Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Relatiivsus". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
relatiivsus, relatiivsusteooria, gravitatsioon, einstein, signaal, rong, valemist, looded, valguskiir, liitmine, relatiivne, järjekord, valgusekiirus, ajakulg, kalduma, suunast, relativistlik, signaalid, kose, esmalt, vaakumis, 1min, muutb, taevakehad, tehiskaaslased, senikaua, sõnastas, loodusseadused, mõõn, keskpunktis, kõverdub, teestRaketis olija peab arvestama ka kiirenduga. Tegelik pilt ei ole selline nagu selles mõtte käigus esitati. Massi sõltuvus kiirusest massi ja energia epilantsus. t= t/v1- v2/v2. Relatiivsus teooriast järeldub, et ükski keha ei saa liikuda kiiremini kui valguse kiirus, siit järeldub aga, et keha mass peab sõltuma kiirusest. A= F/m, m= mo/v1-v2/c2, m0- seisumass, m ekha mass kiirusega liikudes. C- 3x10^8m/s E= mc^2, E energia, m keha mass, C= -=- Relatiivsusteooria autor on A. Einstein. Jaguneb: 1) Erirelatiivsusteooria tugienb kahele postülaadile. 2) üldrelatiivsus teooria. Einsteini relatiivsusprintsiip: kõik füüsika seadused peavad toimuva kõikides inerstiatsioonisüsteemides ühte moodi. Kõik füüsika seadused peavad toimima inertsiaal süsteemides ühte moodi. 2) Valgue kiiruse konstantsuse printsiip valguse kiirus on kõikides inertsi süsteemides ühesugune. Osutub klassikaline kiiruste liitmisel valem kehtib ainult ligilähedaselt. Klassikaline:
Raketis olija peab arvestama ka kiirenduga. Tegelik pilt ei ole selline nagu selles mõtte käigus esitati.Massi sõltuvus kiirusest massi ja energia epilantsus. t= t/v1- v2/v2. Relatiivsus teooriast järeldub, et ükski keha ei saa liikuda kiiremini kui valguse kiirus, siit järeldub aga, et keha mass peab sõltuma kiirusest. A= F/m, m= mo/v1-v2/c2, m0- seisumass, m ekha mass kiirusega liikudes. C- 3x10^8m/s E= mc^2, E energia, m keha mass, C= -=- Relatiivsusteooria autor on A. Einstein. Jaguneb: 1) Erirelatiivsusteooria tugienb kahele postülaadile. 2) üldrelatiivsus teooria. Einsteini relatiivsusprintsiip: kõik füüsika seadused peavad toimuva kõikides inerstiatsioonisüsteemides ühte moodi. Kõik füüsika seadused pevad toimima inertsiaal süsteemides ühte moodi. 2) Valgue kiiruse konstantsuse printsiip valgus kiirus on kõikides inertsi süsteemides ühesugune. Osutub klassikaline kiiruste liitmisel valem kehtib ainult ligilähedaselt
Relatiivsusteooria Suhtelisuse teooria 1) Erirelatiivsusteooria 2) Üldrelatiivsusteooria Relatiivsusteooria suured kiirused lähenevad valduskiirusele (c= 300 000 km/s) Elektroonika elementaarosakeste kiirendid (Sveitsi kiirendi) prootonite kiirendi. I Klassikaline füüsika sai alguse 17. saj kui Newton mõtles 3 seadust. Lõpeb 20. saj alguses kui Einstein relatiivsusteooria. Igapäevaste kiiruste füüsika loojaks. Keha kiirus sõltub taustsüsteemi valikust. Aja ja ruumi mõõtmed on absoluutsed ja ei sõltu taustsüsteemi valikust. Taustsüsteem Taustkeha+Koordinaadid+Kell (Liikumise kirjeldamiseks on vaja) Taustsüsteem : 1) Inertsiaalne taustsüsteem taustsüsteemid mis liiguvad üksteise suhtes ühtlaselt ja sirgjooneliselt (kehtivad Newtoni seadused)
Vektorite hulka kuuluvad kiirus, jõud ning mitmed teised suurused. Vektori määrab ära suurus a®, suund a® ja rakenduspunkt a®. Vektori moodul on alati positiivne skalaar. Vektori kirjeldamine: vektoreid , mis on suunatud mööda paralleelseid sirgeid (samas või vastupidises ), nim. kollineaarseteks. Vektoreid, mis on paralleelsed ühe ja sama tasapinnaga, nim. komplanaarseteks. Samasuunalisi võrdsete moodulitega kollineaarseid vektoreid nim. võrdseteks. Vektorite liitmine. Olgu antud kaks vektorit A ja B(joon.2). Resul-tantvektori C saamiseks viime vektori B paralleelselt iseenesega edasi nii, et tema alguspunkt ühtiks vektori A lõpuga (joon.3.). Sum-mat võib esitada kujul C = A + B Vektorite lahutamine. Kahe vektori A ja B vaheks A-B nim. vektorit C, mis, liidetuna vektooriga B, annab vektori A (joon.4). Kuna vahe A-B esitub kujul A - B = A + ( -B ), siis saame vektori C = A B, kui liidame vektoriga A vektori, mis on võrdvastupidine vektoriga B.
