seletamisega, kui rohtu vahtiv Pille, kõrs suus, ühtäkki hüüatas: ,,Vaata, sinu matevihiku peal ronib tigu! Ja seal rohu sees on neid veel.... Oi, vaata kui palju! Huh, mina kardan". Selle peale muigas Priit: ,,Tigusid on aias jah palju. Aga see-eest olen ma siin mõnikord õhtuhämaruses rebast näinud...". Sellisest selgitusest ei saanud aga Pille aru: ,,Kuda see ilves nende tigudega seotud on? Ta ju ometigi ei söö neid?". 1. Mil viisil on aia tiguderohkus seotud seal luusimas käiva rebasega? Põhjenda oma vastust! Aias võib-olla see loom keda rebane tahab, linnud ja siilid söövad tigusid ja siis rebane tahab linde ja siile kätte saada, et neid ära süüa. Järgnevatele küsimustele vastamiseks kasuta mudelit. Vali ülesande tüüp ,,Ahel". Jaga organismid tootjateks ja tarbijateks ning pane nad joonisele paika. Seejärel seosta organismid toitumissuhete alusel nooltega. Seoste kinnitamiseks klõpsa ,,Kinnita". Koosta 5 toiduahelat. Pane koostatud toiduahelad tabelisse kirja
tigu! Ja seal rohu sees on neid veel…. Oi, vaata kui palju! Huh, mina kardan“. Selle peale muigas Priit: „Tigusid on aias jah palju. Aga see-eest olen ma siin mõnikord õhtuhämaruses rebast näinud…“. Sellisest selgitusest ei saanud aga Pille aru: „Kuda see ilves nende tigudega seotud on? Ta ju ometigi ei söö neid?“. 1. Mil viisil on aia tiguderohkus seotud seal luusimas käiva rebasega? Põhjenda oma vastust! Aias võib-olla see loom keda rebane tahab, linnud ja siilid söövad tigusid ja siis rebane tahab linde ja siile kätte saada, et neid ära süüa. Järgnevatele küsimustele vastamiseks kasuta mudelit. Vali ülesande tüüp „Ahel“. Jaga organismid tootjateks ja tarbijateks ning pane nad joonisele paika. Seejärel seosta organismid toitumissuhete alusel nooltega. Seoste kinnitamiseks klõpsa „Kinnita“. Koosta 5 toiduahelat. Pane koostatud
Ta võtab osa täringumängust, kus ta võidab veel ühe killingi. Koolis uhkustab ta sellega ka klassikaaslaste ees. Samal ajal ütleb üks klassivend, et temal on killing ära varastatud. Selles süüdistatakse Matthist. Tänu Vestigentoriuse abile tõestatakse, et ta ei ole süüdlane ja vabastatakse süüst. Matthise sõber Andres oli juba pikemat aega haige olnud ja ühel päeval tuli Andrese ema kooli ja palus, et Matthis tuleks Andrest koos oma rebasega vaatama. Andres nägi väga kõhn ja kahvatu välja. Ülejärgmisel päeval Andres suri. Enne suvevaheaja algust oli raekoolil kombeks rohelusse sõita, et uueks õppeaastaks vitsad lõigata. Samuti võeti kaasa Vestigentoriuse talve läbi puurides olnud linnud ja lasti need vabadusse. Õpilased olid suures elevuses, kaasa arvatud Matthis. Ta nägi esimest korda elus oravat ning teda taga ajades eksis Matthis metsa. Õnneks jõuab ta enne pimedat metsast välja mere randa, kus elavad inimesed
käsutama. Seejärel läks ta külla Uhkeldajale kes oli täiesti kindel et Prints on tema imetleja, sest Uhkeldajale on kõik inimesed imetlejad. Prints külastas ka joodikut kellel oli häbi et ta jõi.. ..ning ärimeest kes muudkui korrutas et ta on tõsine inimene.. Ta kohtas laternasüütajat kelle planeet oli kõige väiksem, ja georaafi kelle planeet oli kümme korda suurem. Prints kohtas maa peal roose ja sai aru et tema roos ei olegi nii ainulaadne, seejärel kohtus ta rebasega kes tahtis olla ainulaadne ja vajas selleks ainult seda et Prints ta ära taltsutaks.. Aasta sai täis ja Prints läks tagasi oma koduplaneedile, ta igatses väga oma lille..
