· Lumekahjustusi aitab vähendada hoidumine puistute liiga järsust hõrendamisest. Külm · Kevadised hiliskülmad kahjustavad puude pungi ja noori võrseid. Harilikul kuusel esineb kaks vormi, millest üks on varapuhkev, teine hilja puhkev. Kultiveerimisel valida teine variant, kuna pungade puhkemise ajaks on suurem külmaoht möödas. · Talvekülmad tekitavad külmalõhesid, eriti kõvade lehtpuude tüvedes. Päikesepõletus · Raietega avatud metsa lõunaservades kahjustab õhukesekoorelisi kuusetüvesid suvine päikesepõletus. Lõunapoolselt tüveküljelt võib kuumakahjustuse tõttu koor isegi kuivada. Sellised puud on vastuvõtlikud putukate (üraskite) rünnakule. Pikne · Pikselöök võib tabada üksikuid puid, tekitades tüvesse või koorde lõhe või purustades kogu puu. Mõnikord võib pikselöögist alguse saada metsatulekahju. Inimese poolt põhjustatud metsakahjustused!
kui raiuda maha laiemalt kui 100 meetrit siis võib mets uuesti kasvada peale väga 7 korrapäratult, sest langikeskele ei pruugi lennata seemneid. Lageraie on ka lubatud mistahes vanusega või rinnasdiameetriga, kui täius on 40% või vähem. Männikutes liitumis aeg on 4 aastat, siis on juba kõrvalt lank uuenenud. Turberaie on uuendusraie viis, mida pika aja jooksul korduvate raietega tehakse loodusliku uuenduse saamiseks. Turberaie korral raiutakse mets mitme raievõttega 10-40 aasta jooksul. Turberaie tegemisel peab olema vahe vähemalt 5 aastat, mille hulka ei loeta raieaastaid, ei tohi olla suurem kui 10 hektarit pindala. 8 Kasutatud allikad · Kask M. (2009) Metsakasvatus. Esmatrükk. Tihemetsa, Tallinna Kirjastus ILO, 46-48 lk. · http://www.google.ee/
Indoneesia metsatöösturitele pandud peale erilisi piiranguid, samuti pole vastu võetud regulatsioone ega seaduseid metsaalade kaitseks. (Rodrigue ja Soumonni 2014) Alates 1980ndatest on hakanud kasvama surve, et müüdavad tooted oleksid toodetud puidust mis on sertifitseeritud, ehk legaalsete raiete käigus saadud. (Rodrigue ja Soumonni 2014) Paberi ja vineeritööstuste nõudlus ületab legaalse puidutootmise 35-40 milionit kuupmeetrit aastas ning see tühimik täidetakse illegaalsete raietega. Paljud tööstused tunnistavad ka avalikult oma sõltuvust illegaalsetest raietest. Aastal 2000 oli illegaalsete raiete oskaal kõikidest raietest 65%. (Achmaliadi et al. 2002) Kuigi illegaalsed raied on probleemiks võib loota, et nende osakaal väheneb kuna paljud riigid ja edasimüüjad ei osta enam puitu ega puidutooteid mis pole sertifitseeritud. Selline survestamine võib Indoneesia metsadele pikas perspektiivis kasulik olla. Kasutatud kirjandus Achmaliadi, R., Adi, I.G.M
väärtuseks on 100%. Järgmiseks lisan majandatava metsa juurdekasvu, mille väärtus pole teada. Selle märgin x-ga. 15 875 930 tm - 100% 14 163 920 tm - x% x(%)= 14 163 920 tm 15 875 930 tm 100% ~ 89,2% 1.3.3. Koosta tulpdiagramm kasutades eelnevalt kogutud andmeid juurdekasvu ja raiehulga kohta. Pealkirjasta diagramm. Märgi diagrammi vertikaaltelje juurde uuritav suurus koos ühikuga. ÜLESANNE 2 2.1. Seleta mõisted a) turberaie - uuendusraie, mida pika aja jooksul korduvate raietega tehakse loodusliku uuenduse saamiseks, selle kasvutingimuste parandamiseks. b) sanitaarraie - Sanitaarraiet tehakse nakkusallikaks olevate või kahjurite paljunemist soodustavate puude eemaldamiseks metsast. Samuti surevate või surnud puude raieks. c) valgustusraie - ehk noorendike hooldus. Selle raieliigi peamisteks eesmärkideks on kujundada puistu liigilist koosseisu. d) harvendusraie - Harvendusraiega antakse kasvuruumi väärtuslikele eksemplaridele,
