1)Luited on tuule poolt kõrgeks kuhjatud mereliivavallid, mida peamiselt leidub mere- ja järveliivade levikualal. Tugeva tuulega lahtine liiv kuhjub ning tekivad tuiskliivahanged, mis nihkuvad sisemaa suunas ja moodustavad luiteid. Luited jagunevad ranna- ja mandriluideteks, mille kõrgus võib ulatuda mitmekümne meetrini. 2)Rannikuluited jaotatakse valgeteks (värvuse tingib paljas mereliiv) ja hallideks (värvuse tingib hõre laialehine taimestik ning huumusesegune liiv). Esimesena asuvad rannikuluidetele kasvama merisinep ja merihumur. Neile järgnevad vareskaer, luidekaer, liiv-aruhein ja liivtarn. Hallidel luidetel kasvavad juba ka samblad, kõrrelised ja rohundid ning lisanduvad pajud. 3)Mandriluidetel on esimesed asukad haguheinad, aruheinad, ussikeel ja liivkoeratubaks, kellele järgnevad samblad, nõmm-liivatee ja kanarbik. Nii kujuneb nõmm, mis aja jooksul metsastub, muutudes nõmmemetsaks. 4)Luitemaa looduskaitseala hõlmab Edela-Eesti ...
Sakala kõrgustik Sakala kõrgustik tõuseb Võrtsjärvest lääne pool ürgorgudest läbitud lavamaana. Sakala kõrgustiku kesk- ja lõunaosa ilmestab künklik moreenmaastik. Rutumägi (146 m) on Sakala kõrgustiku kõrgeim koht. Sakala kõrgustiku põhja-ja loodeservaks on kunagise Balti paisjärve rannaastang, mille kõrgeimaks tipuks on Sürgavere mägi (kõrgus 128 m ).Kunagist rannajoont märgistavad rannikuluited ja rannavallid. Vanad rannaluited on enamasti 6-12 m kõrgused. Sakala kõrgustiku põhjaosa on vahelduva pinnareljeefiga: astangute, voorte, ooside, moreenkuplite ja looklevate jõeorgudega. Sakala kõrgustiku pinnamoe kujundamisel on väga oluliseks teguriks olnud vooluveed. Sakala kõrgustik on vanade orgudega liigestatud (Tänassilma-Viljandi-Raudna) ebaühtlase suurusega lavadeks. Eestis leidub mitmeid sügavaid orge, mille põhjad jäävad tänapäeva merepinnast madalamale. Selletaoliste orgude olemasolu näitab, e...
SISUKORD 1.ÜLEVAADE............................................................................................................................2 Paiknemine ja kujunemine......................................................................................................2 Pinnavormid............................................................................................................................2 Loodushoid..............................................................................................................................5 Järeldused................................................................................................................................5 2.Kasutatud materjalid................................................................................................................6 1.ÜLEVAADE Paiknemine ja kujunemine Sakala kõrgustik asub suuremas osas Viljandimaal. Läänest piiravad ted...
leede-liivamulla üldist veereziimi. Vähese veesidumisvõime tõttu on leedemuldade produktiivvee varud enamikul aastatel mittepiisavad korralikuks metsa juurdekasvuks. Leedemullad moodustavad Eesti muldkattest 1,6%, kusjuures nende osatähtsus on suurem metsaaladel. Leedemuldade peamised esinemisalad on Palumaa, Võru-Petseri orund, Hargla nõgu, Karula kõrgustiku edelanõlv ja Väike-Emajõe orund Kagu-Eestis; Põhja-Eesti rannikumadalik ja Põhja-Kõrvemaa; rannikuluited Loode-Eestis ning Lääne-Eestis. Hiiumaal on leedemuldi rohkem Tahkuna ja Kõpu poolsaarel, Saaremaal peamiselt ainult Lääne- Saaremaa kõrgustikul. Muldkattes kaasnevad leedemuldadega gleistunud leedemullad, leede- gleimullad ja turvastunud leedemullad. Haritavate maade esinemisel kaasnevad nendega leetunud ja gleistunud leetunud mullad. Põhja-Eestis, kus karbonaatsed kivimid on maapinnale lähemal, võivad nendega rohkemal määral kaasneda ka gleistunud leetjad ja leetjad gleimullad.
