonda: vähene usaldus teiste inimeste suhtes; madal tolerantsus; subjektiivne heaolu ja kasin poliitiline aktiivsus; napp keskkonnateadlikus ja isiklik algatus. Need ellujäämisega seotud väärtused on kirja pandud 1990. aastal korraldatud uuringu järgi. Hiljem toimusid mõningad muutused. Antud väärtusorientatsioone saab selgitada 50 aastat kestnud kommunistliku režiimi otsese
Aašramite rajamine.keskused üle maailma, neid juhivad sannjaasin’id. Al 1981 USA-s (pea)keskus. Osho Rahvusvaheline Kommuun. Tantraõpetus. Õpetus: laenud nt hinduismi tantraõpetusest, budismist, lääne humanistlikust psühholoogiast. Viited jeesusele kui valgustunud joogile. Soovitus elada hetkes. Keskenduda ümbersündide ahela katkestamisele. Transpersonaalne psühholoogia – muuta hingelist kogemust avaramaks. Nt ekstaas. Terapeut kui guru. Hägused on religooni ja psühholoogia piirid. Eestis välja antud Osho teoseid. 5. Reiki. Rajaja: Mikao Usui. 19 saj lõpp. Tervendamisõpetus. Meistrid pühitsevad meistreid. Rei-ki ehk universaalne eluenergia. Haigused kui segaduse ja ebakõlade tunnused.budistlik mõju. Taassünd. Kerge õppida. Rakendatakse isegi taimedel ja loomadel. Reiki ravija kui kosmilise energia kanal. Seotus budismi ja kristlusega. Kolmeastmeline pühitsus. Teenused tasulised. Pole
koloniaaldomineerimise pärand negatiivne enesekuvand ja võõrandumine oma kultuurist. Oma kultuur ei ole ka lihtsalt ligipääsetav, osa sellest on pikaajalise koloniaaldomineerimise tulemusena hävinud või muutunud ligipääsmatuks. Kolonialistlik ideoloogia – postkol. identiteedi oluline kujundaja. Põhines koloniseerijate arusaamal intellektuaalsest, kultuurilisest, majanduslikust, tehnililisest, moraalsest jne. Üleolekust koloniseeritavate suhtes. Koloniseeritud rahvaste kultuuri, religooni, kommete, käitmistavade jne. ignoreerimine. Koloniseeriate kultuur: kõrgeltarenenud vs. kolonieeritavate algeline kultuur. Koloniseeritud rahvad kui metsikud (savage), alaarenenud, teisestamise protsess (othering): inimkonna jagamine õigeteks, kultuurseteks, moraalseteks inimesteks (koloniseerijad, lääne kultuur) ja teisteks (koloniseeritav, kellele pole omased ‚õige’ inimese v. tsivilisatsiooni omadused.
