1) Selgita mõiste rauaaeg, dateeri (vanem rauaaeg, keskmine rauaaeg, noorem rauaaeg) 2) Millal ja kus sai alguse rauatootmine? Miks eurooplased rauda hiljem tundma hakkasid? 3) Kirjelda rauasulatamise protsessi 4) Millal ja kus hakati kohalikult rauda tootma? Millised andmed meil sellest on? 5) Missuguse ajaloolise tähtsusega paik on Ilumägi? Kirjelda leide. 6) Miks võib väita, et eelrooma rauaaja lõpupoole oli Läänemere piirkond rahutu? 7) Mis aastast pärineb muistsete eestlaste esimesi linnuseid? Nimeta linnus. 8) Millist infot annab ajaloolastele Virumaal asuv Uusküla?
Fifth level Kus kasutatakse rauda ? Ehituses ja masinaehituses kasutatavate erinevate sulamite (teras, malm, roostevaba teras jt. legeeritud terased) peamise koostisosana. Pilte rauast : Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Raua ajalugu: Eestis algas rauatootmine umbes 2000 aastat tagasi ja kestis arvatavasti kuni 18. sajandini. Raud oli ainus metall, mida Eestis sai toota kohalikust toorainest, soomaagist. See on tekkinud soistel aladel rauarikkast põhjaveest. Sooraud ehk soomaak esineb kõvade tükkide või muldja massina, värvus varieerub kollakaspruunist pruuni ja mustani, pind võib olla klaasiläikeline või matt TÄNAN TÄHELEPANU EEST!
5.Missuguseid uuendusi inimeste elatusalades tõi kaasa pronksiaeg? Kaubavahetuse areng, maaviljelus 6.Miks arenesid pronksiajal rannikupiirkonnad kiiremini kui sisemaa? Rannikupiirkondades oli kaubavahetus 7.Miks on raud tööriistade valmistamiseks parem materjal kui pronks? Raud on tugevam ja vastupidavam 8.Mis on raua puudused võrreldes vase ja pronksiga? Raud roostetas ja seda oli raske töödelda 9.Millised muutused toimusid ühiskonnaarengus rauaajal? Rauatootmine Eestis (aeg, kus) Küttimise tingimused muutusid paremaks, esimesed sepikojad, tekivad uued ühiskonnagrupid 10.Võrrelge pronksi- ja vanema rauaaja matmiskombeid. Pronksiajal asulasse, vanema rauaajal asulast välja Eestlaste muinasusund 1.Millised tegurid mõjutasid muinasusundi muutumist? Suhted naabritega, ehitusalad 2.Miks on muinasusundi uurimine problemaatiline? Puuduvad täpsed allikad 3.Too näiteid eestlaste muinasusundi animistlikust loomusest.
karjakasvatus ja maaviljelus. Inimesed mõtlesid ka välja kuidas põllulapid oleks viljakamad ja rohkem saaki kandvad. See näitab, et inimesed hakkasid mõtlema rohkem korrapärasusele. Inimesed jäi ka paikseteks kuna olid leidnud tõhusad meetodid viljakama saagi saamiseks. Eelroomarauaajal mis oli umbes 500 eKr - 50 pKr. Inimesed mõistsid, et mida puhanum ja viljakam maa, seda parem on saak. Põllud hakkasid silma paistma veelgi rohkem oma korrapärasusega. Arenes ka rauatootmine. Sellega seoses võeti kasutusele soorauamaak. Inimesed mõtlesid ka välja kuidas sulata rauamaaki ja see kõik sujus plaanipäraselt. Seega hakkasid ka inimesed rohkem enda jõukusele tähelepanu pöörama ja sellega kaasnes varanduslik ebavõrdsus. Inimestel kaasnes sellega ka võimuvõitlus. Rooma rauaajal mis oli umbes 50-450 pKr. Inimesed hakkasid veelgi rohkem välimusele tähelepanu pöörama. Hakkasid valmima veelgi keerulised ehted nt.