Ande Andekas-Lammutaja Füüsika Relatiivsusteooria Relatiivsusteooria e. suhtelisuse teooria on füüsikateooria, mis lähtub kahest põhiseisukohast: kõik taustsüsteemid on samaväärsed, st. füüsikaliste suuruste väärtused (kiirus, pikkus, aeg) on üksteise suhtes liikuvate vaatlejate jaoks erinevad ja ükski vaatleja pole eelistatud e. igal mehel on oma tõde ja ükski neist pole tõesem ning et on olemas suurim võimalik kiirus, piirkiirus, mis on kõigis
võnkumist. va, siis lainepikkus on, avast, mis asub vedeliku lahtisest pinnast p= Ce-g h/ RT. Võtnud h=0, siis p0=C ja saamegi Ristuvate võnkumiste liitmine Newtoni kolmanda seaduse kohaselt mõjutab sügavusel h: v 2 gh baromeetrilise valemi gh a
pendlikeha massist, vaid ainult pendli pikkusest l ja raskuskiirendusest g. Füüsikaline pendel - suvalist keha, mis võib võnkuda mingi raskuskeset mitteläbiva telje ümber(pendli võnkeamplituudi muutmisel jääb pendli võnkeperiood samaks). Kõik looduses eksisteerivad võnkuvad kehad on füüsikalised pendlid I on siin keha inertsimoment pöörlemistelje suhtes, m keha mass ja a pöörlemistelje ja masskeskme vaheline kaugus 17.Võnkumiste liitmine. Keha võib samaaegselt osaleda kuitahes mitmes võnkumises. Koguliikumise saame, kui liidame kõik need võnkumised, arvestades liikumissuunda. võnkumiste liitmine suundade järgi kahele põhijuhule: samasihiliste ja ristuvate võnkumiste liitmisele. 0 0 2 2 2 Samasihilised võnkumised: A =A +A2 +2A1A2cos(
Fi on inertsijõud; a on süsteemi kiirendus 2) Mitteinertsiaalne taustsüsteem pöörleb ümber telje nurkkiirusega . r Fi = m 2 r , Inertsijõud on suunatud tsentrist väljapoole. Seda jõudu nimetatakse ka tsentrifugaaljõuks. 3) Inertsiaalne taustsüsteem pöörleb ümber telje kiirusega ja punktmass liigub selle taustsüsteemi suhtes kiirusega v. Näiteks maakera. r r FC = 2m v × Viimast nimetatakse Coriolise jõuks 14. Gravitatsioon. Raskusjõud: Newtoni gravitatsiooniseadus, gravitatsioonijõudude superpositsiooniprintsiip, gravitatsioonikiirendus, raskusjõud, vaba langemise kiirendus. Gravitatsioonijõud Teisisõnu tõmbejõud mõjub alati, kui on 2 massiga keha. Jõud on mõlemale kehale sama, aga vastassuunaline. G m1 m2 Fg = raadius on ühe keha massikeskmest teise keha massikeskmesse. r2 Gravitatsiooniväli
Katse näitab, et f1+f2=f ja kiirenduse suund ühtib jõu suunaga, saadakse: v=k*f/m (mass m ja võrdetegur k on skalaarsed suurused, jõud on vektor). Viimane võrrand on klassikalise mehaanika põhivõrrand. III seadus: Kaks keha mõjutavad teineteist jõududega, mis on võrdsete arvväärtustega, suunalt vastupidised ja nad asuvad ühel sirgel. Järeldused: *Suurem kiirendus tekitab suurema deformatsiooni (veoauto ja sõiduauto kokkupõrge) *Jõudude liitmine on mõttetu nad mõjutavad erinevaid kehi. *Jõud tekivad paarikaupa jõud, millest siin räägitakse, on ühesuguse olemusega, kuid vastupidised (f12= -f21). m1a1=m2a2 5.Galilei relatiivsusprintsiip, Galilei teisendused Vaatleme kaht taustsüsteemi, mis liiguvad kiirusega Vo. Loeme ühe nendest (süst.K) tinglikult liikumatuks. Siis teine süst K´ liigub ühtlaselt ja sirgjooneliselt.