valgustus. Aasramite rajamine.keskused üle maailma, neid juhivad sannjaasin'id. Al 1981 USA-s (pea)keskus. Osho Rahvusvaheline Kommuun. Tantraõpetus. Õpetus: laenud nt hinduismi tantraõpetusest, budismist, lääne humanistlikust psühholoogiast. Viited jeesusele kui valgustunud joogile. Soovitus elada hetkes. Keskenduda ümbersündide ahela katkestamisele. Transpersonaalne psühholoogia muuta hingelist kogemust avaramaks. Nt ekstaas. Terapeut kui guru. Hägused on religooni ja psühholoogia piirid. Eestis välja antud Osho teoseid. 5. Reiki. Rajaja: Mikao Usui. 19 saj lõpp. Tervendamisõpetus. Meistrid pühitsevad meistreid. Rei-ki ehk universaalne eluenergia. Haigused kui segaduse ja ebakõlade tunnused.budistlik mõju. Taassünd. Kerge õppida. Rakendatakse isegi taimedel ja loomadel. Reiki ravija kui kosmilise energia kanal. Seotus budismi ja kristlusega. Kolmeastmeline pühitsus. Teenused tasulised. Pole kindlat organisatsiooni või liikmete arvu
osa elanikest küüditati paabelisse vangipõlve. Oldi võõra võimu all, see on omakorda saanud sümboliks- paabeli vangipõlv. Öeldakse kui olles elatud võõra võimu all hakatakse traditsiooni kirja panema, sest muidu vajuvad nad unustusse. - 70, Jeruusalemma templi hävitamine.Toimus järjekordne ülestõus rooma võimude vastu, mille käigus hävitati tempel, mis oli tolleaegne religooni keskus. Korraga see traditsioon oli täiesti teistsuguses olukorras. Sellest templist on alles tänapäevani alles vaid Lääne müür ja see on siiani tähtsaim koht judaismis, kõige püham paik mis on juudi traditsioonis alles. See tempel on tähtis nii judaismis kui muudes religioonis.Alates 1967 võivad juudid taas külastasa Lääne müüri. Üle saja aasta oli juutidele sinna ligipääs keelatud. Templi hävitamisest alates kõneldatakse
ka seadustena fikseeritud) 6. sotsiaalne ja institutsionaalne (enamikes maaima religioonides on oma kesksne organisatsioon, kirik) 7. materiaalne ( religioosne kunst, hooned, pühapaigad) Mircea Eliade, 1987: Religioonile iseloomulike sruktuuride kategooriaid on kaheksa: 1. traditsionalism igas religioonis on seal olemasolevad arusaama,dkombed, eetika,moraal, õpetus tagasiviidavad väga kaugetele allikatele. Religooni algusaeg, elu, 2. müüt ja sümbol ( müüdid seletused. Teaduseeelne maailmaseletus. Müüdil on seletusefunktsioon aga ka sümbolifunktsioon. Tavakeel ei võimalda küsimusele anda selgesõnalisi vastuseid, eriti ku räägitakse müstilisest kogemusest) sümbol säilib. Teatud tegevus või rituaal 3. lunastus või pääste soterioloogia, budistlikus terminoloogias lüsioloogia( kõikidel religoonidel on vahendid inimese päästmiseks mingil moel millest ja mille jaoks päästmine
ja suunab inimest ebamaise suunas. Kultuuriuniversaal - p. 31 79. Nimeta religiooni põhielemendid? Religiooni 5 põhielementi on: 1. Religioon eeldab grupi sellesse uskujate olemasolu 2. Religioon seostub mõistetega, mida loetakse pühadeks 3. Religioon on mõtestatud teatud uskumuste kogumine 4. Religioon tähendab eriliste tegevuste või rituaalide kogumit 5. Religioonis sisalduvad ettekujutused õigest, pühast elust 80. Mis on religooni funktsioonideks? Religiooni üks tähtsamaid funktsioone on anda inimelule mõte. 81. Funktsionalistlik ja konfliktiteoreetiline käsitlus. Tartu Ülikooli Pärnu kolledz 20 Sotsioloogia alused Liina Käär Funktsionalistliku käsitluse järgi pakub religioon individuaalset tuge, on sotsialiseerimisagent ning aitab integreeruda ühiskonda. Individuaalne tugi:
2) rituaalne (jumalateenistusel osalemine, palvetamine, sakramentide saamine jne); 3) ideoloogiline (uskumuste sisu ja ulatus, mille järgimist mingi usuühenduse liikmeilt oodatakse); 4) intellektuaalne (religioossete teadmiste ulatus teatud grupi pühakirja, usudogmade ja rituaalide osas); 5) järelduslik (religioosse usu, tegevuse, kogemuste ja teadmiste mõju muudele eluvaldkondadele antud indiviidi puhul). 89. Mis on religooni funktsioonideks? - Regulatiivne põhineb ja levitab ühiskonnas teatud väärtusi ja norme, motiveerib ja reguleerib inimeste sotsiaalset käitumist ning esitab teatud käitumisstandardid. - Integratiivne liidab inimesi ühiskonnas, tagab püsiva sotsiaalse korra ja stabiilsuse. - Kommunikatiivne väljendub eelkõige kultuse tasemel, et usklikud saaksid suhelda Jumalaga ja omavahel.
