alusel ühte gruppi Nimetamisel ladina keelsed nimetused liiginimi kahesõnaline Liik Sarnaste tunnustega isendite rühm kellel on oma teistest liikidest erinev keemifont ja levila Riik Loomariik Zoa Hõimkond Keelikloomad Choradata Klass Imetajad Mammalia Selts Kiskjalised Carnivora Sugukond kaslased Felidar Perekond Kass Felis Liik Ilves Felis lynx *Elus loodus jaotub viide riiki bakterid, brotistid(kingloomad), seened, taimed ja loomad 2 Bioloogia uurimismeetodid 24.10.11 Teadusliku uurimismeetodi põhietapid 1)Probleemi püstitamine 2) Taustinfo kogumine 3) Hüpoteesi sõnastamine - probleemi oletatav vastus - Hüpoteesi kontrollimine katsed, vaatlused, ekspriment - Tulemuste analüüs ja järelduste tegemine Uued teaduslikud faktid Tähtsamaid bioloogia alaseid avastusi 1590. a
Rakk: Looma-, taime- ja seenerakk. 1) Kuidas nimetatakse teadust, mis uurib rakkude ehitust ja talitlust? Teadusharu, mis uurib rakkude ehitust ja talitlust nimetatakse tsütoloogiaks ehk rakubioloogiaks. 2) Seoses millise leiutisega sai võimalikuks raku avastamine? Mikroskoopide leiutamine 17. saj. alguses võimaldas näha mikroskoopilist elu. 3) Sõnasta rakuteooria kolm põhiteesi. a) Iga uus rakk saab alguse olemasolevast rakust. b) Kõik organismid koosnevad rakkudest. c) Rakkude ehitus ja talitlus on vastastikuses kooskõlas. 4) Rakuõpetuse kujundajad ajalises järjestuses; nende avastused/leiutised. Jannsenid; Hook; Leeuwenhoek; Baer; Scleiden; Schwann; Virchow. Hans ja Zacharias Janssen - Hollandi prillimeistrid, kes valmistasid 1595.a. esimese mikroskoobi. Robert Hook - Robert Hook leiutas valgusmikroskoobi 1665.a. millega uuris korgilõike
alguse munarakust (1826. a.) samuti koostas evolutsioonipuu. 1831. a. jõuti rakutuuma kirjeldamiseni ning arusaamiseni, et see on iga raku oluline koostisosa. A. Von Leeuwenhoek uuris ainurakseid ja baktereid (17. saj II pool). M. Schleiden avastas et taimed on rakulise ehitusega ja T. Schwann avastas, et loomad on rakulise ehitusega. Koos lõid nad rakuteooria I põhiteesi: Kõik taimed ja loomad on rakulise ehitusega. (1839. a.) Rudolf Virchow rakuteooria II põhitees: Iga uus rakk saab alguse olemasolevast rakust selle jagunemise teel. (1858. a.). Rakuteooria III põhiteess: Rakkude ehitus ja talitlus on vastastikuses kooskõlas. Raku uurimine: valgus- ja elektronmikroskoop. 3.2 Rakkude mitmekesisus Üldise ehitusplaani alusel võime kogu eluslooduse jagada kaheks suureks rühmaks: üherakulisteks ja hulkrakseteks organismideks. Üherakulised organismid: Mikroskoopiliste mõõtmetega Iseloomuliku väliskujuga organismid
