...................................... 11 2 SISSEJUHATUS Harilik rästik on üks kahekasteistkümnest liigist, kellel on veel seitse alamliiki. Rästikut eritastb teistest madudest tume siksak joon, mis asub seljal. Rästik kasvab 60-75 cm pikkuseks. Pikimad rästiklased on gütsa ja Lõuna-Aasia ning Kagu-Aasia ahelr. Pisim rästiklane on stepir. Rästiku ladinakeelne nimetus on Vipera berus. Rästik kuuub looduskaitse alla. Rästikud kardavad inimesi väga. Kui nad inimest näevad, siis nad roomavad ära nagu oma elu eest. 3 RÄSTIKU EHITUS Rästiku välisehitus Rästikut eristab teistest madudest, selle järgi, et tal on seljal tume siksak joon, ülejäänud keha on punakashall, mõned rästikud on punakad. On olnud erandeid, kui siksak joon puudub, siis on rästik nastikust erandatav selle järgi, et tal puuduva heledad laigud silmade juures
järvede ja jõgede kaldapiirkonnad, vähem ka niidud ja kuivad männikud. Rästikuid leidub igal pool Eestis, kuid erineva sagedusega - sobivates kohtades moodustavad nad suuri kogumeid ning võivad puududa suurtelt aladelt ümberringi. Nad on väga paiksed loomad, elades kogu elu ühel ja samal kohal, liikudes vaid 60...100 m raadiuses. Rästikute varjepaikadeks on mitmesuguste loomade urud, pehkinud kännud, praod. Kuigi neid võib tihti näha end päikese käes soojendamas, on rästikud päeval loiud. Nad suunduvad jahile videvikus ja on eriti aktiivsed öö esimesel poolel. Peale edukalt kulgenud püügiretke ei välju nad 2...3 päeva jooksul varjepaigast. Rästikute toidust moodustavad põhiosa hiired, raba- ja rohukonnad, ka maapinnal pesitsevate lindude äsjakoorunud pojad, sisalikud ja vaskussid. Noored rästikud söövad putukaid, nälkjaid ja vihmausse. Septembrist-oktoobrist aprillini on rästikud talveunes - nad talvituvad allpool läbikülmuvaid pinnasekihte, 0,4..
Samuti võib seljal asetsev joonis olla ühtlane sikk-saki mustriga või siis näida tumedama triibuna, mis koosneb täppidest ja punktidest. Mõned sarnanevad oma värvilt nii silenastiku kui ka tava nastikuga. See arvatavasti ongi põhjuseks, miks tihtipeale peetakse nastikulisi ka mürgiseks. Selline värvi st. välimuse poolest sarnanemine mürgiste ja tava madude vahel tekitabki inimeste seas kõmu, et meil on väga palju mürgiseid usse. Kuid see pole nii. Rästikud, hoolimata sellest, et neid on palju erineva värvilise välimusega, jäävad ikkagi siiski vaid rästikuteks. Samamoodi nagu eristatakse värvi poolest ka kasse ja lehmi... keda keegi nende välise erinevuse poolest ju segi ei aja ~ värv võib olla sama, aga suurus on erinev ja tundemärgid ka. Rästikud võivad olla 75, harva kuni 100 cm pikad, emased tavaliselt suuremad, kui isased. Soomused kehapeal on nähtavate servadega
tagasi suhu, kus asub selline organ, mis tunneb keelel asetsevate osakeste lõhna. Hingamiselundid: hingamiseks kasutab rästik kopse. Rästikul on suhteliselt suur suu, kus asuvad peale teiste hammaste ka mürgihambad, need on suured ja varustatud mürgiga, mis tuleb hammastesse mürginäärmest. Kui rästik kedagi hammustab, siis voolab mürginäärmest mürk ohvri haava peale. Välisehitus Rästik on tavaliselt 30-80 cm pikkune madu. Ta on värvuselt pruunikashall, aga mõned rästikud on ka punakat värvi. Rästiku seljal on tume siksakiline triip. Mõnikord harva võib rästik olla ka ilma mustrita, siis on teda nastikust võimalik eristada selle järgi, et tal puuduvad heledad laigud silmade juures. Rästikul on suhteliselt kolmnurkne pea, mis eristub kergesti nende kehast. Söök Rästikud söövad põhiliselt hiiri, rabakonni ja rohukonni, veel söövad nad lindude äsjakoorunud poegi, vaskusse, sisalikke ja lindude mune. Kui nälg käes, võib rästik
Joonis 1. Harilik rästik (Vipera berus) (Mastik, 2012) 4 Toitumine Rästik sööb hiiri, konni, vesilikke, sisalikke, võimalusel ka linnupoegi ja mune (vt. Joonis 2). Noored rästikud söövad väikeimetajate poegi, kulleseid, sisalikke, putukaid, vihmausse ja ämblikke. Kui noored rästikud kasvavad 30 cm pikkuseks, on nende menüü sama vanarästiku omaga. (Põder, 2007) Rästik sööb ära ka oma munajäänused ja nõrgemad pojad. (Seemnemaailm, 2015) Rästik ründab inimest ainult äärmisel juhul kas provotseerimise või pealeastumise korral. Ilma põhjuseta ei ründa rästik inimest mitte kunagi, ta üritab alati võimaluse korral põgeneda. (Põder, 2007)
hiired piki selga kulgeb tume siksakiline triip 2. rabakonnad vahel võib esineda punakaspruune ja mustjaid isendeid 3. rohukonnad lemmikelupaigad: rohused segametsad, metsaservad, raiesmikud, sood, järvede ja jõgede kaldapiirkonnad rästikuid leidub Eestis igal pool väga paiksed loomad, elavad terve elu ühes kohas nende varjepaikadeks on mitmesuguste loomade urud, pehkinud kännud, praod rästikud jahivad videvikus ja on eriti aktiivsed öö esimesel poolel kui jahiretk on olnud edukas, siis ei lahku nad varjepaigast 2-3 päeva septembrist/oktoobrist kuni aprillini on rästikud talveunes talvituvad allpool läbikülmuvaid pinnasekihte, näiteks näriliste urud, heinakuhjade või kivihunnikute alune pinnas peale talveunest ärkamist hoiavad isased rästikud soojadesse kohtadesse pulmamängud toimuvad 2-3 nädalat peale kevadist ärkamist