ja ühiskond, matmiskombed, leiud, Kaali asula. - u 7000 eKr hakkas levima raud, tööriistu tehti rauast. u 1000 eKr tekkisid esimesed riigid. Põllumajandus muutus tõhusamaks- rauast adraterad. Eesti jagunes n-ö kaheks eriilmeliseks regiooniks: rannikupiirkond ja sisemaa. Rannikualadel elati siiski rohkem, soodsamad võimalused põllumajanduseks. Asustus tihenes Rooma-rauaajal, sest rauatootmine aitas luua rauast tööriistu, mille abil hariti üles ka kesk- ja lõuna eesti tüsedamate muldadega alasid. Elati üksiktaludes. Hakati tegema pronksist ehteid. Mindi üle täielikule viljelusmajandusele. Külvati nisu ja otra. Kasvatati lambaid, kitsi, veiseid. Sigu nt vähem. Sise-Eestis tegeleti alepõllundusega. Seal käidi rohkem jahil ja kalal. Rooma rauaajal hakati kasvatama ka rukist. Elanikkond kasvas. Inimesi kimbutasid haigused, nagu
Raud on plastiline , mistõttu teda on võimalik valtsida ning sepistada. Ta on hea soojus- ja elektrijuht. Raud on magnetiseeritav. Raua kristallvõre muutub erinevatel temperatuuridel. Raud on keskmise aktiivsusega metall(asub metallide pingerea keskel). Kuivas õhus ta hapnikuga ei reageeri, kuid niiskuses kattub kergesti roostekihiga. Mida lisanditevabam on metall, seda püsivam on ta korrosiooni suhtes. Raua saamine soomaagist. Eestis algas rauatootmine umbes 2000 aastat tagasi ja kestis arvatavasti kuni 18. sajandini. Raud oli ainus metall, mida Eestis sai toota kohalikust toorainest, soomaagist. See on tekkinud soistel aladel rauarikkast põhjaveest. Sooraud ehk soomaak esineb kõvade tükkide või muldja massina, värvus varieerub kollakaspruunist pruuni ja mustani, pind võib olla klaasiläikeline või matt. 1977. a Tallinna teletorni ehituse ajal avastatud sooraua leiukohas asub maak huumushorisondi all kohati kuni 0,7 m
Põhiline tööstusala, kus töötab kõige rohkem inimesi, on tekstiilitööstus. Suurimad tehased asuvad puuvilla istanduste juures. Tööstus Üks juhtivamaid on tubakatööstus, mis asub põhiliselt Musta mere ääres. Samuti suhkru tootmine suhkrupeedi kasvukohtades sisemaal. Tubakataim Suhkrupeet Tööstus Türgi on KeskAasia juhtiv terasetootja ja katab enamiku oma riigi terasevajadusest ise. Väiksemamastaabiline rauatootmine toimub paljudes piirkondades. Haridus Kui lapsed saavad 6 aastaseks võivad nad minna kas avalikku või privaatlasteaeda. Ka põhikoole on kahte tüüpi avalikke ning privaatseid. Põhikool kestab 8 aastat ning on mõeldud lastele vanuses 715 a. Haridus Põhikoolis õpetatakse türgi keelt, matemaatikat, loodusteadusi, filosoofiat, kunsti, muusikat, kehalist kasvatust, käsitööd, inglise keelt ning mõningaid teisi aineid. 8
suurendab kõvadust, Mo W suurendavad terase kuumakindlust, Mn(kuni14%) tõstab terase kuulamiskindlust, Ni suurendab terase sitkust ja vähendab soojuspaisumist, sellepärast valmistatakse sellest sulamist mõõteriistade osi,Cr ja Ni koos suurendavad terase kõvadust ja püsivust keemilistele mõjutustele. Rauamaaki töödeldakse malmiks kõrgahjudes, erilistes konverterites vähendatakse malmi süsiniku ja teiste lisandite ning saadakse teras. Raua saamine soomaagist Eestis algab rauatootmine umbes 2000 aastat tagasi ja kestis arvatavasti kuni 18.sajandini. Raud oli ainus metall, mida Eesti sai toota kohalikust toorainest, soomaagist. See on tekkinud soistel rauarikkast põhjaveest. Tallinna teletorni ehituse ajal 1977. aastal avastatud sooraua leiukohas asub maaks huumushorisondi all kohati kuini 0,7 m paksuse kihina, sisaldades kuni40% rauda. Eesti suurim muistne rauasulatuskeskus asus Põhja-Saaremaal Tuiu küla lähistel, mida tuntakse Tuiu Rauasaatmemägedena. 1988
