Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Referaat võrkpallist". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
võrkpall, palling, geim, geimi, rannavõrkpall, vesik, kristjan, rivo, võistlus, mänguala, sport, viljar, loor, pallimäng, auti, libero, geimis, asetus, varustus, arvestamine, volleyball, saata, eksiks, takistama, fivb, meeskond, painduv, nöör, pallija, asuma, võrkpallis, kuld, sarjas, lendav, turniir, osakond, oldi, vastamisi, kohtumised* Ülejäänud kolm mängijat on tagaliinimängijad ja nad võtavad enda alla väljakualad: taga- vasakpoolne, taga-keskmine ja taga-parempoolne. Mängijate vaheline asetus väljakul: * Iga tagaliinimängija peab asuma keskjoonest kaugemal kui tema vastav eesliinimängija. * Ees- ja tagaliinimängijad, vastavalt, peavad asetsema kõrvuti järjestuses. 2.4 Punktide arvestamine Võistluse võitja selgitatakse välja kolme, nelja või viie geimi jooksul. Esimeses neljas geimis peab geimi võitmiseks saavutama vähemalt 25 punkti ja nii, et vahe on vähemalt kahepunktiline. Kui tulemus on nt 24:24, siis mängu jätkatakse kuni kahepunktilise vaheni (nt 27:25 jne). (1) Kui geimide seis on viigis ehk 2:2, siis mängitakse viies geim. Viiendas geimis mängitakse 15 punktini ja vastasvõistkonda peab edastama vähemalt kahe punktiga. Kuni see tingimus pole täidetud, mäng jätkub. Mängu võitmiseks on vaja võita 3 geimi kolmest, neljast või viiest. (1)
.................................................................19 TUNTUMAD ISIKUD...................................................................................................................20 Viljar Loor..................................................................................................................................20 Kristjan Kais...............................................................................................................................20 Rivo Vesik..................................................................................................................................20 KOKKUVÕTE...............................................................................................................................22 LISAD............................................................................................................................................23 KASUTATUD MATERJAL.....................................................
jääma vähemalt 6m ala (see nõue kehtib maailmameistrivõistluste ja olümpiamängude puhul, muidu piisab 5 meetrist) ja otsajoonte taha vähemalt 9m ala. Mängu eesmärk on saata pall määrustepäraselt üle võrgu nii, et see maanduks vastase väljakul, samal ajal peab takistama palli maandumist oma väljakul. Et saata pall vastase väljakule, tohib võistkond palli lüüa (puudutada) kolm korda, lisaks puutele, mis toimub sulustamisel. Pärast iga geimi vahetavad võistkonnad väljakupooled. Kui üks võistkondadest on otsustavas geimis saavutanud 8 punkti, vahetavad võistkonnad väljakupooled. Mängijate asetus jääb samaks. Kuidas mängitakse võrkpalli? Pall pannakse mängu pallinguga ehk serviga, mis viib palli vastase väljakule. Palli mängitakse seni, kuni see puudutab vastase väljakut, läheb sellelt välja (auti) või võistkond eksib reeglite vastu (võrgu puudutamine kehaga, nn soe pall või tehniline praak). Palli võib
kohtuniku vilet. Enne vilet sooritatud pallingut ei loeta ja see läheb kordamisele. Mängijad asetsevad pallinguhetkel väljakul kindlas järjekorras (3 ees, 3 taga), kusjuures iga kord, kui saadakse pallingu õigus, nihkuvad kõik võistlejad päripäeva ühe koha võrra edasi. Tagasi lüües ei tohi mängijad palli üle kolme korra puudutada. Palli mängitakse seni, kuni see puudutab väljakut, läheb väljakult välja või võistkond eksib reeglite vastu. Esimeses neljas geimis peab geimi võitmiseks saavutama vähemalt 25, viiendas punkti (varem kõigis 15) ja edestama vastasvõistkonda vähemalt kahe punktiga. Kuni see tingimus pole täidetud, mäng jätkub. Mängu võitmiseks on vaja võita 3 geimi 5-st või 2 geimi 3-st. Igas geimis võib võistkond teha kuni kuus vahetust. Korraga võib vahetada nii ühte kui ka mitut mängijat. Küsimustega ja selgituste saamiseks tohib pöörduda kohtuniku poole vaid võistkonna kapten. Punktide arvestamine
