Lipiidid on küllalt lihtsad hüdroobsed või osaliselt hüdroobsed orgaanilised molekulid, tavaliselt koosnevad vesinikust, hapnikust ja süsinikust. Lipiidide hulka kuuluvad rasvad, vahad, steroolid, fosfolipiidid, rasvlahustuvad vitamiinid ja paljud muud ained. Lihtlipiidi on rasvad, õlid ja vahad. Rasvad e lipiidid on suured molekulid, mis koosnevad glüsteroolist ja rasvhapetest. Erinevatel rasvadel on rasvhappejäägid erinevad, kuid glüsteroolimolekul on alati sama. Küllastunud rasvhapetes on süsinikumolekulide vahel ainult üksiksidemed. Küllatunud rasvhapped esinevad peamiselt loomsetes rasvades. TAHKED EHK RASVAD Küllastumata rasvhapetes esineb üks või mitu kaksiksidet. Esinevad taimsetes rasvades.VEDELAD EHK ÕLID Transrasvhapped on liik küllastumata rasvhappeid, mis käituvad organismis nagu küllastunud rasvhapped. Tekivad taimeõlide ja loomse rasva osalisel hüdrogeenimisel ehk kaksiksideme asendamisel vesinikuaatomiga.
Kuidas valgud jagunevad ? Vastus: 1) lihtvalgud (ehitatud ainult aminohapetest lähtudes), 2) liitvalgud (lisaks lihtvalgulisele osale esineb veel täiendav rühm) Valkude funktsioonid ? Vastus: Valgu funktsioon on otseselt seotud tema kolmedimensioonilise struktuuriga. Paljude valkude funktsiooniks on teiste molekulide sidumine. Kuidas jagunevad rasvhapped ? Vastus : Rasvhapped jaotatakse küllastumata ja küllastunud rasvhapeteks. Küllastunud rasvhapetes on süsiniku aatomite vahel ainult üksiksidemed. Küllastumata rasvhapetes on süsiniku aatomite vahel peale üksiksidemete veel 1-3 kaksiksidet Miks ei tohi veres olla palju rasvhappeid ?Vastus : Liigne hulk rasvhapped tõstab vere kolesteroolisisaldust. Kõrge kolesterool põhjustab veresoonkonna haigusi. Mis funktsionaalrühmi sisaldavad sahhariidid ? Vastus : Sahariidid ehk glütsiidid on keemilised ained, mille molekulid on biomolekulid, mis koosnevad süsiniku, vesiniku ja
7) Bioregulatoorne funktsioon süsivesikud kuuluvad hormoonide koostisesse II Lipiidid Lipiidid on hüdrofoobsed ained, mis ei lahustu vees. Lahustuvad orgaanilistes lahustites. Lipiidid on alkoholi ja rasvhapete ühendid. Lipiid = alkohol + rasvhappejääk. Lipiidid : a) lihtlipiid naturaalrasvad (+vahad taimsed/loomsed) rasvad / õlid b) lihtlipiidid glükolipiidid / fosfolipiidid | c) steroidid Naturaalrasvad on glütserool + rasvhappejääk. * Küllastunud rasvhapetes esinevad süsinikuaatomite vahel üksiksidemed. Sellised rasvad on tahked (loomsed rasvad) . * Küllustumata rasvhapetes esinevad süsinikuaatomite vahel kaksiksidemed. Sellised rasvad on vedelad (õlid). * Vahad on pikaahelalised alkoholide ja rasvhapete estrid. Vahad on tahked. Vastupidavad teiste keemiliste ainete toimele. Taimsed vahad on okastel, vahalille lehtedel, viljal. On kaitsefunktsioonis. Loomsed vahad on mesilase vaha. * Fosolipiidid sis
glükoos(koosneb glükoosijääkidest, talletatakse maksas ja lihastes), kitiin(on suhkur, mille monomeer sisaldab aminorühma(lülijalgsete välistoes, seente rakukestas). Lipiidid- on alkoholi ja rasvhapete estrid. Lipiidid jagunevad lihtlipiidideks, liitlipiidideks ja steroidideks. Lihtlipiidid jagunevad neutraalrasvadeks(rasvad ja õlid) ning vahad. Liitlipiidid jagunevad fosfolipiidideks ja glükolipiidideks. Neutraalrasvad koosnevad glütseroolist ja rasvhappejääkidest. Küllastunud rasvhapetes esinevad süsinikuaatomite vahel üksiksidemed ja sellised rasvad on tahked(loomsed rasvad) Küllastumata rasvhapetes esinevad süsiniku aatomite vahel kaksiksidemed, sellised rasvad on vedelad(taimsed õlid) Vahad on tahked, enamasti plastsed ained, mis on vastupidavad teiste keemiliste ainete toimele. Puuviljadel, okastel, taimelehtedel esinevad taimsed vahad, mis täidavad kaitseülesannet.(loomsed vahad on mesilasvahad). Fosfolipiidid sisaldavad fosforhappejääki, leidub