Edasi langesid inglaste koloniaalvallutuste objektiks Hollandi asumaad. 1788. aastal oli Inglismaa kuulutanud nende territooriumiks kogu Austraalia mandri. Tööstuslik areng Inglismaa suureks eeliseks teiste ees oli üleminek vabrikutootmisele. Prantsuse revolutsiooni ja Napoleoni sõdade ajal muutusid eriti nõutavaks Inglismaal toodetud kangad ja nendest valmistatud tekstiilitooted. Sõda tekitas suure nõudmise raua järgi, mida vajati suurtükkide ja püsside valmistamiseks. Rauatootmine omakorda vajas kivisütt ja nii laienesid söekaevandused. Majanduslikku arengut segas Napoleoni välja kuulutatud kontinentaalblokaad, aga peale sõdade lõppu avanesid taas Inglismaa võimalused. Masinad, mida kasutati, võimaldasid ulatuslikult naiste ja laste tööjõudu kasutada, eriti tekstiilitööstuses. Varem olid olnud käsitööliste naised kodus, aga nüüd veetsid nad pikki päevi ketrusmasinate või kangastelgede taga. Kuna vabriku omanikule oli eriti odav laste
· 98 pKr Taeitus kirjutab aestidest ja fennidest Keskmine rauaaeg Linnused Mägilinnused Neemiklinnused Kalevipoja sängid Ringvall-linnused Peit- ja aardeleiud U 600 kuningas Ingvari sõjaretk Viikingiaeg Suhted Skandinaaviaga Saagad ja ruumikivid 10. Saj Norra kuninganna Astrid ja poeg Olali vangipõli Suhted Vana-Vene riigiga Tsuudid 1030 Jaroslav Targa sõjaretks, Tartu esmamainimine Hilisrauaaeg Maaharimine Adramaad Kolmeväljasüsteem Käsitöö Rauatootmine Kaubandus Vahetuskaubandus Vahenduskaubandus Elamu Suitsutuba Küla Sumbküla, riaküla, hajaküla Kihelkond Maakond Vanem Malev Eesti muinasaja lõpp 11. sajandist võetakse kasutusele talirukis Sel ajal elas Eestis vähemalt 150 000 inimest Metsamesindus Käsitöö areng Igas peres valmistati Tööriistad Tarberiistaid Ehitisi Rõivaid Liiklusvahendeid Oma ala meistrid tegid metalltöid Relvi Tööriistu
Valumalmis sisaldub süsinik grafiidina. Et selle malmi murdepind on hall, nimetatakse teda sageli halliks malmiks. Valumalm on hästi valatav ,temast valatakse näiteks hoorattaid , seadmete aluseid , pliidiraudu. Töötlusmalm sisaldab süsinikku raudkarbiidi Fe3C kujul. Niisuguse malmi murdepind on hele ja teda nimetatakse tihti valgeks malmiks. Töötlusmalm ei sobi valamiseks ning teda töödeldakse teraseks. Raua saamine soomaagist Eestis algas rauatootmine umbes 2000 aastat tagasi ja kestis arvatavasti kuni 18. sajandini. Raud oli ainus metall, mida Eestis sai toota kohalikust toorainest, soomaagist. See on tekkinud soistel aladel rauarikkast põhjaveest. Sooraud ehk soomaak esineb kõvade tükkide või muldja massina, värvus varieerub kollakaspruunist pruuni ja mustani, pind võib olla klaasiläikeline või matt. 1977. a Tallinna teletorni ehituse ajal avastatud sooraua leiukohas
Rauda kui relvametalli on seostatud roomlaste sõjajumal Marsiga ja taevakehaga Marss. Raud on maakoores levimuselt 4. kohal. Rauda tunti juba XI sajandil eKr. Põhja-Itaalia idaosas Kesk-Itaalia lääneosas eristatakse Villanova kultuuri, kust sai rauatootmise levik alguse. Metalligraafilise analüüsiga on tuvastatud, et vanimad rauamaagist valmistatud esemed pärinevad ajast 2100 eKr. või on veelgi vanemad. Rauametallurgia tekkimine ja areng on seotud hetiitide kultuuriga. Hiinas hakkas rauatootmine XIII-XII sajand eKr. ja raua hiinakeelseks nimetuseks on khlek. Lähis-Idas ja Kagu-Euroopas sai rauaaeg alguse umbes aastal 1200 eKr. Muistsest Egiptusest pärineb vanim raudhelme leid, mis on valmistatud meteoriitrauast ja pärineb umbes aastast 3500 eKr. Ennem raud oli kallim kui kuld või hõbe. Kaupmehed müüsid rauda hõbedast 40 korda kallimalt ja kullast 5 korda kallimalt. Inimene hakkas kõige esimesena kasutama meteoriitrauda. Varajasim kasutusaasta on umbes 2500 eKr.
