soodustatakse kaubavahetust. Standardiseerimise töö tulemusena avaldatakse dokument, mille sisu on oma olemuselt soovitusliku iseloomuga ning mille kasutamine vabatahtlik. Standardiseerimise vajadus: Kui erinevates maades on analoogsete tehnoloogiate puhul kasutusel erinevad standardid, võib see kaasa tuua “kaubanduse tehnilised barjäärid”. Kaupade ja teenuste väljaveole keskendunud ettevõtted on mõistnud vajadust aidata kaasa rahvusvahelise kaubandusprotsessi ratsionaliseerimisele. See oligi ISO loomise eesmärk. Standardiorganisatsioonid Rahvusvahelised standardiorganisatsioonid: ISO (Rahvusvaheline Standardiorganisatsioon) IEC (Rahvusvaheline Elektrotehnikakomitee) ITU (Rahvusvaheline Sideliit) Euroopa standardiorganisatsioonid: CEN (Euroopa Standardikeskus) CENELEC (Euroopa Elektrotehnika Standardikomitee) ETSI (Euroopa Telekommunikatsiooni Standardiinstituut) Eesti standardiorganisatsioonid: EVS (Eesti Standardikeskus)
• Kaubanduse poolel on ladude otstarve ja funktsioonid universaalsemad. • Laotoimingud kaubanduses on protsesside kaupa selged ja määratletud, kuna laod teenivad kaubanduses protsessi ost- ladustamine- müük. ladude planeerimine 3 • Kaubanduses moodustavad toimingud laos olulise osa tarneahelas või selle lõigus. • Seetõttu pöörataksegi kaubanduses laomajanduse kavandamisele, arendamisele ja toimingute ratsionaliseerimisele rohkem tähelepanu kui tööstuse poolel. ladude planeerimine 4 Uue ehitamine või vana renoveerimine Probleemid, mis võivad ilmneda vana lao uuendamisel: • hooned ei sobi ruumilahenduse poolest kaasaegseks laoks • hooned ei sobi mõõdusuhtelt (pikkus, laius, kõrgus) kaasaegseks laoks ladude planeerimine 5 • kaarhallid ei sobi laoks, kuna suur osa põrandapinda jääb kasutamata
tootmistsehhide kõrval käsitleda laoruume tinglikult kui abiruume, kus hoitakse toorainete, materjalide ja komponentide tagavara ning valmistoodangut, siis kaubanduses kujutab laopind tootlikku pinda. Kaubandussfääris moodustavad toimingud laos olulise osa toimingutest tarneahelas või selle lõigus. See ongi põhjuseks, miks pööratakse kaubanduses laomajanduse kavandamisele, arendamisele ja toimingute ratsionaliseerimisele rohkem tähelepanu kui tööstuse poolel. Ettevõte ootab oma laolt paindlikku ja efektiivset tegutsemist. Ladu peab väljastama kaubad kõikide klientide poolt tehtud tellimuste alusel kokkulepitud ajalimiidi piires. See eeldab head ja läbimõeldud tööde planeerimist. Planeerimise eesmärgiks on saavutada lao majanduslikult tulus ja efektiivne tegevus, mida võib lugeda ka konkurentsieeliseks. Planeerimise lähtepunktideks võib pidada ettevõtte poolt määratud eesmärke
tõhusamalt valmistada ja millele arvatakse leidvat nõudmist. · Kontrollimise läbiviimise kord (planeerimise lõppetapp, Tavaliselt on tegemist masstootmisega, juhtimine keskendub kontrollitakse ülesannete ja eelarvete täitmist kuu- ja tootmise ratsionaliseerimisele ja omahinna alandamisele. Suhteliselt kvartaliaruannete põhjal, kus rentaablust kontrollitakse vähe tähelepanu pööratakse toodete ja teenuste turustamisele. Ollakse toodete, turusegmentide ja müügikanalite kaupa). seisukohal, et pakkumine loob ise nõudluse.