Tema toiduks on väikesed konnad, konnakullesed, linnupojad jne. Paaritumine leiab aset aprilli lõpus või mais. Juulis või augustis emane muneb. Ühte kohta võib muneda mitu nastikut. Nastiku eluiga võib ulatuda 16 aastani. Vaenlasteks on toonekured, madukotkad, rebased. Kuulub looduskaitse alla. Rästik: Rästiku ladinakeelne nimetus on Vipera berus. Tema keha pikkus on kuni 70 cm. Ta on levinud kogu Euraasias ja samuti ka Eestis. Eestis on rästikud ebaühtlaselt jaotunud. Mõndades kohtades võib neid olla väga palju, mõndades väga vähe. Eelistatud on segametsad, raiesmikud, metsaservad, sood. Nad on eriti aktiivsed videvikus, kuid ka päeval väljuvad nad oma elupaigast. Toiduks on hiired, rabakonnad, ussid jne. Ta magab talveund. Rästikud paarituvad kuni kuu aega pärast talveunest ärkamist. Rästik ei mune, vaid sünnitab. Ta sünnitab 8-12 poega. Rästiku eluiga ulatub 15 aastani. Tema vaenlasteks on rebased, mägrad, tuhkrud ja
kuivad männikud. Rästikuid leidub igal pool Eestis, kuid erineva sagedusega - sobivates kohtades moodustavad nad suuri kogumeid ning võivad puududa suurtelt aladelt ümberringi. Nad on väga paiksed loomad, elades kogu elu ühel ja samal kohal, liikudes vaid 60…100 m raadiuses. Rästikute varjepaikadeks on mitmesuguste loomade urud, pehkinud kännud, praod. Kuigi neid võib tihti näha end päikese käes soojendamas, on rästikud päeval loiud. Nad suunduvad jahile videvikus ja on eriti aktiivsed öö esimesel poolel. Peale edukalt kulgenud püügiretke ei välju nad 2…3 päeva jooksul varjepaigast. Rästikute toidust moodustavad põhiosa hiired, raba- ja rohukonnad, ka maapinnal pesitsevate lindude äsjakoorunud pojad, sisalikud ja vaskussid. Noored rästikud söövad putukaid, nälkjaid ja vihmausse. Septembrist-oktoobrist aprillini on rästikud talveunes - nad talvituvad
rästikud territooriumil väga ebaühtlaselt, moodustades sobivates kohtades suuri kolooniaid maokoldeid, kuid puududes täielikult suurtel aladel. Levila põhjaosas määravad maokollete paiknemise sobivad talvitumistingimused. Maokolletes võib rästikute asustustihedus ulatuda 90 maoni hektaril, kuid sagedamini pole üle 3-8 mao 100 hektari kohta. Rästikud on tavaliselt paiksed ja elavad kogu elu ühel ja samal kohal, paigutuses ümber maksimaalselt 60-100m raadiuses. Rästikud talvituvad allpool läbikülmuvat pinnasekihti, 40cm kuni 2m sügavusel. Temperatuur ei tohi talvituskohtades langeda alla 2-4 kraadi. Rästikute kehatemperatuur kõigub looduses 9-31 kraadini. Optimaalne temperatuur on isastel ligi 25 kraadi, tiinetel emastel 28 kraadi. 37 kraadist kõrgemal saabub rästikutel soojakangestus ja nad hukkuvad. Seega mõjutab rästikute populatsiooni suhteliselt palju temperatuur. Rästik kuulub Eestis looduskaitse alla. Arvukust vähendab inimtegevusest
sajandi Eestis. Seda võib järeldada, kuna inimesed olid hakanud metsast küladesse kolima, mis aga teatavasti toimus ristisõdade ajal. Metsas elati vanade tavade järgi. Osati ussisõnu ja taltsutati nende abil metsloomi. Näiteks võib tuua selle, et põder kutsuti ussisõnadega enda juurde ja siis tapeti söögiks. Ussisõnade abil peeti näiteks ka hunte piimaloomadena. Minategelaseks on Leemet, kes on külas sündinud ja viimane ussikeelt valdav mees maailmas. Teoses joonistub pilt, et rästikud on kõige targemad ja õpetanud välja teised loomad, kaasa arvatud inimesed. Metsainimsed olid madudega suured sõbrad. Inimesed said ussisõnade oskamisest palju kasu ja esialgu polnud kellelgi plaani kolida rästikute mõjusfäärist ära. Ilmselt kellegi tihedast läbikäimisest ussidega said inimesed endale geneetilise pärandusena mürgihambad. Kristlastest sakslaste saabumisega toimus aga suur muutus, mida võib nimetada massipsühhoosiks
vabanevad koheselt. Noored sisalikud on algul kuldpruunid või hõbehallid, kõht ja küljed on mustad. Seljal on neil must triip, mis kaob isastel suguküpseks saamisega. Nad on sündides 7-10 cm pikad. Suguküpseks saavad vaskussid 3 aastaselt. Toidulaud. Tänu oma aeglusele püüab aeglaseid loomi, nagu teod, vihmaussid, putukad, nälkjad ja ämblikud. Vaenlased. Vaskussi vaenlasteks on väikekiskjad nagu rebane või nugis, samuti röövlinnud, kured ning ka rästikud. Inimasulate läheduses on suurimaks vaenlaseks kodukassid. Vaskuss on sisalik, keda on ekslikult peetud maoks, kuna tal puuduvad jäsemed. Teadlased on aga tõestanud, et vaskussil on selgroos algselt välja arenenud jäsemed. Peaga puurides võib ta omale metsakõdusse ka ise uru uuristada.Tasasel maapinnal liikudes on vaskussi liigutused kohmakad ja aeglased,Kuna vaskuss on aeglaselt liikuv loom, on tal ka palju vaenlasi - rästikud, madukotkad, toonekured, rebased, nugised, kährikud jne
(Triturus vulgaris ) · Kuni 11 cm. saba 5,5 cm. Kehakaal 3,5 g. · Saba moodustab poole kehapikkusest. · Pruunikas-kollakas täpiline. · Levinud Lõuna-Euroopast Lääne-Siberini. · Elab leht-ja segametsades. · Tundlik kõrgete temperatuuride juures. · Vees toitub vastsetest , vähilaadsetest jne . Maismaal toitub vihmaussidest jne. · Sigimine algab,kui veetemp. on 10 C ringis. · Vastne koorub kuni 20 päeva juures, moondega areng. · Vaenlaseks rästikud , nastikud jne. Harivesilik (Triturus cristatus) · Kuni 18 cm. · Oranz kõht mustade laikudega. · Teraline nahk. · Levinud kogu Euroopas. · Elupaigaks veekogud ja metsad. · Vees toitub mardikatest , maismaal toitub harva. · Sigimine-kuni 10 päeva peale vetteminekut. · Vaenlased- nastikud , toonekured jpt. · Taluvad saastatusi.