pikkusest l ja raskuskiirendusest g. Füüsikaline pendel - suvalist keha, mis võib võnkuda mingi raskuskeset mitteläbiva telje ümber(pendli võnkeamplituudi muutmisel jääb pendli võnkeperiood samaks). Kõik looduses eksisteerivad võnkuvad kehad on füüsikalised pendlid I on siin keha inertsimoment pöörlemistelje suhtes, m keha mass ja a pöörlemistelje ja masskeskme vaheline kaugus 18. Võnkumiste liitmine. Keha võib samaaegselt osaleda kuitahes mitmes võnkumises. Koguliikumise saame, kui liidame kõik need võnkumised, arvestades liikumissuunda. võnkumiste liitmine suundade järgi kahele põhijuhule: samasihiliste ja ristuvate võnkumiste liitmisele. 19. Sumbuvad võnkumised. –rv, x=Ae(astmes –beeta*t)cos(wt+fiinull) Energia kadude puudumisel kestab võnkumine lõpmata kaua ja on harmooniline. Reaalses süssteemis pole aga
rakendatud jõudude vektorsummaga p = F . Isoleeritud süsteemi korral on seose dt i =1 parem pool null, mistõttu p ei sõltu ajast. Ainepunktide isoleeritud süsteemi impulss on jääv. Süsteemi impulss jääb muutumatuks ka siis kui süsteemile mõjuvate välisjõudude summa on null. Erirelatiivsusteooria Einstein tuli järeldusele, et absoluutset taustsüsteemi pole olemas. Einstein laiendas Galilei realtiivsusprintsiipi, mille kohaselt jäävad kõik loodusseadused invariantseteks üleminekul ühest inertsiaalsüsteemist teise. Einstein postuleeris ka veel, et vaakumis on valguse kiirus ühesugune kõigis inertsiaalsüsteemides ega sõltu valgusallika ja vastuvõtja liikumisest. Erinevates süsteemides kulgeb aeg erinevalt. Einsteini teooriast selgub, et valguskiirus on piirkiirus, st mitte ükski signaal ega ka ühe keha mõju teisele ei saa kiiremini liikuda.
Võnkeringi abil on võimalik tekitada väga suure sagedusega elektromagnet võnkumisi ja kiirata neid võnkumisi ümbritsevatesse ruumi elektromagnetlaine näol. · Ampermeeter voolutugevuse mõõtmiseks, ühendatakse vooluahelasse tarbijaga jadamisi. · Voltmeeter mõõdetakse piget tarbija klemmidel. Voltmeeter ühendatakse vooluahelasse tarbijaga rööbiti. · Thompsoni valemist nähtub, et elektromagnetilise vabavõnkumise periood on võrdeline ruutjuurega pooli induktiivsusest ja kondensaatori mahtuvusest. T = 2 LC OPTIKA · Valguseks nim elektromagnetlaineid, mille lainepikkus õhus on 380mm-760mm. · Laine sagdus (f) näitab mitu vänget teeb laine ajaühikus. · Laineperiood (T) näitab aega, mis kulub valguslainel ühe lainepikkuse läbimiseks. · Laine faas määrab ära muutuva suuruse väärtuse antud aja hetkel
kg m s 12. Kirjutada tiheduse ühik põhiühikute kaudu. kg/m3 13. Kirjutada liikumishulga momendi ühik põhiühikute kaudu. kg m 2 s 14. Mis on jõu ühik SI-süsteemis? m kg njuuton (tähis N), avaldub valemis F = ma s2 15. Mis on töö ühik SI-süsteemis? m 2 kg dzhaul (tähis J), avaldub valemist A = Fs = mas N m= s2 16. Mis on võimsuse ühik SI-süsteemis? J m 2 kg vatt (tähis W), avaldub valemist N =A/t = (Fs)/t = (mas)/t = s s3 17. Kirjutada jõu ühik põhiühikute kaudu Avaldub valemist F = ma 1N = 1kgm/s2 18. Kirjutada rõhu ühik põhiühikute kaudu