Varase rauaaja alguseks (5. saj. eKr1. saj) küpsesid kõik eeldused viljelusmajanduse murranguks: viljelusmajanduse enda pikaajaline areng kliima jahenemine, mis raskendas loomade ületalve pidamist tagavarade muretsemine talveks ja nende hoidmine. 1.4. sajand (Rooma rauaaeg). Oluline oli Eesti hõimude aktiivne lülitumine rahvusvahelisse kaubandusse (Rooma impeerium): · soodustas maaviljeluse arengut (võimaldas kaubelda); ·rauatootmine kohapeal · uute künnimaade massiline rajamine. Vanemal rauaajal asustatud peale KaguEesti kõik meie viljakamad maad. 4. 13. sajandil (keskmine ja noorem rauaaeg) kõrgustike jätkuv kultuuristamine. Ürgkogukondliku korra lagunemine, linnuse süsteemi lagunemine, muistse haldusjaotuse teke. Iseloomulik sellele ajale oli: · põllumajanduslikuks kasutuseks sobivamad suuremad alad; ·
mõisahärrus - maksti renti mõisas teotööl käimisega, ise kasutasid väikest maalappi sunnismaised talupojad pärisorjad; võimalus linna pageda, muidu maa-alalt ei tohtinud lahkuda 5. Suurbritannia rahvad indoeurooplased piktid keldid 10.-6.saj eKr üle kogu Lääne-Euroopa, Lõuna-Euroopa ja Kesk-Euroopa belgid sisseränne kuni 1.saj pKr katuvellaunid 1.saj I pool rauatootmine, keldi sepad rauast ümbrisega ader, adranuga, raudvikat, käsikivi 43 roomlased Caesar uus provints Britannia (Londinium) 60-61 belgide, keltide suur ülestõus (ebaõnnestus) Hadrianuse vall 2.saj (asevalitseja Agricola käsul) Antoniuse vall 100km põhjapool (keiser Antonius Pius) 5.saj Anglosaksid: angled, jüüdid, friisid, saksid iiri, gaeli e soti, mänksi, kõmri e uelsi, korni ja bretooni keeled 9.saj tõusis esile Wessexi kuningriik
mõõgad ja laibamatused. Rauaaja periood algab siis kui pronks asendati täielikult esemet valmistamiseks rauaga ja lõppeb Rooma vallutuste ajal umbes Kristuste sünni paiku. Terra sigillata 155 eKr-200 pKr. Meistrimärkide järgi dateeritavad. Raua kasutuselevõtt. 12.sajand BC Levant (Süüria), Väike-Aasia ps, Küpros 10.sajand Kreeka, kõige varasemad tootmismärgid Inglismaal- Hartshill Copse (Euro kõige varasem ) 8. sajand regulaarne rauatootmine parasvöötme Euroopas 6.Skandinaavia eelrooma rauaaeg. Hilisrauaajaks olid olemas juba rauast adraterad, mis aitas harida ka raskeid kuid viljakaid muldi. Hilisauaajal ilmnevad ka vikatid, esimest korda. Vikatid tähendasid seda, et oli võimalik rohkem loomi pidada-neile süüa teha. Ka labidad ja putked ilmnesid siis. Raud esineb ilmneb looduslikult maagina, ühenduses hapnikuna, ehk siis oksiidi kujul.