tehniline viga). Sulustamisel võib vastase poolel palli puudutada vaid siis, kui sellega ei segata vastasmängija mängu ega käsi. Igas geimis võib võistkond teha kuni kuus vahetust. Korraga võib vahetada nii ühte kui ka mitut mängijat. Küsimustega ja selgituste saamiseks tohib pöörduda kohtuniku poole vaid võistkonna kapten. Punktide arvestamine Võistluse võitja selgitatakse välja kolme, nelja või viie geimi jooksul. Esimeses neljas geimis peab geimi võitmiseks saavutama vähemalt 25 punkti ja nii, et vahe on vähemalt kahepunktiline. Kui tulemus on nt 24:24, siis mängu jätkatakse kuni kahepunktilise vaheni (nt 27:25 jne). Kui geimide seis on viigis ehk 2:2, siis mängitakse viies geim. Viiendas geimis mängitakse 15 punktini ja vastasvõistkonda peab edastama vähemalt kahe punktiga. Kuni see tingimus pole täidetud, mäng jätkub. Mängu võitmiseks on vaja võita 3 geimi kolmest,neljast või viiiest. Eesti võrkpallurid
Libero riietus erineb võistkonnakaaslaste riietusest. Sidemängijate ehk tõstjate ülesanne on teise palli tõstmine. Ründemängijate ehk lööjate ülesanne on ründelöögi sooritamine Võrkpalli mänguväljaku suurus on 18 x 9 meetrit. Keskjoon jagab väljaku kaheks ruuduks. Ründejoon asub 3m kaugusel keskjoonest. Võrkpalli võrk on 9,5m pikk ja 1m lai. Väljakul on korraga kummalgi võistkonnal 6 mängijat. Võistluse võitja selgitatakse välja kolme, nelja või viie geimi jooksul. Esimeses neljas geimis peab geimi võitmiseks saavutama vähemalt 25 punkti ja nii, et vahe on vähemalt kahepunktiline.Kui geimide seis on viigis ehk 2:2, siis mängitakse viies geim. Viiendas geimis mängitakse 15 punktini ja vastasvõistkonda peab edastama vähemalt kahe punktiga. Kuni see tingimus pole täidetud, mäng jätkub. Mängu võitmiseks on vaja võita 3 geimi kolmest, neljast või viiest geimist.
Enne vilet sooritatud pallingut ei loeta ja see läheb kordamisele. Mängijad asetsevad pallinguhetkel väljakul kindlas järjekorras (3 ees, 3 taga), kusjuures iga kord, kui saadakse pallingu õigus, nihkuvad kõik võistlejad päripäeva ühe koha võrra edasi. Tagasi lüües ei tohi mängijad palli üle kolme korra puudutada. Palli mängitakse seni, kuni see puudutab väljakut, läheb väljakult välja või võistkond eksib reeglite vastu. Esimeses neljas geimis peab geimi võitmiseks saavutama vähemalt 25, viiendas punkti (varem kõigis 15) ja edestama vastasvõistkonda vähemalt kahe punktiga. Kuni see tingimus pole täidetud, mäng jätkub. Mängu võitmiseks on vaja võita 3 geimi 5-st või 2 geimi 3-st. Igas geimis võib võistkond teha kuni kuus vahetust. Korraga võib vahetada nii ühte kui ka mitut mängijat. Küsimustega ja selgituste saamiseks tohib pöörduda kohtuniku poole vaid võistkonna kapten. Väljak
Võrkpall Võrkpall (inglise keeles volleyball = 'lendav pall') on sportlik pallimäng, kus kaks võistkonda võistlevad võrguga poolitatud väljakul. Võistlusmängu eesmärgiks on saata pall vastaspoole väljakule nii, et see maanduks vastase väljakupoolel, läheks vastasmängija puudutusest auti või vastasmängija eksiks reeglite vastu. Samas peab takistama palli maandumist oma väljakupoolel. Võrkpall sündis USA-s 1895. aastal. Ala loojaks peetakse Ameerika võimlemisõpetajat William G. Morganit. Morgan nimetas mängu mintonetteiks. Võrkpali väljak on tavaliselt 18x9 m. Väljaku eraldab kaheks keskjoon, millel on 9,5 m pikkune ja 1 m laiune võrk. Võrk on tõmmatud kahe posti vahele nii, et ülemine serv on väljakust 2,43 m kõrgusel (naistel 2,24 m). Võrgu ülemises ja alumises servas on valge kant, mille sees on painduv tross (ülemises) ja nöör (alumises). Selle nööri abil tõmmatakse võrk pingul
