valdkonnad Reformikava koosneb paragrahvidest, millega reguleeritakse omavalitsuskorralduse reformi läbiviimise eesmärki, aluseid, ajaraami, haldusterritoriaalse korralduse muutmise korda ning muid ühinemistega kaasnevaid õigusi ja kohustusi. Samuti muudetakse Eesti territooriumi haldusjaotuse seadust, kohaliku omavalitsuse korralduse seadust ja kohaliku omavalitsuse üksuse volikogu valimise seadust. Regionaalminister esitas oma 6 regionaalhalduse mudelit avalikkusele aruteluks, ning valituks osutus tõmbekeskuse mudel. Regionaalministri valitsemisalas välja töötatud metoodika kohaselt määrati maakondlikud tõmbekeskused järgmiste kriteeriumite alusel. Tõmbekeskus on tiheasustusega asula. Kui vahetult sellise asula kõrval on teine asula (kas samas või teises omavalitsuses), mis on olulisele osale tõmbekeskuse elanikele töökohaks või teenuste tarbimise kohaks, tuleb need lugeda üheks tõmbekeskuseks
etnograafias, folkloristikas, keeleteaduses kasutatakse kihelkonnanimesid praeguseni. Haldusjaotusel põhinevat, seaduse ja teiste õigusaktidega kindlaks määratud staatuse, nime ja piiridega üksust, mille territooriumi ulatuses teostatakse riiklikku või omavalitsuslikku haldamist, nimetatakse haldusüksuseks. Eesti territooriumi jagunemist haldusüksusteks nimetatakse haldusterritoriaalseks korralduseks.Siseministeeriumi kohaliku omavalitsuse ja regionaalhalduse osakond menetleb selles valdkonnas peamiselt kohalike omavalitsuste poolt algatatud piirimuudatusi, kontrollides esitatud materjalide vastavust kõikidele nõuetele. Haldusüksuste piire muudetakse haldusterritoriaalse korralduse muutmisel, territooriumiosa ühe haldusüksuse koosseisust teise haldusüksuse koosseisu arvamisel või haldusüksuste piiride korrigeerimisel vastavalt maakorraldus- ja ehitusplaneerimisvajadustele. Haldusüksuse piiride muutmise otsustab Vabariigi Valitsus
koostamine. Valitsemisalas on Maksu- ja Tolliamet, Riigihangete amet, Statistikaamet. Marko Pomerants siseminister Valitsemisalas on riigi sisejulgeoleku tagamine ja avaliku korra kaitsmine, riigipiiri valvamine ja kaitsmine ning piirireziimi tagamine, kriisireguleerimise, riigi tegevusvaru ning tuletõrje- ja päästeala tööde, kodakondsuse ja migratsiooni ning kirikute ja kogudustega seotud asjade korraldamine, kohaliku omavalitsuse arendamine, regionaalhalduse ning regionaalarengu kavandamine ja koordineerimine, ruumilise planeerimise alase tegevuse üleriigiline korraldamine ja järelevalve, perekonnaseisualased küsimused ning vastavate õigusaktide eelnõude koostamine. Valitsemisalas on Kaitsepolitseiamet, Politsei- ja Piirivalveamet, Päästeamet. Siseministeeriumi valitsemisalas on maavalitsused. Hanno Pevkur sotsiaalminister
....................... Õppejõud: 2014 Sissejuhatus Kohaliku omavalitsuse korralduse reforme ja muudatusi on kavandatud pikka aega. Alates 1996. aastast on omavalitsused ühinenud vabatahtlikult ning 1997. aastast on iga uus regionaalminister pakkunud välja kohaliku ja regionaalvalitsemise ümberkorraldamiseks oma kava (Avaliku halduse arendamise alused 1998; Haldusreform kohaliku omavalitsuse valdkonnas 2001; Regionaalhalduse reformi kontseptsioon 2003; Regionaaltasandi halduskorralduse korrastamise lähtealused 2007; Haldusterritoriaalse korralduse reformi seaduse eelnõu 2009). Alates 1950. aastatest on hakatud revideerima traditsioonilisi võimuvertikaali toimimise aluspõhimõtteid. Peamised põhjused on olnud järsk heaoluteenuste kasv, valglinnastumine ja sellega kaasnev pendelmigratsioon ning traditsioonilise kogukonnapõhise identiteedi lagunemine (Robson 1966; Dahl, Tufte 1973;