Millega intriig lõpeb? Kui Väike Prints sattus oma teekonnal esimesele oma poolt külastavale asteroidile külla, mida valitses kuningas, tekkis neil omavahel sõnavahetus. Kuningas tahtis printsist teha oma alluva ja käsutas teda tema planeedile jääma. Prints keeldus viisakalt pakkumisest ja jätkas oma teekonda. Jutusta ühest meeldejöövast seigast. Miks see rohkem meelde jäi? Mulle jäi kõige rohkem meelde seik , kus Prints kohtus planeet Maal rebasega, sest lõpuks tuuakse raamatus selgelt välja teose sisu. „Ainult südamega näeb hästi, kõige tähtsam on silmale nähtamatu.“ Kas soovitad/ei soovita teost teistele lugeda? Miks? Teos iseenesest on lühike ja lihtsasti loetav. Räägib sõprusest, armastusest, hoolimisest ja surmast. Autor toob esile lapseliku avatud ellusuhtumise. Soovitan, kellel on meelest läinud lapselik fantaasia ja heatahtlikus teiste vastu, lugeda seda teost.
Kui väike prints nii väga hoolis oma lillest ning teised samasugused roosid panid ta vahepeal kahtlema enda planeedi ainsa lille erilisuses, siis see justkui näitakski armastust. Väikese printsi lille tegi ainult tema jaoks nii eriliseks asjaolu, et tema oli siiski see kes lille eest hoolt kandis ning talle tuulevarju ette pani ning ajapikku ta kiinduski oma lille nii väga ning tänu selle võiski ta ütelda et armastas seda lille. Armastusele viitas ka omajagu väikese printsi jutt rebasega. Kui rebane rääkis printsile sidemete loomisest, sai ka väike prints targemaks armastuse koha pealt. Kui laps täiskasvanult midagi küsib ei olegi küsimuse esitamine tavaliselt tüütamiseks vaid pigem justnimelt selleks et nad targemaks saaks ning ka selle toob antud raamat hästi välja. Raamatu stiili ja keele kohta pole mul midagi halba ütelda. Juba eelnevalt mainisin ma kuidas mulle meeldib lihtsus, millega kogu tekst kirja on pandud.
ja 3. kohta. Katrin lõpetas Georg otsa nimelise Tallinna Muusikakooli laulu eriala 1996. aastal ja järgmisel aastal ilmus plaat ,,Teisel pool", esinejanimega Kate. Järgnesid Eurolaulu võistlusel osalemised Aivar Joonase lauludega ,,Perpetuum mobile", ,,Tulepuuhuulte luule", ,,Vee ja soola saaga" ning ,,Verevend". Siis ilmus ka järgmine plaat ,,Kõik mis tehtud", kus peal olid kõik seni tehtud lood. Vahepeal oli palju esinemisi koos Tiit Kikase ja Peeter Rebasega Eesti eri kohtades ning turneed Hiinas ja Egiptuses. Koos Lauri Saatpalu ja teiste muusikutega valmisid plaadid ,,Sa oled hea" ja ,,Ei kunagi" ning seekord Katrin Mandeli nime all. Viimase ilmunud plaadi pealkiri on ,,Peegeldus", kus on koostööd teinud ka Katri Rebane, Tiit Kikas, Petteri Hasa, Raul Vaigla, Toomas Kõrvits, Ike Volkov ja Peeter Rebane. Peeter Rebane on kitarristi ja arranzeerijana tegutsenud 1993. aastast. Ta on osalenud paljude albumite valmimiselt
"REBANE JA LAPS" Mina nägin umbes kuuaega tagasi ETV2- st ilusat kogupere loodusfilmi "Rebane ja laps", mis rääkis tüdruku ja rebase uskumatust sõprusest. 10-aastane tüdruk Lila kohtab kooliteel rebast ning otsustab, et loomakesest peab saama tema sõber. Selleks, et rebane uuesti üles leida ja tema sõbraks saada näeb tüdruk kõvasti vaeva. Ta jalutab kaugel metsas ja otsib teda ohtlikes kohtadest, kus tal on keelatud käia. Ükskord eksib ta rebasega koobastes ringi uitades ära ja ei oska pärast pimedas koju minna. Öösel on metsas aga kõhe ja palju loomi, algul kardab Lila kohtavalt, kuid jääb lõpuks magama, hommikul ärgates näeb ta, et rebane magab tema kõrval ning kuuleb kuidas vanemad teda hüüavad. Mõne aja pärast kui Lila ja rebane on juba suured sõbrad, käivad nad koos metsas jalutamas, söövad ühist võileiba ja mängivad niisama. Lila paneb rebasele nimeks Tituu