Võrkpall Võrkpall (inglise keeles volleyball 'lendav pall') on sportlik pallimäng, kus kaks võistkonda võistlevad võrguga poolitatud väljakul. Võistlusmängu eesmärgiks on saata pall üle võrgu vastaspoole mängijate väljakule nii, et see maanduks vastase väljakupoolel, läheks vastasmängija puudutusest väljaku piiridest välja või vastasmängija eksiks reeglite vastu. Pall pannakse mängu serviga. Mängija peab suunama palli edasi ühe puutega, kas kaasmängijale või vastase väljakupoolele. Samas peab takistama palli maandumist oma väljakupoolel. Võrkpall on üks väheseid pallimänge, kus mängijal puudub vahetu kontakt vastasvõistkonnaga. Selles mõttes sarnaneb mäng kõige rohkem indiacaga, aga ka sulgpalli ja tennisega, kus piirdeks on võrk. Tänapäeval on võrkpall väga levinud ja võrkpalli harrastajaid arvatakse olevat kogu maailmas üle 800 miljoni. Võrkpall sündis USAs 1895. aastal. Ala loojaks peetakse ameerika võimlemisõpetajat William G. Morgan
Oliver Venno Kert Toobal Jaanus Nõmmsalu Rannavõrkpall Rannavõrkpall, teise nimega rannavolle on sportlik mäng kus kaks kahe kuni nelja liikmelist võistkonda võistlevad poolitatud väljakul. Mängu reeglid on peaaegu samasugused nagu saalivõrkpallil, selle vahega et vastasvõistkond peab servija pallinguid võtma vastu alt kahe käega. Rannaalaa, kus võisteldakse on tavaliselt 18x9 m piiridel. Võrk on 9,5 m pikkune ja 1m laiune. Eesti esimeeskond on Rivo Vesik ja Kristjan Kais. Rivo Vesik · Sündinud 15. 07. 1980 · Pikkus 1. 98 m · Kaal 90 kg · Mullu tuli Audentese võistkonnaga Eesti saalivõrkpalli meistriks. · Koos Kaisiga on parim tulemus rannavolles tänavuse MMi 5.-6. koht, MK-etapi neljas koht eelmiselt Serbia etapilt. · Eesmärk oli käia Pekingi suveolümpiamängudel, mis ka õnnestus. Saavutused: 2007 Maailmameistrivõistlustel 5. koht 2007 Euroopa meistrivõistlustel 4. koht
sulustamist puuteks ei loeta. Palli mängitakse seni, kuni see puudutab väljakut, läheb väljakult välja ehk auti või võistkond eksib reeglite vastu. Sulustamisel võib vastase poolel palli puudutada vaid siis, kui sellega ei segata vastasmängija mängu ega käsi. Igas geimis võib võistkond teha kuni kuus vahetust. Korraga võib vahetada nii ühte kui ka mitut mängijat. Lisaks on võimalik võttakaks 30-sekundilist vaheaega puhkamiseks. Geimide vaheajad on 3 minutit. Teise ja kolmanda geimi vahelist aega on võimalik pikendada10 minutini. Küsimustega ja selgituste saamiseks tohib pöörduda kohtuniku poole vaid võistkonna kapten. Rahvusvahelised reeglid ei luba mängida juhul kui temperatuur on alla + 10 kraadi. Punktide arvestamine Võistluse võitja selgitatakse välja kolme, nelja või viie geimi jooksul. Esimeses neljas geimis peab sooritama võistkond vähemalt 25 punkti nii, et vahe vastastega on vähemalt kaks punkti.
kasutatakse korvpalli jalanõusid. Võistkond Võistkonnal on õigus registreerida koos 12 mängijaga üks kaitsemängija, nn libero. Libero tohib mängida vaid tagaliinil, ta ei või teha ründelööke, pallida, sulustada ega olla kapten. Libero riietus erineb võistkonnakaaslaste riietusest.Väljakul on korraga kummalgi võistkonnal 6 mängijat. Geimid Võistluse võitja selgitatakse välja kolme, nelja või viie geimi jooksul. Esimeses neljas geimis peab geimi võitmiseks saavutama vähemalt 25 punkti ja nii, et vahe on vähemalt kahepunktiline. Kui tulemus on nt 24:24, siis mängu jätkatakse kuni kahepunktilise vaheni (nt 27:25 jne).Kui geimide seis on viigis ehk 2:2, siis mängitakse viies geim. Viiendas geimis mängitakse 15 punktini ja vastasvõistkonda peab edastama vähemalt kahe punktiga. Kuni see tingimus pole täidetud, mäng jätkub
sulustamist puuteks ei loeta. Palli mängitakse seni, kuni see puudutab väljakut, läheb väljakult välja ehk auti või võistkond eksib reeglite vastu. Sulustamisel võib vastase poolel palli puudutada vaid siis, kui sellega ei segata vastasmängija mängu ega käsi. Igas geimis võib võistkond teha kuni kuus vahetust. Korraga võib vahetada nii ühte kui ka mitut mängijat. Lisaks on võimalik võtta kaks 30-sekundilist vaheaega puhkamiseks. Geimide vaheajad on 3 minutit. Teise ja kolmanda geimi vahelist aega on võimalik pikendada 10 minutini. Küsimustega ja selgituste saamiseks tohib pöörduda kohtuniku poole vaid võistkonna kapten. Rahvusvahelised reeglid ei luba mängida juhul kui temperatuur on alla + 10 kraadi. Punktide arvestamine Võistluse võitja selgitatakse välja kolme, nelja või viie geimi jooksul. Esimeses neljas geimis peab sooritama võistkond vähemalt 25 punkti nii, et vahe vastastega on vähemalt kaks punkti.