Kas rästikuid ja nastikuid leidus metsas? Võtsin uurimisobjektiks ussid. Soovisin teada, kas metsades leidub septebrikuu lõpuks rästikuid ja nastikuid, kelle pärast peavad seenelised valvel olema. Uurisin inetrnetist rästiku elupaiga kohta. Rästik eelistab rohuseid, paraja niiskusega mitmekesise kooslusega elupaiku, kus on võimalus end soojendada ja jahti pidada. Harvemini kohtab teda ka veekogude kallastel. Talvituma suunduvad rästikud septembri teisel poolel või oktoobri alguses, elab muttide urgus, puude-põõsaste juurte sees olevates käigudes, heina- või kivikuhja all, turbasoodes, mis ei valgu vett täis, ja kaljupragudes Nastikud Nastik elab peamiselt niisketel aladel: jõgede, järvede ja tiikide kallastel, niisketes metsades ja lamminiitudel. Oktoobrist märtsi- aprillini talvituvad nastikud talveunes näriliste urgudes või kändude all, kompostihunnikutes, külmumata pinnases või lehekuhjades.
Harilik rästik (Vipera berus) Täiskasvanud rästik on 60-85cm pikk. Värvuse poolest on nad kas mustad, hallid või pruunikad. Neid tunneb ära seljal lookleva musta sakilise vöödi järgi, kuid piirkonniti leidub ka triibuga isendeid. Nad toituvad peamiselt hiirtest, kuid mõnikord ka muttidest, sisalikest, konnadest ja putukatest. Rästikuid võib kohata kuivavõitu männi- ja segametsades, niitudel, põldudel, soodes, vahel ka elamute ja asulate läheduses. Rästikud proovivad samuti põgeneda, küll aga ei märka möödujad tihti maaslamavat madu tema kaitsevärvuse pärast ning madu märkab inimest liiga hilja, et põgeneda, ning seepärast salvabki. Ta kuulub looduskaitse alla, elueks on umbes 15 aastat. Kui rästiku suu on kinni, paiknevad mürgihambad horisontaalselt. Kui madu aga suu lahti teeb ja hammustama hakkab, lükkavad vastavad lihased hambad vertikaalselt ette. Maomürk
http://www.arkive.org/grass-snake/natrix-natrix/video-06a.html Video – nastiku kestumine http://www.arkive.org/grass-snake/natrix-natrix/video-03.html Video –nastik muneb http://www.arkive.org/grass-snake/natrix-natrix/video-09a.html Rästik: Väiksem (täiskasvanud looma kehapikkus umbes 70-80 cm) mürkmadu. Rästiku mürk on siiski küllatki leebe toimega (lagundab punaseid vereliblesid). Peale hammustamist kulub mürgihulga taastumiseks umbes 2 nädalat. Rästikud asustavad erinevaid elupaiku, sh ka ökotone (koosluste piirialasid) näiteks heinamaa ja metsa piirialad, raiesmikud, võsastuvad alad. Rästik on Eestis kohati väga tavaline. Rästikud on elussünnitajad. Ka noored rästikud on mürgised. Video – rästik sünnitab http://www.arkive.org/adder/vipera-berus/video-09c.html Video – rästikute paaritumine http://www.arkive.org/adder/vipera-berus/video-09b.html Video – rästiku toitumine http://www.arkive.org/adder/vipera-berus/video-08
o Pohl, sinikas, mustikas, hanevits, kukemari, jõhvikas, küüvits, porss, tupp- villpea, raba-jänesvill, rabamurakas Puurinne Tänu madalale mullaviljakusele rabas kasvab seal vähe puu- ja põõsaliike o Harilik mänd (kõige levinum), sookaske o Haruldasemad puud on kuusk, haab, pihlakas ja kadakas Loomad Puudega kaetud rabaosad on loomarohked Imetajad o Põder, valgejänes, hunt, rebane, mäger, karu, metssiga, metskits Roomajad o Arusisalik, rästikud või vaskuss Kahepaikseid o Rohukonn, rabakonn, veekonn, juttselg-kärnkonna, ämblikud Kalad o Ahven, haug Linnud o Rabakana, põldrüüt, väikekoovitaja, hallõgija, rabapistrik, haruldane punakurk-kaur Veekogud Rabasid iseloomustavad rabaveekogud on rabajärved, jõed, ojad, laukad, älved, rabasaarte ja -servaalade ääres vooluribad Rabamaastikule eriomased veekogud on laukad ja älved o Älved on rohkemate taimedega o Laukad meenutavad väikesi järvekesi
ROOMAJAD madu sisalik krokodill kilpkonn LISA PILT Välimus (kirjelda eraldi igat rühma): Sisalikud Maod Krokodillid Kilpkonnad Tunnused Jäsemed, Kuiv nahk, Teravad hambad Selgroog külge jäsemete küljes vahetab nahka kinnitatud kilp on küünised iga aasta Nahk kuiv Kaetud Kuiv Kuiv soomustega Jäsemed Neli Puuduvad Asutavad küljel Neli jäsemed silmad Suu ja hambad Teravad, ...
Eesti roomajad MHG 2011 Roomajad Roomajad ehk reptiilid (Reptilia) on peamiselt maismaa-eluviisiga keelikloomade klass. Neile on iseloomulikud sarvkihuga nahk ja koorega munad. Roomajatel on hästi arenenud nägemine ja haistmine. Eestis elab üksned 5 liiki roomajaid Vaskuss Vaskuss ei ole madu vaid hoopis jalutu sisalik, kelle kehapikkus on kuni 60 cm. Rohus ja kivide vahel liigub vaskuss küllalt kiirelt Talvel on vaskuss talveunes. Vaskuss on looduskaitse all Rästik Rästik on suhteliselt väike, kuni 75 cm pikkune pruunikas-hallikat värvi madu. Rästikute toidust moodustavad põhiosa hiired. Rästikud on Oktoobrist Aprillini talveunes. Rästik hammustab inimest vaid siis kui talle peale astutakse või kätte võetakse. Rästik on looduskaitse all. Nastik Nastik on tumehalli, pruuni või isegi musta värvi selja ning valge kõhualusega madu, kelle pikkus võib ulatuda 150 cm-ni. Nastikut kohtab enamasti saartel ...