kasutamist.; d) uus seadus ei paku tõhusat lahendust Eesti metsade kõige väärtuslikumate osade nn vääriselupaikade kaitsele erametsades. 2007. aasta raiemaht oli raiedokumentide põhjal 6,9 miljonit m³, millest 72% raiuti lageraietega (4 998 634 m³), 15% harvendusraietega (1 027 622 m³), 5% sanitaarraietega (339 813 m³), 2% turberaietega (162 596 m³), 2% valgustusraietega (162 115 m³), 0,1% valikraietega (3703 m³) ja 3% (206 244 m³) muude raietega. Raiete kogumahust raiuti 35,9% riigimetsas, 63,5% erametsas ja 0,6% muul metsamaal. Võrreldes 2006. aastaga kasvas raiete kogumaht 17%. 2007 aastal oli peamiseks kodumaist raiemahtu suurendavaks teguriks puiduhindade hüppeline tõus. Tõus oli eelkõige tingitud toormenappusest nii Eestis kui mujal Skandinaavias, mille tingis Venemaa ümarpuidu ekspordile kehtestatud tollitariifide tõus (alates 1. juulist 4 eurolt 10 eurole) ning Eesti puhul juuni algusest alanud raudteeblokaad
lehtpuumetsas, 100 m mujal tulundusmetsas ja 30 m kaitsemetsas.Lagedaks võib raiuda vanemaid kui 100-aastaseid männikuid, 80-aastaseid kuusikuid ja 70-aastaseid kaasikuid või metsa, milline on piisavalt jäme või liiga hõre. Teise lageraie võib teha vähemalt 100 m kaugusele. Lagedaks raiutud ala kõrvalt võib uue raiega alustada peale raiutud ala uuenemist ja 3 kuni 5 aasta möödumist. Turberaied on raied, kus mets raiutakse maha 10 kuni 40 aasta jooksul korduvate raietega. Ühe raiega ei tohi langetada rohkem kui 30% puude mahust. Häilraie korral ei tohi esimese raiega raiuda rohkem kui 5 häilu hektarile, mille läbimõõt võib olla kuni 30 m. Veerraie korral ei tohi lagedaks raiuda laiemalt kui pool metsa kõrgusest. Turberaie langi suurus ei tohi ületada 10 ha.
Andmebaas saab nimeks „Riiklik Keskkonna Andmebaas“ (Sistema Nacional do Meio Ambiente) 9 11. 2007. aasta – Määrus 6063, reguleerib Avaliku sektori metsamajandamise seadust föderaalsel tasandil 12. 2009 – Resolutsioon 406, sõnastab tehnilised standardid, määratlused ja teostused PMFS-le (Plano de Manejo Florestal Sustentável) ehk Brasiilia jätkusuutliku metsamajandamise plaanile, seoses raietega põlismetsades. (Amazonas Fond 2012) Edaspidi loodi mitmeid normatiive seoses metsandusega. Üheks suurimaks saavutuseks võib kindlasti lugeda Avalikule sektorile kuuluva metsa majandamise seadust 2006. aastal. Ehkki suured metsamassiivid olid riikliku registrisse kantud kui riigimaad, ei olnud olemas veel regulatiivseid seadusi ja toetuspunkte, kuhu nende majandamisel ja kasutamisel saaks toetuda. 2004. aastal teatas Brasiilia valitsus, kaasates 11 ministrit, oma