Tallinna Tehnikagümnaasium VÕRKPALL Referaat Lota Aadla 12. klass Tallinn 2015 Sisukord 1. Võrkpall............................................................................................................................................3 2. Ajalugu.............................................................................................................................................4 3. Põhilised reeglid 3.1 Mänguala........................................................................................................................................5 3.2 Võistkond........................................................................................................................................6 3.3 Varustus..........................................................................................................................................6 3.4 Punkti saamine....................
Mängu juhtimine Võrkpallimängu juhivad kohtunikud. Esimene kohtunik asub kohtunike pukil ja juhib mängu, tema otsused on lõplikud. Teine kohtunik asub esimese kohtuniku vastas, väljaku küljel võrguposti kõrval ja abistab esimest kohtunikku. Kohtunik-sekretär istub laua taga ja täidab võistlusprotokolli. Neli(kaks) piirikohtunikku seisavad väljaku nurkades vabaalas ja jälgivad piire. Mängukäik Mäng algab loosimisega, valida on: · Palling või vastuvõtt · Väljakupool Palli paneb mängu tagumine parempoolne mängija pallinguga pallingualas. Mängitakse 25 punktini, otsustav geim 15 punktini. Mängu käigus ei tohi mängija puudutada palli üle ühe korra järjest, teha kahekordset puudet ja hoida palli. Pall Võrkpalli pall kaalub 260-280 grammi ja ümbermõõt on 65-67 cm. Palli kest on valmistatud elastsest materjalist, tänu millele
vähemalt 6m ala (see nõue kehtib maailmameistrivõistluste ja olümpiamängude puhul, muidu piisab 5 meetrist) ja otsajoonte taha vähemalt 9m ala. Mängu eesmärk on saata pall määrustepäraselt üle võrgu nii, et see maanduks vastase väljakul, samal ajal peab takistama palli maandumist oma väljakul. Et saata pall vastase väljakule, tohib võistkond palli lüüa (puudutada) kolm korda, lisaks puutele, mis toimub sulustamisel. Pärast iga geimi vahetavad võistkonnad väljakupooled. Kui üks võistkondadest on otsustavas geimis saavutanud 8 punkti, vahetavad võistkonnad väljakupooled. Mängijate asetus jääb samaks. Pall pannakse mängu pallinguga ehk serviga, mis viib palli vastase väljakule. Palli mängitakse seni, kuni see puudutab vastase väljakut, läheb sellelt välja (auti) või võistkond eksib reeglite vastu (võrgu puudutamine kehaga, nn soe pall või tehniline praak). Palli võib mängida ka jalaga.
