Referaat "Vana-Egiptus" (1)

Sisukord

Sissejuhatus 3
Geograafilised ja looduslikud olud 4
Vana-Egiptuse haudehitised 6
Uue riigi aegne arhitektuur . Egiptuse kujutav kunst 8
Ülevaade templitest 9
Egiptuse rõivad 10
Tähtsamad jumalad, keda seostati kuningavõimuga: 12

Sissejuhatus

See referaat jutustab Egiptusest, mis käsitleb geograafilisi ja looduslikke olusid, haudehitisi, arhitektuuri ja kunsti, mis on Egiptusele omane. Referaadist on võimalik teada saada nii vanimaid kui ka suurimaid ehitisi (templeid, haudehitisi jm.). Lisaks on lugejale välja toodud jumalad, keda seostati kuningavõimuga ja rõivad, mida sellel ajal kasutati.

Geograafilised ja looduslikud olud

Egiptus jagunes Alam- ja Ülem- Egiptuseks, mis ulatus Niiluse esimesest kärestikust jõe suudmeni. Alam-Egiptuse moodustas Niiluse tasane ja soine suudmeala, kus jõgi moodustab hargnedes kolmnurkse delta. Ülem-Egiptuse moodustas kõik, mis jäi ülesvoolu delta ja Niiluse esimese kärestiku vahele. Kuna vihma ei saja Egiptuses peaaegu üldse, siis ulatuslikum põlluharimine oli võmalik vaid tänu Niiluse korrapärastele üleujutustele. Need tulenevad vihmaperioodidest. Pärast vee taandumist külvati pehmesse mulda seemned maha, talvel vili küpses ja kevade saabumisel koristati saak. Maa geograafiline eraldatus ja ühiskonna tihe seos looduse rütmiga põhjustasid Egiptuse tsivilisatsiooni stabiilsuse ning traditsioonilisuse.
3000 aastat ekr liitsid Ülem-Egiptuse valitsejad kogu Egiptuse ühtseks riigiks. Pärimuse järgi tegi selle teoks kuningas Menes , kes olevat ühtlasi rajanud Alam- ja Ülem-Egiptuse piirialale ka uue pealinna Memphise. Sellest ajast alates allus Egiptuse piiramatu võimuga kuningale.
Hieroglüüfkiri kujunus umbes samal ajal välja. Vaske hakati ulatuslikumalt kasutama, kuid see ei tõrjunud veel pikka aega välja kivist tööriistu.

Vana-Egiptuse haudehitised

Vana- Egiptus on Mesopotaamia kõrval ühe vanima inimkonna kõrgtsivilisatsiooni looja. Vana-Egiptuse kunsti on tugevasti mõjutanud Egiptuse usund.
Usus tekkis esimesena kujutus hauatagusest elust ja surnute ülestõusmisest.
Seetõttu on Egiptuses ehitatud suuri hauakambreid, ülikuid ja valitsejaid on mumifitseeritud. Paljude jumalate auks on ehitatud suuri templeid.
Peamised ehitised Egiptuse Vana Riigi ajal olid hauakambrid . Kõige varasemad Egiptuse hauakambrid olid maa-alused ehitised mastabad .
Mastabadesse maeti esialgu ka vaaraosid.
Ülikuid maeti mastabadesse ka Keskmise ja Uue Riigi ajal. Vaarao Džoser laseb oma arhitektil Imhotepil püstitada püramiidi.
Džoseri püramiid – 7-astmeline astmikpüramiid, asud Sakkara väljal.
Teine püramiidide väli asub Gizas . Gizas asuvad Egiptuse kõige kõrgemad püramiidid (ka väiksemad mastabad).
Giza suured püramiidid:

• Cheopsi püramiid 146 m – praegu 137 m
  
• Chephreni püramiid 142 m
  
• Mykerinose püramiid
  

Üks Herodotose „ Historia “ peatükke on pühendatud püramiididele. Tema andmetel ehitati neid 20 aastat. Ehitajatele maksti tasu ja anti vajadusel kirurgilist arstiabi .
Kiviplokid, millest püramiidid koosnevad on 20 tonni rasked ja toodud kaugelt. Pealispind kaeti lihvitud kiviplaatidega.
Püramiidi sees asus peidetud vaarao hauakamber muumia ja kuld- ja hõbeehetega.
Sissepääsu varjati ja valvati.
Püramiidide ehitamine lõpetati Keskmise Riigi ajal:
* ei olnud turvalised
* suured ehitustööd kurnasid rahvast
* majanduslikud põhjused
Kokku on leitud 110 püramiidi. Veetõusu piiril orutempel, kuhu toodi laevagavaarao surnukeha –> sillutatud tee ülemise e. Hauatempli juurde.
Uue Riigi ajal olid vaaraode peamisteks matusepaikadeks looduslikult hästi varjatud kaljuhauad.
Peamine kaljuhaudade asukoht asub Teeba lähedal Kuningate Orus.
Kuningate Orus on üle 10 kaljuhaua. Sealt on leitud ka üks puutumatult säilinud haud – vaarao Tutanhamoni haud.
Sealsed seined on kaetud värviküllaste maalingute ja tekstidega. Sarkofaagid ja rikkalikud hauapanused varastati juba antiikajal.
Ramses II kaljutempel Abu Simbelis