Sellepärast toitub vaskuss loomadest, kes eriti kiirelt ei liigu - vihmaussidest, maismaatigudest, putukavastsetest, hulkjalgsetest jne. Vaskuss läheneb saagile rahulikult, kombib seda alguses keelega, ning haarab sellest kiirustamata kinni. Ka toidu neelamine on aeglane - libedaid ja väänlevaid ussikesi aitavad suus hoida teravad ja tahapoole kõverdunud hambad. Et vaskuss on loid ja kaitsetu loom, siis on tal ka ohtralt vaenlasi - rästikud, madukotkad, toonekured, rebased, nugised, kährikud jne. Nende käest aitab pääseda sisalikele iseloomulik kaitsereaktsioon - saba äraheitmine. Vaskussi saba on pikk (kuni poole kehapikkusest moodustab saba) ja kergesti murduv. Talvel on vaskussid talveunes, asustades näriliste urgusid või kõdunenud kände. Talvitumine algab septembri lõpus või oktoobri alguses ning ühte kohta võib koonduda 20...30 looma. Vaskussid paarituvad maikuus ning 5...26 poega sünnivad ilma 2,5...3
pikk. Areng on moondeline, moone toimub järk-järgult, kui vastne on 29...38 mm pikkune. Vastsejärk kestab 60...70 päeva ning noored vesilikud väljuvad maismaale 32...36 mm pikkustena. Tähnikvesilikud saavad suguküpseks 2. - 3. eluaastal ning nende kasv aeglustub pidevalt, lõppedes 6...7 aasta vanuselt. · Koht ökosüsteemis Veekogus viibides hävitavad tähnikvesilikud suurtes kogustes sääsevastseid. Vaenlasteks on looduses nastikud ja rästikud, lindudest toonekured ja viud, kuid varjulise eluviisi tõttu on ta raskesti tabatav. Harilik kärnkonn Bufo bufo L. Harilik kärnkonn Bufo bufo L. · Kehamõõtmed Kehapikkus isastel 6...7 cm, emastel 10...11 cm. Eriti hiiglaslikke isendeid on leitud Saaremaalt, kus emasloomade pikkus võib ulatuda 14 (kohati ...17) cm-ni. · Levik Eestis ja maailmas On levinud Loode-Aafrikas, Euroopas, Siberis, Kaug-Idas, ka Koreas, Jaapanis ja Hiinas
1.Mis aastal loodi Lahemaa rahvuspark? 1971 2.Kui suur on Lahemaa rahvuspark? Rahvuspargi pindala on 72 500 ha, sellest maismaad 47 410 ha ja merd 25 090 ha. 3.Millised haruldased loomad elavad Soomaa rahvuspargis? Lendorav, rabapüü, suur- ja väike konnakotkas, ilves, kasetriibik. 4. A) Millised haruldased taimed kasvavad Soomaa rahvuspargis ? Ööviiulid, niidu kuremõõgad. B) Kas punase raamatu liikidel on seaduslik kaitse? Punane raamat ei sisalda looduskaitse seadusi ega määrusi 5. Kas punase raamatu liikidel on seaduslik kaitse? Punane raamat ei sisalda looduskaitse seadusi ega määrusi. 6.Millised on punase raamatu kategooriad? / kirjelda neid. Looduseuurijad peavad pidevalt jälgima ohustatud ja haruldaste liikide olukorda ja kandma uued andmed punasesse raamatusse. See võimaldab looduskaitse administratiivasutustel rakendada meetmeid ohtu sattunud liikide päästmiseks hävimisest. 7.Milliseid ülesandeid tä...
Pesitsemine: pesapaigad asuvad enamasti täisküpses rannamännikus, segametsas või rabasaarel. Pesa tavaliselt männi või haava ladvaosas, kohendama hakkavad pesa juba kesktalvel; Tavaliselt munevad 1-3 muna, märtsi teisel poolel. MADUKOTKAS Tiibade siruulatus 170-185 cm, kaal 1,8-2,3 kg; Linnu allpool on hele, enamasti tumeda tähnitusega(muster võib olla väga varieeruv), pea ja rind tumedamad, ülapool hallikaspruun; Toitumine: põhi toiduks on roomajad, enamasti rästikud ja arusisalikud; Saaki jahib avamaastikul lagerabade, niitude, liivikute, põlendike, raiesmike ja luhtade kohal lennates või hea vaateväljaga puudel varitsedes; Pesitsemine: suhteliselt väike pesa männi ladvaosas; Pessa munetakse ainult 1 muna mai keskel, haudumine poolteist kuud; Pesitseb Eestis peamiselt Lääne- ja Põhja-Eestis; Võib kohata eeskätt suuremate rabade ja käänuliste jõgede ümruses. KONNAKOTKAD Suur- ja väike-konnakotkas on välimuselt sarnased;
Raamat “Mees, kes teadis ussisõnu” on ühe mehe (Leemeti) jutustus sellest, kuidas ta üles kasvas. Tema katsumustest, arenemisest ja viimaseks jäämisest. Jutustus toimub ajal, kui viimased inimesed veel elasid metsas ja enamus neist kolisid linnadesse/küladesse moodsat euroopalikku elu elama. Metsas elav rahvas oskas veel ussisõnu, mida neile õpetasid kunagi rästikud, kuna inimesed ja maod olid nagu vennad. Ussisõnu hakatakse unustama aja möödudes. Leemet õpib oma onu Vootele käest veel õigeid ussisõnu. Ussisõnade abil sai kergelt loomi tappa, kuna loomad allusid ussisõnadele. Metsas elas vähe rahvast ning see rahvas vananes, nii Leemet jääbki üksikuks. Tal õnnestub kaks korda abielluda, üks abikaasa Hiie tapetakse hundi poolt ja teine abikaasa Magdaleena tapavad raudmehed. Metsas on Leemetil kolm sõpra: Põrtel, Hiie ja Ints
lisaks pea suurusele sarnaneb ka silmade poolest kakkudele, nimelt silmad on madukotkal kollakas-oranzid. Tiivad on laiad ja küllaltki paindlikud ja saba kitsa tugeva tagaservaga ja küllaltki kokkusurutud. Värvuselt on madukotkas heledates toonides, pealt hallikaspruun ja alt on peaaegu valge ja tumeda tähnilise mustriga. Pea ja puguala on reeglina tumedamad. [ 1; 2009, 11, 17. ] · Toitumine Madukotka põhitoiduks on roomajad Eestis enamasti rästikud ja arusisalikud. Saaki jahib ta avamaastiku lagerabade, niitude, liivikute, põlendike, raiesmike ja luhtade kohal lennates või hea vaateväljaga puudel varitsedes. Päevane toituvajadus on 1-2 madu, pesapoeg vajab päevas 120-150 grammi toitu. [ 2; 2009, 11, 17. ] [ 3; 2009, 11, 17. ] · Pesitsemine Erinevalt teistest meie kotkastest ei pesitse madukotkas tavaliselt mitu aastat ühes pesas. Iga aastal ehitatakse uus, suhteliselt väike pesa männi ladvaossa,