2 Teaduse meetod: olemasoleva teabe põhjal püstitatakse hüpotees (kuidas asi võiks olla), seejärel korral- datakse hüpoteesi kontrollimiseks eksperiment (katse) ja lõpuks tehakse järeldus hüpoteesi kehti- vuse kohta. Eksperiment on küsimus Loodusele (Loojale). Asjaliku vastuse saamiseks tuleb see küsimus esitada selgelt ja ühemõtteliselt (Albert Einstein: Jumal on rafineeritult kaval, aga pahatahtlik Ta ei ole). Induktiivne meetod (induktsioon) on liikumine üksikult üldisele. Uus, laiema kehtivusalaga teadmine saadakse üksikfaktide (kitsama kehtivusalaga teadmiste) üldistamise teel. Deduktiivne meetod (deduktsioon) on liikumine üldiselt üksikule. Deduktiivse (aksiomaatilise) teooria ülesehitamisel formuleeritakse kõigepealt aksioomid (üldeeldused, füüsikas: postulaadid), neist
o. tema tihedus on kõikjal ühesugune ning muutuda ei saa, siis vedeliku hulk kahe lõike S1 ja S2 vahel muutumatuks. (joon.2) Siit järeldub, et ajaühikus lõikeid S 1 ja S2 läbinud vedelikuruumalad peavad olema võrdsed: S1v1=S2v2. Ülaltoodud arutluskäik on rakendatav suvalise lõigetepaari S 1 ja S2 puhul. Järelikult peab kokkusurumatu vedeliku korral suurus Sv olema ühesugune sama voolutoru mistahes lõikes: Sv=const. Saadud tul. nim. joa pidevuse teoreemiks. Valemist Sv=const järeldub, et muutuva ristlõikega voolutorus liiguvad mittekokkusurutava vedeliku osakesed kiirenevalt. Horisontaalses voolutorus saab see kiirendus olla tingitud ainult rõhu muutumisest piki voolutoru: nendes kohtades, kus kiirus on väiksem, peab rõhk olema suurem ja vastu-pidi. §38. Bernoulli võrrand. Vedeliku iga osakese energia koosneb kin. energiast ning pot.energiast Maa raskusväljas. En. juurdekasv avaldub: E=((Vv22/2)+Vgh2)-((Vv12/2)+Vgh1)
Ta katsetes üritas leida absoluutset liikumist.Kuidas arvutub harmoonilise võnkumise faas? Harmooniliseks nim võnkumist ,milles võnkuv suurus muutub ajas sinusoidaalse seaduspärasuse järgi. =0t+0 , 0 – algfaas , faas kirjeldab olukorda ,milles võnkuv keha antud hetkel viibib.Mida nimetatakse füüsikaliseks pendliks?Füüsikaliseks pendliks nimetatakse iga reaalset keha ,mis ripub kinnitatuna raskuskeskmega mitte kokkulangevast punktist.Ristuvate võnkumiste liitmine? Üldisel juhul tekivad väga keerulised trajektoorid. XXVI N r mv Jõuõlg?M=rFsin , r on punktist O jõu rakenduspunkti tõmmatud raadiusvektor. Lõiku l=rsin nimetatakse jõu F õlaks. Jõu mõjumissirge kaugus pöörlemisteljest.Impulsmoment?impulsimomendiks telje suhtes nim teljel asuva punkti suhtes määratud impulsimomendi selle telje suunalist komponenti Relativistlik impulss,jõud????