Akadeemias toimuvad teatud erialadele kehalised katsed, mistõttu on hea füüsiline vorm vajalik. Sisekaitse akadeemia käib iga-aastaselt end tutvustamas ka Teeviidal. Samuti on koolist saadaval valik tutvustavaid brozüüre. Sama info leiab ka nende kodulehelt www.sisekaitse.ee 4.Sisekaitseakadeemia missioon, visioon ja eesmärgid 4.1 Missioon Sisekaitseakadeemia arengukavas on sõnastatud akadeemia missioon: Meie missiooniks on ausate ja asjatundlike sisejulgeoleku ning regionaalhalduse spetsialistide koolitamisega kaasa aidata turvalise elu kindlustamisele Eestis. (http://sisekaitse.ee/public/Oppeosakond/Akrediteerimine/Toendusmaterjalid/Kommunikatsio onistrateegia.pdf) 4.2 Visioon Sisekaitseakadeemia arengukavas on määratletud akadeemia visioon aastaks 2012 järgmiselt: Olla kaasaegne sisejulgeoleku valdkondade kompetentsikeskus. Visiooni elluviimiseks on seatud järgmised strateegilised eesmärgid: 1
Üldjuhul ei soovi inimesed osaleda asjades, mis neid ei puuduta. Küll aga on oluline, et kaasa räägiksid need, keda tehtav otsus mõjutab ning kellel võib olla olulist infot, teadmisi või kogemusi. Nende ülesleidmine ja osalema motiveerimine on esmajoones kaasaja ülesanne. Kasutatud kirjandus: 1. Kodanike ja kodanikeühenduste kaasamine kohaliku omavalitsuse töösse. Praktilisi nõuandeid. Siseministeeriumi kohaliku omavalitsuse ja regionaalhalduse osakond 2004. Kättesaadav: http://www.siseministeerium.ee/public/Nouandevihik_200701064030101.pdf (12. 04.2011) 2. Kaasamise käsiraamat. Kättesaadav: https://www.osale.ee/?iid=146 (12.04.2011) PRAKTILISI NÕUANDEID
vaid kultuuri valdkonnas ja sotsiaalteenused kuuluvad küll omavalitsuse pädevusse, kuid raha selleks tuleb ikka keskvalitsuselt. Seda esindavad näiteks Prantsusmaa, Itaalia ja Suurbritannia. Detsentraliseeritud mudeli puhul aga on kohalikud omavalitsused palju iseseisvamad, nad korraldavad kogu kohalikku elu. Sellised on näiteks Saksamaa ja Skandinaavia riigid. Eestil on küll suur otsustamisvabadus, kuid kes sõltuvad tugevasti keskvalitsuse poolt eraldatavatest raharessurssidest. Eesti regionaalhalduse(maavalitsuse) olukord ja tulevik pole 2005. aastaks ikka veel selginenud, vaatamata aastaid kestnud haldusreformile. 17) Millises suunas kohalik valitsemine areneb? Tranditsioonilised järelvalvesuhted on asendumas koostöösuhetega, mille üheks vormiks on mitmesuguste komiteede ja nõukodade loomine, selleks et arutada ministeeriumide ja regioonide koostööd. Regionaalarengu tähtsustamine eurointegratsiooni kontekstis.(Maastrichti lepinguga loodi
17 79. Mis on kohahaldus, regionaalhaldus? 80. Millised on regionaalsed asutused? 81. Millised on kohahaldusorganid? 82. Kus paiknevad Eesti valitsemissüsteemis regionaalhaldus, kohahaldus (asukoht süsteemis, kuidas suhestuvad riigi keskvõimu, kohalike omavalitsuste suhtes, millises valitsemisalas jne)? 83. Siseministeeriumi roll regionaalhalduse koordineerimisel. 84. Kes on maavanem, kuidas maavanem ametisse nimetatakse, mis on maavanema erinevad ülesanded, roll maakonnas ning Eesti valitsemissüsteemis? 85. Mis on maavalitsus, millise struktuuriga on maavalitsused, millega maavalitsused tegelevad? 86. Tooge reaalseid näiteid maavanemate ja maavalitsuste tööst. 87. Analüüsige 2003. a välja toodud 4 võimalikku regionaalhalduse ümberkorraldamise