· Umbes 600a kuningas Ingvari sõjaretk Viikingiaeg 800-1050 · Suhtlemine naabritega · Saagad ja ruunikivid · 10.saj võeti kinni Norra kuninga naine ja poeg, müüdi edasi orjadeks. · Seisti silmitsi idanaabriga Vana-Venega o Tsuudid o 1030 Jaroslav Targa sõjaretk. Tartu esmamainimine o 1061 Izjaslavi tagasilöömine Hiline rauaaeg 1050-1200 · Maaharimine o Adramaad o Kolmeväljasüsteem · Käsitöö o Rauatootmine o Rauatootmiskeskused · Kaubandus o Vahetuskaubandus o Vahenduskaubandus · Elamu o Rehielamu o Suitutuba · Küla o Sumbküla, ridaküla, hajaküla · Kihelkond · Maakond o Vanem o Malev (Relvastatud salk maakonnas) · 1154 al Idrisi · Lõunas o Eestlaste retked latgalite vastu o Leedulaste retked · Lääne o Vastastikused retked o 1187 Sigtuna põletamine · Idas
Vanim meteoriitrauast ese on leitud ühest hauast Samarras (Põhja-Iraak). Valmistatud u. 5000 e.m.a. Lähis-Idas muististest on leitud üksikuid meteoriitrauast esemeid vanusega ajast 4. - 2. at. e.m.a. Esimesena õppisid rauda tootma hetiidid u. 1500 a. e.m.a. Hetiidid kinkisid raudesemeid naabervalitsejatele. Raud oli tol ajal kõige väärtuslikum materjal. Hetiidid hoidsid rauatöötluse tehnika endateada, kui hetiitide riik u. 1200 e.m.a. lagunes, siis levis rauatootmine kiiresti. Euroopasse sattusid esimesed raudesemed Küprose ja Kreeka kaudu. Rauaajal kujuneb Euroopas üsna palju erinevaid kultuure. Kõrgele arengujärgule tõusevad Vahemeremaad. Hallstatti kultuur (800 - 500 e.m.a.) Esimene oluline arheoloogiline kultuur Kesk-Euroopas. Hallstatti kultuuri avastas kohalik mäeinsener Johann Georg Ramsauer ja kaevas 17 a. jooksul välja 993 matust. Kultuuri nimi tuleneb Austrias asuvast muistse soolakaevanduse nimetusest.
Istvan krooniti aastal 1000 Ungari esimeseks kuningaks, mida peetakse Ungari riigi alguseks 10. Suurbritannia rahvaste kujunemine a) Keldid Alkoduks oli tänapäeva Prantsusmaa, sveits ja Saksa alad. Laienemine alates 10 saj ekr - Suurele alale Kesk- ja Lõuna Euroopasse, üle Alpide Itaaliasse, Musta mereni, kreekasse, pürenee poolsaarele. Briti saartele ja Iirimaale liiguti omavaheliste hõimutülide ja germaanlaste survel (prantsusmaa ja belgia aladelt) majandusedu aluseks rauatootmine ja sepapde osavus. Relvad ja tööriistad olid hinantu dkaubad ka Roomas. Rauaadraga sai harida ka raskemaid muldi.Sirbi kõrval viljalõikusel ja heinateol kasutati rauavikatit. b) Rooma vallutus Toimus 43 aastal. Vastupanu: Rooma väed purustasid keltide sõjaväe ja tekkis Britannia provints. 60-61 aasta oli keltide ülestõus- valltutati mitmeid Roooma keskused /London), kuid saadi lüüa. Roomlaste kindlused: Rooma võimu põhjapiirile kerkis kogu saart läbiv nn
veesõiduvahendid, millega mandri lähedal liikuda. Võib-olla pole sugugi võimatu, et Eesti, mida Rooma autorite poolt mainitakse on eestlased. Üldiselt võib öelda, et enamus ehete lähtevorm tuleb kuskilt lõuna poolt, kuid kohapeal hakatakse neid järgi tegema ja nende vorm veidi muutub. Ehtetüüp kodustatakse ära ja tehakse oma rahvale ja veidi teist moodi. Kohalik käsitöö saavutas sel ajal väga kõrge taseme. Loomulikult aitas sellele kaasa ka kohalik rauatootmine. Viikingite aeg eestis 800-1050 Viikingite ajal on valitsenud põletusmatused. Surnud maetakse kivikalmetesse. Saaremaal on mõningad sellised kivikalmed, millel on ka kiviringid olemas. Üldiselt mingit korralikku konsruktusiooni pole. Viikingite ajal juba 10ndal sajandil hakkab tulema ka nö laibamatust. Laibamatus ilmub kõigepealt Hiiumaalne. Alguses arvati et selline komme tuleb seoses ristiusulevikuga, aga tõenäoliselt see polnudki peamine mõjutaja.