) a) Matthias Schleiden ja b) T heodor Schwann tulid järeldusele et a) kõik taimed ja b) kõik loomorganismid on rakulise ehitusega. (hiljem sõnastasid nad, et kõik organismid on rakulise ehitusega.) Rudolf Virchof avastas, et Iga uus rakk saab alguse olemasolevast rakust selle jagunemise teel. Edasised uurimised sõnastasid, et rakkude ehitus ja talitlus on omavahel kooskõlas. Rakuteooria seisukohad: `'Kõik organismid on rakulise ehitusega.'' `'Iga uus rakk saab alguse olemasolevast selle jagunemise teel.'' `'Rakkude ehitus ja talitlus on kooskülas.'' Rakud jaotatakse: Prokarüoodid e. eeltuumsed- puudub piiritletud tuum, esineb vähem organelle. N T: Bakterid. Eukarüoodid e . päristuumsed- tuum on olemas, ainu- ja hulkraksed organismid. NT: Looma-, taime-, seene-, protistirakud. Üherakulised organismid: 1. Mikroskoopiliste mõõtmetega. 2. Iseloomuliku väliskujuga. 3
Rakuteooria põhiseisukohad: 1. Kõik organismid koosnevad rakkudest. 2. Rakk on elussüsteemi elemntaarüksus. 3. Kõikide organismide rakud on sarnasedehituse,keemilise koostise ja ainevahetuse poolest. 4. Tütarrakude moodustamine toimub emarakus jagunemise(mitoosi) teel. 5. Rakkude ehitus ja talitus on vastastikuses kooskõlas. 6. Hulkrakuses organismis sarnase ehituse ja talitusga rakud koos rakuvaheainega moodustavad koe. Tuumsed: 1. Prokarüroodid ehk eeltummsed- puudub piiritletud tuum, esineb vähem organelle,
· Rakutuum asub tavaliselt raku keskel. · Tuumas asuvad kromosoomid, mis kannavad pärilikku informatsiooni. TUUMA TÄHTSUS: · Sisaldab ja säilitab pärilikku informatsiooni. · Juhib raku elutegevust. · Reguleerib rakus toimuvaid protsesse. · Tuumakestes toimub ribosoomide moodustumine ja rRNA süntees. TSÜTOPLASMA · Poolvedel raku sisaldis. · Koosneb peamiselt veest, lahustunud orgaanilistest ja anorgaanilistest ainetest TSÜTOPLASMA TÄHTSUS: · Seob raku organellid ja tuuma ühtseks tervikuks ning kindlustab nende koostöö. · Tagab toitainete laialikandmise rakus. · On jääkainete eritumiskohaks. · Sisaldab varuaineid, ainevahetuse vaheprodukte, pigmente. RAKUMEMBRAAN · Rakumembraan ümbritseb kõiki rakke! TSÜTOPLASMAVÕRGUSTIK rakusisene ainete liikumine Siledapinnalise ER-i ülesanded: · Varusüsivesikute süntees (glükogeen). · Lipiidide süntees. · Bioaktiivsete ainete süntees (steroidhormoonid).
1. Rakuorganellide ehitus ja ülesanded · Rakutuum asub tavaliselt raku keskel. Tuuams asuvad kromosoomid, mis kannavad pärilikku informatsiooni. TÄHTSUS: sisaldab ja säilitab pärilikku informatsiooni, juhib raku elutegevust, reguleerib rakus toimuvaid protsesse, tuumakestes toimub ribosoomide moodustumine ja rRNA süntees. · Tsütoplasma on poolvedel raku sisaldis. Koosneb peamiselt vest, lahustunud orgaanilistest ja anorgaanilistest ainetest. TÄHTSUS: seob raku organellid ja tuuma ühtseks tervikuks ning kindlustab nende koostöö, tagab toitainete laialikandmise rakus, on jääkainete eritumiskohaks, sisaldab varuaineid, ainevahetuse vaheprodukte, pigmente. · Rakumembraan ümbritseb kõiki rake.ÜLESANDED: ümbritseb rakku andes rakule kuju, ühendab rakke kudedeks, kaitseb rakke. · Tsütoplasmavõrgustik ehk endoplasmaatiline retiikulum (ER) rakusisene ainete liikumine.