Uue riigi aegne arhitektuur. Egiptuse kujutav kunst

Uue Riigi aegsed suuremad ehitised on erinevate jumalate templid. Egiptuses oli umbes 700 jumalat.
Vaaraode lossid on halvasti säilinud, kuid need ei olnud kuigi suured ja uhked .
Templite kätte kogunesid suured varandused.
Egiptlased olid esimesed, kes võtsid kasutusele sambad. Sambad toestavad katust ja talastikku suurematel ehitistel . Mingeid sidevahendeid Egiptuses ei tuntud.
Kõige vanemaks sambaks on protodooria sammas – kapiteeliks suur ruudukujuline plaat.
Uue riigi aegsed suuremad templid asusid Teeba läheduses Karnakis ja Luksoris ( Amon -Ra templid).
Templit ümbritses tugev kaitsemüür. Sissepääsu templisse nimetati Pülooniks. Sissepääsule järgnes suur lahtine õu, mis oli kõigile kasutamiseks. Seda nimetati peristüüliks.
Sellele Järgnes templi katusega osa ehk sammassaal . Need olid ainult ülikutele ja mõned hämarad ruumid olid ainult preestritele.
Lisaks kindlustemplitele ehitati ka kaljutempleid, terrasstempleid ja päiksetempleid. Kõige suurem Egiptuse tempel on kaljutempel Abu-Simbelis. Abu- Simbel oli püstitatud vaarao Ramses II jaoks. Päiksetemplite tähtsaimaks osaks olid kõrged obeliskid müüriga piiratud õuel. Obeliskid on ühest nelinurksest kiviplokist sihvakad teravatipulised kivisambad, mille pikkus ulatus kuueteistkümnest meetrist kolmekümne kahe meetrini, obeliske püstitati päiksejumala auks templite juurde. Päikesetemplid olid tavaliselt kaetud hieroglüüfidega.
Hilise Riigi aja suurem ehitis on vaarao Necho II kanal – esimene Suessi kanal, mis ühendas Vahemerd Punase merega. Kanal on rajatud 7.saj lõpus 6.saj alguses eKr. Kanali trass algas Niiluse deltast → Suessi maakitsus → Punane meri.
Abu simbeli

Ülevaade templitest

Templi põhiplaan: Kõige lihtsam templi tüüp oli nelinurkne , pealt suuresosas lahtine ja kõrgete müüridega muust maailmast eraldatud ehitis. Uue riigi ajal muutusid templite plaanid ja ülesehitus keerukamateks.
Egiptuse templid mõjuvad väliselt rangetena, ei ühtki akent ega sammast, vaid suurejooneline ja pidulik monotoonsus . Templi kitsas külg on peafassaadiks, kus asub ka sissekäik. Sfinksidest või jääradest moodustus pikk allee , mis kaunistab templisse viivat teed. Peale sissekäiku asus esimene õu. Esimene õu oli täisnurkne, suur ja seda ümbritsesid neljast, vahel vaid kolmest küljest sammastega, mis moodustasid lahtised sammaskäigud. Edasi liiguti suurde ruumi – sammassaali, mille lagi toetus sammastele.
Näited:
Amoni tempel Karnakis
Amoni pühamukompleksi ehitised on paigutatud piki pühamut Niiluse-äärse sadamakoha ja naabruses asuva Luxori templirajatisega ühendavaid protsessiooniteid. Amoni tempel on ehitatud aastatel 1530-323 eKr ja on rajatud 21,4 hektari suurusele maa- alale . Peatempli juurde jõudmiseks tuli käia pikk tee läbi mitmete õuede ja sammassaali; ehitise sisse paidetud altariruumis hoiti looja-jumal Amoni pühakuju, mille heaolu eest hoolitsesid preesterkond ja vaarao läbi salajaste riituste. Eeshoovis asus Taharka kiosk, kus toimusid avalikud tseremooniad, ülejäänud tempel oli lihtinimesele suletud. Sammassaali 122 sambaga hüpostüülisaali kesklöövi ümbritses kaksteist 22 meetri kõrgust sammast. Suurt sammassaali kattis kivikatus , mida valgustasid muu ehitise kohale kerkiva kesklöövi kõrgseina tehtud võretatud aknaavad.

Egiptuse rõivad

Algselt olid ribad , millest hiljem kujunes välja seelik , mis tehti kangast. Nahast valmistati jalanõusid. Peamiselt kanti sandaale, mida võis teha ka(vaeste puhul) pilliroost. Rikkamad inimesd, kandsid kare laadset keed. See oli valmistatud kullast , klaashelmestest ja hõbedast. Jõukamad kandsid peas parukat. Selle tegemiseks ei pruugitud kasutada juukseid, vaid ka riideid .
Naised kandsid särki, mis koosnes kahest riideribast ja ulatus poolde säärde, kuni maani. Oli ka torso laadne asi, mis eriti midagi ei katnud (õhukesest riidest ja liibuv). Kandsid ka aeg ajalt parkukat, olid ka lühemad soengud , kui tavaliselt olid pikad juuksed.
Egiptlased ka pesid ennast. Rikkad võtsid vanne . On leitud ka kamme. Olid olemas ka algelised iluvahendid (kasutati nt ookermulda ja malahiiti). Kulme kaunistati ka söega. Ka tatoveeriti ennast. Kasutati ka erinevaid lõhnaineid.

Tähtsamad jumalad, keda seostati kuningavõimuga:

Ra- Päikese jumal
Anubis- Koera peaga surnute jumal
Osiris - Viljakuse jumal ja surnute valitseja
Horos - Taevajumal
Isis - Osirisi õde ja abikaasa, viljakuse jumalanna
12