isegi katust pea kohal!" Karu nägu venis pikaks ja ta uuris rebaselt, milline üks korralik maja peaks olema. Rebane seletas karule, et ühel õigel majal peaks olema uks ja katus ning see peaks olema tehtud palkidest. Karu pidas rebase nõuannet heaks ja ta päris rebaselt , kust ta endale palke võiks saada. Rebane mõtiskles seepeale natuke ja vastas: ,,Kobras on puutöös väga osav, tema aitab sul kindlasti maja jaoks õiget materjali hankida." Karu läks koos rebasega kopraonu otsima. Nad otsisid kobrast tükk aega enne, kui nad leidsid ta oja ääres askeldamas. Nad küsisid, kas kobras oleks nõus karu maja ehitamisel aitama. Kobras oli lahkesti nõus ja nad asusid töö kallale. Kobras hankis palgid ja karu pani need rebase õpetuste järgi paika. Pärast pikka tööd sai suure ukse ja uhke katusega maja valmis. Karu oli tehtud tööga väga rahul ja tänas oma abilisi. Ta oli väga rõõmus, et maja
Kuues planeet oli hästi suur, kus maateadlane, kes kirjutas raamatuid. Iga külaskäigu lõpus ütles print: "Suured inimesed on ikka õige veidrad küll." Seitsmes oli Maa. Väike prints kohtus maoga ja lilledega. Lilled olid roosid, mis sarnanesid tema koduplaneedilt oleva taimega Lill oli talle valetanud, et ta on maailmas ainulaadne. Maa peal kuskil polnud inimesi näha, et neid otsida ronis poiss mäe otsa, kus ta rääkis kajaga. Maapinnale tagasi jõudes kohtus ta rebasega, kelle ta taltsutas. Neist said sõbrad. Rongijaama nägi prints rööpaseadjat ja kaupmeest. Kaupmees müüs janu kustutamis tablette aja kokkuhoidmiseks. Lennuõnnetusest oli nädal aega möödas, vesi hakkas otsa saama. Lendur pidi minema vett otsima. Öö saabudes polnud veest märkigi, koiduajal aga leidsid kaevu. Kaevu kõrval oli kivimüür, kus väike prints sai maolt hammustada. Oli möödunud aasta, kui
Tema esimene treener oli Ando Palginõmm, samuti on teda treeninud Helgi Parts, Aleksander Tammert seenior ja kuni 30. augustini2006 Uno Ojand. Aastatel 2006–2012 treenis teda islandlane Vésteinn Hafsteinsson. 2006. aastal võitis ta esimese inimesena Bigbank Kuldliiga jackpot'i. 22. märtsil 2009 püstitas ta Rootsis Växjös tulemusega 69.51 m sisemaailmarekordi. 24. oktoobril 2012 teatas ta, et lõpetab koostöö treener Vésteinn Hafsteinssoni ja tiimijuht Raul Rebasega. Kanter võitis 2012. ja 2013. aastal IAAF-i Teemantliiga. Abiellus Liina Pärteliga 7. oktoobril 2008 Uus-Meremaal. 20. märtsil 2014 sündis perre poeg Kristjan. 3 Saavutused Olümpiamängudel on Gerd Kanter võitnud 2 medalit. Kuldmedali 2008. aastal Pekingis tulemusega 68.82 ja pronksmedali 2012. aastal Londonis tulemusega 68.03. Olümpiamängudel osales Gerd Kanter ka 2004