Rakk: Looma-, taime- ja seenerakk. Kuidas nimetatakse teadust, mis uurib rakkude ehitust ja talitlust? Teadusharu, mis uurib rakkude ehitust ja talitlust nimetatakse tsütoloogiaks ehk rakubioloogiaks. 2) Seoses millise leiutisega sai võimalikuks raku avastamine? Mikroskoopide leiutamine 17. saj. alguses võimaldas näha mikroskoopilist elu. 3) Sõnasta rakuteooria kolm põhiteesi. a) Iga uus rakk saab alguse olemasolevast rakust. b) Kõik organismid koosnevad rakkudest. c) Rakkude ehitus ja talitlus on vastastikuses kooskõlas. 4) Rakuõpetuse kujundajad ajalises järjestuses; nende avastused/leiutised. Jannsenid; Hook; Leeuwenhoek; Baer; Scleiden; Schwann; Virchow. Hans ja Zacharias Janssen - Hollandi prillimeistrid, kes valmistasid 1595.a. esimese mikroskoobi. Robert Hook - Robert Hook leiutas valgusmikroskoobi 1665.a. millega uuris korgilõike
Rakutuum *Tavaliselt üks tuum raku keskel. *Kujult ümar või ovaalne. *Ümbritsetud kahe poorilise membraaniga, mis tagab ainevahetuse tuuma ja tsütoplasma vahel. *Tuum on täidetud karüoplasmaga e. tuumaplasmaga. *Interfaasis on näha tuumakesed, kus toimub rRna süntees ja ribosoomide moodustumine. *Tuumas asuvad kromosomid pärilikkuse kandjad Tuuma funktsioonid *Sisaldab ja säilitab raku pärilikku informatsiooni. *Reguleerib kõiki rakus toimuvaid protsesse. *Juhib raku elutegevust. Tsütoplasma *Poolvedel raku sisekeskkond, mis on pidevas liikumises. *Sisaldab vett (60-90%), milles on lahustunud anorgaanilised ja orgaanilised ained.
molekulaarbioloogiliste meetodite abil uuritakse rakkude ehitust ja talitlust, et mõista bioloogilisi protsesse rakutasandil. Kõige pisem üherakuline organism on mükoplasma (kuulub bakterite hulka ja võib inimesel esile kutsuda hingamisteede haigusi) Looduses esinevad suurimad rakud on lindude munarakud, näiteks jaanalinnu munarakk (munarebu), mis võib kaaluda umbes pool kilo. Miks on üherakulised organismid enamasti väiksed? Üherakulistel toimub kogu energia-, info- ja ainevahetus väliskeskkonnaga rakumembraani vahendusel. Sealjuures on oluline raku välismembraani pindala ja sisekeskkonna ruumala vaheline suhemida suurem on rakk, seda väiksemaks see suhe jääb ja kui see pindala on väga väike, häiruvad kõik eespool nimetatud protsessid seetõttu ei saagi üherakulised organismid olla kuigi suured. Missuguse kujuga on rakud? Bakterid on kujult erinevad: ümarad pulkjad ja kruvikujulised, osad on kaetud ripsmetega,
RAKUÕPETUS Tsütoloogia teadus, mis uurib rakkude ehitust ja talitlust Kõige suurem rakk on jaanalinnu muna rakk Mükoplasma kõige väiksem rakk(bakter) Inimese keha kõige suurem rakk on munarakk Lihasrakud võivad olla pikkuse poolest kuni 30 cm RAKUTEOORIA PÕHISEISUKOHAD: 1. Kõik organismid (nii taimed, kui loomad)on rakulise ehitusega 2. Iga uus rakk saab alguse üksnes olemasolevast selle jagunemise teel 3. Rakkude ehitus ja talitlus on omavahel vastastikuses kooskõlas rakkude kuju sõltub, millisest koest nad pärinevad ja mis on nende ülesanne. Rakusuurus määratakse ära rakumembraani pindala ja ruumala suhtes. Mida suur suhe, seda suurem rakk. Kui suhe jääb väikeseks, siis ainevahetuslikud protsessid häiruvad. Prokariioodid eeltuumsed organismid, kel puudub konkreetne piiritletud rakutuum ja membraansed organellid, nt