Kuidas jaotuvad võrkpalliväljaku alad ? Võrkpalliväljaku alad jaotuvad eesliini mängijateks ja tagaliini mängijateks. Kes on libero ja kes on Eesti tuntuim võrkpallur? Libero on kaitsemängija ja Eesti tuntuim võrkpallur on Viljar Loor. Mitu mängijat on väljakul ? Väljakul on 12 mängijat ja need jagunevad omakorda 6-eks, ehk ühel väljakupoolel on 6 ja ka teisel väljakupoolel on 6 mängijat. Mängu käik Mäng algab loosimisega. Valida on: · Palling või vastuvõtt · Väljakupool Palli paneb mängu tagumine mängija ehk tsoon 1 mängija pallinguga pallingualas. Mängitakse 25 punktini, otsustav geim 15 punktini, kahe punkti vahega. Iga viga on punkt, punkti saab see, kes viga ei teinud. Otsustava viienda geimi ees on uus loosimine. Mängu käigus ei tohi mängija puudutada palli üle ühe korra (välja arvatud sulustamine) järjest, teha kahekordset puudet ja hoida palli. Võrkpallimängu iseärasused
Võrkpall (inglise keeles volleyball 'lendav pall') on sportlik pallimäng, kus kaks võistkonda võistlevad võrguga poolitatud väljakul. Võistlusmängu eesmärgiks on saata pall üle võrgu vastaspoole mängijate väljakule nii, et see maanduks vastase väljakupoolel, läheks vastasmängija puudutusest väljaku piiridest välja või vastasmängija eksiks reeglite vastu. Pall pannakse mängu serviga. Mängija peab suunama palli edasi ühe puutega, kas kaasmängijale või vastase väljakupoolele. Samas peab takistama palli maandumist oma väljakupoolel. Võrkpall on üks väheseid pallimänge, kus mängijal puudub vahetu kontakt vastasvõistkonnaga. Selles mõttes sarnaneb mäng kõige rohkem indiacaga, aga ka sulgpalli ja tennisega, kus piirdeks on võrk. Tänapäeval on võrkpall väga levinud ja võrkpalli harrastajaid arvatakse olevat kogu maailmas üle 800 miljoni. Rahvusvaheline Võrkpalliföderatsioon FIVB ehk Fédération Internationale de Volleyball loodi 1947. aastal. FIVB-
kollektiivse mängu ainus element, mida mägija sooritab täiesti üksi. Nimetatakse tehnilist võtet, mille abil viiakse pall mängu. Pallinguviise: kehaasendi järgi võrgu suhtes- eestpalling mängija seisab näoga võrgu poole, küljeltpalling seisab küljega. Löögikäe asukoha järgi- altpalling kus lööb alt ja ülaltpalling kus lööb ülalt. Pallinguliigiks on altpalling- alt-eest, alt-küljelt ja alt küljelt kõrge. Ülaltpalling, ülalt-küljelt palling Pallile mõjuvad jõud- peab tundma lennutrajektoori iseärasusi. Pallingute ajal lendab pall kõige kauem ja pikemalt. Trajektoor sõltub löögi viisist olla otsekulgeb või kõrvalekalduv-laineline. Palli tsentrisse otsekulg liikumine, löögiga külje suunas pöörlev. Pallile mõjuvad jõud ei ole püsivad e konstantsed. Lennud jagunevad mittepöörlev pall, pöörlev pall, planeeriv pall
(palling ehk serv). Mängijad asetsevad pallinguhetkel väljakul kindlas järjekorras (3 ees, 3 taga), kusjuures iga kord, kui saadakse pallingu õigus, nihkuvad kõik võistlejad päripäeva ühe koha võrra edasi. Igas geimis võib võistkond teha kuni kuus vahetust. Korraga võib vahetada nii ühte kui ka mitut mängijat. Küsimustega ja selgituste saamiseks tohib pöörduda kohtuniku poole vaid võistkonna kapten. Võistluse võitja selgitatakse välja kolme, nelja või viie geimi jooksul. Esimeses neljas geimis peab geimi võitmiseks saavutama vähemalt 25 punkti ja nii, et vahe on vähemalt kahepunktiline. Kui tulemus on nt 24:24, siis mängu jätkatakse kuni kahepunktilise vaheni (nt 27:25 jne). Kui geimide seis on viigis ehk 2:2, siis mängitakse viies geim. Viiendas geimis mängitakse 15 punktini ja vastasvõistkonda peab edastama vähemalt kahe punktiga. Edukaimad riigid olümpiamängudel on olnud Brasiilia, Venemaa ja USA. Näiteks 2008.a
mainitud omadusi. Võrkpall võimaldab kõigil mängijatel, seejuures vaid üksikute eranditega, tegutseda nii võrgu juures (rünnakul), kui mänguväljaku tagumises osas (kaitses või pallingul). William Morgan, selle mängu looja, tunneks endiselt ta ära, kuna võrkpall on aastate jooksul säilitanud teatud kindlad iseloomulikud ja vajalikud mängu osad. Mõned neist on sarnased teiste võrgu/palli/reketi mängudega: · palling · kohavahetus (pallijate vaheldumine) · rünnak · kaitse Võrkpall on teiste pallimängude seas unikaalne seetõttu, et pall peab pidevalt lendama "lendav pall" ning lubab mõlemal võistkonnal teha kindla arvu omavhelisi pallipuuteid enne kui peab palli vastasele tagasi mängima. Erilise kaitsemängija Libero mängija tutvustamine aitas võrkpalli edasi viia pikemate pallimängimiste ja mitmeosalise mängu suunas. Pallingumääruste
painduvad antennid ning mängu käigus tohib palli lüüa maksimum kolm korda. Pall on mängus kuni see kukub maha või sooritatakse viga ja veaks loetakse ka antenni puudutust palliga mängu käigus ning pärast igat pallingut vahetavad võistkonna mängijad kohti. Väljakul tohib mängida korraga 12 mängijat, mõlemal pool 6, kes asuvad kindlates tsoonides. Igas geimis võib teha kuni kuus vahetust ja korraga võib vahetada ka mitut mängijat. Võistlustel mängitakse kolm, neli või viis geimi. Esimesed neli geimi mängitakse alati vähemalt 25 punktini, nii et vahe oleks kahepunktiline. Kui geimide seis on viigis, mängitakse viies, 15 punktiline geim. Mängu võitmiseks on vaja võita rohkem kui pool geime. Võrkpall on iseärane mäng ja aineke spordiala, kus mängija peab kasutama maksimaalset jõudu ilma toetuspinnata (ehk õhus) ja peab väga täpselt tabama 65-67 cm ümbermõõduga palli.
PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS VIIMISTLEJA VÕRKPALL Referaat Juhendaja: Mihkel Lembit Pärnu 2011 SISUKORD 4 Võrkpall on sportlik pallimäng, kus kaks võistkonda võistlevad võrguga poolitatud väljakul. Võistlusmängu eesmärgiks on saata pall üle võrgu vastaspoole mängijate väljakule nii, et see maanduks vastase väljakupoolel, läheks vastasmängija puudutusest auti või vastasmängija eksiks reeglite vastu. Samas peab takistama palli maandumist oma väljakupoolel. Töö käigus on eesmärk teada saada mängu iseloomustus, mängu tehnika ning mis söödud on mängul olemas ja mismoodi need välja näevad. Töö põhimaterjal on saadaval võrkpalliõpikus ning internetis, lisaks saab kasutada ka võrkpalliõpikut algajatele. VÕRKPALLIMÄNG VÕRKPALLI AJALUGU Võrkpall tekkis Ameerikas 1895 aastal, mille mõtles välja William Morgan. Morgan mõtles mängu välja ärimeeste ühingute
Võistkonnal on õigus registreerida koos 12 mängijaga üks kaitsemängija, nn libero. Libero tohib mängida vaid tagaliinil, ta ei või teha ründelööke, pallida, sulustada ega olla kapten. Libero riietus erineb võistkonnakaaslaste riietusest. Väljakul on korraga kummalgi võistkonnal 6 mängijat. 2.Mitme punktini mängitakse võrkpallis geimid (mis on lisatingimus)? Võistluse võitja selgitatakse välja kolme, nelja või viie geimi jooksul. Esimeses neljas geimis peab geimi võitmiseks saavutama vähemalt 25 punkti ja nii, et vahe on vähemalt kahepunktiline. Kui tulemus on nt 24:24, siis mängu jätkatakse kuni kahepunktilise vaheni (nt 27:25 jne). 3.Kuidas saab võrkpallis punkti? Iga viga on punkt, punkti saab see, kes viga ei teinud. 4.Millal vahetab võistkond väljakul kohti? Võistkond vahetab kohti siis ,kui vastas meeskond on saanud endale punkti 5.Kuidas liiguvad mängijad väljakul, kui neil on vaja hakata servima? 6
siis viskeks. Palling (serv) Pallingu löömiseks on erinevaid võimalusi: 1. alt või ülevalt; 2. eest või küljelt; 3. hüppelt või maast; 4. vindiga või planeerivalt. See on ainus element võrkpallis, mille mängija sooritab üksi. Tema tegevus ei sõltu vastaste ega võistkonnakaaslaste eelnevatest pallipuudetest. Kui algajatel on eesmärgiks pall määrustepäraselt mängu panna, siis edasijõudnutel on palling esimeseks rünnakuks. Alt-ees palling Mängija seisab õlgadelaiuses harkseisus, näoga võrgu poole, paremakäelistel on vasak jalg veidi eespool, ülakeha kergelt ette kallutatud, pall vasaku käe peopesal parema külje pool, parem käsi all. Vaade on suunatud pallile. Mängija viskab vasaku käega palli ette-üles umbes 30 cm kõrgusele. Samal ajal kandub keharaskus tagapool asetsevale jalale ja sirge löögikäsi liigub taha. Seejärel kandub keharaskus ees olevale jalale, jalad sirutuvad, löögikäsi liigub ette ja tabab
Pallipuuted peavad vastama võrkpallimäärustele ja neid on lubatud teha ühel võistkonnal korraga maksimaalselt kolm. Kui eesmärk ning selle teostamise idee on selged, on paras aeg hakata õppima tehnikat. Servimine: Pallingu löömiseks on erinevaid võimalusi: 1) alt või ülevalt; 2) eest või küljelt; 3) hüppelt või maast; 4) vindiga või planeerivalt. Algajatel on servi eesmärgiks pall määrustepäraselt mängu panna. Edasijõudnutel on palling esimeseks rünnakuks. Algajad õpivad tavaliselt servima kõigepealt alt, ülevalt, eest või küljelt. Kui on piisavalt jõudu, et pall ülalt üle võrgu lüüa, võib alt pallingu õppimise vahele jätta. Pallingu õppimine: 1) Pallingu õppimist alustatakse ülesviskest. Tuleb omandada täpne ja stabiilne ülesvise, mida oleks mugav lüüa. Viske täpsust saab kontrollida palli maandumiskoha järgi põrandale. Viset sooritada korduvalt ja ilma löögita.