vähem ka niidud ja kuivad männikud. Rästikuid leidub igal pool Eestis, kuid erineva sagedusega - sobivates kohtades moodustavad nad suuri kogumeid ning võivad puududa suurtelt aladelt ümberringi. Nad on väga paiksed loomad, elades kogu elu ühel ja samal kohal, liikudes vaid 60...100 m raadiuses. Rästikute varjepaikadeks on mitmesuguste loomade urud, pehkinud kännud, praod. Kuigi neid võib tihti näha end päikese käes soojendamas, on rästikud päeval loiud. Nad suunduvad jahile videvikus ja on eriti aktiivsed öö esimesel poolel. Peale edukalt kulgenud püügiretke ei välju nad 2...3 päeva jooksul varjepaigast. [6] Areng- Rästik ei mune, vaid sünnitab elusaid poegi. Ta toob ilmale 8...12 järglast. Eluiga ulatub 14...15 aastani. [14] Levik Eestis Eestis on rästik tavaline liik, kuid paiguti siiski haruldane või puudub hoopis. 1845. Aastal märgiti rästikute esinemist Saaremaal, 1869.aastal lisati Haapsalu, Tartu ning
Raamat räägib ühest noormehest Leemetist, kuidas ta elas metsas. Tema raskustest, katsumustest ehk , kuidas elus toime tulla. Raamatu tegevust toimub ajast, kui inimesed elasid veel metsas, kuid enamus neist tahtis minna juba kangesti linna või külasse elama, et tunduda targem inimene ja elada euroopa luksuslikku elu. Metsas olevaid inimesi on väheks jäänud, kõik vananevad. Metsas elavatel inimestel oli , aga üks suur eelis, nimelt nad oskasid ussisõnu, mida neile õpetasid kunagi rästikud. Ussisõnade tulevik oli ohus, kuid Leemet õppis neid siiski oma onu Vootele käest. Ussisõnade abil oli sul kogu võim, sa said loomi tappa ja panna neid tegema mida sina tahad. Leemetil oli vähe sõpru, nimelt kolm: Pärtel, Hiie ja Ints. Pärtel kolib külasse ja nende suhted kaovad, Ints on rästik, kes on Leemetile väga truu sõber. Leemet abiellub kaks korda, kuid mõlemad abikaasad tapeti. Põhja-Konn oli päästnud palju metsaelanikke raudmeeste käest ja toonud külale rahu, kuid
SISUKORD SISUKORD................................................................................................................................1 Tsitaadid.....................................................................................................................................1 Kokkuvõte teosest......................................................................................................................2 Probleemid teoses......................................................................................................................4 Peategelaste kirjeldus.................................................................................................................5 Kuidas muutub peategelane?.................................................................................................5 Autori sõnum..............................................................................................................
1) Loomariigi üldiseloomustus: *suur mitmekesisus *kõige liigirikkam *päristuumsed *hulkraksed *heterotroofid *keerulise ehitusega *aktiivne liikumine *mittesuguline paljunemine harv *sümmeetriline keha *kasv piiratud *suurused erinevad 2) *rakumembraan, tsütoplasma, lüsosoomid, Golgi kompleks, raku tuum, ribosoomid, tsütoplasma võrgustik, vakuool, mitokonder. Loomarakk on loomariiki kuuluva organismi rakk. Ühised omadused, mis eristavad neid teistest rakkudest. (taimerakk + seenerakk) Loomarakk ei sisalda plastiide (kloroplast, kromoplast, leukoplast), rakukesta ja tsentraalvakuooli (vakuoolid pole üldiselt üldse omased loomarakule). 3) Kude: sama ülesande ja sama ehitusega rakkude kogum. Epiteelkude: rakud tihedalt, puudub raku vaheaine, mitmekihilised. *naha epiderm *limaskestad *näärmed, ! katab !kaitseb !näärmevedelik Sidekude: rakud hõredalt, eri kujuga, palju rakuvaheainet. *luud, kõhred *veri, lümf *rasv *...
Külavanem Johannes Pärtel-Peetrus(Leemeti lapsepõlve sõber) Teised külaelanikud(mungad,raudmehed) Raamatust: Raamat''Mees,kes teadis ussisõnu'' on ühe mehe(Leemeti) jutustus sellest, kuidas ta üles kasvas. Tema katsumustest arenemisest ja viimaseks jäämisest. Jutustus toimub ajal kui viimased inimesed veel elasid metsas ja paljud neist kolisid linnadesse/küladesse. Metsas elav rahvas oskas veel ussisõnu, mida eestlastele õpetasid kunagi rästikud, kuna inimesed ja maod oli nagu vennad. Ussisõnu hakatakse unustama ajamöödudes, ainult Leemet õpib oma onu Vootele käest veel õigeid ussisõnu. Ussisõnade abil sai kergesti loomi tappa kuna loomad allusid ussisõnadele. Metsas elas vähe rahvast ja seegi koguaeg vananes, nii Leemet jääbki üksikuks, kuigi õnnestub tal kaks korda abielluda, siis Hiie tapetakse hundi poolt ja Magdaleena tapavad raudmehed. Mõlemasse tüdrukusse oli Leemet väga armunud. Hiiet teadis ta
Teoses on autor kasutanud metsa ja küla kui kujundeid, millest esimene viitab vanemale ja teine uuemale kultuurile. Esineb hulgaliselt Kivirähki huumorit, mida on väjendatud iroonia kaudu: karud himustavad naisi ja vastupidi, Ints osutub emaseks rästikuks, inimahvid Pirre ja Rääk kasvatavad täisid, Leemet lõikab külavanem Johannesel tagumiku küljest ära, hullumeelne vanaisa lendab inimluudest tiibadega. Romaanis rõhutatakse inimeste tihedat seotust loomadega, olulisimad tunduvad rästikud, kes on inimestele ussikeele selgeks õpetanud ning keda peetakse inimeste võrdseteks kaaslatseks. Samuti on oluline roll karudel, kes ainsana peale rästikute mõistavad inimestele ka ussikeeles vastata. Eriti on karusid samastatud meestega, kuna metsanaistes tekitavad karud kirge ning meeste äraolekul lubatakse karusid sängigi. Erilist sümpaatiat karu vastu tunneb Salme, kes Mõmmiga ka abiellub. Ometi kaob karude kirg tüdrukute vastu sama kiiresti kui tekib ning