Rakkude mitmekesisus 1. Kuidas nimetatakse teadust, mis uurib rakkude ehitust ja talitlust? Teadust, mis uurib rakkude ehitust ja talitlust nimetatakse tsütoloogiaks ehk rakubioloogiaks. 2. Seoses millise leiutisega sai võimalikuks raku avastamine? Raku avastamine sai võimalikuks mikroskoobi abil. 3. Sõnasta rakuteooria 3 põhiteesi. 1) Kõik organismid on rakulise ehitusega 2) Iga uus rakk saab alguse üksnes olemasolevast rakust selle jagunemise teel. 3) Rakkude ehitus ja talitlus on omavahel kooskõlas. 4. Kuidas jaotatakse rakku rakutuuma ehituse alusel. Näited. · Eeltuumsed ehk
Esimesena hakkas rääkima taime rakust. K.E von Bear munaraku avastaja. A.von Leeuwenhoek ainuraksete kirjeldaja. Rakuteooria põhiseisukohad: · Kõik elusorganismid koosnevad rakkudest. · Rakkude ehitus ja talitlus on kooskõlas.( nt:närvirakud) · Kõik uued rakud saavad alguse olemasolevast rakust jagunemise teel. · Hulkraksetes organismides on rakud diferentseerunud ( eristunud) ja integreerunud ( on omavahel seotud.) Loomarakk e. eukarüoodne rakk. Loomarakk koosneb: rakumembraanist, tsütoplasmast, lüsosoomidest, golgi kompleksist, raku tuumast, selle sees asetsevast tuumakesest, ribosoomidest, tsütoplasma võrgustikust, vakuoolist ja mitokondrist. Membraan Ülesanded: · Kaiseb rakku · Piirab rakku · Ainevahetus · Transport Passiivne aktiivne (ei vaja lisa- (vajab lisaenergiat) energiat) Tuum- kaksikmembraanne Ülesanded: · Reguleerib rakus toimuvaid protsesse
koostööd, rakkude paljunemise mehhanisme,nende arengut ning seost ümbritseva keskkonnaga. Rakuteooria- Kõik elusolendid koosnevad rakkudest. Mõned nimed: Karl Ernst Von Baer on loomade embrüoloogia avastaja. (Loomorganismi areng saab alguse munarakust). Matthias Schleiden ja Theodor Schwann- Elusolendite rakuline uurimine.- Taimed kui ka loomad on rakulise ehitusega. Robert Hook- valgusmikroskoop. Rudolf Virchow- Väitis , et iga rakk saab alguse olemas olevast rakust selle jagunemise teel. Rakuteooria põhiseisukohad: 1.Rakud teikvad ainult rakkudest. 2.Rakud tekivad üksnes jagunemise teel. 3.Organismi kasv ja areng põhinevad rakkude jagunemisel. 4. Rakkude ehitus ja talitlus on vastatikuses kooskõlas. NT: Saab eristada nelja erinevat koetüüpi: EPITEELKUDE. Ehitus:Rakud paknevad tihedalt üksteise kõrval ja rakuvaheaine peaaegu et puudub. Epiteelkoe moodustab naha pindmise osa ja katab siseorganeid.
Rakud kõik elusorganismid koosnevad rakkudest rakk on kõige väiksem elu üksus rakul kõik elusaine eluavaldused: ehitus, ainevahetus, erutatavus, liikuvus, kasv, paljunemine ja kohanemisvõime Prokarüoodid e. eeltuumsed rakud. Tuum puudud, raku keskosas paiknev DNA ei ole ümbritsetud membraaniga Bakterid Arhead Eukarüoodid e. päristuumsed rakud Esineb tuum, jagunevad ainu- ja hulkrakseteks Taimed Loomad Protistid Seened Ühised tunnused: membraan, tuum, endoplasmaatiline retiikulum, mitokondrid, golgi kompleks Taimerakku eristavad loomarakust; rakukest ja plasmodesmid vakuoolid ja tonoplast plastiidid Loomarakul : tsentrioolid Lüsosoomid