Kr). Eestise toodi esimesed pronksesemed. Eestis pronksi ei toodetud kuna puudusid tina ja vask. Tekivad kindlustatud asulad, üksiktalud, põllumaa eraomand. Pronksiaja lõpupoole hakati asulaid ümbritsema paeplaatidest ja palkidest kiviseintega. Oli kogunenud vara, mida vaenlastel põhjust himustada ja endal kaitsta. Ühe asukoha järgi Saaremaal kutsutakse kogu seda kultuuri Aslakultuuriks. 4. Rauaaeg (500 e. Kr-1200 p. Kr. ) Süveneb varanduslik ebavõrdsus. Tekib kohalik rauatootmine, arenevad kaubandus ja käsitöö, üleminek kolmeväljasüsteemile. Ehitatakse linnuseid. Kihelkonnad liituvad maakondadeks. Eestis tuntakse kokku umbes 120et muinaslinnust, mis jagunevad nelja rühma: 1. Mägilinnused. Rajati igast küljest looduslikuslt kaitstud küngastele(Otepää mägilinnus). 2. Neemik linnused. Püstitati mäeseljaku neemikuna lõppevale otsale. Kahest küljest ja ühest otsast oli ta looduslikult kaitstud
10. saj Norra kuninganna Astridi ja poeg Olafi vangipõli müüdi orjadeks Suhted Vana-Vene riigiga Tsuudid - läänemeresoomlased 1030 Jaroslav Targa sõjaretk, Tartu esmamainimine 1061 Izjaslavi tagasilöömine Hilisrauaaeg u 1050-1200. Elatusalad Maaharimine adramaad kolmeväljasüsteem: ühele talivili, teisele suvivili ja kolmas kesaks loomakasvatus Käsitöö Rauatootmine pronksehted Relvasepad: hõbedaga ilustatud odaotsad, mõõgepidemed Kaubandus Vahetuskaubandus kaup vahetati kauba vastu vahenduskaubandus kaup osteti edasi müügiks Hilary Karu 9 D 11 EESTI AJALUGU Asustus Elamu Suitsutuba 4-5x6m korstnata kerisahjuga majake, milles valmi sedasi vili ja seejärel
o Teatud osa oli ka küttimisel ja kalapüügil. (põdrad, metssead, kitsed ja janesed npt) o Arvestatav tähendus oli ka metsmesindusel mis oli ainus magusaine- vaha järel valitses suur nõudmine Lääne- Euroopa turul. o Suur osa vajalikke töö- ja tarberiistu, ehitisi, rõivad, liiklusvahendeid valmistati igas peres oma jõududega. o Omaette käsitööaladeks oli kujunenud eelkõige rauatootmine ja töötlemine. o Enamik igapäevased tööriistu valmistati kohalike seppade poolt soomaagist. o Muinasaja lõpul kujunesid Virumaa ja Põhja-Saaremaaal suuremad rauatootmiskeskused. o Eriti silmapaistev oli relvasepa toodang. Nad valmistasid kvaliteetseid hõbedaga ilustatud odaotsi, ornamenteeritud möögakäepidemeid nind ilmselt ka mõningaid möögateramike. o Osa meistreid oli spetsialiseerunud pronksehetele
annaabi.ee 