Kolesterooli on vaja ka selleks, et sünteesida suguhormoone ja D-vitamiini, seedida rasvu ning sünteesida sapphappeid. Halb kolesterool moodustub vere kolesteroolist, tal on halb omadus kleepuda veresoonte seintele ning takistades sellega verevoolu. Hea kolesterool seob liigse kolesterooli ning transpordib selle maksa, kus toimubümbertöötlemine või organismist väljutamine. 17.Mille poolest erinevad küllastumata- ja küllastunud rasvhapped?Mis on transrashapped? Küllastumata rasvhapetes esinevad kaksiksidemed, küllastunud rasvhapetes on süsinikmolekulide vahel üksiksidemed. Transrasvad on hüdrogeenitud küllastumata rasvhapped. Need on tervisele kahjulikud 18.Sapi tähtsus. Sappi on vaja toidurasvade paremaks seedumiseks, imendumise kindlustamiseks, soodustab kõikide rasvlahustuvate vitamiinide omastamist, soodne mürkide väljutaja, takistab mikroobide paljunemist. 19.Nimeta rasvlahustuvad vitamiinid! A, E, K, F, D 20.Milleks on vaja A-vitamiini, kust saab
derrivaadid (lõppu -aal) Alkoholid ROH (-aal) Ketoon RCO (-oon) Aldehüüd RCHO (-aal) Karb.happed RCOOH (-hape) Karb.happe soolad RCOONa2 (-aat) Estrid RCOOR (-aat) 2)Org.ainete vaheline seos: 3)Võrrandid: Rasvhapped (RCOOH) on eriliik karb.hap., mida isel järgmised tunnused: *C-aatomite arv on paarisarv (tuntumates c-arv 10-12) *C-aatomid moodustavad rasvhapetes sirgeahela *Radikaalis võivad olla üksiksidemed(küllastunud rasv.happed) või küllastumata (radikaalis 1, 2 või 3 kaksiksidet) Tähtsamad rasvhapped:
läheks raisku. Vajadusel maitsestage soolaga. Kolesterool rasvalaadne aine, mida leidub kõikides loomstes rakkudes. See on oluline rakuseinte koostisosa ning aju ja närvirakkude toiteallikas. Siiski, kui kehas on liiga palju kolesterooli, siis see ladestub veresoonte seintesse, takistades vere voolu ning tekitades mitmesuguseid südame ja veresoonkonnahaigusi. Eriti vastuvõtlikud on sellistele haigustele mehed. Kolesterooli leidub väga palju küllastunud rasvhapetes. Küpsetuspulbri kasutamine küpsetuspulber on kergitusaine, mille kasutamisel tuleks see enne jahuga läbi segada, et vältida selle ebaühtlast jagunemist. Kindlasti ei tohiks üledoseerida, kuna sellel ainel pole just eriti meeldiv maitse. Couscous ehk eelaurutatud purustatud nisutang on tüüpiline araabiamaade roog. Selle valmistamine on üpriski kiire ja lihtne. See tuleks asetada kuuma vette paisuma ning pehmenema umbes 10 minutiks
Toidurasvad, mille koostises on palju küllastunud pikaahelaga rasvhappeid, on toatemperatuuril tahked, taluvad kuumutamisel küllalt kõrgeid temperatuure ning rääsuvad aeglasemalt. Tuntumateks esindajateks on sea-, veise- ja lambarasv. Toidu kõrget küllastunud rasvhapete sisaldust peetakse südame-veresoonkonnahaiguste riskifaktoriks. Palju küllastumata rasvhappeid sisaldavad toidurasvad on toatemperatuuril vedelad. Nende esindajateks on taimeõlid. Mida rohkem on rasvhapetes kaksiksidemeid, seda kergemini toiduõlid rääsuvad. Polüküllastumata rasvhappeid on palju päevalille-, rapsi- ja maisiõlis, aga ka kalarasvas. Ülaltoodud taimeõlid sobivad hästi salatiõlideks. Üha enam suureneb mitmesuguste määrde- ja katterasvade populaarsus. Nende hulka kuuluvad erineva rasvasisaldusega piimatooted (Võidel ja Võideks) ning margariinid. Margariinide põhikomponendiks on tahkestatud taimeõlid, taimerasv ja loomne rasv.