Bioloogia 1. kursus II osa Erinevate rakkude ja kudede töötlemine erinevate värvidega Erinevad rakustruktuurid värvuvad erinevalt Rakuteooria Rakuteooria põhiteesid 1. Kõik organismid on rakulise ehitusega Schwann 1839. a – uuris looma- ja taimekudesid 2. Uus rakk saab alguse üksnes olemasolevast rakust selle jagunemise teel Virchow 1858. a Rakud tekivad ainult rakkudest Uued rakud tekivad ainult jagunemiseteel Organismide kasv ja areng põhinevad rakkude jagunemisel 3. Rakkude talitlus ja ehitus on omavahel kooskõlas A. van Leekwenhork – valmistas 17. saj II poolel mikroskoope ja uuris ainurakseid. Arvatavasti esimene, kes nägi mikroskoobis baktereid K. E
LOOMARAKK Rakutuum asub raku keskel; seal on kromosoomid, mis kannavad edasi pärilikku materjali; juhib raku elutegevust ja seal toimuvaid protsesse; toimub RNA süntees ja ribosoomide moodustumine Tsütoplasma poolvedel raku sisaldis; koosneb peamiselt veest, lahustunud orgaanilisest- ja anorgaanilisest aintest; seob raku organellid ja tuuma ühtseks tervikuks; tagab toitainete laialikandmise; on jääkainete eritumiskohaks; sisaldab varuaineid, ainevahetuse vaheprodukte ja pigmente Rakumembraan ümbritsev rakku, annab rakule kuju, kaitsed ja ühendab rakke kudedeks Tsütoplasmavõrgustik ülesandeks on lipiidide, varusüsivesikute ja bioaktiivsete ainete süntees; siledapinnaline (kaltsiumiioonide depoo lihasrakkudes); karedapinnaline (kanalitel paiknevad ribosoomid, kus toimub valgusüntees)
- värvimistehnika - kompuutertehnika - mikrotoonid (vahendid väga õhukeste lõikude tegemiseks) 3. MIKS ON ÜHERAKULISED ORGANISMID VÄGA VÄIKESED? Üherakulistel organismidel toimub kogu aine-, energia- ja infovahetus ümbritseva keskkonnaga rakumembraani vahendusel, mistõttu on oluline raku välismembraani pindala ja sisekeskkonna ruumala vaheline suhe: mida suurem rakk, seda väiksemaks see suhe jääb. Kui membraani suhteline pindala jääb liiga väikeseks, häiruvad kõik nimetatud protsessid. 4. LOOMARAKU EHITUS 1. Plasmamembraani ehitus ja ülesanded a) aktiivne ja passiivne transport Aktiivne transport ainete liikumine rakku, mille puhul vajatakse täiendavat energiat, niimoodi liiguvad rakku suured aine molekulid ja liikumises osalevad membraanis asuvad transportvalgud
Rakk 1. Rakuteooria põhiseisukohad: a)Kõik organismid koosnevad rakkudest. b)Iga uus rakk saab alguse olemas olevast rakust selle jagunemise teel. c)Rakkude ehitus ja talitlus on omavahel kooskõlas. 2.Rakkude jaotus Rakutuuma ehituse alusel jaotatakse rakud: Prokarüoodid ehk eeltuumsed puudub piiritletud tuum, esineb vähem organelle. Nt bakterid. Eukarüoodid ehk päristuumsed . tuum on olemas, ainu ja hulkraksed organismid. Nt looma-, taime-, seenerakud. Üherakulised organismid: 1)mikroskoopiliste mõõtmetega 2)harilikult iseloomuliku väliskujuga
Eukarüootne rakk. Rakumembraan ja rakutuum. Ehitus ja funktsioonid; Rakuorganellid; Taime-, looma- ja seeneraku võrdlus. Rakumembraan Kõik rakud on kaetud rakumembraaniga. Kuigi rakke on väga palju erinevaid, on rakumembraani ehitus kõigil väga sarnane. Lisaks raku välismembraanile on eukarüootsetes rakkudes ka membraanidega kaetud organellid. Rakumembraanil on kaks funktsiooni: 1. Eraldada raku sisekeskkond väliskeskkonnast; 2. Võimaldada ainete liikumist raku sisekeskkonnast väliskeskkonda ja vastupidi. Rakumembraani ehitus Rakumembraanid on ehitatud lipiididest, sealjuures peamiselt fosfolipiididest, valkudest ja süsivesikutest. Kõigil neil molekulidel on omad ülesanded. 1. Vesikeskkonnas, mida raku sise- ja väliskeskkond on, moodustavad fosfolipiididide molekulid spontaanselt kahekihilise struktuuri