Mudelid füüsikas. Mudelite kasutamine reaalsuses. Mehaanika kui füüsikaliste mudelite alus. (koos sissejuhatusega 75h) Üldmõisted: keha, punktmass, liikumine. Kehade vastastikmõju. Vastastikmõju liigid. Aine ja väli. Ruumi mõõtmelisus. Taustsüsteem. Liikumisvormid füüsikas: kulgliikumine, pöördliikumine, võnkumine, laine. Mehaanika põhiülesanne. Liikumist kirjeldavad suurused: teepikkus, nihe, kiirus, aeg. Vektor ja vektoriaalsed suurused. Vektorite liitmine. Vektori lahutamine komponentideks. Liikumise suhtelisus. Kulgliikumise lihtsaim mudel ühtlane sirgjooneline liikumine. Kiiruse, teepikkuse ja liikumisaja leidmine. Teepikkuse ja liikumisaja võrdelisus. Ühtlase liikumise graafiline kujutamine (st- ja vt-teljestikud). Liikumisvõrrand. Teepikkuse graafiline tõlgendus. Kulgliikumise keerukam mudel mitteühtlane sirgjooneline liikumine. Keskmine kiirus. Hetkkiirus
neist ei välista loodusteaduslikku (ega ka mütoloogilist) maailmapilti (ja ka vastupidi). Teaduse meetod: olemasoleva teabe põhjal püstitatakse hüpotees (kuidas asi võiks olla), seejärel korraldatakse hüpoteesi kontrollimiseks eksperiment (katse) ja lõpuks tehakse järeldus hüpoteesi kehtivuse kohta. Eksperiment on küsimus Loodusele (Loojale). Asjaliku vastuse saamiseks tuleb see küsimus esitada selgelt ja ühemõtteliselt (Albert Einstein: Jumal on rafineeritult kaval, aga pahatahtlik Ta ei ole). Induktiivne meetod (induktsioon) on liikumine üksikult üldisele. Uus, laiema kehtivusalaga teadmine saadakse üksikfaktide (kitsama kehtivusalaga teadmiste) üldistamise teel. Deduktiivne meetod (deduktsioon) on liikumine üldiselt üksikule. Deduktiivse (aksiomaatilise) teooria ülesehitamisel formuleeritakse kõigepealt aksioomid (üldeeldused, füüsikas: postulaadid), neist
FÜÜSIKA RIIGIEKSAMI KONSPEKT TTG 2005 SISSEJUHATUS. MÕÕTÜHIKUD SI System International, 7 põhisuurust ja põhiühikut: 1. pikkus 1 m (mehaanika) 2. mass 1 kg (mehaanika) 3. aeg 1s (mehaanika) 4. ainehulk 1 mol (molekulaarfüüsika) 5. temperatuur 1 K (kelvini kraad, soojusõpetus) 6. elektrivoolu tugevus 1 A (elekter) 7. valgusallika valgustugevus 1 cd (optika) Täiendavad ühikud on 1 rad (radiaan) nurgaühik ja 1 sr (steradiaan) ruuminurga ühik. m m Tuletatud ühikud on kõik ülejäänud, mis on avaldatavad põhiühikute kaudu, näiteks 1 ,1 2 , s s kg m 1 N 2 , 1 J ( N m) . s Mitte SI ühikud on ajaühikud 1 min, 1 h, nurgaühik nurgakraad, töö- või energiaühik 1 kWh, rõhuühik 1 mmHg. Ühikute eesliited: piko- (p) 10-12
FÜÜSIKA RIIGIEKSAMI KONSPEKT TTG 2005 SISSEJUHATUS. MÕÕTÜHIKUD SI System International, 7 põhisuurust ja põhiühikut: 1. pikkus 1 m (mehaanika) 2. mass 1 kg (mehaanika) 3. aeg 1s (mehaanika) 4. ainehulk 1 mol (molekulaarfüüsika) 5. temperatuur 1 K (kelvini kraad, soojusõpetus) 6. elektrivoolu tugevus 1 A (elekter) 7. valgusallika valgustugevus 1 cd (optika) Täiendavad ühikud on 1 rad (radiaan) nurgaühik ja 1 sr (steradiaan) ruuminurga ühik. m m Tuletatud ühikud on kõik ülejäänud, mis on avaldatavad põhiühikute kaudu, näiteks 1 ,1 2 , s s kg m 1 N 2 , 1 J ( N m) . s Mitte SI ühikud on ajaühikud 1 min, 1 h, nurgaühik nurgakraad, töö- või energiaühik 1 kWh, rõhuühik 1 mmHg. Ühikute eesliited: piko- (p) 10-12
3. Tuumamudel..................................................................................................... 96 11.4. Tuumareaktsioonid........................................................................................... 97 11.5. Elementaarosakesed..........................................................................................97 11.6. Kiirgused...........................................................................................................99 12. Relatiivsusteooria alused....................................................................................... 105 13. Kosmoloogia..........................................................................................................107 Sissejuhatus Järgnev ülevaade füüsikalistest nähtustest ja nende seletusest erineb oluliselt traditsioonilisest käsitlusest, kus käsitlus on liigendatud nähtuste järgi ja on jaotatud
.............................................................7 9. Keskmine kiirus.........................................................................................................................8 10. Kiirendus..................................................................................................................................8 11. Hetkkiirus................................................................................................................................9 12. Gravitatsioon............................................................................................................................9 13. Kehade vaba langemine.........................................................................................................10 II ARVESTUS NEWTONI SEADUSED. TÖÖ JA ENERGIA............................................10 1. Inertsiaalne taustsüsteem ............................................................................