aasta lõpuks 102 miljardit SEK'i, mis moodustas ligi 5% SKP'st. SKP: 2003. aasta juuni seisuga oli Rootsi SKP jooksevhindades 584 miljardit SEK´i, 2002. aastal 2340 miljardit SEK'i, (1999. aastal 1 972 miljardit SEK'i ning 2000. aastal 2 098 miljardit SEK'i.) 3.1 Põllumajandus Rootsi põllumajandus koosnes 1993. aastal umbes 92 000 ettevõttest, mis hõlmasid ligi 2,8 milj. Ha põllumajandusmaad. Tänu tootmise kasvanud efektiivsusele ja ratsionaliseerimisele on võrreldes 1950. aastatega haritava maa pindala tunduvalt vähenenud. Põllumajandus on arenenud nii teravilja kasvatavatest kui loomi pidavatest väiketaludest teraviljakasvatusele või loomapidamisele spetsialiseerunud majanditeks. Umbes 14% majapidamistest toodab peamiselt teravilja, 42% tegeleb peamiselt loomakasvatusega, 8% annab segatoodangut ning 36% on väiketalud. Veiseid on 50% talumajapidamistest ning umbes pool neist toodab peamiselt piima
2. Aru saada, miks käituvad inimesed nii, nagu nad seda teevad. 3. Ette näha alluvate nii soovitavat kui ebasoovitavat käitumist. 4. Kontrollida ja arendada inimeste tööalast aktiivsust. 2) Milliste tegevuste ja põhimõtete poolest on tuntud Frederick W. Taylor? Tõelise huvi tööinimeste vastu äratas sajandivahetusel USA insener Frederick W. Taylor, keda nimetatakse “teadusliku juhtimise isaks”. Insenerina pühendus ta põhiliselt tootmise ratsionaliseerimisele, et seeläbi saavutada kõrgemat tööviljakust. Inimest käsitleti siiski endiselt kui töövahendit (kui on olemas parim masin, siis peab olema ka parim viis, kuidas sellel töötada). 3) Millisena näeb juht töötajat ja enda rolli D. McGregori X- ja Y-teooria kohaselt? McGregor eristas kaht vastandlikku filosoofiat, nimetades neid X- ja Y-teooriaks. X-teooria põhjal • Inimene ei armasta töötada ja püüab seda vältida kui võimalik
Aru saada, miks käituvad inimesed nii, nagu nad seda teevad. Ette näha alluvate nii soovitavat kui ebasoovitavat käitumist. Kontrollida ja arendada inimeste tööalast aktiivsust. 19) Milliste tegevuste ja põhimõtete poolest on tuntud Frederick W. Taylor? Tõelise huvi tööinimeste vastu äratas sajandivahetusel USA insener Frederick W. Taylor, keda nimetatakse “teadusliku juhtimise isaks”. Insenerina pühendus ta põhiliselt tootmise ratsionaliseerimisele, et seeläbi saavutada kõrgemat tööviljakust. Inimest käsitleti siiski endiselt kui töövahendit (kui on olemas parim masin, siis peab olema ka parim viis, kuidas sellel töötada). Taylori peamine töö “Teadusliku juhtimise printsiibid” avaldati 1911. aastal. 20) Millisena näeb Douglas McGregor X- ja Y-teooriat pooldavat juhti? X-teooria põhjal Inimene ei armasta töötada ja püüab seda vältida kui võimalik
toode/teenus õigele tarbijale õigel ajal ja õigesse kohta. Turunduse funktsioone on vaja täita seetõttu, et müüjad ja ostjad on teineteisest eraldatud ning nende osapoolte ühendamiseks tuleb luua teatud kasulikkusi. turunduskontseptsiooni: o TOOTMISE TÄIUSTAMISE KONTSEPTSIOON: tarbijad on soodsalt meelestatud nende kaupade suhtes, mis on massiliselt levinud ja odavad. Juhtimine on keskendnud tootmise ratsionaliseerimisele ja omahinna alandamisele. Antud käsitlus ei pööra erilist tähelepanu toodete ja teenuste turustamisele. Juhtmõtteks oli, et pakkumine loob endale ise nõudmise. o TOOTE TÄIUSTAMISE KONTSEPTSIOON: tarbijad on soodsalt meelestatud ja nõus rohkem maksma nende kaupade eest, millel on teistest parem kvaliteet. Tootekontseptsiooni alusel töötav firma hoolitseb pidevalt