RAKU EHITUS JA TALITLUS · Mikroskoopilised mõõtmed · Tsütoloogia algus 17. Sajandi keskpaik- Hook, kes leiutas valgusmikroskoobi. · Scleiden & Schwann KÕIK ORGANISMID ON RAKULISE EHITUSEGA. · Virchow IGA UUS RAKK SAAB ALGUSE ÜKSNES OLEMASOLEVAST RAKUST SELLE JAGUNEMISE TEEL. · Rakkude ehitus ja talitlus on omavahelises kooskõlas · Epiteelkude- rakud tihedalt üksteise kõrval, rakuvaheaeine peaaegu puudub. Naha pindmise osa ja ümbritseb siseorganeid. Kaitseb keskkonnamõjude eest. · Sidekude- rakud asetsevad hajusalt. Palju rakuvaheainet. Luukude, rasvkude, veri. Ühendab koed ühtseks. Kaitseülessanne. · Lihaskude- sisaldavad valgulisi müfibrilli
RAKUTEOORIA, RAKKUDE UURIMINE, MIKROSKOOPIA Rakuteooria alused Rakk on väikseim ehitusüksus, millel on elu tunnused Rakuteooria tähtsündmused Matthias Schneider ja Theodor Schwann kirjeldasid 1839 esmakordselt rakke, kui elu ehitusüksusi ning kõige väiksemaid struktuure milles esineb elu van Leekwenhork – valmistas 17. saj II poolel mikroskoope ja uuris ainurakseid. Arvatavasti esimene, kes nägi mikroskoobis baktereid K. E. von Baer – avastas imetaja munaraku ja järeldas, et sellest saab alguse loomorganismi areng
RAKUÕPETUS TSÜTOLOOGIA bioloogia teadus, mis uurib rakkude ehitust ja talitlust Praegusel hetkel maailma suurim rakk on jaanalinnu munarakk (munarebu on üks rakk). Kõige väiksem rakk on MÜKOPLASMA bakter, keda valgusmikroskoobis näha pole (põhjustab probleeme hingamisteedes). Inimese organismi kõige suurem rakk on naise munarakk. Lihasrakud võivad olla kuni 30 cm pikad. RAKUTEOORIA PÕHISEISUKOHAD 1) Kõik organismid on rakulise ehitusega (sõnastati 1839.a.). 2) Iga uus rakk saab alguse üksnes olemasolevast selle jagunemise teel. 3) Rakkude ehitus ja talitlus on omavahel vastastikuses kooskõlas. Hulkrakse organismi rakkude kuju sõltub sellest, missugusest koest nad pärinevad ja mis on nende ülesanne. Raku suurus määratakse ainuraksete puhul ära rakumembraani pindala ja ruumala vahelise suhtega (see peab olema võimalikult suur, siis on raku eksistents soodne. Kui suhe on liiga väike, häirib see ainevahetust).
aastal vaatas korgilõiget võttis kasutusele raku (cellula) Karl Ernst von Baer avastas 1826. Aastal imetaja munaraku Teooriad: 1. Kõik organismid koosnevad rakkudest ja on rakulise ehitusega. 2. Kõik rakud saavad olemasolevast rakust. 3. rakkude ehitus ja talitus on omavahel kooskõlas Rakkude mitmekesisus prokarüoodid ehk eeltuumsed – puudub piiritletud tuum, pärilikkuseaine asub tsütoplasmas, esineb vähem organelle. Näiteks bakterid eukarüoodid ehk päristuumsed – ruum on olemas, ümbritseb membraan, ainu-ja hulkraksed. Näiteks: looma-, taime-, seene-, protistirakud rakud võivad elada mõnest tunnist mitmekümne aastani. inimeste närvi- ja lihasrakud on pikaealised ja elevada sama kaua kui inimesed. Aga naha – ja vererakud on lühiealised ning vahetuvad kiiresti. Hulkrakse organismis sarnase ehituse ja talitlusega rakud koos rakuvaheainega moodustavad koe