Töö ja soojus pole aga olekufunktsioo- nid, nende väärtused olenevad üleminekuteest ühest olekust teise ning seepärast on nad osadiferentsiaalid (A ja Q). Käesoleva kursuse raames võime antud ebatäpsuse endale lubada. Termodünaamika esimene printsiip välistab (esimest liiki) igiliikuri loomise võimalise. Igiliikur (perpetuum mobile) on kujuteldav masin, mis kuitahes palju kordi sama protsessi korrates teeb kasulikku tööd, seejuures väljastpoolt energiat juurde saamata. Valemist (20) järeldub, et dQ = 0 korral saame tööd dA = - dU vaid siseenergia vähenemise arvel. Gaaside soojusmahtuvused Soojusmahtuvuseks nimetatakse füüsikalist suurust, mis on arvuliselt võrdne antud keha temperatuuri ühe kraadi võrra tõstva soojushulgaga. Järgnevas huvitavad meid soojusmah- tuvuse kaks erijuhtu. Erisoojuseks nimetatakse soojushulka, mis tõstab antud aine ühe massiühiku temperatuuri ühe kraadi võrra: dQ J c= ( )
a. loetakse 1 meeter võrdseks vahemaaga, mille valgus läbib 1/c sekundiga, kus c on valguse kiirus vaakumis. Praktikas kasutatakse pikkuseühikuid: 1 km = 1000 m e. 103 m; 1 cm = 0,01 m ehk 10 - 2 m ; 1mm = 0,001 m e. 10 - 3 m. Mõningates riikides kasutatakse toll süsteemi: 1in (toll) =25.4 mm = 0,0254 m; 1ft ( jalg) = 0,3048 m; 1 yd (jard ) = 0,9144m; 1 stat mi (USA miil ) = 1609,344m; 1 mile ( meremiil) =1852 m. Nihke ja aja arvutamiseks tuleb need kiiruse valemist avaldada: s=v× t t=s/v Kiiruse mõõtühikuks SI - süsteemis on 1 meeter sekundis (m/s), mis tähendab, et ühe sekundiga läbib keha ühe meetri. Kasutatakse ka ühikuid 1 kilomeetert (km) tunnis (h) - km/h. 1 km/h =1000 m / 3600 s = 1 / 3,6 m /s . Näiteks, kui tuleb leida, mitu m/s vastab kiirusele 5 km/h, siis tuleb 5/3,6 = 1,39 m/s Seosed kiiruste ühikute vahel
liikumist. 5) Kuidas arvutub harmoonilise võnkumise faas? Harmooniliseks nim võnkumist ,milles võnkuv suurus muutub ajas sinusoidaalse seaduspärasuse järgi. =0t+0 , 0 algfaas , faas kirjeldab olukorda ,milles võnkuv keha antud hetkel viibib. 6) Mida nimetatakse füüsikaliseks pendliks? Füüsikaliseks pendliks nimetatakse iga reaalset keha ,mis ripub kinnitatuna raskuskeskmega mitte kokkulangevast punktist. 7) Ristuvate võnkumiste liitmine? Üldisel juhul tekivad väga keerulised trajektoorid. XXVI 1) Jõuõlg? M=rFsin , r on punktist O jõu rakenduspunkti tõmmatud raadiusvektor. Lõiku l=rsin nimetatakse jõu F õlaks. Jõu mõjumissirge kaugus pöörlemisteljest. 2) Impulsmoment? N = r × mv impulsimomendiks telje suhtes nim teljel asuva punkti suhtes määratud impulsimomendi selle telje suunalist komponenti 3) Relativistlik impulss,jõud????