4. Religioon tähendab eriliste tegevuste või rituaalide kogumit 5. Religioonis sisalduvad ettekujutused õigest, pühast elust 104. Mis on maagia? Näited maagia kohta. Maagia käitumine, mis on ette nähtud nähtamatute jõududega manipuleerimiseks. Religioon püüab kokkuleppele jõuda mingi kõrgema jõuga. Maagiat kasutatakse alati siis, kui tulemust ei ole võimalik ratsionaalsete teaduslike vahenditega ette ennustada. 105. Mis on religooni funktsioonideks? Religiooni üks tähtsamaid funktsioone on anda inimelule mõte. 106. Funktsionalistlik (sh Durkheimi käsitlus) ja konfliktiteoreetiline käsitlus (sh Max Weber, Karl Marxi nägemus religioonist). Funktsionalistliku käsitluse järgi pakub religioon individuaalset tuge, on sotsialiseerimisagent ning aitab integreeruda ühiskonda. Individuaalne tugi: Religioon pakub lohutust, seletusi ja tähendusi, kui inimene kogeb oma elus raskusi, kriise jms, millega on
2. Religioon seostub mõistetega, mida loetakse pühadeks 3. Religioon on mõtestatud teatud uskumuste kogumine 4. Religioon tähendab eriliste tegevuste või rituaalide kogumit 15 Sotsioloogia alused Liina Käär 5. Religioonis sisalduvad ettekujutused õigest, pühast elust 73. Mis on religooni funktsioonideks? Religioonil kui sotsiaalsel institutsioonil on 4 funktsiooni: 1. Regulatiivne põhineb ja levitab ühiskonnas teatud väärtusi ja norme, motiveerib ja reguleerib inimeste sotsiaalset käitumist ning esitab teatud käitumisstandardid. 2. Integratiivne liidab inimesi ühiskonnas, tagab püsiva sotsiaalse korra ja stabiilsuse. 3. Kommunikatiivne väljendub eelkõige kultuse tasemel, et usklikud saaksid suhelda Jumalaga ja
Religiooni üks tähtsamaid funktsioone on anda inimelule mõte. 72. Nimeta religiooni põhielemendid? Religiooni 5 põhielementi on: 1) Religioon eeldab grupi sellesse uskujate olemasolu. 2)Religioon seostub mõistetega, mida loetakse pühadeks 3)Religioon on mõtestatud teatud uskumuste kogumine 4)Religioon tähendab eriliste tegevuste või rituaalide kogumit 5)Religioonis sisalduvad ettekujutused õigest, pühast elust 73. Mis on religooni funktsioonideks? Religioonil kui sotsiaalsel institutsioonil on 4 funktsiooni: 1. Regulatiivne põhineb ja levitab ühiskonnas teatud väärtusi ja norme, motiveerib ja reguleerib inimeste sotsiaalset käitumist ning esitab teatud käitumisstandardid. 2. Integratiivne liidab inimesi ühiskonnas, tagab püsiva sotsiaalse korra ja stabiilsuse. 3. Kommunikatiivne väljendub eelkõige kultuse tasemel, et usklikud saaksid suhelda Jumalaga ja omavahel.