aastal inimtegurit käsitleva töö "Manufaktuuri filosoofia", milles ta lisaks tööstusettevõtte äriosale lisas inimesed. Ta varustas oma töölisi kuuma tee ja arstimitega, paigaldas ruumidesse ventilatsiooni ja maksis töölistele haigustasu. Teooria varajane areng 20. sajandi algus Tõelise huvi tööinimeste vastu äratas sajandivahetusel USA insener Frederick W. Taylor, keda nimetatakse "teadusliku juhtimise isaks". Insenerina pühendus ta põhiliselt tootmise ratsionaliseerimisele, et seeläbi saavutada kõrgemat tööviljakust. Inimest käsitleti siiski endiselt kui töövahendit (kui on olemas parim masin, siis peab olema ka parim viis, kuidas sellel töötada). Taylori peamine töö "Teadusliku juhtimise printsiibid" avaldati 1911. aastal. Lillian Gilbrethi 1914. aastal ilmunud "Juhtimispsühholoogia" järgis Taylori seisukohti, kuid pearõhk oli suunatud inimestele. Seejärel moodustati Rahvuslik Personali Assotsiatsioon, mis 1923. aastal muudeti Ameerika
üksteist välistavat juhtimiskäsitlust: 22 – Tootmiskontseptsioon: Tarbijad eelistavad neid kaupu, mis on nii füüsiliselt kui ka rahaliselt kättesaadavamad (loe: odavamad). Juhtimine keskendub tootmise ratsionaliseerimisele ja omahinna alandamisele. Pakkumine loob endale ise nõudluse. Põhiliseks artikliks esmatarbekaubad. – Tootekontseptsioon: Tarbijad eelistavad parema kvaliteediga kaupu. Tarbijatel on valida mitme sarnase kauba vahel. Juhtimine keskendub toote täiustamisele. – Turustuskontseptsioon: Massturg ja masstootmine.
Tootmiskontseptsioon (production concept) lähtub sellest, et tarbija eelistab odavamat toodet. Kõigest väest püütakse toota madalate kuludega ja see toodang võimalikult paljudele inimeste maha müüa. Peaeesmärk on efektiivsemalt toota ja hinda alandada. Eeldatakse, et pakkumine loob ise endale nõudluse. Tarbijad eelistavad neid kaupu, mis on nii füüsiliselt kui ka rahaliselt kättesaadavamad (odavamad). Juhtimine keskendub tootmise ratsionaliseerimisele ja omahinna alandamisele. Pakkumine loob endale ise nõudluse. Põhiliseks artikliks ilma brändita esmatarbekaubad. Tootekontseptsioon (product concept) eeldab, et tarbija eelistab kvaliteetsemat toodet. Firma tähelepanu on suunatud toote täiustamisele, kuid turundus ja konkreetse tarbija vajadused on veidi teisejärgulised – loodetakse, et tarbija mõistab iseenesest, et toode on teistest parem. Tarbija teeb valiku võrreldes samalaadsete toodete kvaliteeti ja hinda.
määravad looduse seadused. Puffendorf loodusõigus põhineb Jumalikule tahtele, aga tuleneb vaatamata sellele mõistusest. Leibnitz kogu inimlik ühiskond põhineb loodusõigusele, see on igaveste ideede süsteem, on rajatud igavese õiguse ideele. Kõik 18.sajandi suuremad kodifikatsioonid lähtusid loomuõigusest Code Civil, Baieri, Preisi, Austria. Kõik need on suunatud absolutismi piiramisele ja ratsionaliseerimisele, feodalismi ja aristokraatia ohjeldamisele ning kõikide ühendamisele. 2.12. Õigus kui rahva üldine tahe Rousseau, Kant. Jean Jacques Rousseau (1712-1778) vaatleb inimese olemust eetilise autonoomia seisukohalt. Õigusnorm omab ainult siis legitiimset siduvust, kui temale allutatud inimesed on selle loomisele vaba otsustavusega kaasa aidanud. Seadus on ühiskondliku elu keskpunktis, riikliku sundvõimu autoriteet ja legitiimsus tekib üldise tahte põhjal antud seaduste alusel
Standardiseerimise töö tulemusena avaldatakse dokument, mille sisu on oma olemuselt soovitusliku iseloomuga ning mille kasutamine vabatahtlik. Miks on vaja rahvusvahelist standardiseerimist? Kui erinevates maades on analoogsete tehnoloogiate puhul kasutusel erinevad standardid, võib see kaasa tuua "kaubanduse tehnilised barjäärid". Kaupade ja teenuste väljaveole keskendunud ettevõtted on kaua aega mõistnud vajadust aidata kaasa rahvusvahelise kaubandusprotsessi ratsionaliseerimisele. See oligi ISO loomise eesmärk. Praeguseks on rahvusvaheline standardiseerimine kasutusel ja kõrgelt arenenud kõige erinevamates valdkondades - informatsiooni tootmises ja kommunikatsioonis, pakendamises, energiatootmises, laevaehituses, panganduses ja finantsteenustes, kui mainida vaid mõningaid. Peamised rahvusvahelise standardiseerimise laiendamise põhjused ja alused on: Ülemaailmne kaubanduse liberaliseerimine. Ühelt poolt on tänapäeva turumajanduses