Riboos, desoksuriboos nukleiinhape. Süsivesikud on fotosünteesi pimedusstaadiumis algvahe ja lõpp-produktoriteks. 8. Bioregulatoorne süsivesikud koos valkudega kuuluvad hormoonide koostisesse Lipiidid on hüdrofoobsed ained, mis ei lahustu vees. Lahustuvad orgaanilistes lahustites. Lipiidid on alkoholi ja rasvhapete estrid. G rasvhappejääk L Ü T S- rasvhappejääk E R O O L- rasvhappejääk Neutraalrasvad = glütserool + rasvhappejäägid Küllastunud rasvhapetes esinevad süsiniku aatomite vahel üksiksidemed. Sellised rasvad on tahked. (neid nimetatakse loomseteks organismideks) Küllastumata rasvhapetes esinevad süsinike aatomite vahel kaksiksidemed. Sellised rasvad on vedelad. (õliseemnetes) Vahad Vahad on pikaahelaliste ühe hüdroksüüsete (üks OH ühik) alkoholide ja rasvhapete estrid. Vahad on tahked, enamasti plastsed ained, mis on vastupidavad teiste keemiliste ainete toimele
sisaldus kcal/g % RASVAD 15,6 9 140 000 78 VALGUD 9,5 4 38 000 21 SÜSIVESI KUD 0,5 4 2 000 1 LIPIIDID - kontsentreerituim "kütus" rakkudele, kuna rasvhapetes on C aatomid enamsati vesinikuga maksimaalselt küllastatud Kuna lipiidid on apolaarsed (vees lahustumatud), siis varud on kompaktsed, suure tihedusega NB! ATP saagis rasvadest oluliselt suurem kui süsivesikutest! GLÜKOOS (Mr = 180): 38 moliATP / 180 g = 0,21 moliATP / g STEARHAPE (Mr = 248): 146 moliATP / 248 g = 0,51 moliATP / g TOIDULIPIIDID Vajadus 70-100 g/ööp 25 - 30 % toiduenergiast Vajadust mõjutab · iga · sugu · tegevuse iseloom
Transhapped Toidurasvade omadused ja toiteväärtus sõltuvad nende rasvhappelisest koostisest. Toidurasvad, mille koostises on palju küllastunud pikaahelaga rasvhappeid, on toatemperatuuril tahked, taluvad kuumutamisel küllalt kõrgeid temperatuure ning rääsuvad aeglasemalt. Tuntumateks esindajateks on sea-, veise- ja lambarasv. Palju küllastumata rasvhappeid sisaldavad toidurasvad on toatemperatuuril vedelad. Nende esindajateks on taimeõlid. Mida rohkem on rasvhapetes kaksiksidemeid, seda kergemini toiduõlid rääsuvad. Polüküllastumata rasvhappeid on palju päevalille-, rapsi- ja maisiõlis, aga ka kalarasvas. Üha enam suureneb mitmesuguste määrde- ja katterasvade populaarsus. Nende hulka kuuluvad erineva rasvasisaldusega piimatooted ning margariinid. Margariinide põhikomponendiks on tahkestatud taimeõlid, taimerasv ja loomne rasv. Taimeõlide tahkestamisel tekib teatud määral transhappeid, mille
lahustumatud ained. Neid suudavad lahustada ainult alkoholid ja eetrid. Lipiidid on alkoholi ja rasvhapete estrid. Lipiidid on organismide energiaallikaks (38,9 kJ/g). Mitmel talve uneks valmistuval loomal koguneb naha alla rasvakiht, mis annab talvel magades energiat. Kevadeks on rasvakiht peaaegu kadunud. Vees elavatel imetajatel kaitseb rasvakiht külma vee eest ja annab voolujoonelise kuju. Rasvkude ümbritseb ka kõhuõõne siseorganeid kahjulike välismõjude eest. Küllastunud rasvhapetes esinevad süsinike aatomite vahel üksiksidemed. Sellised rasvad on tahked (neid nimetatakse ka loomseteks rasvadeks). Küllastumata rasvhapetes esinevad süsinike aatomite vahel kaksiksidemed. Sellised rasvad on vedelad (õli seemnetes). Vahad on pika ahelaliste ühe hüdroksüülsete (1 OH rühm) alkoholide ja rasvhapete estrid. Vahad on tahked, enamasti plastsed ained, mis on vastupidavad teiste keemiliste ainete toimele