Järvamaa Kutseharidus Keskus PAIDE Referaat Maksim Uzdanov TE 12 Paide 2009 Maavarad Maavarade leiukohad ehk maardlad jaotatakse oma tähtsuselt üleriigilise ja kohaliku tähtsusega maardlateks. Üleriigilise tähtsusega maardlate nimekirja on kinnitanud keskkonnaministri ettepanekul Vabariigi Valitsus. Automaatselt kuuluvad sinna piiriveekogudes, territoriaal- ja sisemeres asuvad maardlad. Paide vallas kuulub üleriigilise tähtsusega turbamaardlate nimekirja Epu-Kakerdi turbamaardla. Maavaradest kaevandatakse Paide vallas turvast (Prääma rabas), kruusa (Karude karjääris) ja lubjakivi (Eivere karjääris). Kaevandamisloa annab üleriigilise tähtsusega maardlas, piiriveekogus, territoriaal- ja sisemeres ning Eesti Vabariigi majandusvööndis Keskkonnaministeerium, arvestades Eesti Maavarade Komisjoni arvamust. Kohaliku tähtsusega maardl...
tõlgenduse kohaselt on kriivad kujunenud hilisjääaegsel külmal ja kuival perioodil mandriluidetena. Kolmanda hüpoteesi järgi on kriivad seotud Peipsi järve arenguga ehk need on alaneva Peipsi järve luitestunud rannavallid. Peipsi järve taandumisel aset leidnud suhteliselt kestvamate rannajoone seisakute ajal moodustusid rannikul ühe kuni kolme meetri kõrgused abrasiooninõlvad, millele kuhjusid mõne kuni kahekümne meetri kõrgused rannavallid ja rannikuluited. Praeguseks pole kriivade morfoloogiasse selgust lisandunud. Ümber on lükatud vaid otsamoreeni hüpotees. Valdavalt seostatakse kriivasid mandriluidetega. Käsitledes 1968. aastal Eesti luiteliivade koostist ja kihilisust, on Anto Raukas toonud välja mõlemad teooriad, kaldudes eelistama rannikuluidete teooriat. Aasta hiljem on sama autor koos Endel Rähniga väitnud, et tegemist on mandriluidetega, mis kujunesid Hilis-Dryase ja Pre-Boreaali (umbes
6 Kokkuvõte Sakala kõrgustik tõuseb Võrtsjärvest lääne pool ürgorgudest läbitud lavamaana. Sakala kõrgustiku kesk- ja lõunaosa ilmestab künklik moreenmaastik. Rutumägi (146 m) on Sakala kõrgustiku kõrgeim koht. Sakala kõrgustiku põhja-ja loodeservaks on kunagise Balti paisjärve rannaastang, mille kõrgeimaks tipuks on Sürgavere mägi (kõrgus 128 m ).Kunagist rannajoont märgistavad rannikuluited ja rannavallid. Vanad rannaluited on enamasti 6-12 m kõrgused. Sakala kõrgustiku põhjaosa on vahelduva pinnareljeefiga: astangute, voorte, ooside, moreenkuplite ja looklevate jõeorgudega. Sakala kõrgustiku pinnamoe kujundamisel on väga oluliseks teguriks olnud vooluveed. akala kõrgustik on vanade orgudega liigestatud (Tänassilma-Viljandi-Raudna) ebaühtlase suurusega lavadeks. Sakala kõrgustiku vanad orud on tekkinud juba enne viimast jääaega. Vanad orud on