· igaüks usub, et tema pakkumine on teiste poolt soovitud või vähemalt vastuvõetav. 3.Turunduskonseptsioonid: · Tootmiskonseptsioon - lähtub sellest, et tarbijad eelistavad neid kaupu, mis on nii füüsiliselt kui ka rahaliselt kättesaadavamad. Firmad toodavad ja müüvad tooteid, mida nad on suutelised kõige tõhusamalt valmistama ja millele arvatakse leidvat turgu. Juhtimine keskendub tootmise ratsionaliseerimisele ja omahinna alandamisele, ei pööra tähelepanu turustamisele. Juhtmõtteks, et pakkumine toob endale ise nõudluse, kuna tootmise põhiline tähelepanu on suunatud esmatarbekaupadele (toit, riietus, eluase), tarbijatel on vähe vaba raha ja nad ostsid kättesaadavaid kaupu ning veel polnud rakendatud masstootmist laiade rahvahulkade vajaduste rahuldamiseks. Kui kaupade pakkumine on väiksem
toorainete, materjalide ja komponentide tagavara ning valmistoodangut, siis kaubanduses kujuta- vad laopind ja laoruum endast tootmisressursse, mida on vaja efektiivselt kasutada. Igasugune laoruumi ja põrandapinna ebaefektiivne kasutamine väljendub selgelt ettevõtte kasumis. Hulgi- kaubanduses moodustab laotegevus olulise osa toimingutest tarneahelas või selle osas. See on põhjus, miks pööratakse kaubanduses laomajanduse kavandamisele, arendamisele ja toimingute ratsionaliseerimisele rohkem tähelepanu kui tööstuses. Kuna logistikafirmade ladusid läbiv kaubavoog koosneb tavapäraselt suures osas valmis- toodetest või toorainetest ja materjalidest, mille hoiustamise ja käsitsemise ühikud on sarnased valmistoodangu omadega, käsitletakse ekspedeerijate, vedajate ja laoteenuse osutajate ladusid hulgikaubanduse ladudena. Logistikaettevõtete tehnoloogiline korraldus ja töökorraldus langevad suures osas kokku hulgimüügiettevõtete ja maaletoojate omadega.
kohustused, need on kõigile inimestele samased. Inimesed on loomult vabad – kellelgil ei ole õigus teist in käskida. Lodusõigus põhineb puhtal mõistusel ja moodustab enesest moraali süsteemi. Loodusõigusel põhinevad suured kodifikatsioonid 18 saj-l: Baier, Preisi, Austria, Prantsuse revolutsiooni tulemusena Code Civile . Kõiki loodusõiguslikke õpetusi tuleb vaadelda vastavalt valitsevale absolutismile – kõik on suunatud selle piiramisele ja ratsionaliseerimisele 12. ÕIGUS KUI RAHVA ÜLDISE TAHTE VÄLJEND Jean Jacques Rousseau (1712-1778) – vaatleb in olemust eetilise autonoomia seisukohalt. Õigusnorm omab ainult siis legitiimset siduvust, kui temale allutatud inimesed loomisele vaba otsustavusega on kaasa aidanud ning see vaba otsustus enenst moodustab inimliku autonoomia väljendit kui ka üldise tahte näite. Seadus on ühiskondliku elu
Igasugune laoruumi ja põrandapinna ebaefektiivne kasutamine väljendub selgelt ettevõtte kasumis. Hulgi- kaubanduses moodustab laotegevus olulise osa toimingutest tarneahelas või selle osas. See on põhjus, miks pööratakse kaubanduses laomajanduse kavandamisele, arendamisele ja toimingute ratsionaliseerimisele rohkem tähelepanu kui tööstuses. Kuna logistikairmade ladusid läbiv kaubavoog koosneb tavapäraselt suures osas valmis- toodetest või toorainetest ja materjalidest, mille hoiustamise ja käsitsemise ühikud on sarnased valmistoodangu omadega, käsitletakse ekspedeerijate, vedajate ja laoteenuse osutajate ladusid
annaabi.ee 
