Ajutine Valitsus ei soovinud alustada rahuläbirääkimisi Saksamaa ja tema liitlastega. Paljude väeosade sõdurite ja madruste hulgas valitsesid allumatuse meeleolud. Revolutsioon algas esmaspäeval, 5. novembril 1917 Tallinnas. Seda juhtis Eestimaa Sõja- Revolutsioonikomitee. Komitee koostas üksikasjaliku tegevuskava ning kinnitas oma esimesel koosolekul juhised raudtee-, posti- ja telegraafikomissaridele. Otsustati määrata revolutsioonikomitee komissarid Tallinna raudteejaamadesse ja saata tegutsemisjuhised kõigile Eestimaa nõukogudele. Kell 21 hõivasid Eestimaa Sõja-Revolutsioonikomitee korraldusel bolsevike salgad Tallinnas raudteejaamad ja sideasutused, kaasa arvatud merekindluse staabi telegraafi. Sideaparaatide juurde pandi valvesse soldatid ja madrused. Merekindluse juhtkond ei jõudnud osutada mingit vastupanu. Võimu haaras Eestimaa Nõukogude Täitevkomitee, mille esimees oli bolsevik Jaan Anvelt. Järgmistel päevadel saadi võim ka mujal Eestis (Tartus 7
Septembris võitsid enamlased linnavalimised Tallinnas ja Narvas, oktoobris saavutati juhtpositsioon Eestimaa Nõukogude Täitevkomitees Oktoobris alustasid enamlased ettevalmistusi relvastatud võimuhaaramiseks Venemaal Suuremates linnades moodustati sõjarevolutsioonikomiteed, organiseeriti Punakaardi relvastatud salku 23. Okt saadeti Eestimaa Sõja-Revolutsioonikomitee komissarid Tallinna Garnisoni väeosadesse, raudteejaamadesse ja riigiasutustesse, punakaartlased asusid patrullima tänavatel. 27. Okt võttis Viktor Kingissepp võimu üle Jaan Poskalt Kõrgeimaks kohalikuks valitsusasutuseks sai Eestimaa Nõukogude Täitevkomitee, mille eesotsas oli Jaan Anvelt – kõige olulisemad otsused langetati siiski Petrogradis Demokraatlikult valitud maakonna-, linna- ja omavalitsused asendati enamlaste kontrolli all olevate nõukogudega, kujunes välja ühe partei diktatuur
seadusandlus-, valitsemis- ja kohtuasutuste 27.02.1917 - Veebruarirevolutsioon Venemaal, võim oli pealinnas ülestõusnute käes. 25.10.1917 - Oktoobripööre Venemaal, enamlastele alluvad väeüksused võtsid Petrogradi oma kontrolli alla. 03.03.1918 - Bresti rahu 23.10.1917 - Oktoobripööre Eestis, SRK saatis oma komissarid Tallinna sõjaväeosadesse, raudteejaamadesse ja ametiasutustesse 28.11.1917 - Maanõukogu kuulutab end kuni Eesti Asutava Kogu kokkukutsumiseni Eestimaa ainsaks kõrgemaks võimukandjaks. 24.02.1918 - Kuulutati välja Eesti iseseisev Vabariik. 28.11.1918 - algas Eesti Vabadussõda 23.06.1919 - Võnnu lahingu lõpp, Eesti ja Landeswehri vahel, Eesti võitis, tähistatakse võidupüha. 02.02