Füüsika eksami kordamine 1)Liikumise kirjeldamine: Taustsüsteem: koordinaadistik + käik (on võimalik aja mõõtmine) Kohavektor Trajektoor: joon, mida mööda keha liigub Kiirus: asukoha muutus jagatud aja muutusega, kohavektori tuletis aja järgi Kiirendus: kiiruse muutus jagatud vastava ajaga, kiiruse tuletis aja järgi 2)Sirgjooneline ühtlaselt muutuv liikumine: Keha liigub sirgjoonelisel trajektooril, kusjuures tema kiirendus on nii suunalt kui suuruselt muutumatu ning samasihilise kiirusega. Realiseerub olukorras, kus keha liigub muutumatu jõu toimel (näiteks vabalangemine raskusjõu väljas. , kus akiirendus, vkiirus, taeg. Peale integreerimist saame , kus v0keha algkiirus ajahetkel t=0 Vastavalt kiiruse definitsioonile , seda uuesti integreerides saadakse teada koordinaadi sõltuvus ajast , kus x koordinaat 3)Kõverjoonelise liikumise kiirendus: Kõverjoone lõikusid saab aproksimeerida ringjoone lõiguga: , kus suvaline vektor,
voolutugevus selles väheneb ajaühikus (1s) ühiku vôrra (1A). i = _ L . i / t = L. I (Wb) Induktiivsus (L) on 1H (henri), kui voolutugevuse vähenemisel 1A vôrra 1 sekundi jooksul tekitab juhtmetes eneseinduktsiooni emj. 1V. L = ie . t / I (1H = 1V.1s/1A) ie on eneseindukts. emj. Voolu magnetvälja energia poolis saadakse vôrreldes eneseinduktsiooni ja inertsi nähtusi. Valem tuleneb kineetilise energia valemist analoogsete suuruste asendamisel. W = L . I2/ 2 (J) Mehaanilised vônkumised ja lained Vônkumiseks nim. liikumist, mille korral keha kordab oma trajektoori muutes perioodiliselt oma liikumise suunda vastupidiseks. On olemas : 1) Vabavônkumised tekivad, kui süsteemi kôrvalekallutamisel tasakaaluasendist tekib jôud, mis on suunatud tasakaaluasendi poole ja väline takistus on väike. Vabavônkumised on sumbubad ja perioodilised. (Vaba kiik)
Sõiduauto kiirus v2 = 15 m/s 1) Autode süsteemi liikumishulga leiame Phytagorase järgi (tegu on ju vektori komponentidega) ⃗⃗⃗ √ √ = √ 2000 0 000 5 = √ 2000 0 000 5 = , kgm/s Ja selle süsteemi liikumishulga vektori suund on leitav nurga θ kaudu 2) Känkra kiiruse saame valemist , / = 8,33 m/s JÕUMOMENT JA LIIKUMISHULGA MOMENT 51. Et kinnikiilutud mutrit lahti keerata, paneb töömees mutrivõtmele pikenduseks torujupi ja astub selle otsa peale. Mehe kaal on 900 N. Kaugus mutrist torujupi lõpuni on 80 cm ja mutrivõti moodustab horisontaaliga 9 kraadi. Leida jõumomendi suurus ja suund. Lahendus: Joonised.