Andrus Kivirähk "Mees, kes teadis ussisõnu" Raamat on Leemeti jutustus sellest, kuidas ta suureks kasvas. Jutustus toimubki ajal, kus viimased inimesed elasid metsas, mil enamik hakkasid linnadesse ja küladesse kolima. Metsas elavad inimesed oskasid ussisõnu, mida eestlastele õpetasid kunagi rästikud. Ussisõnu hakatakse aegamisi unustama, ainult Leemet õpib neid veel enda onult Voolelt. Metsas elas vähe rahvast ja needki jäid vanaks. Leemet jääb suhteliselt üksikuks. Tal õnnestub küll kaks korda abielluda, kuid abielud lõppevad õnnetult. Nimelt Hiie tapetakse huntide poolt ning Magdaleena raudmeeste poolt. Mõlemat tüdrukut armastas Leemet väga. Metsas oli Leemetil kolm sõpra, kelleks olid Pärtel, Hiie ja Ints. Pärtel kolib külasse ja nende sõprus hääbub
· 2006: Nukits parim lastekirjanik (teos "Limpa ja mereröövlid") 4 Raamatust Raamat ,,Mees, kes teadis ussisõnu" on ühe mehe ( Leemet ) jutustus sellest, kuidas ta üles kasvas. Tema katsumustest, arenemisest ja viimaseks jäämisest. Jutustus toimub ajal kui viimased inimesed veel metsas elasid ja ussisõnu oskasid. Ussisõnu õpetasid eestlastele kunagi rästikud, sest inimesed ja maod olid vennad. Probleem seisneb selles, et inimesed ei pea enam vanaaja kommetest ja uskumustest lugu. Inimesed kolivad metsast ära külasse vilja kasvatama, leiba sööma ja kristust kummardama. Samuti on raamatu üheks läbivaks mõtteks viimaseks jäämine. Leemet näeb viimasena suur kala ja Põhja Konna, oskab viimasena ussisõnu, abiellub viimasena metsas, talvitub viimasena madudega, elab viimasena metsas jne. Seda viimaseks jäämist võib pidada
sabadega karvaseid inimahve ning teisigi vahvaid tegelasi, kes kõik raamatus figureerivad. Pealkiri ei peta romaani peategelane on tõepoolest mees, kes teadis ussisõnu. Leemet toob lugeja ette kurva loo oma perekonnast, väljasurevast metsarahvast, viimastest inimestest, kes mõistavad vanarahva iidset tarkust ussikeelt, mis lahutamatult metsaelu juurde käib. Ärgu keegi arvaku, et selle keele ainus kasutusvaldkond on ussidega vestlemine, kuigi ka see on oluline, sest ussid eriti rästikud on ju ühed targad olendid ja nendega juba maksab vestelda. Ei, see keel annab võimaluse valitseda kõigi metsloomade üle, nõnda et jahti pidada pole vajagi ja igapäevane toidus ehk põdrad ja kitsed tulevad ise inimese juurde ja lasevad alandlikult kõri läbi lõigata. Ussikeele õppimise juures on aga selline väike konks, et seda peab alustama väga varases nooruses ning pudrust ja leivast rikutud keelega seda enam selgeks ei saa
Toidukeemia Valgud Me sööme iga päev mitmeid toiduaineid- piima, leiba, saia, liha vorsti, juustu, köögivilja, muna. Toiduainete koostisosaks on omakorda toitained: valgud, toidurasvad, süsivesikud, vitamiinid, mikroelemendid, mineraalained. Toitained imenduvad kehas: valgud, rasvad, sahhariidid, mineraalained, vitamiinid ja vesi. Iga toitainet vajab elusolend mingiks otstarbeks. Valkudest moodustuvad keharakud, koed ja nõred. Lapse valgutarve on suurem kui täiskasvanu oma, tarve suureneb raske töö ja mõne haiguse puhul. Loomsed valgud on väärtuslikumad kui taimsed. Taimedes esineb lüsiini minimaalselt, loomavalkudes aga suhteliselt rikkalikult. Eri toiduained annavad aminohappeid erinevas hulgas. Toitainete vajadus ja nende ülesanded organismis Organismi valguvajaduse katmine on olulise tähtsusega, sest valkudest ehitatakse üles koed, valgulised antikehad kaitsevad organismi, valgud osalevad ka ...
10B klass Tabasalu Ühisgümnaasium Sisukord 1 1. Tiitelleht 2. Sisukord 3. Kokkuvõte 4. Mõtteterad teosest 5. Info autorist ja tema loomingutest 6. Minu enda arvamus 7. Midagi huvitavat veel Kokkuvõte 2 Metsas elav rahvas oskas veel ussisõnu, mida neile õpetasid kunagi rästikud, kuna inimesed ja maod olid nagu vennad. Ussisõnu hakatakse unustama aja möödudes. Leemet õpib oma onu Vootele käest veel õigeid ussisõnu. Ussisõnade abil sai kergelt loomi tappa, kuna loomad allusid ussisõnadele. Metsas elas vähe rahvast ning see rahvas vananes , nii Leemet jääbki üksikuks. Tal õnnestub kaks korda abielluda, üks abikaasa Hiie tapetakse hundi poolt ja teine abikaasa Magdaleena tapavad raudmehed. Metsas on Leemetil kolm sõpra: Põrtel, Hiie ja Ints
kuid see ei õnnestunud, sest isegi kahe käega oli tal seda raske teha olnud, nüüd aga 1 käe ja peaga oli see võimatu, ta kukkus redeli astmelt ja kaotas teadvuse, kui taas ärkas, otsis liha ja sõi, põrkas kokku ka Vootele laibaga, mis oli nüüd ebameeldivalt haisema hakanud, enam ta ei kartnud laipa, vaid tundis vastikust - poiss oli väga nõrgaks jäänud ja sonis, sisistas unesegaselt ussisõnu, mis lõpuks ta päästsid ja läbi maapinna tungisid, seda kuulsid rästikud, eesotsas Intsu isaga, kes keldriluugi lõhkus, Leemet viidi koju ema juurde, kus ta pidi pikalt toibuma, ta vasak käsi jäi kõveraks, kuna see oli olnud 2 kohast murtud 15. - Mets on muutunud, see on kasvanud nii kuidas juhtub ja jääb jalgu, vahel satub sinna ka mõni inimene marjule või seenele, kuid külainimesed siiski kardavad metsa, Leemetist oli saanud viimane mees, kes mõistis ussisõnu - Leemetist oli üldse saanud ainus mees nende peres, ja see tegi ema väga murelikuks, ka