Septembri lõpupäevil jõudsid Saksa väed Eesti pinnale, mis kasvatas enamlaste kasvavat populaarsust veelgi. Sakslaste sõjaline edu tõstatas ka Eesti iseseisvumise küsimuse. Sakslaste okupatsioonioht aina kasvas ja enam ei olnud venelastelt ka abi oodata. Iseseisvuse väljakuulutamine 1917. aasta oktoobris moodustasid enamlased Eestimaa Sõja-Revolutsioonikomitee, mis saatis oma komissarid Tallinna sõjaväeosadesse, raudteejaamadesse ja ametiasutustesse ning linnatänavatel asusid patrullima Punakaardi salgad. Saanud teate 3 riigipöörde õnnestumisest Petrogradis alustati riigivõimu tegelikku ülevõtmist. Võimu võtsid üle ebademokraatlikult valitud töörahva saadikute nõukogud. Kujunes ühepartei süsteem ning kärbiti kodanikuõiguseid. Samuti algatati suured majandusreformid, millega
See oli VSDTP Tallinna Komitee juurde moodustatud konspiratiivne revolutsioonikomitee. Selle esimees oli Ivan Rabtsinski ja aseesimees Viktor Kingissepp. Revolutsioon algas esmaspäeval, 5. novembril (vkj 23. oktoobril) 1917 Tallinnas. Seda juhtis Eestimaa Sõja-Revolutsioonikomitee, mis koostas üksikasjaliku tegevuskava ning kinnitas oma esimesel koosolekul juhised raudtee-, posti- ja telegraafikomissaridele. Otsustati määrata revolutsioonikomitee komissarid Tallinna raudteejaamadesse ja saata tegutsemisjuhised kõigile Eestimaa nõukogudele. Kell 21 hõivasid Eestimaa Sõja-Revolutsioonikomitee korraldusel bolsevike salgad Tallinnas raudteejaamad ja sideasutused, kaasa arvatud merekindluse staabi telegraafi. Sideaparaatide juurde pandi valvesse soldatid ja madrused. Merekindluse juhtkond ei jõudnud osutada mingit vastupanu. Võimu haaras Eestimaa Nõukogude Täitevkomitee, mille esimees oli bolsevik Jaan Anvelt. Järgmistel päevadel saadi võim ka mujal Eestis Tartus 7
Sisepoliitika · Oligarhide tasalülitamine mitmeid endisi liitlasi mõistis süüdi ning pani vangi või läksid eksiili. Et endale kasu saada leidis uusi liitlasi. · Ühtne Venemaa = ainupartei · Kubernerid =presidendi käepikendused (Nt Medvedev) · Opositsiooni ja ajakirjanduse mahasurumine (Anna Politkovskaja mõrv) Välispoliitika · Teine Tsetseenia sõda - FSB tahtis lavastada Tsetseenit süüdi, kuna FSB pani paljusid pomme raudteejaamadesse, turule, kaubanduskeskustesse jne. Kohe algul arvati, et see on Tsetseeni süü, kuna tal olid halvad suhted Venemaaga. Lõpuks leiti juhtnööre, et selle taga võis olla üldse FSB. · Võitlus ,,terrorismiga" o Nord-Osti pantvangikriis (2002) 40-50 Tsetseenia terroristi võtsid pantvangi Dubrovka teatris Moskvas olnud isikud(töötajad, publik, muusikali trupi jne.) kokku umbes 900 inimest. Terroristid soovisid, et
kallal. Oli plaanitud ulatuslik küüditamine eesti rahva füüsilise hävingu teostamiseks, mille tegelikku algust tähistas 14. juuni 1941. Nagu vapustus käis üle maa, kui tol juunikuu ööl ilmusid tuhandeisse kodudesse NKVD (Norodnõi Komissariat Vnuternnih Del Siseasjade Rahvakomissariaat) rässakad püssimehed ja käsutasid kiirustades mehed, naised ja väetid lapsedki voodist. Veoautod kihutasid ahastava inimlastiga raudteejaamadesse, kuhu trellitatud loomavagunid olid valmis seatud. Perekonnad lõhuti - naine-lapsed lahutati mehest ja isast ning tuubiti vagunitesse. Läbi suveööhämaruse lisandus üha ja üha uusi inimkoormaid rongidele. Saabus perekondi pakkidega, mis sisaldasid hädavajalikku, oli aga ka õnnetuid, keda veeti vagunitesse tühjade kätega. Need viimased olid haaratud tänavatelt või tassitud oma igapäevaselt töölt, lubamata neil kodunt läbi minna. Vagunid laaditi tihedalt täis