Tempo Side Diagonaal (5)S/D (6)T (1)U Mitu timeouti võib võtta 1võistkond 1,2,3, 4 geimil ja mitu time-outi 5 geimil? Igas geimis on kummalgi võistkonnal õigus saada 2 vaheaega puhkamiseks. (30sek) Millisel juhul loetakse võrkpallis veaks toimunud olukorda, kui on toimunud 2 viga sama aegselt. Võrkpallis loetakse veaks ajaliselt esimest toimunud viga Mitu minutit on esimese ja teise geimi vahel? 3 minutit Mitu vahetust võib teha üks võistkond ühe geimi jooksul? 6 vahetust Naiste võrgu kõrgus (2,24 m) ja meeste võrgu kõrgus (2,43m) Mitu puudet on lubatud võistkonnal pärast sulustamist? 3 puudet Kas mängija võib olla üle keskjoone? Kui võib, siis kuidas? Jah, poole pöia jagu võib olla üle. Kaua on aega servimiseks peale kohtuniku vile? 8 sekundit Kui palju ulatub võrgu küljes olev antenn üle võrgu ülemise ääre?
kaitsemängija - libero. Tema riietus erineb värvilt võistkonnakaaslaste omast. Libero mänguala piirdub tagaliiniga, ta ei või teha ründelööke, pallida ega sulustada ega olla kapten. Üldse on võrkpallis karistusi neli: suuline, märkus koos kollase kaardi näitamisega, eemaldamine koos punase kaardi näitamisega ja diskvalifitseerimine. See võistkonna liige, keda on karistatud eemaldam isega, ei tohi mängida kuni geimi lõpuni ja peab istuma karistusalal varumängijate pingi taga. Pallingul võib palli üles visata vaid ühe korra. Pallija peab löögi sooritama 8 sekundi jooksul pärast esimese kohtuniku vilet. Igas geimis võib võistkond teha kuni kuus vahetust. Geimide vaheajad kestavad 3 minutit. Geimi võidab võistkond, kes esimesena kogub 25 punkti, nii et vahe on vähemalt kahepunktiline.