12. 13. ,,Mees, kes teadis ussisõnu" on 2007.aastal ilmunud romaan, mille autoriks on Andrus Kivirähk. Minategelane Leemet, viimane mees, kes teadis ussisõnu on jäänud üheks vähestest metsa alles jäänud inimestest. Kõik on külla kolinud, ussisõnad unustanud ning hakanud elama uut elu, elama jumala jaoks, sööma leiba, põldu harima. Vaid Leemet, tema pere ema ja õde, ning onu Vootele ja mõni pere veel, on metsa alles jäänud. Samuti võib metsast leida ka rästikud, kellega Leemet peale ussisõnade selgeks saamist tihti suhtlema hakkab, inimahvid Pirre ja Rääk, kes on viimased endi hulgast ja kes kasvatavad metsas kitsesuuruseid täisid, karusid, kes himustavad noori tüdrukuid ja hunte, keda kasvatatakse ning lüpstakse piima saamise eesmärgil. 14. Kuna kõik on metsast ära läinud, on Leemetil suhelda ainult Pärtli ja Hiiega ning rästikust sõbra Intsuga. Samuti veedab ta palju aega oma onu seltsis, kes talle ussisõnad
alustab kooselu Magdaleenaga, kes on rase. Leemeti ainsaks eesmärgiks elus saab kasvatada sündivast lapsest endale pärija ning õpetada talle ussisõnu. Kuid Leemet polnud määratud olema õnnelik: hiietark Ülgas, kes on vahepeal veelgi nõdrameelsemaks muutunud, tapab Magdaleena ning sündinud poisslapse Toomase, mis viib külaelanike vihani metsaelanike ning usside vastu. Külaelanikud süütavad usside koopa, hukkuvad Leemeti ema ning põhimõtteliselt kõik rästikud. Pärtel, kes oli varem Leemeti parim sõber, on külas elades tundmatuseni muutunud ning tapab külmavereliselt Intsu. Leemet võetakse külaelanike poolt vangi ning teda plaanitakse tuleriidal põletada, kuid sobival hetkel ilmub välja Leemeti vanaisa oma võimsatel tiibadel lennates ning päästab Leemeti. Koos hakkavad nad sõdima raudmeeste ning külaelanike vastu tervel maal, kuigi ka ise teades, et see on küllaltki mõttetu sõjaretk, kuna midagi muuta inimeste eluviisis neil
kes on rase. Leemeti ainsaks eesmärgiks elus saab kasvatada sündivast lapsest endale pärija ning õpetada talle ussisõnu. Kuid Leemet polnud määratud olema õnnelik: hiietark Ülgas, kes on vahepeal veelgi nõdrameelsemaks muutunud, tapab Magdaleena ning sündinud poisslapse Toomase, mis viib külaelanike vihani metsaelanike ning usside vastu. Külaelanikud süütavad usside koopa, hukkuvad Leemeti ema ning põhimõtteliselt kõik rästikud. Pärtel, kes oli varem Leemeti parim sõber, on külas elades tundmatuseni muutunud ning tapab külmavereliselt Intsu. Leemet võetakse külaelanike poolt vangi ning teda plaanitakse tuleriidal põletada, kuid sobival hetkel ilmub välja Leemeti vanaisa oma võimsatel tiibadel lennates ning päästab Leemeti. Koos hakkavad nad sõdima raudmeeste ning külaelanike vastu tervel maal, kuigi ka ise teades, et see on küllaltki mõttetu sõjaretk, kuna midagi muuta inimeste eluviisis neil
Peetrus. Talle meeldis sirbiga vilja lõigata ja leiba süüa. Ta kohkus Intsu nähes. Ta oli vaimustatud Jeesusest. L vihastas Pärtli peale ja tuli ära. Ints ütles, et las nad elavad pealegi külas nagu arutud sipelgad üksteise kukil. 14.peatükk L arutles, kuidas ta ise Pärtli asemel nüüd käitunud oleks, ega mõistnud teda väga hukka, kuigi oli kurb. Ka Salme püsis tol kurval sügisel kodus ja mossitas. L taipas: karud on ju talveunes! Rästikud kutsusid neid enda juurde talvituma. Koopas oli soe ja nad kõik lakkusid ühte kivi, mis maitses magusalt kui mesi ja tekitas kogu talveks mõnusa une. Korraks tõusti üles ainult kivi limpsimiseks. Kevadel sai uni otsa ja ka Vootele oli üleval. Nad läksid põdratagavarasid sööma Vootele onni all olevasse keldrisse. Süües lämbus onu ära ja suri. Luuk kukkus kinni ja L ei pääsenud välja. Ta murdis redelilt kukkudes vasaku käe kahest kohast
sood, järvede ja jõgede kaldapiirkonnad, vähem ka niidud ja kuivad männikud. Rästikuid leidub igal pool Eestis, kuid erineva sagedusega - sobivates kohtades moodustavad nad suuri kogumeid ning võivad puududa suurtelt aladelt ümberringi. Nad on väga paiksed loomad, elades kogu elu ühel ja samal kohal, liikudes vaid 60...100 m raadiuses. Rästikute varjepaikadeks on mitmesuguste loomade urud, pehkinud kännud, praod. Kuigi neid võib tihti näha end päikese käes soojendamas, on rästikud päeval loiud. Nad suunduvad jahile videvikus 32 ja on eriti aktiivsed öö esimesel poolel. Peale edukalt kulgenud püügiretke ei välju nad 2...3 päeva jooksul varjepaigast. Rästikute toidust moodustavad põhiosa hiired, raba- ja rohukonnad, ka maapinnal pesitsevate lindude äsjakoorunud pojad, sisalikud ja vaskussid. Noored rästikud söövad putukaid, nälkjaid ja vihmausse.
InfraCL Archosauria (linnud ja krokodillid) VAATA TAKSONOOMIA Nr 8 InfraCL Lepidosauria O kärsspealised O soomuselised squamata SubO iguaanilaadsed SubO vaskussilaadsed SubO taandlased SubO boad ja püütonid SubO pimemaolised SubO nastikud ja rästikud SubO skingilaadsed SubO gekolaadsed CL mammalia VAATA TAKSONOOMIA Nr 9 43 PH xenoturbellida LEVIK: LIIKIDE ARV: 2 PALJUNEMINE: EHITUSE ERIPÄRAD: 44 PH ürgkeelikloomad hemichordata CL neelhingsed CL sulgpeased LEVIK: meres LIIKIDE ARV: PALJUNEMINE: EHITUSE ERIPÄRAD: Neelhingsed: - ussikujuga
Järelduse subjekt: väiksem termin. Eeldus, milles subjekt esineb: väiksem eeldus. ! Järelduse predikaat: suurem termin. Eeldus, milles predikaat esineb: suurem eeldus. ! Kolmas termin – keskmine, sisaldub mõlemas. Väikse ja suurema eelduse ning kesktermini paigutuse järgi jaotamisel tekkinud süllogismide jaotust nimetatakse süllogismi figuurideks. Süllogismi figuure võib tulla eksamil määrata. I figuur: M P Kõik maod on roomajad. S M Kõik rästikud on maod. ∴S P Kõik rästikud on roomajad. II figuur: P M Kõik pühakud on ausad. S M Mitte ükski poliitik pole aus. ∴S P Mitte ükski poliitik pole pühak. III figuur: M P Mõned kurjategijad on vargad. M S Kõik kurjategijad on inimesed. ∴S P Mõned inimesed on vargad. IV figuur: P M Mitte ükski tudeng ei ole lollpea. M S Mõned lollpead on poliitikud.