Keemilised elemendid ja anorgaanilised ühendid organismides a) sirged ahelad (nt valgud ja nukleiinhapped); b) hargnevad ahelad (nt aminopeptiinglükeen); c) tsüklilised ahelad. 2 C aatomi vahele võivad moodustuda: a) ühekordsed sidemed; b) kaksiksidemed (nt küllastumata rasvhapetes); c) kolmiksidemed (bioloogilistes süsteemides üliharva). Nende abil tagatakse biomolekulide mitmekesisus. Ümber üksiksideme on lubatud vaba pöörlemine. Selle abil saab seletada molekulide konformatsioonilisi muutusi e see seletab molekulide eriosade ruumpaigutuse muutust. C vahelised sidemed on kindla pikkusega (kõige lühem on kolmikside). C anorgaanilised ühendid Põhiliselt CO2 biooksüdatsiooni lõppprodukt. Ta on organismist kergesti eemaldatav. NB!
Lähteaine 5) lipiidide ehitust ja ülesandeid rakkudes; Ehitus: Lipiidid koosnevad alkoholist ja rasvhappejääkidest, hüdrofoobsed. Lihtlipiidid on rasvad (loomsed), õlid(taimsed) ja vahad(taimsed ja loomsed). Rasvad koosnevad glütseroolist ja rasvhapetest. 3 pikas süsinikuahelaga rasvahppemolekuli on seotud ühe glütseroolimolekuliga. Liitlipiidid ehk fosfolipiidid: fosforhappejäägid Küllastunud rasvhapped: süsinikumolekulide vahel 1 üksikside (loomsed rasvad: või) Küllastumata rasvhapetes esineb üks või kaks kaksiksidet (taimsed rasvad: oliivõli, kookosrasv) Transrasvhapped on liik küllastumata rasvhappeid, mis käituvad kui küllastunud rasvhapped: kaksikside asendatakse vesinikaatomiga(hüdrogeenimine) Ülesanded: 1. Varuaine 2. Energiaallikas 3. Ehitusmaterjal 4: Kaitse 5. Lahusti 6. Signaalmolekul 7. Lähteaine 6) valkude ehitust ja ülesandeid rakkudes; Ehitus: Nad koosnevad aminohapetest(20): keskne aatom on süsinikuaatom, millega on seotud vesinikuaatom,
3. Varuaine loomade varurasv rasvikutes, taimedel õlid seemnetes, viljades 4. Kaitsefunktsioon nahaalune rasvkude on halb soojusjuht, kaitseb organismi temperatuurimuutuste eest. Rasvkude (siseorganeid ümbritsev rasvakiht) kaitseb mehaaniliste mõjutuste eest 5. Lahusti on lahustiks rasvlahustuvatele vitamiinidele (K, A, D, E, Q) Lihtlipiidid ehk neutraalrasv = glütserool + rasvhappejäägid Küllastunud rasvhapetes esinevad süsiniku aatomite vahel üksiksidemed. Sellised rasvad on tahked (loomsed rasvad). Küllastamata rasvhapetes esinevad süsinike aatomite vahel kaksiksidemed. Sellised rasvad on vedelad (õli seemnetes). Mida rohkem on rasvhappejääkides kaksiksidemeid, seda vedelam rasv on. Vahad Vahad on pikaahelaliste ühehüdroksüülide (üks OH rühm) alkoholide ja rasvhapete estrid. Vahad on tahked, enamasti plastsed ained, mis on vastupidavad teiste keemiliste ainete toimele