o. ajavahemik aastates, mis kulub eelmise raiestiku taasmetsastamiseks. Raieaastat ei loeta liitumisaja hulka. Lageraietega metsa ülestöötamine oli ja on Eesti tingimustes valitsev, kuna see on majanduslikult kõige ökonoomsem ja sel teel metsauuendamine on kõige edukam. Turberaied need uuendusraied, kus lank raiutakse mitmes järgus (pikema aja jooksul), et luua soodsad tingimused järelkasvu tekkimiseks ja arenemiseks vana metsa turbe all või selle otseses mõjupiirkonnas. Esimeste raietega raiutakse tavaliselt välja kehvemad, kahjustatud puud, samuti tormihellad ja järelkasvu kõige enam varjavad puud. Erinevatest turberaieviisidest on Eestis kasutusel: 1. Aegjärkne raie mets raiutakse järkude kaupa, 10-20 aasta jooksul umbes 2-4 raiejärguga. Metsa raiutakse hajali paiknevate üksikpuudena s.t., et reeglina uuendatakse ühtlaselt, ülepinnaliselt. 2. Häilraied raiutakse uuendamisele kuuluv mets häiludena 20 kuni 40 aasta jooksul
mullapinnale. Külmakohrutust esineb tavaliselt rasketel liigniisketel muldadel. Külmakohrutus kahjustab tõusmeid ning 1-2 aasta vanuseid seemikuid. Nõrga juurestiku ja raske lõimisega kasvukohtade tõttu kannatab külmakohrutuse all kõige enam harilik kuusk. Õhukestel muldadel (näit. loopealsed) võib esineda külmakohrutust peaaegu kõikidel puuliikidel. Varjutaluvaid õhukesekoorelisi liike (kuusk, nulg, pöök) võib kahjustada koore kuumapõletik, eriti kui raietega avatakse metsaserv päikesekiirgusele, mille mõjul temperatuur tüve pinnal tõuseb kõrgele. Koorealune kambiumikiht sureb, koor kuivab ja langeb maha. Hiljem hakkab puu küll vigastatud kohta kinni kasvatama, kuid tüvi jääb rikutuks, ka võib vigastatud koht kujuneda nakkuskoldeks seenhaigustele. Vigastuse tagajärjel nõrgenenud puid aga asustavad omakorda sekundaarsed kahjurid. METSA MÕJU ÕHU JA MULLA TEMPERATUURILE
Eriti iseloomulik on see pargipuudele. Lõhed võivad puudel muutuda seenhaiguste sissetungi kohaks. Üldiselt määravad puuliigi külmakindluse ilmastik, vanus, geograafiline päritolu, kasvukohatingimused jne. 3) Kõrgest temperatuurist tingitud kahjustused · Koorepõletik võib tekkida kuuma tõttu sileda- ja õhukesekoorelistel varjutaluvatel puudel (kuusk, pöök, nulg). Sagedamini esineb seda puistu lõunaserval kasvavatel puudel, kui metsaserv avatakse raietega päikesekiirgusele. Kõrge temperatuuri tõttu sureb kambium, koor kuivab ja langeb tükkhaaval maha. Puu küll otseselt ei hävi, kuid vigastatud kohast tungivad sisse seenhaigused ja hiljem kahjurid. · Tõusmete juurekaelakõrvetus tekib kui temperatuur kuumadel suvepäevadel tõuseb maapinnal üle 50o C. Seda tekib enam kuivadel liiv- ja loomuldadel. Kuuma tõttu hävib tõusmete juurekaelal kambium ja tõusmed (seemikud) hukkuvad.
täius ja millel on halvad pärilikud omadused. Jaguneb: 1) Lageraie raiutakse peaaegu kõik puud raielangi 1 aasta jooksul. Raiumisele ei kuulu seemnepuud, säilikpuud ja elujõuline loodsulik järelkasv. Lageraie on lubatud puistutes mis on vanemad kehtestatud raievanusest. Puitsu tohib raiuda kas siis kui ta on liiga hõre. 2) Turbaraie lank raiutakse mitmes järgus, et luua soodsamad tingimused järelkasvu tekkimiseks. Esimeste raietega eemladatakse kahjustunud ja haiged puud ning teisi puid varjavad puud. Jaguneb aegjärkne raie, häilraie ja veerraie. 3) Valikraie teostatakse püsimetsades, kus lageraieid ei tehta. Eesmärgiks on kujundada erineva vanuselise koosseisuga puistu ning metsa ei likvideerita. 4) Trassiraie kuni 4 meetrise tee või kraavi siseraie ja metsamaal oleva trassi või sihi puhastamine sinna kasvanud puuest ja põõsastest.