Järelduse subjekt: väiksem termin. Eeldus, milles subjekt esineb: väiksem eeldus. ! Järelduse predikaat: suurem termin. Eeldus, milles predikaat esineb: suurem eeldus. ! Kolmas termin keskmine, sisaldub mõlemas. Väikse ja suurema eelduse ning kesktermini paigutuse järgi jaotamisel tekkinud süllogismide jaotust nimetatakse süllogismi figuurideks. Süllogismi figuure võib tulla eksamil määrata. I figuur: M P Kõik maod on roomajad. S M Kõik rästikud on maod. S P Kõik rästikud on roomajad. II figuur: P M Kõik pühakud on ausad. S M Mitte ükski poliitik pole aus. S P Mitte ükski poliitik pole pühak. III figuur: M P Mõned kurjategijad on vargad. M S Kõik kurjategijad on inimesed. S P Mõned inimesed on vargad. IV figuur: P M Mitte ükski tudeng ei ole lollpea. M S Mõned lollpead on poliitikud.
tumedamad, ülapool hallikaspruun. Üsna hääleka madukotka pea on suur nagu kakkudel, silmad suured ja kollakas-oranzid. Lennupildis on ta kergesti äratuntav heleda alapoole järgi, kus puuduvad tumedad kontrastsed laigud (samamoodi heleda alapoolega kalakotkal ja hiireviu heledal vormil on tiivanukkidel hästi märgatavad tumedad laigud). Üsna pikal sabal on 34 tumedat vööti, tiivad on laiad ja paindlikud. Toitumine Madukotka põhitoiduks on roomajad Eestis enamasti rästikud ja arusisalikud. Saaki jahib ta avamaastiku lagerabade, niitude, liivikute, põlendike, raiesmike ja luhtade kohal lennates või hea vaateväljaga puudel varitsedes. Pesitsemine Erinevalt teistest meie kotkastest ei pesitse madukotkas tavaliselt mitu aastat ühes pesas. Iga aastal ehitatakse uus, suhteliselt väike pesa männi ladvaossa, kuhu mai keskel munetakse ainult üks valkjas muna. Haudumine vältab poolteist kuud ning poeg
Looduskaitsealal tunnevad ennast hästi kõik Eestimaal tavalised loomad, sest jahti ei peeta. Veerohkus soosib poolveelise eluviisiga loomi kobrast, minki ja saarmast. Karu, hunti või ilvest matkaja enamasti ei kohta, küll aga võib siin-seal näha nende tegutsemisjälgi. Suurkiskjate jaoks on Endla küll väike osa nende kodupiirkonnast, kuid oluline turvaala, kus poegi kasvatada ja inimeste surve eest varju leida. Rästikud ja sisalikud on rabadele iseloomulikud roomajad. Rästiku nägemine soos pole siiski igapäevane. Endla Loodsukaitseala kodulehekülg [http://www.endlakaitseala.ee/?id=628]05.10.10 9 Taimed Looduskaitsealalt on teada üle 460 soontaime liigi. Samblikke on leitud 130 liigist. Erinevaid samblaid on 165, neist turbasamblaid 24, nii mõnigi Euroopas haruldane nende hulgas
Eesti kotkad uurimustöö Tallinn 2010 Sisukord Sissejuhatus................................................................................................... Merikotkas................................................................................................... Tutvustus............................................................................................. Kirjeldus............................................................................................. Toitumine............................................................................................ Pesitsemine.......................................................................................... Levik.................................................................................................. Kaljukotkas................................................................................................... T...
hoopiski aastate pärast. Luuletuses ütleb Ehin, et kuivõrd uskumatu see ei tundu ja isegi kui sa seda ei näe, ei saa sellest aru, siis tuleb sulle kõik tagasi, justkui kättemaksuks. See on üks minu lemmik luuletus Andres Ehini loomingust. "Kolmas" võiks olla Eesti rahva seas tuntud luuletus, kuna sellel on palju öelda. Ehk see muudaks ühiskonda, teeks selle paremaks ning kurjust ja pahelisust oleks vähem. Piiblimaa ja Eesti mets Jõhvikate vahel roomavad rästikud. Jõhvikate kohal liiguvad pilved. Jõhvikate all on turbane rabamuld. Jõhvikatest paremal kõrguvad männid. Jõhvikatest vasemal lösutavad laukad. Nemad, kes lähenevad isekallutajal, tõstavad turbatolmu. Oliivipuude vahel sammub pühak. Oliivipuude kohal ripuvad pilved. Oliivipuude all on oaasipind. Oliivipuudest paremal on kõrb. Oliivipuudest vasemal on palju vagu mehi ja naisi. Jeesus Kristus, kes ratsutab eeslil, tõstab oma käed.
lämbus, Leemet ei oskand aidata, algul arvas, et onu magab, kui nägi, et asi on hull üritad toda keldrist välja kanda kuid sootusetult. Onu kukkus ta peale, keldri usk sulges kattes külma keldri pimedusega ning Leemet ja Onu Vootele jäid abitult murtud luudega piinast minestatult lamama nädalaks. Mingi aja pärast Leemet ärkas paksus mädaneva keha haisust paksus ruumis ning hakkas ussisõnu sissitama tundes suurt emotsionaalset valu, et mees kes need talle õpetas on surnud. Rästikud olid talveunest ärkand ning kuulsid Leemeti abi hüüdeid ning tulid ja vabastasid ta. Järgnevalt mingi aeg lamas Leemet edasi koomas kuid sai siis terveks ja elu kulges edasi. Ka karud olid ärganud ning peale põhjalike vaidlusi läks Salme mõmmile ning ka ema lõpuks nähes karu lahkust mis sulandas ta südame hakkas mõmmit armastama. Kuid karu on ikkagi karu ja ta himu uue saagi vastu ei kustunud, niimodi käis ta tihti metastukkas külapoole nillimas naisi
harilik mudakonn (Pelobates mudakonn mudakonlased (Pelobatidae) fuscus) (Pelobates) veekonn (Rana esculenta) konn (Rana) konlased (Ranidae) tiigikonn (Rana lessonae) konn (Rana) konlased (Ranidae) harilik kärnkonn (Bufo bufo) kärnkonn (Bufo) kärnkonlased (Bufonidae) harilik nastik (Natrix natrix) nastik (Natrix) nastiklased (Colubridae) harilik rästik (Vipera berus) rästikud (Vipera) rästiklased (Viperidae) vaskuss (Anguis fragilis) vaskuss (Anguis) vaskuslased (Anguidae) kivisisalik (Lacerta agilis) sisalik (Lacerta) sisaliklased (Lacartidae) arusisalik (Lacerta vivipara) sisalik (Lacerta) või sisaliklased (Lacartidae) (Zootoca vivipara) Zootoca leevike (Pyrrhula pyrrhula) leevike (Pyrrhula) vintlased (Fringillidae)
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