- Pikaajaline energiavaru - Kõikides kudede koostises - Osalevad termoregulatsioonis - Transordivad rasvlahustuvaid vitamiine 31. Lipiidid jagunevad: 1) Lihtlipiidid 2) Liitlipiidid 3) Tsüklilised lipiidid 32. Rasvhapped jagunevad: 1) Küllastunud rasvhapped (-tahked, loomsed) 2) Küllastumata rasvhapped (-vedelad, taimsed õlid) Küllastumata rasvhapped jagunevad omakorda: *Monoküllastama rasvhapetes *Polüküllastumata rasvhapeteks 33. Selleks, et tagada vajalike rasvhapete piisav kogus organismis, tuleb süüa: Piisavalt ja õiges koguses nii taimseid kui ka loomseid lipiide 34. Lipiidid lagunevad sapi ja kõhunäärmenõre tulemusel: 1) glütserooliks 2) rasvhapeteks 35. Mida tähendab mõiste „hüdrogeenimine“? Hüdrgeenimine – võimaldab saada vedelast taimeõlist tahket rasva 36
päevas. Rasvhapete kasutamine energiaallikana on võimalik üksnes lihaste täieliku hapnikuga varustatuse korral. See tähendab, et rasvad ei tule kõrge intensiivsusega pingutustel (anaeroobne töö) energiaallikana üldse kõne alla. Aeroobsel tööl suudavad lihased rasvhappeid efektiivselt oksüdeerida üksnes koos süsivesikutega. Kui viimaste piiratud varud lõpevad, langeb märgatavalt lihaste võime rasvhapetes kätketud energiat kasutada. 6 2 MINERAALAINED JALGPALLIS Põhilisteks mineraalaineteks sportlastel ning ka jalgpalluritel on kaltsium, magneesium, kaalium ning raud. Lihaste töö põhineb kaltsiumi ja magneesiumi pumbal. Ca ja Mg annavad luudele, sidemetele ja kõõlustele tugevuse. Ca ja Mg vajadus on sportlastel suurem kui tavainimestel. 2.1 KALTSIUM Kaltsium moodustab keha massist umbes 2% ja 40% keha mineraalainete massist. Keskmise
Need sidemed on piisavalt tugevad, kuid ensümaatiliselt saab neid lõhustada ja sünteesida. C aatomite mõõtmed on väikesed ja ka aatommass on väike. C-aatomitest võivad moodustuda: a) sirged ahelad (nt valgud ja nukleiinhapped); b) hargnevad ahelad (nt aminopeptiinglükeen); c) tsüklilised ahelad. 2 C aatomi vahele võivad moodustuda: a) ühekordsed sidemed; b) kaksiksidemed (nt küllastumata rasvhapetes); c) kolmiksidemed (bioloogilistes süsteemides üliharva). Nende abil tagatakse biomolekulide mitmekesisus. Ümber üksiksideme on lubatud vaba pöörlemine. Selle abil saab seletada molekulide konformatsioonilisi muutusi e see seletab molekulide eriosade ruumpaigutuse muutust. C vahelised sidemed on kindla pikkusega (kõige lühem on kolmikside). 1
b) teiste elementide aatomitega. Need sidemed on piisavalt tugevad, kuid ensümaatiliselt saab neid lõhustada ja sünteesida. C aatomite mõõtmed on väikesed ja ka aatommass on väike. C-aatomitest võivad moodustuda: a) sirged ahelad (nt valgud ja nukleiinhapped); b) hargnevad ahelad (nt aminopeptiinglükeen); c) tsüklilised ahelad. 2 C aatomi vahele võivad moodustuda: a) ühekordsed sidemed; b) kaksiksidemed (nt küllastumata rasvhapetes); c) kolmiksidemed (bioloogilistes süsteemides üliharva). Nende abil tagatakse biomolekulide mitmekesisus. Ümber üksiksideme on lubatud vaba pöörlemine. Selle abil saab seletada molekulide konformatsioonilisi muutusi e see seletab molekulide eriosade ruumpaigutuse muutust. C vahelised sidemed on kindla pikkusega (kõige lühem on kolmikside). C anorgaanilised ühendid Põhiliselt CO2 biooksüdatsiooni lõppprodukt. Ta on organismist kergesti eemaldatav.