Suurema toetajaskonna sai endale aga enamlased, kuna nende eesmärgiks oli vallandada kommunistlik maailmarevolutsioon, luua kogu maailma hõlmav ühine ühiskond. Oktoobri kuus alustasid enamlased ettevalmistusi relvastatud võimuhaaramiseks Venemaal , nad pöörasid ka tähelepanu suurematele linnadele kus asus relvastus ( seal hulgas ka Tallinn) , nad lootsid nendelt linnadelt abi saada.Tallinnas seati valve tänavatele , väeosadesse, raudteejaamadesse ja riigiasutustesse . 26 oktoobril teatati et riigipööre toimis. 27 okt võttis Viktor Kingisepp Jaan Poskalt võimu ära. Pärast riigipööret enamlaste toetus langes, sest nad võtsid Eestilt õigused ära , alustasid arreteerimisi , korraldasid majandus reforme. Pärast Riia langemist Sakslaste kätte hakkas Eestlaste seas levima kuulujutud , et venemaa ei suuda kaitsta eestit sakslaste eest (eesotsas Tõnisson). Tekkisid mitmed mõtted : tekitada soome-Eesti unioon , Läti-Eesti
See väide leidis uskujaid ning paljud mõõdukad sotsialistid läksid ple enamluse toetajate ridadesse, mida oktoobri lõpuks oli ligi 20 000. Enamlaste kätte läks ka Eestima Nõukogude Täitevkomitee juhtimine ning alustati ettevalmistusi relvastatud võimuhaaramiseks. (Laur 1997: 39, 40) 1917. a . oktoobris moodustasid enamlased võimu võtmiseks Eestimaa Sõja- Revolutsioonikomitee (Eestimaa SRK). 23. okt. õhtul saatis SRK oma komissarid Tallinna sõjaväeosadesse, raudteejaamadesse ja ametiasutustesse. Linnatänavail hakkasid patrullima Punakaardi salgad. 26. okt. alustas SRK riigivõimu tegelikku ülevõtmist ning 27. okt. ilmusid Toompeale Eestimaa SRK volinikud ja vormistati dokument, mille kohaselt kõrgem täidesaatev võim läks J. Poskalt üle SRK abiesimees V. Kingisspeale. Algasid enamlaste reformid- täidesaatvat võimu teostas Eestimaa Nõukogude Täitevkomitee; maakondades, linnades ja valdades valiti töörahva saadikute nõukogud
- Sakslaste sõjaline edu tõstatas ka Eesti iseseisvumise küsimuse. Lääne-Euroopasse saadeti välisdelegratsioon, mis tutvustaks sealsetele poliitikutele Eesti probleeme. Oktoobripööre Eestis -Võimu võtmiseks moodustasid enemlased 1917 oktoobris Eestimaa Sõja- Revolutsioonuikomitee, mille eesotsas seisid Ivan Rebtsinski ja Viktor Kingsepp. -23.oktoobril saatis SRK oma komissarid Tallinna sõjaväeosadesse, raudteejaamadesse, ametiasutustesse. Linnatänavail asusid patrullima Punakaardi salgad. - 26.okt alustas SRK rõõgivõimu tegelikku ülevõtmist. Samal päeval võtsid kohalikud SRK'd üle ametiasutused Tartus ja Narvas. - 27okt ilusid Toompeale Eestimaa SRK volinikud, vormistati dokument, millekohaselt läks võim J. Poskalt üle V. Kingsepp Reformid -Valimised olid ebademokraatlikud- osalemisõiguse said vaid töörahvas ja jõukamad kodamikud jäid passiivseks.