Avastaja või teadlane Uus avastus või teooria Robert Hooke leiutas valgusmikroskoobi, uuris korgilõike, võttis kasutusele raku mõiste Matthias Schleiden kõik taimed on rakulise ehitusega Rudolf Virchow sõnastas rakuteooria ühe põhiseisukoha: iga uus rakk saab alguse olemasolevast rakus selle jagunemise teel Hans ja Zacharias Janssen esimene mikroskoop Karl Ernst von Baer avastas imetaja munaraku Anton van Leeuwenhoek avastas ainuraksed ja bakterid ; spermid Theodor Schwann kõik loomorganismid on rakulise ehitusega RAKUTEOORIA PÕHISESIUKOHAD: · Kõik organismid koosnevad rakkudest · Iga uus rakks saab aluse olemasolevast rakust
Loomaraku ehitus ja talitlus (eukarüootne ehk päristuumne rakk) Teadusharu, mis uurib rakkude ehitust ja talitlust nimetatakse tsütoloogiaks ehk rakubioloogiaks. Rakuteooria põhiseisukohad : Kõik organismid koosnevad rakkudest Iga uus rakk saab alguse olemasolevast rakust Rakkude ehitus ja talitlus on vastastikuses kooskõlas Rakutuuma ehituse alusel jaotatakse rakud: Prokarüoodid ehk eeltuumsed - puudub piiritletud tuum, esineb vähem organelle nt bakterid. Eukarüoodid ehk päristuumsed - tuum on olemas, ainu- ja hulkraksed organismid nt looma-, taime-, seene-, protistirakud Kõige väiksem üherakuline organism on mükoplasm Kõige suuremad rakud on lindude munarakud (munarebud) Ka vöötlihasrakk on kuni 30 cm pikkune Rakumembraan: Ümbritseb rakku andes rakule kuju Ühendab rakke kudedeks Kaitseb rakke Rakutuum: Tavaliselt raku keskel, on täidetud karüoplasmaga
RAKK RAKUTEOORIA Rakuteooria põhiseisukohad: 1. kõik organismid on rakulise ehitusega 2. iga uus rakk saab alguse üksnes olemas olevast rakust selle jagunemise teel 3. rakkude ehitus ja talitlus on omavahel kooskõlas Rakkude mitmekesisus: Rakud ei saa kasvada liiga suureks kuna siis ei jõuaks info ja toitained, mis liiguvad läbi rakumembraani, raku keskossa . EUKARÜOOTNE RAKK Eukarüootne rakk e. päristuumne rakk rakk või organism, millel on selgelt eristatav tuum. Siia kuuluvad taimed, loomad, seened ja protistid. Eukarüootse raku ehitus ja talitlus: TSÜTOPLASMA Tsütoplasma koosneb: 1. aminohapped 2. nukleotiidid 3. mono- ja oligosahhariidid 4. orgaanilised happed 5. vesi 6. polüsahhariidid 7. valgud 8
biotehnoloogia- rakendusbioloogia haru, mis kasutab organismide elutegevusega seotud protsesse inimestele vajalike ainete tootmiseks biotõrje- üht liiki isendite arvukuse piiramine teist liiki organismide abil. Rakendatakse eelkõige taimekasvatuses kahjurputukate, aga ka umbrohu tõrjes. eukarüoot- organism(ka organismitüüp), mida iseloomustab rakutuum ja membraansete organellide esinemine. Protistid, seened, taimed ja loomad. eukarüootne rakk-(päristuumne) rakk (ka rakutüüp), mida iseloomustab rakutuuma ja membraansete organellide esinemine, Golgi kompleks- membraanidest koosnev päristuumse raku organell. Selles jõuab lõpule valkude töötlemine ning nende pakkimine sekreedi põiekestesse ja lüsosoomidesse. homoloogine kromosoom-kromosoomid, mis sisaldavad samu pärilikke tunnuseid määravaid geene. hüüf-ühest või mitmest rakust koosnev seeneniit. karüoplasma-rakutuuma poolvedel sisu.