Kaua oli Luidja ainuke teadaolev pisilina kasvukoht Eestis. Hiljem leiti pisilina Hiiumaal Sarve poolsaarel, Kärdla rannaniidul, Jausa rannikul jm. Koos Eestis haruldase pisilina kasvukohaga on siia moodustatud 56 hektari suurune Luidja maastikukaitseala, mille kaitse-eesmärk on kaitsta unikaalset liivaluidetel kasvavat sanglepapuistut ning elupaigatüüpe nagu on püsitaimestikuga liivarannad, valged luited (liikuvad rannikuluited), hallid luited (kinnistunud rannikuluited ), metsastunud luited jõed ja ojad ning rohunditerikkad kuusikud. Luidja rand on üks Hiiumaa ilusamaid liivaseid supelrandu. Ilusa ilma korral paus jalutamiseks/ujumiseks kuni 30 minutit. Järgmiseks peatuskohaks on Kõrgessaare tööstusasula, mis asub ninametsa poolsaarel. Ühtlasi on see vana mõisasüda, mida on näha üksikutest vanapärastest ehitistest, nagu maakivist viinaköök. Mõisaaegne on ka puust valitsejamaja, mis viimastel aastakümnetel on olnud nii lasteaed kui algkool
Palurohumaad. Liigniisked või üõuakartlikud. Hu% kuni 2,0-2,2%. Mullaelustik väheaktiivne. Kergelt haritavad kuid õrnad. pH 4,0-5,5. Sügavuse suunas happesus väheneb. Liikuvate toiteelementide sisaldus väike. Põllumaa boniteet 35-45hp. Sobib lupiini ja tartra kasvatamiseks. Leedemullad (tüüpilised, huumuslikud, sekundaarsed) (L)- Tekkinud liivadel oksametsade all, kus puudub A-hor. traditsionaalsel kujul. 1,6% muldkattest. Võru-Petseri orund, Väike- Emajõe orund, Kagu-Eesti, rannikuluited Lääne-Eestis. Kamardumine puudub. Kujunenud liivadel. Esineb tugev leetumine. Huumuskate eksogeenne. Lagunemine seenelise iseloomuga. Lupjamist ei vaja. Kobedad ja hästi õhustatud. Põuakartlikud. Sobivad lupiini, tatra ja rukki kasvatamiseks. Gleistunud karbonaatsed mullad: paepealsed, rähksed (veeriselised, klibu), leostunud, leetjad, küllastunud (Khg; Kg) Khg:Vahelduv veereziim, kevadel liigniisked, suvel põua all kannatavad. Alla 0,5% maafondist
d) Karbonaadivabadel liivadel leetunud ja leedemullad e) Savidel mitmesugused gleimullad. Meresetted: Merepõhjasetted liiv, sügavamal savi. Rannasetted väikese savisisaldusega ja kohati koreserikkad. Neile on kujunenud rannikumullad ja mitmesugused gleimullad. Madal-Eestis savil gleimullad, liivad leetunud ja leedemullad. Tuulesetted: Liivad, nüüdisajal eelluited (peenliiv), varasematel aegadel Läänemere staadiumi rannikuluited. Eeluidetele kujunenud primitiivsed liivmullad, rannikuluidetele leetunud ja leedemullad. Deluviaalsetted e. nõlvasetted: Koresevaesemad kui erosioonist haaratud ala muld või pinnas, sinna on kujunenud enamasti deluviaalmullad Allaviuaalsetted e. jõesetted kujunenud jõelammidele või suudmetes ning suurte järvede üleujutusaladel. Lammimuldade lähtekivimiks on peamiselt jääajajärgsed setted, millel on kihiline ehitus
d) Karbonaadivabadel liivadel leetunud ja leedemullad e) Savidel mitmesugused gleimullad. Meresetted: Merepõhjasetted – liiv, sügavamal savi. Rannasetted – väikese savisisaldusega ja kohati koreserikkad. Neile on kujunenud rannikumullad ja mitmesugused gleimullad. Madal-Eestis savil gleimullad, liivad leetunud ja leedemullad. Tuulesetted: Liivad, nüüdisajal eelluited (peenliiv), varasematel aegadel Läänemere staadiumi rannikuluited. Eelui- detele kujunenud primitiivsed liivmullad, rannikuluidetele leetunud ja leedemullad. Deluviaalsetted e. nõlvasetted: Koresevaesemad kui erosioonist haaratud ala muld või pinnas, sinna on kujunenud enamasti deluviaal- mullad Allaviuaalsetted e. jõesetted – kujunenud jõelammidele või –suudmetes ning suurte järvede üleujutusaladel. Lammimuldade lähtekivimiks on peamiselt jääajajärgsed setted, millel on kihiline ehitus