b) teiste elementide aatomitega. Need sidemed on piisavalt tugevad, kuid ensümaatiliselt saab neid lõhustada ja sünteesida. C aatomite mõõtmed on väikesed ja ka aatommass on väike. C-aatomitest võivad moodustuda: a) sirged ahelad (nt valgud ja nukleiinhapped); b) hargnevad ahelad (nt aminopeptiinglükeen); c) tsüklilised ahelad. 2 C aatomi vahele võivad moodustuda: a) ühekordsed sidemed; b) kaksiksidemed (nt küllastumata rasvhapetes); c) kolmiksidemed (bioloogilistes süsteemides üliharva). Nende abil tagatakse biomolekulide mitmekesisus. Ümber üksiksideme on lubatud vaba pöörlemine. Selle abil saab seletada molekulide konformatsioonilisi muutusi e see seletab molekulide eriosade ruumpaigutuse muutust. C vahelised sidemed on kindla pikkusega (kõige lühem on kolmikside). 1
Produktides on vabad rasvhapped ja glütserool. Lihtne on ka seebistumine - estersideme hüdrolüüs leelise toimel, mille tulemusena moodustuvad rasvhapete soolad (seebid) ja alkohol. Seep on rasvhapete naatrium- või kaailumsoolad. estersidemete hüdrolüüs tugevalt leelises keskkonnas, mille tulemusel moodustuvad rasvhapete soolad seebid ja glütserool. Suure tehnilise tähtsusega protsess. Hüdrogeenimine on kaksiksidemete katkemine küllastumata rasvhapetes. Toimub rõhu all ja katalüsaatori juuresolekul. Selle protsesi tulemusena võib teatud tingimustel sishappe asemel tekkida transhape. Vesiniku liitumine kaksiksidemetele kõrge rõhu ja/või katalüsaatori toimet. Kasutatakse tehisrasvade (margariinide) tootmisel. Rääsumine - reaktsioonide kogum, mille tulemusena tekivad tervistkahjustavad rasvade laguproduktid, halvenevad maitse ja lõhna. Oksüdatiivne räästumine - rasvhapete
estersideme(te) esinemine. Rasvapleki proovi uurimisel selgus, et ainult esimene lahus sisaldas lipiide. Loomulikult sai ka tõestatud see, et lipiidid lahustuvad orgaanilises lahustis. Katset oli hea filterpaberil teha, sest orgaanilised lahused on kergesti lenduvad, filterpaberile jääb vaid lipiid. Emulsioonitestis selgus, et ainult teine lahus emulgeerus ning sisaldas lipiide. Esimene lahus jäi aga täiesti selgeks. Lipiidides sisalduvad aga ka küllastumata rasvhapetes. Neid saab kindlaks teha, kui uurida nende reaktsioone halogeenidega. Katse käigus selgus, et: Palmitiin ja searasv sisaldavad rohkem küllastunud rasvhappeid, sest proovi reaktsioonil broomiga viimasele iseloomulik pruun värv veidi lahjenes searasva puhul, kuid ei kadunud. Palmitiini puhul jäi lahus punakaspruuniks, mis on broomile iseloomulik värv. Rapsiõli sisaldab rohkem küllastumata rasvhappeid, sest lahus muutus toimuva liitumisreaktsiooni tõttu momentaalselt värvituks.
Toidurasvad, mille koostises on palju küllastunud pikaahelaga rasvhappeid, on toatemperatuuril tahked, taluvad kuumutamisel küllalt kõrgeid temperatuure ning rääsuvad aeglasemalt. Tuntumateks esindajateks on sea-, veise- ja lambarasv. Toidu kõrget küllastunud rasvhapete sisaldust peetakse südame-veresoonkonnahaiguste riskifaktoriks. Palju küllastumata rasvhappeid sisaldavad toidurasvad on toatemperatuuril vedelad. Nende esindajateks on taimeõlid. Mida rohkem on rasvhapetes kaksiksidemeid, seda kergemini toiduõlid rääsuvad. Polüküllastumata rasvhappeid on palju päevalille-, rapsi- ja maisiõlis, aga ka kalarasvas. Ülaltoodud taimeõlid sobivad hästi salatiõlideks. Üha enam suureneb mitmesuguste määrde- ja katterasvade populaarsus. Nende hulka kuuluvad erineva rasvasisaldusega piimatooted (Võidel ja Võideks) ning margariinid. Margariinide põhikomponendiks on tahkestatud taimeõlid, taimerasv ja loomne rasv.
