Klassitsism muusikas Ligikaudu sada aastat väldanud klassikaline stiil sai alguse 18.sajandi teisel poolel eelkõige Itaalias ja Prantsusmaal. Senised ektsentrilised barokivoolud asendusid klassitsismi ratsionalismiga. Kõige paremini iseloomustabki klassikalist stiili prantsuse teadlase René Descartes'i kuulus tõdemus Cogito, ergo sum (,,Mõtlen, järelikult olen olemas"). Samuti on tuntud selle ajastu tähtsamad filosoofid Jean-Jaques Rousseau ja Voltaire. Näiteid klassitsismist võiks tuua veelgi, kuid sellegipoolest tekib küsimus, milline oli klassitsism muusikas ja kuidas see väljendus? Sõna klassitsism tuleneb ladinakeelsest sõnast classicus, mis tähendab esmaklassilist ning
ei kanna ja ei mõista arvatavasti gravitatsiooni mõju ja raskuste suhteid. Selle jaoks ongi arhitektid ja ehitusinsenerid, kes saavad aru, miks on vaja, et tellised oleksid üksteise peal ja saavad aru seinte kandevõimest ja selle olulisest. Seetõttu ongi üldise teadjad targemad kui kogenud. 5. Üksiku teadmine on enim seotud empirismiga selles suhtes, et empirismis oli teadmiste allikaks kogemus nagu ka siis üksiku teadmine on. Ratsionalismiga on seotud üldise teadmine / põhjuste teadmine ja arusaamine , mis on siis tänu mälule võimalikud. Just mälu ongi see, mis tekitab seose ratsionalismiga, kus kaine mõistus ja mõtlemine on teadmiste allikaks. 6. Targaks peetakse inimest, kes teab kõike,niipalju kui see muidugi võimalik on. Mitte tarka saab targast nii eristada, et kui keegi teab midagi rohkem kui keegi teine siis ongi esimene tark ja teine vähem tark. Tark on see, kes tajub raskesti tajutavat
Maks kõikidele ametlikele dokumentidele ja ajalehtedele(dokumendid tuli märgistada pealekleebitavatae tempelmarkidega), dokumendilõiva seadus Hõim suguharu, Tomahook - indiaanlaste sõjakirves Farm - talund (inglise kultuuri maades); majandi loomakasvatusüksus Mokassiin - pehme nahkjalats Tootem - austatav, sugulaseks peetav loom, taim v loodusnähtus loodusrahvastel; selle kujutis Import - sissevedu Mütoloogia - müüditeadus; müütide kogum Valgustusideoloogia uusaja ratsionalismiga mõtlemisviis, - filosoofia Parlament - valitav seadusandlik kogu Diplomaat - riigi ametlik esindaja välismaal Suveräänsus - iseseisvus Iseseisvusdeklaratsioon - on dokument, mis pani aluse USA-le. Dokumendi allkirjastasid asutavad osariigid ja niinimetatud asutavad isad 2. juulil 1776. Deklaratsiooni ratifitseeris Kongressis 4. juulil, mida peetakse Ameerika Ühendriikide iseseisvuspäevaks. Kontinentaalkongress üleriigiline(kontinentaalne) suur nõupidamine; (võimuorgan)
Kes õppivad üldist sageli eksivad üksiku ravimises. Siiski me peame üldise teadjaid targemaks, selle pärast tarkus tuleb teadmisest, mitte kogemusest. Üldise teadjad teavad põhjust, kogunejad ei tea seda ,,miks". Näiteks igas töös tööjuhataja on auväärsem ja targem kui käsitööline, mitte praktilise poolest, vaid selle pärast, et tal on olemas logos. 5. Kuidas kunst / üksiku teadmine ja kunst / üldise teadmine on seotud empirismi (näiteks Locke või Bacon) ja ratsionalismiga (näiteks Descartes)? Minu arust, seos on nende ideoloogiates. Induktiivne loogika järgi, mis on empirismi iseloomustaja, on võimalik koguda teadmisi läbi elades väikseid juhtumeid, siit tuleb tarkus. Ehk teisisõnu üldist saab õppida ning koguda ainult üksikasju õppides, ning üksikasjadest liikudes üldisasjadele. Deduktiivne loogika järgi aga, õpitakse alguselt üldist ning seda rakendatakse üksiku arusaamisel.