ka kahe sündmuse vaheline ajavahemik. 4. Üheaegsuse suhtelisusest järeldub pikkuse suhtelisus. Näiteks erineb antud taustsüsteemis liikumatu varda pikkus sama varda pikkusest liikuvas taustsüsteemis. Järelikult, suhteline on ka ruum. See on seotud konkreetse inertsiaalsüsteemiga. 5. Aeg ja ruum on omavahel seotud ning moodustavad neljamõõtmelise aegruumi, mis omakorda on seotud taustsüsteemi liikumisega teiste taustsüsteemide suhtes. Seda mõtet väljendas Albert Einstein sõnadega: „Varem arvati, et kui mingi ime tõttu kõik objektid häviksid, siis aeg ja ruum säiliksid. Relatiivsusteooria kohaselt kaovad koos asjadega ka ruum ja aeg.“ 6. Universaalset konstanti – valguse kiirus vaakumis – saab kasutada etalonina kiiruste võrdlemisel. Kiirus on väike, kui v << c, ja suur, kui v ~ c. 7. Kaob liikumisseaduste universaalsus. Suurte kiiruste korral kaotavad kehtivuse klassikaline kiiruste liitmise seadus ja Newtoni teine seadus.
kehadel kasvab kiirus ühtemoodi, sõltumata keha raskusest või kujust. Kõik kehad saavad ühesuguse kiirenduse. Seda nn vaba langemise kiirendust on mõõdetud Maa eri paigus ja erinevatel meetoditel ning tulemuseks on saadud alati ligikaudu Vaba langemise kiirendus on suunatud alati alla, Maa keskpunkti poole. Vabalangemise kiirendus on g= 9,8 m/s². ÜLESVISATUD KEHA LIIKUMINE Lähtudest kiiruse ajast sõltuvuse valemist ja liikumisvõrrandist : 4 Ülesvisatud/ langeva keha kiirus v = v 0 - gt h + v gt2
Niisuguse piirväärtusena saadud vektorit nimetatakse hetkkiiruseks trajektoori vaadeldavas punktis: s ds v = lim = . (2.4) t 0 t dt Hetkkiiruse vektori moodul on võrdne skalaarse hetkkiirusega, mille me saame samasuguse piirväärtusena valemist (2.2), s.t. liikumise algpunktist alates läbitud teepikkuse tuletisega aja järgi. Hetkkiiruse vektor aga võrdub lõpmata väikese ajavahemiku jooksul sooritatud nihke(vektori) ja selle ajavahemiku suhtega. Kiiruse muutumise kiirust iseloomustab kiirendus. Ühtlaselt kiireneva (või aeglustuva) sirgjoonelise liikumise korral nimetatakse punktmassi kiirenduseks füüsikalist suurust, mida mõõdetakse ajaühikus toimunud kiiruse muutusega: v
lainearv, a-amplituudKeralaine vqrrand: =a/r cos(t-r/v)a-konst, mis arvuliselt on vqrdne amplituudiga uhikulisel kaugusel allikast.r-raadius 9. - , , . . . . L=logI/I0 I - on antud heli intensiivsus, I0-lahtesuuruseks vqetud intensuuvsus 10.Pikilaine laine, mille osakesed võnguvad laine levimise sihis. , . Ristlaine Laine, mille osakesed vanguvad risti laine levimise sihis. , 11.Ristuvate võnkumiste liitmine. Lissajous kujundid 12.Seisevlained Võnkeseisund, mis tekib 2 vastassuunalise amplituudiga kulglaine interferentsi korral. Võib tekkida peegeldumisel mingilt takistuselt või keskkonna ebaühtludelt. Seisevlaine amplituud olened otselaine ja peegeldunud laine faaside vahest.Paisud-punktid, kus 2x=±n saavutb amplituud maksimaalse vaartuse. Sqlmed- punktid, kus 2x=± (n+1/2) on vqnkeamplituud null 13
kogutakistus võrdub tarviti takistuse ja vooluallika takistuse summaga R + r Ohmi seadus kogu suletud vooluahela kohta määrab sõltuvuse voolutugevuse I (A) , elektromotoorse jõu ( V ) ja vooluringi takistuse vahel: suletud vooluringis voolutugevus on võrdeline elektromotoorse jõuga ja pöördvõrdeline vooluringi kogutakistusega. I= /(R+r) Sellest valemist saab määrata vooluallika EMJ : = I ( R + r ) ehk = I R +I r EMJ valemist = U + U saame U = I R ja U = I r 3.2.5. Elektrivoolu töö ja võimsus. Joule'i-Lenzi seadus. Igas elektrilises vooluringis toimub energia muundumine. Vooluallikas muundab mehaanilist, soojuse, keemilist jt. energiat elektrienergiaks. Vooluringi välisosas see elektrienergia muundub mõneks teiseks energia liigiks, näiteks soojuseks.
annaabi.ee 