ÕIGE. 5. Lüsosoom varustab rakku energiaga. VÄÄR, sest lüsosoom lagundab makromolekule ja otstarbe kaotanud rakustruktuure. 6. Uued kromosoomid tekivad DNA replikatsiooni tulemusena. ÕIGE. 7. Membraanide koostisse kuuluvad põhiliselt fosfolipiidid ja valgud. ÕIGE. 8. Inimese sugurakkude kromosoomistik koosneb: c) 46-st, d) 48-st kromosoomist 9. Ribosoomide peamiseks ülesandeks on: b) valkude süntees 10. Hapnik ja teised gaasid pääsevad rakku: d) difusiooniga. 11. Tsütoplasma koostises on kõige enam: a) vee molekule 12. Kõige väiksemaks rakuks loetakse: c) mükoplasmat Vasta küsimustele. 9.Miks on organismi erinevates rakkudes erinev arv organelle? Erinevad rakud täidavad olenevalt asukohast erinevat rolli. 10.Mis tähtsus on rakutuumal ja milline on ta ehitus (3 ehituslikku iseärasust)? 1) Reguleerib kõiki rakus toimuvaid protsesse. 2) Rakutuumaümbris koosneb kahest membraanist. 3) Tuumas on üks või mitu tuumakest.
ÕPIKUS LK. 49 ERINEVAD KOE TÜÜBID, LK.52 LOOMARAKK, LK. 54 RAKUTUUM, LK.56 RAKUMEMBRAAN, LK. 58 TSÜTOPLASMAVÕRGUSTIK, LK. 59 GOLGI KOMPLEKS, LK 61 MITOKONDER, LK. 63 TSENTROSOOM, LK. 64 TAIMERAKK PALUN PALUN PALUN KES SOOVIB HINDEKS 4 VÕI 5 SIIS VAADAKE JA ÕPPIGE NEED SELGEKS :) Rakuteooria kujunemine Robert Hook - valgusmikroskoobi leiutamine 17.saj. Keskpaik Antony van Leeuwenhoek üheläätseline mikroskoop, ainuraksete, bakterite ja seemnevedeliku uurimine 17.saj. teine pool K. E
kasvada ja areneda. Kestas on arvukad poorid. Raku vananedes kest pakseneb, selle veesisaldus langeb ja poorid ahenevad. Selle tulemusena muutub rakukest ainetele raskemini läbitavaks ja mõne aja möödudes raku tsütoplasma ja organellid hävivad. Taimerakkude põhiliseks iseärasuseks on plastiidid. Lisaks sellele on taimerakkudel tsütoplasmas suured vakuoolid. 7. Loomarakk. Ehitus ja joonis. Loomarakkudel on rida ühiseid omadusi, mille osas nad erinevad taimerakkudest või seenerakkudest
· Kõik organismid koosnevad rakkudest · Raku ehitus ja talitlus on vastastikkuses kooskõlas · Uued rakud tekivad üksnes olemas olevate jagunemise tulemusena PÄRISTUUMSE RAKU EHITUS 1) raku membraan *koosneb valkudes *fosfolipiididest *kolesterool *oligosahhariidid TÄHTSUS *eraldab raku sisekeskkonna välisest *kaitseb väliste mõjude eest *ühendab rakke omavahel *võimaldab aine, energia ja info vahetust ümbritseva kekskkonnaga *ainete transport 2) tsütoplasma poolvedel raku sisu, mis koosneb peamiselt veest ja lahustunud orgaanilistes ja anorgaanilistest ainetest TÄHTSUS *seob raku organellid ja tuuma ühtseks tervikuks ning kindlustab nende koostöö *tagab toitainete laiali kandmise rakus *on jääkainete eristumiskohaks *sisaldab varuaineid, ainevahelduse vaheprodukt, pigmente 3)rakutuum Tuumas asuvad kromosoomid, mis kannavad pärilikku informatsiooni TÄHTSUS *säilitab ja sisaldab pärilikku infot
võõrobjekte nt ensüüme, lase rakul baktereid ümbritsetud ensüümidel membraaniga sattuda rakku, kuid kui satub, siis rakk lagundab enda. Ribosoom Viivad läbi Koosnevad X X X Ribosoomide valgusünteesi RNA-st ja arv sõltub, kui valgust palju valke on vaja sünteesida PUUDUB RAKU-
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