Kunsti peetakse rohkem teadmiseks, sest sel on võime õpetada. Me ei saa üle anda kogemusi üksteisele, kuid üldisi teadmisi me saame üle anda. Toon näiteks tule. Kogemustele põhinedes võib ainult öelda, et tuli on kuum ja see on kõik. Seda, miks ta on kuum ei suuda kogemused järeldada. Nõnda on selge, et tarkus on teadus mingitest põhjustest ja algetest. 5. Kuidas kunst / üksiku teadmine ja kunst / üldise teadmine on seotud empirismi (näiteks Locke või Bacon) ja ratsionalismiga (näiteks Descartes). Empiirik ,,kogemus", ratsionalist mõistus. Baconi arvates peavad teadmised tuginema kogemustele. Mõistus on vaid vahend, mis aitab avastada tõdesid kogemuste baasil. Sellist seisukohta nimetatakse empirismiks. Siit võin ma tuua võrdluseks Aristotelese üksiku teadmise, mis samuti põhineb kogemustel. Näiteks arsti näide, kus arst suutis inimest ravida täna üksiku teadmisele. Decartes leidis aga, et tõsikindlad ja tõelised teadmised tuginevad
Tihtipeale peame me töödejuhatajat auväärsemaks kui käsitöölisi, ning arvame, et töödejuhataja on rohkem teadvam ja targem. Seda aga seetõttu, et juhatajad omavad logost ja tunnevad põhjusi ja tunnetavad põhjusi. Käsitöölised aga on praktilise poole pealt targemad. Sellepärast peame me kunsti rohkem kui kogemust teadmiseks. 5. Kuidas kunst / üksiku teadmine ja kunst / üldise teadmine on seotud empirismi (näiteks Locke või Bacon) ja ratsionalismiga (näiteks Descartes). Bacon väidab, et kõik meie teadmised põhinevad meie kogemustest. Nimelt asjad mida me olem ise läbi kogenud on toonud meile teadmised(empirism). Vastupidiselt Baconile väidab Descartes, et tõsimeelsed teadmised pärinevad mõistusest, teised tulenevad, aga samaoodi kogemustest(ratsionalism). Aristotelese sõnul on kogemus loonud kunsti, see tekib siis, kui inimesel tekib üldine arusaam
Sellest kasvas välja vennastekoguduse liikumine e. hernuutlus. Viimane leidis talurahva poolt kiiret heakskiitu, sest propageeris · usuvagadust · alandlikkust ja kõlblust · sotsiaalset võrdsust ja vendlust Viimane oli väga tähtis talurahva eneseteadvuse tõstmiseks. 1743 liikumine keelati, kuid kogudused säilisid. 19. saj. algul oli liikumise uus tõusulaine. Ratsionalism 18. saj. II pool asendus pietism ratsionalismiga, mis oli juba otseselt seotud valgustusideede levikuga. Eesmärgiks seati rahva harimine ja valgustamine. Uudne oli ka ühiskonnakäsitlus: pietistid ühiskonna hädad tingitud talurahva puudulikust kõlblustundest ratsionalistid ühiskonna hädad tingitud sotsiaalsest korraldusest, esmajoones valitsevast pärisorjusest. Rahvaharidus Tingimused hariduse edendamiseks Põhjasõja järel halvad. · koole vähe · õpetajad (köstrid) ise väheharitud
olukordades uuesti üles ehitada. Nende ees seisid 19. Sajandil tõsised väljakutsed: revolutsioonilised saavutused tehnika ja loodusteaduste vallas, ilmalik progressiusk, demokraatiataotlused, liberalism ja hiljem sotsialism. Kirik oli algul nõutu või ei tunnistanud muutusi ja mõistis need hukka. Protestandi kirikutes diskuteeriti 19.sajandil konservatiivse ja liberaalse kristluse üle. Liberaalne teoloogia otsis kokkupuutepunkte teadusliku ratsionalismiga ja avas end pärast 1848. Aastat osalt liberalismile. Selle liikumise vaimne juht oli protestantliku teoloogia silmapaistev uuendaja Friederich Schleiermacher (1768-1834). Väliselt oli konservatiivne protestantism eriti Preisimaal ja alates 1871. Aastast kogu Saksa riigis hilisabsolutistliku riigikiriku tugi. 1817. Aastal sundis Preisi riik protestandi kirikuid liituma (Evangeelne Kristlik Kirik) ja sellele eeskujule järgnes enamik muidki saksakeelseid maid. Nagu