Sise- ja välisjõudude toimel on pinnamood pidevas muutumises. Pinnavormide tekkepõhjused: Pinnavormid kujunevad geoloogiliste sise- ehk endogeensete jõudude ja geoloogiliste välisjõudude ehk eksogeensete jõudude (mandrijää, tuul, vesi ja raskusjõud), kosmiliste (meteoriidid) ja bioloogiliste tegurite ning inimtegevuse mõjul. Näiteks Eesti pinnavorm on kujundatud mandrijää taandumisel. Kaali meteoriidikraater on põhjustatud kosmilise meteoriidi poolt. Rannikuluited Saaremaal Järve rannas on tekitanud tuul. Pakri poolsaarele on tekkinud tektooniliste jõudude ja mere murrutusel võimas pank. Kiviõli tuhamägi (põlevkivi utmise jääkainete ladestumisel tekkinud tehismägi, suhteline kõrgus üle 115 m) on inimtekkeline pinnavorm. Moreen - Koosneb liivast, savist, kruusast, veeristest ja rahnudest ehk kõikvõimalikus suuruses osakestest. Moreen on materjal, mis on liustiku liikudes kaasa haaratud ja sulades maha jäetud
EESTI TAIMKATE 1. Mõisted: taimestik, taimkate, katvus, ohtrus geobotaanika, taimekooslus, kasvukohatüüp, dominantliik, boniteet, rinne ja horisont, liituvus, suktsessioon, looduslik kooslus, pool-looduslik kooslus ja kultuurkooslus. Taimestik ehk floora (flora) ajalooliselt kujunenud taimeliikide kogum mingil alal või ajajärgul. Floorat uuriv teadus floristika. Nt. liikide loend. Taimkate ehk vegetatsioon (plant cover, vegetation) mingi ala taimekoosluste või muude taimerühmituste kogum (nt. mets, nõmmemets, männik jne.). Uurib taimeökoloogia ja geobotaanika (vegetation science). katvus (katteväärtus) - taimeliigi isendite maapealsete elusate osade pindala protsentuaalselt prooviruudu pindalast. Määratakse kas kogemuslikult (visuaalselt) või etalonskaalaga võrreldes, samuti joon- või nõelameetodil. Taimeliikide katvuste summa üldiselt peaks olema suurem kui 100%, sest erineva suurusega liigid katavad üksteist. ...
Mõisted: Taimestik ehk floora ajalooliselt kujunenud taimeliikide kogum mingil alal või ajajärgul. Nt. liikide loend (arukask, paakspuu jne). Taimkate ehk vegetatsioon mingi ala taimekoosluste või muude taimerühmituste kogum (nt. mets, nõmmemets, männik jne.). Uurib taimeökoloogia ja geobotaanika. Geobotaanika - taimkatteteadus, käsitleb taimekooslusi, nende teket, arengut, koosseisu, ehitust, levikut jms. Taimekooslus e. fütotsönoos taimeliikide seaduspärane rühmitus, mis kujuneb teatavates keskkonnatingimustes vastavalt liikide omavahelistele suhetele ja nõudlustele keskkonna suhtes. Koos kasvavate taimede kogum. Taimekooslusi eristatakse peamiselt liigilise koosseisu, rindelisuse, kasvukoha jt. tunnuste järgi.Uurib taimeökoloogia e. geobotaanika. Taimekooslust iseloomustavad tunnused: 1) Kindel liigiline koosseis; 2) Struktuur liikide ruumiline paigutus vastavalt nende suurusele ja nõuetele; 3) Aasta-ajaline muutuste käik; 4)...