Siseministeerium nõustab teisi ministeeriumid regionaalsetel küsimustel. Regiooni poliitika analüüs, kavandamine ja kordineerimine. Maavalitsuse ül korraldamine ja kordineerimine. Ning järelvalve maavanematele. 61. Kes on maavanem, kuidas maavanem ametisse nimetatakse, mis on maavanema erinevad ülesanded, roll maakonnas ning Eesti valitsemissüsteemis? Näited nende tööst. Analüüsige 2003. a välja toodud 4 võimalikku regionaalhalduse ümberkorraldamise mudelit, tooge välja oma arvamus nende rakendamise kohta. Regionaalminister esitab kandidaadi koos KOV Valitsusele. Valitsus nimetab 5a. ametisse. Tegelevad regionaalse planeermisega, ühstranspordi korraldamisega, maakonna tasandil hariduse, tervise, spordi, ettevõtluse arendamisega ja maareformiga seotud tegevused. Maavalitsus teenindab maavanemat ja töötab maavanema juhtimise all. Maavalitsus koosneb kantseleist (juhib maasekretär) ja osakondadest (nõunikud)
kellele soovitakse küsimust esitada, ning probleem, mida küsimus puudutab. Riigikogu juhatus järjestab küsimused taotluste alusel, kusjuures arvestab küsimuse aktuaalsust ja seda, et küsimise võimaluse saaksid kõik Riigikogus esindatud erakonnad. 7.Avalik halduse organisatsiooniline ülesehitus Siseministeeriumi osakonnad on : avalike ja välissuhete osakond; haldusosakond; infotehnoloogia, andmekogude ja sideosakond; kohaliku omavalitsuse ja regionaalhalduse osakond; korrakaitse- ja kriminaalpoliitika osakond; migratsiooni- ja piirivalvepoliitika osakond; personaliosakond; planeeringute osakond; pääste- ja kriisireguleerimispoliitika osakond; rahandusosakond; rahvastiku toimingute osakond; regionaalarengu osakond; siseauditi osakond; teabe- ja analüüsiosakond; usuasjade osakond; õigusosakond; üldosakond. Ministri pädevus: 1) Minister vastava ministeeriumi juhina:
Eesti Vabariigi Valitsuse õigused on sätestatud Eesti Vabariigi põhiseaduse VI peatükis. Töö täpseks korraldamiseks annab valitsus välja õigusakte – määrusi ja korraldusi. Neid õigusakte saab välja anda ainult seaduse alusel ja seaduste täitmiseks. Küsimus, kas ministeeriumi poliitiline ja igapäevane juhtimine peaksid olema eraldatud ning viimase eest vastutama kantsler, on vaidluse objektiks. Ministeeriumi kantslerid ja üldpädevusega riikliku regionaalhalduse asutuste – maavalitsuste – juhiks olevad maavanemad on praktikas seatud tugevasse sõltuvusse ministri (maavanemate puhul regionaalministri) ning valitsuse soosingust. Koostöö mittelaabumisel on nii kantslereid kui ka maavanemaid võimalik põhjendusi esitamata ametist vabastada, samuti on kantslerite ja maavanemate ametiaeg piiratud viie aastaga. Pärast maavanema ja kantsleri staatuse muutmist ongi nende tegelik roll muutunud. Enamik nimetatud
valitsemisalasse? 9. B riigiabi andmise lubade menetlemine ning riigiabi seaduslikkuse ja - kasutamise üle järelevalve teostamine, riigihangete alane tegevus 10. C Kaitsepolitseiamet, Politsei- ja Piirivalveamet, Päästeamet ja + maavalitsused. 11. D kohaliku omavalitsuse arendamine, regionaalhalduse ning regionaal- + arengu kavandamine, ruumilise planeerimise alase tegevuse korraldamine 12. E kirikute ja kogudustega seotud asjade korraldamine ning + perekonnaseisualased küsimused 3. Hinda väiteid ning too selgelt välja, mis on väites valesti või puudu ja kuidas on õige. Selguse
Eesmärk on luua tingimused Eesti maaelu, põllu- ja kalamajanduse jätkusuutlikuks ja mitmekesiseks arenguks, tagada ohutu ja nõuetekohane toit ja sööt, korraldada ja koordineerida peetavate loomade ja viljelevate taimede kaitset jne Rahandusminister - Jürgen Ligi Valitsuse maksu-, finants- ja eelarvepoliitika kujundamine ja elluviimine Regionaalminister (portfellita) - Siim Valmar Kiisler Juhib Siseministeeriumi struktuuriüksusi, mis tegelevad kohaliku omavalitsuse arendamisega, regionaalhalduse ning regionaalarengu kavandamise ja koordineerimisega, ruumilise planeerimise alase tegevuse üleriigilise korraldamise ja järelevalvega, perekonnaseisualaste küsimustega ning kirikute ja kogudustega seotud asjade korraldamisega Siseminister - Ken-Marti Vaher Riigi sisejulgeoleku tagamine ja avaliku korra kaitsmine, riigipiiri valvamine ja kaitsmine ning piirireziimi tagamine,