Taunisid rahuvslikke ilminguid, nii nad ei pidanud nad vajalikuks luua rahvuslikke erakondi, vaid kuulusid ülevenemaalisesse parteisse. Venemaa Sotsiaaldemokraatliku Töölispartei (VSDTP) kasvatas liikmete ja pooldajate ridu. Märtsis oli enamlasi 120, oktoobris juba üle 8000. Enamlaste edu põhines demogoogial, loosungiga ,,Maha Sõda!". Oktoobris alustasid nad ettevalmistusi võimuhaaramisesks Venemaal. 23.okt asusid komissarid Tallinna garnisoni väeosadesse, raudteejaamadesse ja riigiasutustesse ning punakaartla- sed patrullisid linna tänavail. 26.okt saadi teada, et Ajutine Valitsus kukutati Petrogradis ning anti teada tallinlastele ,et ,,pööre on täitsa korda läinud". 27.okt võttis enamlane V.Kingsepp võimu kubermangukomissar Jaan Poskalt üle. Kõrgeimaks võimuks sai Eestimaa Nõukogude Täitevkomitee. Maakonna-, linna- ja vallaomavalitused asendati töörahva saadikute nõukogudega. Miilitsa asemele tuli enamlik Punakaart
Oktoobris alustasid enamlased ettevalmistusi relvastatud võimuhaaramiseks Venemaal. Selleks moodustati suuremates linnades sõjarevolutsioonikomiteed. Peamine löök kavatseti Ajutisele Valitsusele anda pealinnas Petrogradis. Kroonlinnale, Helsingile ja Tallinnale pöörati samuti tähelepanu. Neis linnades paiknesid arvukad relvastatud väekoondised, millest loodeti suurt abi riigipöörde teostamisel. 23. oktoobri õhtul saadeti komissarid Tallinna garnisoni (sõjaväeosa), raudteejaamadesse ja riigiasutustesse ning punakaartlased asusid patrullima linna tänavail. 26. oktoobril, mil saadi teada Ajutise Valitsuse kukutamisest, anti tallinlastele teada, et pööre on korda läinud. 27. oktoobril võttis enamlane Viktor Kingissepp võimu kubermangukomissar Jaan Poskalt üle. Kõrgeimaks kohalikuks valitsusasutuseks sai Eestimaa Nõukogude Täitevkomitee, mille eesotsas seisis Jaan Anvelt. Kõik olulisemad otsused langetati siiski enamlaste partei keskkomitees Petrogradis
Oktoobris alustasid enamlased ettevalmistusi relvastatud võimuhaaramiseks Venemaal. Selleks moodustati suuremates linnades sõjarevolutsioonikomiteed. Peamine löök kavatseti Ajutisele Valitsusele anda pealinnas Petrogradis. Kroonlinnale, Helsingile ja Tallinnale pöörati samuti tähelepanu. Neis linnades paiknesid arvukad relvastatud väekoondised, millest loodeti suurt abi riigipöörde teostamisel. 23. oktoobri õhtul saadeti komissarid Tallinna garnisoni (sõjaväeosa), raudteejaamadesse ja riigiasutustesse ning punakaartlased asusid patrullima linna tänavail. 26. oktoobril, mil saadi teada Ajutise Valitsuse kukutamisest, anti tallinlastele teada, et pööre on korda läinud. 27. oktoobril võttis enamlane Viktor Kingissepp võimu kubermangukomissar Jaan Poskalt üle. Kõrgeimaks kohalikuks valitsusasutuseks sai Eestimaa Nõukogude Täitevkomitee, mille eesotsas seisis Jaan Anvelt. Kõik olulisemad otsused langetati siiski enamlaste partei keskkomitees Petrogradis