Neil pole juuri, see teeb nende elu vga raskeks," lausub lill. Vike prints ronib krge me otsa, et nha korraga tervet planeeti ja kiki inimesi, kuid neb ei vaid kaljuteravikke. Tema higetele vastab kaja. Lpuks avastab prints teeraja, mis juhatab roosiaeda. Ta on nnetu, sest tema roos oli jutustanud, et on ainuke omataoline maailmas. Siin aga on neid viis tuhat, ja kik hesugused. Prints heidab rohule ning puhkeb nutma. Ilmub vlja rebane, kes palub end taltsutada. Rebasega jumalaga jttes, vidab rebane, et usaldab taltsutajale oma lihtsa saladuse: "ainult sdamega ned hsti. Kige thtsam on silmale nhtamatu. Edasi rkis rebane, et printsi roos on teliselt eriline ja ainulaadne, sest see on ainus, keda prints armastab. "Aeg, mis sa oma roosi peale kulutasid, tegi sinu roosi nii thtsaks," tleb ta. "Sa vastutad alati kige eest, mis sa taltsutanud oled. Sa vastutad oma roosi eest...". Maal kohtab prints veel rpaseadjat ja kaupmeest. Rpaseadja rgib
sotsrealismis hea elujärje rekvisiidina. Kits sidus motiivi kokkukuhjatud aiasaadustega impressionitliku aknalaua ja valguse teemaga, eksponeeris oma nägemismulje artistlikkust ja varjundirohket, õhulist maalimaneeri. Kitse järgnev käekäik on tollele ajale iseloomulikult täidetud kontrastidega, tal tuli ennast võimude ees lakkamatult tõestada, ent ta säilitas kriitilise suhte toimuvasse. 1949. aastal maalis ta huvist abstraktsema kunsti vastu "Kompositsiooni lastud rebasega", mida tollal võis käsitleda riigireetmisena. Kunstnike seas, kes ei leidnud endale nõukogulikult organiseeritud kunstielus kohta, kohtab mitmeid kummalisi, sõltumatuid arenguid. Olgal Terril valmis aastatel 19451950 sari väiksemõõdulisi kompositsioone, mille aluseks on mõtisklused vägivallast ja kurjategija-ohvri suhete analüüs. Töös "Hirm" annab Terri psühholoogiliselt täpse käsitluse inimesest, kelle jaoks on hirm elu lahutamatu osa. Eesti
Kõik ülejäänud rahvad maa peal pidid muutuma mongolite orjadeks. Tingis-khaan tahtis puhastada maapinna talle alistumatutest hõimudest nagu kahjulikest umbrohtudest, ja ellu jätta üksnes mongolid. Ta ei osanud lugeda ega kirjutada, oskas vaid mongolite keelt kõnelda. Ta oli pika kasvuga, ja kuigi ta oli juba üle kuuekümne aasta vana, oli ta veel väga tugev. Raskete sammude ning kohmakate võtete poolest sarnanes ta karuga, kavaluselt rebasega, õeluselt maoga, väleduselt pantriga, väsimatuselt kaameliga, ja helduselt nende vastu kellele ta tasu tahtis anda verejänulise ematiigriga, kes hellitab oma poegi. Tal oli kõrge laup, pikk kitsas punakas habe ja kollased pilkumatud silmad nagu kassil. Sõjaretkede ajal jättis ta Mongooliasse oma viissada naist koos lastega, orjapiigade ja teenritega. Khaan armastas tunda oma külje all kõva maad ja ta magas vaid kahekordselt
..................................6 Sissejuhatus Oma referaadis ,,Eesti imetajad" toon ma välja nelja metslooma liigid. Need metsloomad valisin, kuna nende kohta soovisin rohkem teada saada. Eesti metsades leidub palju huvitavaid loomi, kelle nime me kõik teame, kuid looma elukommete, eelistuse ja eluea kohta ei tea paljud midagi. Mina tean, et karu poegib talvel, mitte kevadel nagu enamus loomad. Tean et paljudele ka täiskasvanud inimestele on see uudis. Saame siis põdra, jänese karu ja rebasega lähemalt tuttavaks. 1 PÕDER Põder on Eestisuurim metsloom. Ta võib kasvada üle 2 meetri kõrguseks ja kuni 3 meetri pikkuseks. Emast põtra nimetatakse põdralehmaks, isast põdrapulliks. Põdrapullil on uhked sarved, mida iga sügis vaja läheb, sest ees ootavad lahingud teiste pullidega. Põdralehmal sarvi ei ole. Põdravasikad on sündides kaetud pruunika titekarvaga.