Peaministril ega teistel ministritel ei ole õigust ministri vastutusalasse sekkuda. Kui peaminister leiab, et minister ei lähtu Valitsuse kui terviku eesmärkidest, on tal õigus teha Vabariigi presidendile ettepanek minister ametist vabastada. Minister on ministeeriumi juht. Küsimus, kas ministeeriumi poliitiline ja igapäevane juhtimine peaks olema eraldatud ja viimase eest vastutama kantsler, on vaidluse objektiks. Ministeeriumi kantslerid nagu ka üldpädevusega riikliku regionaalhalduse asutuste – maavalitsuste – juhiks olevad maavanemad on praktikas seatud tugevasse sõltuvusse ministri või maavanemate puhul regionaalministri ja valitsuse soosingust. Koostöö mittelaabumisel on nii kantslereid kui maavanemaid võimalik põhjendusi esitamata ametist vabastada, samuti on kantslerite ja maavanemate ametiaeg piiratud 5 aastaga. Pärast maavanema ja kantsleri staatuse muutmist ongi nende tegelik roll muutunud. Enamus nimetatud ametnikest kuuluvad
Vt üle 114. Vabariigi Valitsuse kui kollegiaalorgani ülesanded Vabariigi Valitsusel, kui kollegiaalsel esindusorgani ülesandeks on teostada täidesaatvat riigivõimu ehk võtta vastu otsuseid riigielu põhiküsimustes ning tal on keskne koht poliitiliste otsustuste ja seisukohtade kujundamisel. 115. Täidesaatva võimu ülesehitus (skeemina) 116. Täidesaatva võimu teostamise korraldus üle Eesti (üldpädevusega regionaalhalduse asutus, ametite/inspektsioonide kohalikud asutused) Kogu täidesaatev võim on jagatud ministeeriumite vahel. Igale ministeeriumile allub vastava valdkonna ametid ja inspektsioonid. Üldpädevusega regionaalne asutus on maavalitsus, mis kontrollib kohalike omavalitsuste tegevust. Igal ametil ja inspektsioonil on kohalikud asutused, mille kaudu nad oma volituste piires tegevust läbi viivad 117. ministeriaalse ja mitte-ministeriaalse funktsiooni erisus:
elluviimine, majandusanalüüs ja -prognoos, riigiabialane nõustamine ja koordineerimine, raamatupidamise, audiitortegevuse, riikliku statistika, avaliku teenistuse ning riigivara ja riigihangetega seotud tegevus, riigi rahavoo juhtimine, välisvahendite kasutamise korraldamine, riigi antavate laenude ja riigigarantiide korraldamine, kohalike omavalitsuste arendamine, regionaalarengu, riigi- ja regionaalhalduse kavandamine ja koordineerimine ning ruumilise planeerimise alase tegevuse korraldamine ja järelevalve ning vastavate õigusaktide eelnõude koostamine. Rahandusministeeriumi valitsemisalas on järgmised ametid ja inspektsioonid: o Maksu- ja Tolliamet o Statistikaamet o Rahandusministeeriumi valitsemisalas on maavalitsused 9) Siseministeerium: Riigi sisejulgeoleku, avaliku korra, piirivalve, pääste, hädaabiteadete ning
elu. Niisuguse detsentraliseeritud korralduse eeskujuna võib nimetada Saksamaad ja Skandinaavia riike. Nagu ühiskonnas ikka, esineb ka administratiivses ülesehituses hulgaliselt segavariante, mida pole sugugi lihtne esimese või teise tüübi alla paigutada. Keeruline on lugu kas või Eesti omavalitsustega, kellel on küll suur otsustamisvabadus, kuid kes sõltuvad tugevasti keskvalitsuse poolt eraldatavatest raharessurssidest. Eesti regionaalhalduse (maavalitsuste) olukord ja tulevik pole 2004. aastaks ikka veel selginenud, vaatamata aastaid kestnud haldusreformile. Tsentraliseeritud keskvalitsusest sõltuv administratiivstruktuur Selle mudeli puhul lähtuvad kõik otsused ülalt, st keskvõimust. Samuti kontrollib keskus nii ressursse kui otsuste täitmist. Oluline roll on regionaaltasandil, mida juhib suurte volitustega keskvõimu esindaja. Regionaalvalitsus (Eesti maavalitsuse analoog) on vahendajaks ning
annaabi.ee 