teavad selle põhjuseid, samal ajal aga käsitöölised viivad oma ülesanded ellu vaid harjumuse tõttu. Tarkus tuleneb kõikide puhul rohkem teadmisest, nimelt et ühed teavad põhjust, teised mitte. Sest kogenud teavad "et", kuid ei tea "miks", teised aga tunnetavad "miks" ja põhjust. 5. Kuidas kunst / üksiku teadmine ja kunst / üldise teadmine on seotud empirismi (näiteks Locke või Bacon) ja ratsionalismiga (näiteks Descartes)? Empirismi juurde käib induktiivne loogika, milles üksikute juhtumite abil moodustatakse seaduspärasusi. Siin on paralleel kogemusega, sest kogemus käsitleb samuti üksikuid juhtumeid. Ratsionalismis olev deduktiivne loogika on aga vastupidine. Üldistelt seaduspärasustelt liigutakse üksikute juhtumiteni. See on seoses kunstiga, mille puhul saab samuti rääkida üldisematest mõtetest ning arusaamadest. Empirismi puhul oleks esimeseks sammuks
et hing on see, mis annab meile mõtte. Kui meil puuduksid ideed, eesmärgid ning vaimsus, ei oleks meid olemas. Lihtne näide selle kohta tuleb otse koolipingist: õpetajad ütlevad tihti laiskadele õpilastele, et tavalise lihamassi kooli vedamine ei aita veel häid tulemusi saavutada. See tähendab seda, et inimene peab mõttega oma tegevuse juures olema, ta peab andma endale tähenduse. Sellest kõigest järeldan, et hing on see, mis annab isendile mõtte. Ratsionalismiga seose leidmiseks kasutaksin jälle lihtsa keha näidet. Keha on lihtsalt objekt- see on midagi ,mis on füüsiliselt määratletav. Samas keha üksinda ei tähenda veel mõtleva isendi olemasolu. Näiteks kui vaadelda laipa- me teame, et sellele ei ole ideesid, eesmärke ega soove. See lihtsalt on. Samas kui vaadelda elus inimest ehk siis keha ja hinge kooslust, võib juba puhtalt mõistuse abil järeldada, et mõtted, eesmärgid ja soovid soovid ehk siis inimese olemus tuleneb just hinge
Vennastekoguduse liikumine 1720.a sai valitsevaks usuvooluks pietism (Saksamaalt). Sellest kasvas välja vennastekoguduse liikumine ehk hernuutlus. Talupojad olid rahul hernuutlusega, sest see propageeris: Usuvagadust Alandlikkust ja kõlblust Võrdsust ja vendlust 1743 liikumine keelati, sest nad muutusid iseteadlikuks ja ei arvanud enam, et preestrid olulised oleksid. (19. Saj oli liikumise uus tõusulaine) Ratsionalism 18. Saj teasel poolel asendus pietism ratsionalismiga, mis oli juba otseselt seotud valgustusideede levikuga. Eesmärk: rahva harimine ja valgustamine. Uudne oli ka ühiskonnakäsitlus: Pietistid- ühiskonna hädad tingitud talurahva puudulikkusest Ratsionalistid- ühiskonna hädad tingitud soitsiaalsest korraldusest (pärisorjus) Rahvaharidus Põhjasõja järel halvad tingimused hariduse edastamiseks: Koole vähe (peaaegu puudusid) Õpetajad/köstrid väheharitud Browni tähtsamad ettepanekud:
2. Sellest kasvas välja vennastekoguduste liikumine ehk hernhuutlus 3. Hernhuutlus leidis talurahva poolt kiire heakskiidu, sest propageeris: a) usuvagadust b) alandlikkust ja kõlblust c) sotsiaalset võrdsust ja vendlust 4. See oli väga tähtis talurahva eneseteadvuse tõstmiseks 5. 1743 liikumine keelati, kuid kogudused säilisid 6. 19.sajandi algul oli liikumise uus tõusulaine. Ratsionalism 1. 18.sajandi teisel poolel asendus pietism ratsionalismiga, mis oli juba otseselt seotud valgustusideede levikuga 2. Eesmärgiks seati rahva harimine ja valgustamine 3. Uudne oli ka ühiskonnakäsitlus: a) pietistid ühiskonna hädad tingitud talurahva puudulikust kõlblustundest b) ratsionalistid ühiskonna hädad tingitud sotsiaalsest korraldusest, esmajoones valitsevast pärisorjusest Rahvaharidus 1. Tingimused hariduse edendamiseks Põhjasõja järel halvad. 2