Toidurasvad, mille koostises on palju küllastunud pikaahelaga rasvhappeid, on toatemperatuuril tahked, taluvad kuumutamisel küllalt kõrgeid temperatuure ning rääsuvad aeglasemalt. Tuntumateks esindajateks on sea-, veise- ja lambarasv. Toidu kõrget küllastunud rasvhapete sisaldust peetakse südame-veresoonkonnahaiguste riskifaktoriks. Palju küllastumata rasvhappeid sisaldavad toidurasvad on toatemperatuuril vedelad. Nende esindajateks on taimeõlid. Mida rohkem on rasvhapetes kaksiksidemeid, seda kergemini toiduõlid rääsuvad. Polüküllastumata rasvhappeid on palju päevalille-, rapsi- ja maisiõlis, aga ka kalarasvas. Ülaltoodud taimeõlid sobivad hästi salatiõlideks. Üha enam suureneb mitmesuguste määrde- ja katterasvade populaarsus. Nende hulka kuuluvad erineva rasvasisaldusega piimatooted (Võidel ja Võideks) ning margariinid. Margariinide põhikomponendiks on tahkestatud taimeõlid, taimerasv ja loomne rasv
Toidurasvad, mille koostises on palju küllastunud pikaahelaga rasvhappeid, on toatemperatuuril tahked, taluvad kuumutamisel küllalt kõrgeid temperatuure ning rääsuvad aeglasemalt. Tuntumateks esindajateks on sea-, veise- ja lambarasv. Toidu kõrget küllastunud rasvhapete sisaldust peetakse südame-veresoonkonnahaiguste riskifaktoriks. Palju küllastumata rasvhappeid sisaldavad toidurasvad on toatemperatuuril vedelad. Nende esindajateks on taimeõlid. Mida rohkem on rasvhapetes kaksiksidemeid, seda kergemini toiduõlid rääsuvad. Polüküllastumata rasvhappeid on palju päevalille-, rapsi- ja maisiõlis, aga ka kalarasvas. Ülaltoodud taimeõlid sobivad hästi salatiõlideks. Üha enam suureneb mitmesuguste määrde- ja katterasvade populaarsus. Nende hulka kuuluvad erineva rasvasisaldusega piimatooted (Võidel ja Võideks) ning margariinid. Margariinide põhikomponendiks on tahkestatud taimeõlid, taimerasv ja loomne rasv
seepi (eHow Contributor, 2013). Lisades rasvhappele NaOH, siis tekib rasvhappe naatriumsool, mis ongi seep. C57H110O6 + 3NaOH → C6H8O3 + 3CH3(CH2)16COONa Rasvhappeid saadakse loomarasvast. Kõigepealt tuleb läbi viia happekatalüütiline hüdrolüüs, kus katalüsaatoriks on väävelhape, et jagada rasvhape algosadeks. Saadud rasvhapped puhastatakse destilleerimise käigus ja seejärel küllastatakse hüdrogeenimisel, suurendades selle sulamistemperatuuri. Rasvhapetes on süsinikke paarisarv ja nende ahel on hargnemata. Need on vees lahustumatud ehk nad on hüdrofoobsed. Rasvhappel on kõrge sulamistemperatuur ehk umbes 40-50 oC. (eHow Contributor, 2013) Ei ole tehtud küllalt uuringuid, mis tõestaksid, kas rasvhape seebis on inimesele kahjulik või tervislik. Küll on tõestatud, et rasvhape oma töötlemata kujul, on inimesele mürgine. (eHow Contributor, 2013) 2.7. Seebi tahendaja 2.7.1. Naatriumkloriid