Mullateaduse õppeaine kordamisküsimused: 1. Mulla mõiste ja mulla komponendid. Mullaks nimetatakse maakoore pindmist kobedat kihti, mida kasutavad ja muudavad aktiivselt taimed ja muud elusorganismid ning nende laguproduktid kogu ülejäänud keskkonna osalusel ja mõjutusel. Muld on eluta(kivimid) ja elusa looduse vahelüli ning nende pikaajalise vastastiktoime tulemus, mis on vajalik elu eksisteerimiseks maismaal. Muld on taastumatu loodusvara. Mulla komponendid: Õhk(20-30%) ebastabiilne Vesi(20-30%) ebastabiilne Mineraalosa(45%) stabiilne Orgaaniline osa(5%) NB! Olenevalt mullast võib komponentide vahekord eelpool olevast suurel määral erineda! 2. Muldi kujundavad faktorid. Mulla teket ja erengut ehk mulla geneesi mõjutavad paljud tegurid, millest tähtsaimad on järgmised: 1)Lähtekivim 2)rohelised taimed, mikroorganismid ja vähemal määra...
H5,6 1,2 cmol+ kg-1 Tekkinud liivadel okasmetsade all, kus puudub rohttaimkate ja A-hor. traditsioonilisel kujul H8,2 6 cmol+ kg-1 Al < 80 mg kg-1 1,6% muldkattest, 3,8% metsamaadest S 6 cmol+ kg-1 Peamiselt Võru-Petseri orund, Hargla nõgu, Karula kõrgustiku edelanõlv, Väike-Emajõe V < 40% orund Kagu-Eestis, rannikuluited Loode- ja Lääne-Eestis Põllumullas: Metsad nõmmemännikud pH 55,5 Rohumaad kuivad nõmmerohumaad H5,6 > 1,5cmol+ kg-1 H8,2 35 cmol+ kg-1 Kujunenud erinevat päritolu liivadel Al 2040 mg kg-1 Kamardumine puudub või on nõrk: A < 5 cm
kasvulised kuivadel ja vaestel liivmuldadel kasvavad männikud. Boniteet nõmme- männikutes on IV V. Siin kasvab ohtralt põdrasamblikke, samblaid ja kanarbikku ning vähe rohttaimi. Põhjavesi ulatub harva kõrgemale kui 2 m ja seepärast on mulla pindmised kihid väga kuivad. Nõmmemetsad ei talu tallamist ning on väga tuleohtlikud. Nõmmemetsades eristatakse kaks kasvukohatüüpi: sambliku ja kanarbiku. 2.1. SAMBLIKU KASVUKOHATÜÜP ( Sm) Reljeef: ümbrusest kõrgemad pinnavormid rannikuluited, mõhnastikud, liivikud; mikroreljeef tasane või nõrgalt kühmuline. 16 Muld: õhukesed kuni keskmise sügavusega leedemullad LII. Kõduhorisont on 2-6 cm tüse, järgneb kuni 15 cm tüsedune valkjashall leethorisont. Sisseuhtehorisont on nõrgalt kuni selgelt välja kujunenud (tumepruunid pesakesed). Muld on happelise
Enamus puistutest on männikud, sest teised puuliigid ei suuda sellistes tingimustes kasvada. Alustaimestiku moodustavad põhiosas mitmesugused samblikud ja kanarbik, rohttaimi vähe, või puuduvad hoopiski. Tootlikkus madal - IV-V bon. Esinevad enamasti leedemullad, põhjavesi sügaval. Siia kuuluvad: sambliku ja kanarbiku kasvukohatüüp. Sambliku kasvukohatüüp (sm) Nõmmemetsadele kõige iseloomulikum kasvukohatüüp. Asub mitmesuguse päritoluga kõrgematel pinnavormidel: rannikuluited, mõhnastikud, sandurid jne., kus põhjavesi on sügaval ja muld kuiv. Valitsevad keskmiselt kuni nõrgalt leetunud leedemullad, (LI kuni LII), mulla lähtekivimiks on mitmesugused liivad, muld on happeline, pHKCl 3,0-4,5. Kõduhorisont on õhuke 2.....6 cm tüse, huumuslik ja kuiv. Puistutest on valitsevad puhtmännikud, harva esineb üksikuid kaski ja kiduraid kuuski. Boniteet IV-Va. 100 aastase samblikumänniku keskmine kõrgus on 16 m ja tüvepuidu maht 165 m3. LU teke on puudulik