Sellest kasvas välja vennastekoguduse liikumine e. hernuutlus. Viimane leidis talurahva poolt kiiret heakskiitu, sest propageeris: 1. usuvagadust 2. alandlikkust ja kõlblust 3. sotsiaalset võrdsust ja vendlust Viimane oli väga tähtis talurahva eneseteadvuse tõstmiseks. 1743 liikumine keelati, kuid kogudused säilisid. 19. saj. algul oli liikumise uus tõusulaine. 3) Ratsionalism 18. saj. II pool asendus pietism ratsionalismiga, mis oli juba otseselt seotud valgustusideede levikuga. Eesmärgiks seati rahva harimine ja valgustamine. Uudne oli ka ühiskonnakäsitlus: pietistid – ühiskonna hädad tingitud talurahva puudulikust kõlblustundest ratsionalistid – ühiskonna hädad tingitud sotsiaalsest korraldusest, esmajoones valitsevast pärisorjusest. 4) Rahvaharidus(Browne`i koolikorralduse kava) Tingimused hariduse edendamiseks Põhjasõja järel halvad. 1. koole vähe 2
Liidriks sai Pyrrhon : Kunagi ei saa midagi otseselt väita, sest igale väitele on võimalik leida vastuväide. Skeptik hoidub tõsikindlate otsuste langetamisest, ta leiab et nii on parem. Ja samas aitab vältida ka vigu. Iga asi on näiline. Pyrrhoni kõige kuulsam õpilane Timon mesi on magus, seda ma ei tea, aga ma tean vaid, et ta tundub mulle magus. Skeptitsismi keskuseks saab Platoni akadeemia. Akadeemiline skepsis. Seotud tihedalt ratsionalismiga. Uusaja skeptitsism. 2. Epikureism Rajaja paistis silma sellega, et küsis hästi palju koguaeg noorena. Läks Ateenasse Epikurose aed. Vaba atmosfäär: naised, orjad võisid käia. Filosoofia Koosneb kolmest osast: füüsika (meenutama viljakat pinnast aias), loogika (pidi sarnanema piirde taraga mis ümbritseb aeda) , eetika (viljad, mis sellest pinnasest võrsuvad)
· Henrik Visnapuu - Amores (1917), Jumalaga, Ene! (1918) · Friedebert Tuglas - Saatus (1917) · August Gailit - Saatana karusell (1917), Klounid ja faunid (1919; mh ,,Sinises tualetis daam") Johannes Semper - Pierrot (1917) 2. Eesti luule põhisuundumusi ja autoreid 1917 - 28. Johannes Semper prantsuse-vene sümbolism, esikkogu "Pierrot" 1917. Tema intellektuaalne ja analüütiline kirjanikunatuur on suguluses nooreestlaste ratsionalismiga. Elu ja tunnete nautimine. 3. Henrik Visnapuu luule. HENRIK VISNAPUU (1890 1951) Pedro Krusten, Kaugelviibija käekõrval (1957) Harald Peep, Henrik Visnapuu (1989) 1917 Amores 1918 Jumalaga, Ene! 1920 Talihari 1920 Hõbedased kuljused 1920 Käoorvik 1925 Ränikivi 1927 Maarjamaa laulud 1927 Jehoova surm 1 1927 Parsilai 1929 Puuslikud
Keeldub, et piible iga lõik on jumalik ja tõde, selline usklikkus, mis on seotud kombetalitusega, on Jumalateotus ja ebausk, see tugineb hirmul ja mõtte piiratusel, mõttevabduse ahistamine. Lisaks räägib riigi puhul loodusõigusest. Igal inimesel peaks olema õigus filosofeerida ja öelda, mis mõeldakse. Sünnipäraselt oleme kõik vabad. Riigi ülesanne on selle vabaduse teostamine. Peeti omal ajal suureks ketserid, oli väga religioosne. Seotud müstika ja ratsionalismiga. Teos ,,Eetika" eluajal ei avalda, pärastpoole. Teos kujundatud geomeetrilise meetodiga. Igal lõigul selged joones. Teaduslikul viisil, aksioomid. EM: nagu matemaatikas, samamoodi filosoofiat vaja korrastada. Kasulikkus printsiibina on inimesi kahjustav motiiv, seestumus. Teoses alustab Jumala. Ütleb, et kui inimesel on Jumala kujutis vale, siis ei saa olla ka õiget inimesepilti. Substantsi kasutamine Jumala kohta. Ta jaoks substants mõiste, mis ei vaja teiste