1) Religioon eeldab grupi sellesse uskujate olemasolu. 2)Religioon seostub mõistetega, mida loetakse pühadeks 3)Religioon on mõtestatud teatud uskumuste kogumine 4)Religioon tähendab eriliste tegevuste või rituaalide kogumit 5)Religioonis sisalduvad ettekujutused õigest, pühast elust 106. Mis on maagia? Näited maagia kohta. . 107. Mis on religooni funktsioonideks? Religioonil kui sotsiaalsel institutsioonil on 4 funktsiooni: 1. Regulatiivne põhineb ja levitab ühiskonnas teatud väärtusi ja norme, motiveerib ja reguleerib inimeste sotsiaalset käitumist ning esitab teatud käitumisstandardid. 2. Integratiivne liidab inimesi ühiskonnas, tagab püsiva sotsiaalse korra ja stabiilsuse. 3. Kommunikatiivne väljendub eelkõige kultuse tasemel, et usklikud saaksid suhelda Jumalaga ja omavahel. 4
Riigiusundi mõiste on Rooma puhul problemaatiline, kuid religioon oli riigilie oluline ja ta püüdis seda oma võimu alla ka hoida. Jumalanna Vesta vesta preestritarid pidid elama rangete ettekirjutiste järgi. Pontifexi vennaskond (sillaehitaja) kõige tähtsam preestrite kollegium, eesotsas Pontifex Maximusega kõrgeim religiooni eest vastutav riigiametnik. Vesta neitsid olid ka tema käe all. Keiser sai ise pontifex maximuseks. Väga mitmekihiline religioon Roomas. Religooni mahtusid ära nii nõiakunsti ja loitsud kui ka n-ö avalikud uskumused. Cicero püüdis jumalaid mõtestada loodusnähtustena. Samuti Kybele ja teised ülevõetud jumalad. Dogma, et inimese ja jumala suhet Roomas on rangelt juriidiliselt mõõdetud. Samas tänapäevaks on leitud materjali, mis on sellise arvamuse kahtluse alla seadnud ja nüüd arvatakse, et emotsioonid olid ikka olemas. Teine ümberhinnatud seisukoht on, et roomlaste kokkupuude hellenistlike kultuuridega tuli hilja
enda tahtele allutada üleloomulikke jõude. Nt: "risti ette löömisega", "musta kassi nägemisega" või "üle õla sülitamiseda" seotud toimingud on maagilise mõtlemisega seotud käitumised. Lisaks on viirukite põletamine kodu puhastuse eesmärgil maagiline rituaal ning poolvääriskivide kandmine, uskumaks, et need aitavad elus paremini toime tulla, on maagiline uskumus. 105. Mis on religooni funktsioonideks? · Regulatiivne põhineb ja levitab ühiskonnas teatud väärtusi ja norme, motiveerib ja reguleerib inimeste sotsiaalset käitumist ning esitab teatud käitumisstandardid. · Integratiivne liidab inimesi ühiskonnas, tagab püsiva sotsiaalse korra ja stabiilsuse. · Kommunikatiivne väljendub eelkõige kultuse tasemel, et usklikud saaksid suhelda Jumalaga ja omavahel.
oma kultuurist. Oma kultuur ei ole ka lihtsalt ligipääsetav, osa sellest on pikaajalise koloniaaldomineerimise tulemusena hävinud või muutunud ligipääsmatuks. Kolonialistlik ideoloogia postkol. identiteedi oluline kujundaja. Põhines koloniseerijate arusaamal intellektuaalsest, kultuurilisest, majanduslikust, tehnililisest, moraalsest jne. Üleolekust koloniseeritavate suhtes. Koloniseeritud rahvaste kultuuri, religooni, kommete, käitmistavade jne. ignoreerimine. Koloniseeriate kultuur: kõrgeltarenenud vs. kolonieeritavate algeline kultuur. Koloniseeritud rahvad kui metsikud (savage), alaarenenud, teisestamise protsess (othering): inimkonna jagamine õigeteks, kultuurseteks, moraalseteks inimesteks (koloniseerijad, lääne kultuur) ja teisteks (koloniseeritav, kellele pole omased ,õige' inimese v. tsivilisatsiooni omadused.