ning organiseeriti Punakaardi relvastatud salku. Peamine löök kavatseti Ajutisele Valitsusele anda muidugi pealinnas, kuid Petrogradi kõrval pöörati suurt tähelepanu ka Kroonlinnale, Helsingile ja Tallinnale. Neis linnades paiknesid arvukad relvastatud väekoondised, millest loodeti suurt abi riigipöörde teostamisel. 23. oktoobri õhtul saatis Eestimaa Sõja-Revolutsioonikomitee oma komissarid Tallinna garnisoni väeosadesse, raudteejaamadesse ja riigiasutustesse ning punakaartlased asusid patrullima linna tänavail. Esialgu sellega piirduti ning alles 26. oktoobril, mil saadi teada Ajutise Valitsuse kukutamisest Petrogradis, anti tallinlastele teada, et ,,pööre on täitsa korda läinud". 27. oktoobril võttis enamlane Viktor Kingissepp võimu kubermangukomissar Jaan Poskalt üle. Kõrgeimaks kohalikuks valitsusasutuseks sai Eestimaa Nõukogude Täitevkomitee, mille eesotsas seisis Jaan Anvelt. Täitevkomitee tegelik
Lukas, M. Laur, A. Pajur, Eesti ajalugu. Tallinn: Avita 2001, lk 197-198) 13 Iseseisvumine Oktoobripööre Eestis Võimu võtmiseks moodustasid enamlased 1917. aasta oktoobris Eestimaa Sõja- Revolutsioonikomitee (Eestimaa SRK), mille eesotsas seisid Ivan Rabtsinski ja Viktor Kingissepp. 23. oktoobri õhtul saatis SRK oma komissarid Tallinna sõjaväeodadesse, raudteejaamadesse ja ametiasutustesse. Linnatänavail asusid patrullima Punakaardi salgad. 26. oktoobril, saanud teate bolsevistliku riigipöörde õnnestumisest Petrogradis, alustas SRK riigivõimu tegelikku ülevõtmist. Korraldati miitinguid ja demonstratsioone enamlaste toetuseks. Samal päeval võtsid kohalikud SRK-d üle ametiasutused Tartus ja Narvas. 27. oktoobril ilmusid Toompeale Eestimaa SRK volinikud; vormistati dokument, mille kohaselt kõrgem täidesaatev võim läks kubermangukomissar J
) ja erametsanduses saksa mõju. Raiete teostamine Veel 20.sajandi I poolel raiuti mets põhiliselt talvel. Raietöölisteks olid valdavalt maaelanikud. Lageraietel kasutati põhiliselt kahemehesaage, hooldusraietel ühemehesaage, laasiti kirvega. Noorendike hooldamisel olid kasutusel võsanoad ja kiinid. Nagu sajandeid varem oli hobune peamine metsamaterjalide kokku- ja väljavedaja. Nendega veeti puitu sageli kümnete kilomeetrite kaugusele linnadesse, raudteejaamadesse või parvetusjõgede äärde. Kui sajandi algul, nii nagu mitmed eelnevad kasutati metsaveol talumeeste hobuseid, siis 60.-70.-datel olid metsaveohobused juba metskondades olemas. Lisaks traditsioonilisele vankrile, reele, palgikelgule konstrueeriti mitmeid lohisteid ja kõik võimalikke abivahendeid. Alati ei rahuldanud kaubanduses müügil olevad rakmedriistad. Hobusega tegeleja pidi olema "fanaatik", kes oskas ehk nn
aasta juuniks. Töökohtadel rakendati rangeid distsiplinaarkaristusi. Ametiühingud muudeti valitsuse käepikenduseks. 16. 1941. a. (14)juuniküüditamine oli administratiivse omavoli akt, sest ohvritele ei antud võimalust endi kaitseks sõnagi öelda. Öösel piirati majad ja korterid sisse, inimesed aeti üles ja ette loeti väljasaatmise otsus. Siis anti aega (20 min. - 1h) lubatud asjad kokku panna ning valve all toimetati pered raudteejaamadesse, kus mehed eraldati ülejäänud pereliikmetest, sest mehi loeti arreteerituks, teisi aga väljasaadetuteks. Mehed viidi vangilaagritesse, teised aga asustati Venemaa küladesse laiali. Olemasolevatel andmetel küüditati Eestist 1941. a. juunis 10157 inimest. KORDAMISKÜSIMUSED(lk328) 1. Sakslaste sissetung Eestisse. 2. Hävituspataljonide tegevus Eestis. 3. Metsavendade tegevus. 4. Tallinna vallutamine Sakslaste poolt. 5. Saksa okupatsioon Eestis. 6. Eestlased Saksa sõjaväes. 7