ta kasutab lindude, eriti kanade püüdmiseks ning täbaratest olukordadest pääsemiseks. Keskajal levisid allegoorilised loomamuinasjutud rebasest, kes oma kavalusega võidutseb tugevamate loomade üle ("Rebaseromaan"), ("Reinuvader Rebane"). Hiinas jutustatakse libarebastest nagu Eestis libahuntidest. Eesti folklooris nimetatakse rebast reinuvaderiks. Üliõpilasorganisatsioonide noorliikmeid ja ülikooli esimese kursuse üliõpilasi nimetatakse rebasteks.[1] Kokkuvõte Rebasega on tegu väga kavala ja omapärase loomaga, keda on alati huvitav looduses kohata. Eestis on ta väga populaarne, peamiselt sellest, et temast on väga palju erinevaid muinasjutte ja muid jutte. 7 8 Kasutatud kirjandus [1] http://et.wikipedia.org/wiki/Rebane [2]http://miksike.ee/en/glefos.html?spage=http%253A%252F %252Fwww.miksike.ee%252Fdocs%252Freferaadid %252Frebane_merlilill.htm [3]http://miksike
Kui rebane tõstis pea jäin mina liikumatuks kui jätkas jälle hiireotsimist hakkasin mina jälle roomama. Lõpuks jõudsin kaevuni. Istusin kaevu taga umbes 10 minutit kuni rebane oli juba umbes 20 meetri kaugusel. Ta tuli aina lähemale ja lähemale kuni lõpuks oli ta minust 5 meetri kaugusel. Ta tõstis pea ja vaatas mind, tegi mõned kiiremad sammud minust eemale, vaatas jälle ja jooksis veidi eemale ja nii mitu korda kuni lõpuks metsa putku pani. See oli minu kõige lähem kohtumine rebasega. 7 Kuu udus Olin augustis vanaema juures tähti pildistamas. Kell oli umbes 12 öösel. Põhja pool sähvisid nõrgad virmalised ja lõunas ilutses linnutee. Läänes oli just tõusnud kuu ja maad kattis paks udu. Pildistasin parasjagu linnuteed kui vaatasin selja taha ja mulle avanes maagiline vaade. Täiskuu oli just tõusnud üle metsaserva ja nüüd langes ta valgus järvele mida kattis paks udu.
armeegrupp Narvale. Ka 659. ja 660. pataljonile oli tee kodumaale lahti. 21. veebruaril jõudsid Eesti pataljonid Pihkvasse. Seal oodati nädal aega rongi, mis oleks mehed kodumaale viinud. Linnast lahkuti alles 28. veebruaril. Lapsepõlv ja perekond Sügisel 1911 suri Alfonsi ema Helene tuberkuloosi. Enne seda oli ta palunud oma õde Olga Veronika Redelit, et see võtaks pärast Helene surma Alfonsi enda kasvatada. Olga tühistas oma kihluse ja abiellus aastal 1912 Robert Rebasega. Neile sündis tütar Astrid Rebane (20. august 1915 18. mai 2008). Alfons kutsus Olgat kogu elu kui oma ema ning Astridit kui õde. Alfons läks esimest korda kooli Valgas. Aastal 1920 kolis Robert Rebase perekond Narva, kus ehitas omale maja Jaama tänavale. Robert töötas raudteelasena ja sai mõne aastaga Narva raudtee kaubakontori ülemaks. Alfons ja Astrid asusid õppima Narva Vene Gümnaasiumi, et omandada vene keel. Alfons valdas võõrkeeltest juba läti ja saksa keelt
Kiang- Equus hemionus Przevalski hobune- Equus Kulaan- Equus hemionus Nuubia ulukeesel- Equus Asinus Mägisebra- Equus Hippotigris 2. Muul ei ole sigimisvõimeline (hobusemära eeslitäku ristand), sest kromosoomide arv ei ole paariline. Savannisebra x eesliristand (nad pole lähemas suguluses teiste hobuslaste sugukonda kuuluvate liikmetega) on mõlemad sigimisvõimelised, kuid omavahel ei anna järglasi. Kui Kolumbus Ameerika mandrile sattus, olid hobused rebasega ühesuurused, umbes 50 cm kõrged. 14 saj ema anti välja hobuste dresseerimisraamat (mis rahvuse poolt?) Hetiidid 3. Miks hiinlased ehitasid pika ja kõrge müüri? 9 m kõrge, see ei näita niivõrk riigi tugevust, kui nõrkust. Sellega prooviti rändrahvaste sissetungimist piirata. Eesti Vabariigis oli ajalooliselt suurim hobuste arv 230 000 aastal 1927. Siis tuli meil 1 ha haritava maa kohta 3, 5 hobust. 4. Mille üle otsustatakse hobuse fenotüübi kaudu