oma kultuurist. Oma kultuur ei ole ka lihtsalt ligipääsetav, osa sellest on pikaajalise koloniaaldomineerimise tulemusena hävinud või muutunud ligipääsmatuks. Kolonialistlik ideoloogia – postkol. identiteedi oluline kujundaja. Põhines koloniseerijate arusaamal intellektuaalsest, kultuurilisest, majanduslikust, tehnililisest, moraalsest jne. Üleolekust koloniseeritavate suhtes. Koloniseeritud rahvaste kultuuri, religooni, kommete, käitmistavade jne. ignoreerimine. Koloniseeriate kultuur: kõrgeltarenenud vs. kolonieeritavate algeline kultuur. Koloniseeritud rahvad kui metsikud (savage), alaarenenud, teisestamise protsess (othering): inimkonna jagamine õigeteks, kultuurseteks, moraalseteks inimesteks (koloniseerijad, lääne kultuur) ja teisteks (koloniseeritav, kellele pole omased ‚õige’ inimese v. tsivilisatsiooni omadused.
jaoks. Väärtust kaitstakse nende samade väärtuste rikkumisega. Läbiva joonena on solidaarsus vaatamata võimalikule välisele kahjule. Fundamentalism Habermas defineerib seda kui enda ideaalidest kinnipidamist põikpäisena, keeldutakse muutumast. Religioonis on tavaliselt olnud keegi kes religiooni tõlgendab. Modernismis oli religioonil monopol, endisel kujul ei saa religoon aga enam ennast kehtestada. Fundamentalism püüab taastada religooni monopoli. Kas kirikul on religiooni monopol? Kas religioonil on suurem roll modernismis või postmodernismis? Kehtestab taas kiriklikud dogmad kas või jõuga ehk ongi reaktsioon läänestumisele. Komplekssus kui religiooni monopoli kaotaja, fundamentalism kui religioonimonopoli taaskehtestaja. Natsionalism kui reaktsioon globaliseerumisele. Derrida: piirideta tolerantsus on võimatu, globaliseerumine kui simulaakrum
võõrandumine oma kultuurist. Oma kultuur ei ole ka lihtsalt ligipääsetav, osa sellest on pikaajalise koloniaaldomineerimise tulemusena hävinud või muutunud ligipääsmatuks. 84.Kolonialistlik ideoloogia Kolonialistlik ideoloogia postkolonialistliku identiteedi oluline kujundaja. Põhines koloniseerijate arusaamal intellektuaalsest, kultuurilisest, majanduslikust, tehnililisest, moraalsest jne. Üleolekust koloniseeritavate suhtes. Koloniseeritud rahvaste kultuuri, religooni, kommete, käitmistavade jne. ignoreerimine. Koloniseeriate kultuur: kõrgeltarenenud vs. kolonieeritavate algeline kultuur. Koloniseeritud rahvad kui metsikud (savage), alaarenenud, teisestamise protsess (othering): inimkonna jagamine õigeteks, kultuurseteks, moraalseteks inimesteks (koloniseerijad, lääne kultuur) ja teisteks (koloniseeritav, kellele pole omased ,õige' inimese v. tsivilisatsiooni omadused.
4.1.4. Niklas Luhmann (1927-1998) · Saksa sotsioloog, sotsiaalse süsteemi teoreetik · Õppis 1960/1961.õa-l Harvardis, kus ta tutvus Talcott Parsonsiga, õppis ja täiendas end tema käe all · Auahne plaan luua universaalne sotsioloogiline teooria ehk superteooria, mis kirjeldaks kogu ühiskonda, sotsiaalsust · Ta on avaldanud kolm tosinat raamatut õiguse, kunsti, majanduse, poliitika, religooni, ökoloogia ja armastuse teemal. Niklas Luhmann · Niklas Luhmanni sotsioloogiline teooria on äärmiselt kompleksne. See hõlmab endas süsteemiteooriat, küberneetikat, filosoofilist antropoloogiat, Husserli fenomenoloogiat, organisatsiooniteooriat, samuti mõjutusi Parsonsi strukturaalfunktsionalismist. · Luhmanni süsteemiteooria ehk strukturaalfunktsionalism lähtub eeldusest, et
annaabi.ee 