(1918). Ülejäänud olid siurulaste luule- ja novellikogud, esseed, följetonid, üks romaan (A.Gailiti "Muinasmaa" 1918) kokku üle 30 eri raamatu esmatrüki oma tegevusajal. Siurulased tegid palju kaastööd ka ajalehtedele ja ajakirjadele. "Siuru" luuletajatest oli oma loominguga eelkäijatele kõige lähemal J.Semper (1892-1970). Semperi intellektuaalne ja analüütiline kirjanikunatuur on suguluses nooreestlaste ratsionalismiga. "Siuru" lüürika saavutusi iseloomustab hästi rühmituse kahe suurepärase luuletaja, M.Underi ja H.Visnapuu looming. Mõlemad paistavad silma jõuliste tundeväljendustega, mis erinevad Semperi hämaratest aimustest ja Adsoni leebest eluvaatlusest. "Siuru" tähtsus: · rühmituse tegevus andis uue hoo eesti uusromantilisele kirjandusele; · siurulased avasid uue ajajärgu eesti lüürikas nad tõid luulesse uue elutunnetuse, mida
Nii aistimine kui refleksioon kuuluvad Locke’il kogemuse alla. Fundatsionalism – uskumus on õigustatud siis, kui ta on kas baasuskumus või ta on õigustatud seeläbi, et on baasuskumusest järeldatud. Kahte liiki baasuskumusi: empiirilised - kogemuslikud uskumused või need, mis on otseselt õigustatud seeläbi, et subjektil on vastav kogemus aprioorsed – iseenesest õigustatud tõed, aksioomid Fundatsionalism on nii empirismi kui ratsionalismiga kooskõlas. Locke ja skeptitsism L järgi on kogemused tahtmatud ja eri meeled omavahel kooskõlas. See võib kinnitada, et konkreetne kogemus on usaldusväärne, aga ei näita seda kõigi kogemuste kohta korraga. Ka aju vannis võib arvata, et kogemused on tahtmatud ja kooskõlalised. Locke’ist lähtuvalt teab aju vannis seda, mida ta tegelikult ei tea. Ajule tekitatakse uskumusi, mis vastavad tõele, kuid ometi ta ei tea neid asju.
mitteteadvuses asuvad meie instinktid ja tungide maailm, meie allasurutud soovid ja ihad, freudi järgi. mitteteadvus väljastab samuti signaale, aga seed on mõistuse kontrolli alt väljas. inimesed väljendavad mitteteadvuses toimuvat, kuid teevad seda läbi tsensuuri. pole olemas tahteakti, mille kaudu me saaks mitteteadvusest teadlikult midagi teadvusesse tõsta. selle skeemi juures tuleb näha, kuidas see skeem vastandas freudi selleaegse ratsionalismiga. freud seadis descartes'i väited sellega otseslt kahtluse alla ´ descartes : kõiges, mida ütlevad meie teadmised maailma kohta, on põhjust kahelda, meie teadmine maailma kohta ei ole kindel, kahtle kõigis. mina olen, selles saab inimene kindel olla. kaheldes kõigis muus ei saa me kahelda iseenda olemasolus, me saame kindlad olla kahtlevas subjektis. cogito ergo sum. inimesel on teatav eelisseisund iseenese ja oma vaimu teadvustamises, võrreldes sellega, kuidas me
Kirikuvooluna hakkab meie maale 17. sajandi lõpul siiski jõudma. Esimeseks aktivistiks Johann Fische. Selle suuna rajaja oli Philipp Jakob Spener, võttis kasutusele ka pietismi (vagaduse) mõiste. 18. sajandil vagaduseõpetus hakkab levima tänu sellele, et vene võimud ei tunne selle voolu vastu huvi. Paljuski raskes 18. sajandi algusel olukorras on pietismile siin ka soodne pinnas. Olude paranedes sumbud, 1740. aastatest räägitakse, et pietism on asendunud teoloogilise ratsionalismiga. Speneri jaoks oli probleem selles, et olemaks hea usklik, ei piisa vaid pühapäeviti kirikus käimisest, vaid inimene peaks iga päev Piiblit lugema jne. Pietistid hakkavad korraldama piiblitunde. Põhiline on see, et kõik inimeste kõhklused saaks seletatud. Usutunnet tuleb igatepidi elavdada. 18. sajandiga jõuab lõpule ka eestikeelse täispiibli väljaandmine (1739). See protsess iseenesest oli pikk ja konarlik. Täispiibel eestlase lauale oleks võinud jõuda juba 17. sajandil
annaabi.ee 