1. Mis värvi peavad olema jooned? Kuidas neid nimetatakse? FIVB Maailma ja Ametlikel Võistlustel peavad jooned olema valged. Mänguväljak ja vaba- ala peavad olema erinevat värvi. Piirjooned Mänguväljakut piiravad kaks külg- ja kaks otsajoont. Külg- ja otsajooned kuuluvad mänguväljaku mõõtmetesse. Keskjoon Keskjoone telg jaotab mänguväljaku kaheks võrdseks 9 x 9 m väljakuks, kusjuures joone kogu laius kuulub täies ulatuses mõlemale väljakule võrdselt. See joon kulgeb võrgu all ühest külgjoonest teiseni. Ründejoon Kummalgi väljakupoolel on ründejoon joonistatud nii, et tema tagumine äär on 3 m kaugusel keskjoone teljest tagapool. See joon märgib ründeala. 2.Mis on pallinguala Pallinguala on 9 m laiune ala kummagi otsajoone taga. Pallinguala on külgedelt piiratud kahe 15 cm pikkuse joonega, mis on kantud 20 cm kaugusele otsajoonest sellega risti kui külgjoonte pikendused. Mõlema joone laius kuulub pallingualasse. Pallinguala ulatub sügavuti kuni vaba-a
NBA: 7,24 m (23' 9") kaar, mis külgjoontega paralleelselt asetseb korvist 6,7 m (22') kaugusel. Kolmesekundi ala (piiratud ala, ,,võti") FIBA: Trapets, 3,6m (12') lai vabaviske joone juurest ning 6 m (19' 8,25") lai otsajoone juures. NBA, WNBA: 4,88 m (16') lai ristkülik Mängu aeg FIBA: 4x10 min veerandajad, lisaaeg 5 min. NBA: 4x12 min veerandajad, lisaaeg 5 min. 20.Kus sai alguse korvpallimäng? Mis aastal? Sinu vastus oli: 1891.a Springfieldis (USA) VÕRKPALL 1.Mis on palling? Sinu vastus oli: Pall pannakse mängu otsajoone tagant löögiga üle võrgu vastasvõistkonna väljakupoolele (palling ehk serv). 2.Kuidas klassifitseeritakse sööte? Sinu vastus oli: ülaltsööt, altsööt, ründesööt, söödud laskumisega seljale, küljele ja rinnale 3.Mida nimetatakse ründelöögiks? Sinu vastus oli: 3 sammuline hoojooks: esimene samm on lühem, teine ja kolmas on pikemad ja kiiremad. Mida suurem on
................................................................................... 15 KASUTATUD KIRJANDUS .............................................................................. 16 SISSEJUHATUS Võrkpallimängu sünnimaaks on Ameerika Ühendriigid, mängu leiutati1895. aastal. Olümpiamängude kavasse võeti võrkpallimäng 1964. aastal ning alates sellest ajast on võrkpallimängus toimunud suur progress. Võrkpalli elemendid saab jagada ründe- ja kaitsetegevusteks. Ründetegevused on palling, rünnak, ründesööt ning kaitsetegevused on blokeerimine, pallingu vastuvõtt, kaitsemäng. Võistkond saab võita punkti neljal erineval moel: pallingust, blokeerimisest, rünnakust või vastase eksimuse korral. Mängu tulemus sõltub võistkonna ja iga mängija suutlikkusest sooritada erinevaid tehnilisi elemente (M. Häyrinen jt., 2004). Käesoleva referaadi eesmärgid on anda teaduskirjandusel põhinev ülevaade võrkpalli
Kaitsetaktika: *mees mehe kaitse- igale mängijaile jagatakse üks vastane *maa-ala kaitse- mängijal on vastav territoorium mida kaitsta teiste mängijate eest. Tehnilised eksimused: * rohkem kui kaks sammu palliga jooks *kahekordne- kui põrgatades võtad palli kahte kätte ning hakkad edasi põrgatama, tegelikult peab siis söötma või korvi viskama. *palli kandmine- õhku viskamine ja püüdmine Võrkpall. Võrkpall on sportlik pallimäng, kus kaks võistkonda võistlevad võrguga poolitatud väljakul. Võistlusmängu eesmärgiks on saata pall üle võrgu vastaspoole mängijate väljakule nii, et see maanduks vastase väljakupoolel, läheks vastasmängija puudutusest auti või vastasmängija eksiks reeglite vastu. Samas peab takistama palli maandumist oma väljakupoolel. *Võistlus toimub tavaliselt siseväljakul, mille mõõtmed on 18×9 m.
MÄNGUVÄLJAK. Mänguväljak on 40 X 20 m ristkülik, mis koosneb kahest väravaalast (vt. väljaku joonis) ning mängualast ja mida peab ümbritsema külgjoonte taga vähemalt meetrilaiune ja väravajoonte taga 2 m laiune ohuala turvatsoon/ohutustsoon. Väravate sisekõrgus on 2 m ja siselaius 3 m. Vabaviskejoon (9 m joon) on katkendjoon, mille jooneosad ja joonevahed on 15 cm pikkused. Vabaviskejoon tõmmatakse paralleelselt väravaalajoonega sellest 3 m kaugusele. Seitsme meetri karistusviske joon on 1 m pikkune. MÄNGUAEG. Nii mehed kui ka naised mängivad kaks 30-minutilist poolaega. Mängu vaheaeg kestab kümme minutit. Viimasel ajal on tehtud rohkesti muu¬datusi, et kiirendada mängu käiku. Väravavaht peab (väravavaht ei tohi viivitada palli keskele mängimisega kuid ei ole reeglit, mis määrab aja kui kiiresti ta selle sinna toimetama peab)pärast talle visatud väravat andma palli kiiresti keskjoonele. Kui mängu normaalaeg lõpeb viigiga, aga võitja tuleb selgitada,
annaabi.ee 