Toidurasvad, mille koostises on palju küllastunud pikaahelaga rasvhappeid, on toatemperatuuril tahked, taluvad kuumutamisel küllalt kõrgeid temperatuure ning rääsuvad aeglasemalt. Tuntumateks esindajateks on sea-, veise- ja lambarasv. Toidu kõrget küllastunud rasvhapete sisaldust peetakse südame-veresoonkonnahaiguste riskifaktoriks. Palju küllastumata rasvhappeid sisaldavad toidurasvad on toatemperatuuril vedelad. Nende esindajateks on taimeõlid. Mida rohkem on rasvhapetes kaksiksidemeid, seda kergemini toiduõlid rääsuvad. Polüküllastumata rasvhappeid on palju päevalille-, rapsi- ja maisiõlis, aga ka kalarasvas. Ülaltoodud taimeõlid sobivad hästi salatiõlideks. Üha enam suureneb mitmesuguste määrde- ja katterasvade populaarsus. Nende hulka kuuluvad erineva rasvasisaldusega piimatooted (Võidel ja Võideks) ning margariinid. Margariinide põhikomponendiks on tahkestatud taimeõlid, taimerasv ja loomne rasv
Toidurasvad, mille koostises on palju küllastunud pikaahelaga rasvhappeid, on toatemperatuuril tahked, taluvad kuumutamisel küllalt kõrgeid temperatuure ning rääsuvad aeglasemalt. Tuntumateks esindajateks on sea-, veise- ja lambarasv. Toidu kõrget küllastunud rasvhapete sisaldust peetakse südame-veresoonkonnahaiguste riskifaktoriks. Palju küllastumata rasvhappeid sisaldavad toidurasvad on toatemperatuuril vedelad. Nende esindajateks on taimeõlid. Mida rohkem on rasvhapetes kaksiksidemeid, seda kergemini toiduõlid rääsuvad. Polüküllastumata rasvhappeid on palju päevalille-, rapsi- ja maisiõlis, aga ka kalarasvas. Ülaltoodud taimeõlid sobivad hästi salatiõlideks. Üha enam suureneb mitmesuguste määrde- ja katterasvade populaarsus. Nende hulka kuuluvad erineva rasvasisaldusega piimatooted (Võidel ja Võideks) ning margariinid. Margariinide põhikomponendiks on tahkestatud taimeõlid, taimerasv ja loomne rasv
solvatatsiooni ja on efektiivselt pakitav · Ehituslik funktsioon (nt. kolesterool on rakumembraani tähtis koostisosa) · Regulatoorne funktsioon (nt. steroidhormoonid reguleerivad loomades soolabilanssi, metaboolset- ja sugufunktsiooni) 3.) a. Heksadekaanhape ehk palmit(iin)hape b. 9,12-oktadekadieenhape ehk linoolhape c. 9,12,15-oktadekatrieenhape ehk alfa-linoleenhape 4.) Looduslikes rasvhapetes on domineerivaks cis-konfiguratsioonis isomeerne vorm. Olehappe cis- ja trans-isomeeride struktuurivalemid: 5.) a) Rasvad kolmealuselise alkoholi glütserooli ja kolme rasvhappe estrid b) Vahad - pika C-ahelaga alkoholide ja pika C-ahelaga karboksüülhapete estrid c) Sfingolipiidid e. sfingosiidid struktuuri aluseks on C18 aminoalkohol sfingosiin, ühiseks struktuurielemendiks on tseramiid C-2 asendi NH2-grupiga on amiidsidemetega seotud rasvhape
H vesinik osaleb vesiniksidemete tekkes. Biosüsteemides H_O ja H_N. Üksik vesinikside on nõrk, kuid neid on palju, plus nad on vajalikud valkudes ja nukleiinhapetes. Vesinikioonid määravad biosüsteemides happelist pH väärtust (maomahl, täiskasvanutel pH 1,5 2,5; lastel oluliselt vähem happeline). Mida rohkem on orgaanilises ühendis vesinikku seda kõrgem on yhendi energeetiline väärtus lõhustumisel. Grammi süsivesikute ja lipiidide energeetiline vahe tuleneb sellest, et rasvhapetes on rohkem vesinikku. 1g etanooli 7 kcal; 1g lipiide- 9kcal. C;H;O esinevad kõikides oraanilistes biomolekulides. N;P;S mitmekesistavad biomolekulide struktuure. 6 lego klotsist saab oluliselt rohkem struktuure kui 3- st. Neid elemente võb leida valkudest, nukleiinhapetest, vitamiinidest, hormoonidest kuid ka lipiididest (fosfolipiid) ja osadest süsivesikutest (kitiin). Nende elementide esinemine keemilistes rühmades tõstab ühendite reaktsioonivõimet
annaabi.ee 