kohe algusest peale nimetama Viljandi folgiks. Kuna festival oli uus nähtus Viljandi kultuuripildis, siis oli omal kohal ajalehes "Sakala" ilmunud selgitav artikkel festivali mõtte, sisu ja ka esinejate kohta. Folgi peakorraldajaks on läbi aastate olnud Ando Kiviberg, kes ka ise on pärimusmuusik. Esimesel folgil välismaa artiste veel ei osalenud. Esimesel Folk festivalil esinesid "Justament," "Väikeste lõõtspillide ühing," "Normaalne seltskond," Tiit Kikas koos Peeter Rebasega, "Jää-äär," "Alle-aa" ja "Rahvastepall." 1994 II Viljandi folk toimus juba kolmel päeval, 22.07-24.07. Lisaks eesti ansamblitele ja solistidele osalesid ka välisriikide artistid. Kontserdid toimusid kultuurimaja hooves, Kirsimäel ja Viljandi laululaval. Sel folgil avati Iiri, Soome, Rootsi ja Norra muusika õpitoad. Muusika kolas kõikjal, sest peale erinevate ansamblite musitseerisid
aga lapsele kõige hirmsam karistus. Vägivald laste kallal oli vene talupojaühiskonnas tavaline. Kõlblus normide kontroll lasus igapäevaselt kogukonnal. Poja sünd perre oli väga suur rõõm. Laste suremus oli sage. Laste kasvatamine allus traditsioonidele. Kuni viienda eluaastani suhtuti lastesse leebelt, seejärel läks asi karmimaks. Lapsi karistati riidlemise, sõimu, laksude ja vopsudega, raskemate pahanduste eest said nad peksa. Lapsi hirmutati kolli, kodu- ja metshaldja, karu või rebasega. Viieaastased lapsed hakkasid juba tööle. Ema õpetas tütart, isa poega. Oluline oli pidev eeskuju. Talupoja laps kasvas nii looduse tsüklites kui ka vanade tavade, kommete ja rituaalsuse kogumis. Hinnati väärikust suhtlemises. Etiketist kinnipidamine oli väga oluline. Lipitsemist põlati. Eneseväärikus oli ka kõige vaesemal. Inimese omadusi hinnati oskuse järgi ,,Kopikas teenida". Tavasuhtluses hinnati ausust.
ladusas sõnastuses kirjutatud raamatud on žanriliselt raskesti määratle- tavad, seondudes nii populaarteadusliku kui lastekirjandusega. "Sina- sõprus tammega. Pilte ja teadmisi, lugemist ja tegemist terveks aastaks" (1984) vaatleb ühe puuliigi aastast eluringi ja temaga seotud looma- ja linnuliikide tegemisi, õpetades samas noorele lugejale loodusvaatluste läbiviimist. Samuti ühele puuliigile keskendub koostöös metsateadlase Harald Rebasega valminud "Kase aasta" (1996), milles teadusliku mater- jali osatähtsus kaseliikide määramisjuhendite, kase sümbiontide ja kah- jurite kirjelduste jms tõttu on märgatavalt suurem. Mõnevõrra kuulub sellesse ritta ka zooloogi ja keskkonnaajakirjaniku Peeter Ernitsa raamat "Mõned mu naabrid" (2003), milles kirjeldatakse 262 Kadri Tüür, Timo Maran "portreelugudena" lähiümbruse loomaliike. Aimata on seosed eri tege-
Joonas istus akna all ja mõtles. Tal tekkis ootamatu mõte. Poole tunni pärast läheb jaamast rong maale. Ta kirjutas kirja ja oligi läinud. Maal läks ta kuuri, seadis ennast valmis ja läks pajupilli meisterdama. Ta tegi kõik nii nagu taat, aga heli ei tulnud. Ta oli väga tige. Äkki kuulis ta pillihäält, ta kujutas seda endale ette. Suvehommik. Isa läks lastega matkale. Ujuti rabajärves ja vaadeldi loodust. Ööbiti telgis ja nad kohtusid rebasega. Isa jutustas lastele loo soovaimust. Jutus muutusid mahakukkunud mündid murakateks. Järgmisel suvel otsustasid nad kindlasti tagasi tulla. 11 Eno Raud Sipsik Illustreerinud Edgar Valter, „Eesti Raamat“1962 Mart ja Anu on vend ja õde. Ühel päeval läks Mart vanaema juurde ja ütles: „Anul on varsti sünnipäev.“ „Jah,“ vastas vanaema
annaabi.ee 