5) arenes ühisettevõtlus (meiereid, põllutöömasinate ühisused, ühiskauplused), mis andis inimestele ühistegevuse ja demokraatia kogemusi Oktoobripööre Eestis Enamlased moodustasid 1917a oktoobris võimu võtmiseks Eestimaa Sõja-Revutlutsioonikommitee mille eesotsas olid Ivan Rabtsinski ja Viktor Kingssepp. 23 saadeti komisaaris Tallinna väeosadesse, raudteejaamadesse ja ametiasutustesse. Linnatänavaid paturullis Punakaardi salgad. 26okt saabunud teade, et bolsevikid on Petrogradi ülevõtnud algas SRK riigivõimu tegelik ülevõtmine. Korraldati miitinguid ja demonstratsioone enamlaste toetuseks. Samal päeval võeti üle ametiasutused Tartus ja Narvas. 27okt ilmusid Toompeale Eestimaa SRK volinikud- vormistati ddokumendid mille kohaselt kõrgem täitesaatev
suurenemise tõttu arhitektuuriliselt ja ehituskvaliteedilt laitmatuid mitmekorruselisi kivihooneid, millest paljudele on leitud tänapäeval uus funktsioon. Eriti palju on sääraseid punastest põletatud tellistest kivihooneid säilinud Inglismaa suure sadamalinna Liverpooli kaidel. Raudteede ehitamise ja kasutuselevõtu tõttu 19. sajandi teisel poolel hakati ehitama ladusid suurematesse raudteejaamadesse. Rongidega veeti korraga kohale sadu tonne kaupu, mida ei suu- detud hobutranspordiga selle väikese kandejõu tõttu piisavalt kiiresti ja kaugele edasi toimetada. Raudteevedude arenedes hakati tegema kaupade transiitvedusid ehk läbivedusid ühest rii- gist teise kolmanda riigi kaudu. Transiitvedude tõttu arenes välja kauba vaheladustamine ehk tran- siitladustamine suurtes raudteesõlmedes. Transiitkaupu võis hoida sellistes transiitladudes ladus-
Sõjarevol. Komit tegevust hakkas juhtima büroo (SRK), 6-liikmeline, esimeheks Petr Nõuk esimees Trotski, kellele anti 2 abiesimeest, enamlaste poolt Nikolai Podvoiski, vasakesseeride poolt Paul Laasimir. Tegevuskohaks sai Smolnõi, endine klooster, tsaariaja viimastel aastakümnetel aadlipreilide kasvatusasutus koos pansioniga, see sai relv väljaastumise juhtimiskeskuseks. SRK esimeseks avalikuks sammuks oli 22.okt väljasaadetud komissarid, kes saadeti ennekõike raudteejaamadesse, sidekeskustesse, kõigisse Petr garn väeosadesse ja kõigisse Petr tehastesse. Kokku üle 1000 komissari. Komissarid võtsid kõik asutused esialgu oma kontrolli alla ja käivitasid sõjaväeosades ja tööstusettevõtetes enamliku propaganda. Sõjaväelastele ja töölistele hakati väitma, et AV tahtvat Petr sakslastele maha müüa. Kutsuti töölisi ja soldateid revol hälli kaitsele, väites, et AV korraldusi tuleb eirata, need on niikuinii reetlikud, täita tulevat vaid SRK käske
Maanteetranspordivahenditel on ligipääs peaaegu kõikjale, kuhu on rajatud raudtee. 4 Raudteetransport 55 Raudteetranspordi oluline puudus on see, et enamasti pole võimalik korraldada uksest ukseni vedusid. Suur osa saadetistest tuuakse raudteejaamadesse maanteetranspordiga ja saabunud kaup laaditakse raudteeterminalides sihtpunkti toimetamiseks ümber autodele. Vajadus täiendava trans- pordiliigi järele vähendab raudtee konkurentsivõimet. Raudteel tehakse raskete ja mahukate kaubakoguste regulaarseid vedusid keskmistel ja
annaabi.ee 