Eesmärk luua soodsad tingimused järelkasvu tekkimiseks ja arendamiseks vana metsa turbe all Puudused: o Hõrendamisega suureneb tormioht o Kasvavate puude vigastamise oht o Kallimad kui lageraied, kuna tihti ei ole maksimaalselt mehhaniseerida. Eelised: o Eesmärk vana metsa all välja kasvatada uus metsapõlvkond o Vana metsa ära raiumisel on uus põlvkond juba olemas o Esimeste raietega raiutakse tavaliselt välja kehvemad (haiged, kahjustunud vms) puud o Paremates valgustingimustes paraneb ka puude seemnekandvus Aegjärkne raie Kuni 20 aasta jooksul u 2-4 raiejärguga Raiutakse hajali olevate üksikpuudena st, et uuendatakse ühtlaselt, ülepinnaliselt Nõuab väga metsasõbralikku lähenemist Kui seda viisi kasutada, tehakse raie kas kahes või kolmes järgus o Männi enamusega metsades
Selle abil on võimalik kiirendada puude kasvu, kujundada metsa liigilist koosseisu, parandada metsa sanitaarset seisundit ja suurendada metsade tormikindlust. Hooldusraiete korral raiutakse puistust perioodiliselt välja puid, mis on kasvus alla jäänud või takistavad peapuuliigi tulevikupuude (puud, mis peaks puistus säilima raieküpsuse saavutamiseni) kasvu ja arengut. Hooldusraieid on vaja vaid inimesele, mets kasvab ka ilma hooldamiseta, kuid raietega saab metsakasvataja suunata puistu kasvu ja arengut temale meelepärases suunas. Üldjuhul on hooldatud puistu kvaliteetsem ja majanduslikult väärtuslikum kui hooldamata. Metsaseaduse (2009) järgi on hooldusraiet lubatud teha: 1) puude valgus- ja toitetingimuste parandamiseks ning metsa liigilise koosseisu kujundamiseks (valgustusraie); 2) metsa väärtuse tõstmiseks, metsa tiheduse ja koosseisu reguleerimiseks ning
Eriti iseloomulik on see pargipuudele. Lõhed võivad puudel muutuda seenhaiguste sissetungi kohaks. Üldiselt määravad puuliigi külmakindluse ilmastik, vanus, geograafiline päritolu, kasvukohatingimused jne. 3) Kõrgest temperatuurist tingitud kahjustused · Koorepõletik võib tekkida kuuma tõttu sileda- ja õhukesekoorelistel varjutaluvatel puudel (kuusk, pöök, nulg). Sagedamini esineb seda puistu lõunaserval kasvavatel puudel, kui metsaserv avatakse raietega päikesekiirgusele. Kõrge temperatuuri tõttu sureb kambium, koor kuivab ja langeb tükkhaaval maha. Puu küll otseselt ei hävi, kuid vigastatud kohast tungivad sisse seenhaigused ja hiljem kahjurid. · Tõusmete juurekaelakõrvetus tekib kui temperatuur kuumadel suvepäevadel tõuseb maapinnal üle 50o C. Seda tekib enam kuivadel liiv- ja loomuldadel. Kuuma tõttu hävib tõusmete juurekaelal kambium ja tõusmed (seemikud) hukkuvad.
luua soodsad tingimused järelkasvu tekkimiseks ja arenemiseks vana metsa turbe all või selle otseses mõjupiirkonnas. Enamiku turberaieviiside korral saadakse uus metsapõlv vana metsa all olevast järelkasvust, mis lühendab ka raieringi. S.t. kui lageraiete puhul pärast metsa raiumist kulub 3-4 aastat taasmetsastamiseks, siis turberaiete puhul on pärast vana metsa raiumist järelkasv juba olemas. Esimeste raietega raiutakse tavaliselt välja kehvemad, kahjustatud puud, samuti tormihellad ja järelkasvu kõige enam varjavad puud. Parematesse valgustingimustesse sattunud majanduslikult väärtuslikud puud reageerivad raiele jämeduskasvu suurenemisega (vanades, raieküpsetes puistutes küll minimaalselt). Paremates valgustingimustes paraneb ka puude seemnekandvus. Erinevatest turberaieviisidest on Eestis kasutusel: 1) aegjärkne raie 2) häilraie 3) veerraie 1. Aegjärkne raie
C. Nii kõrge temperatuur põhjustab tõusmete kuumapõletikku, kambiumi rakud surevad ja tõusmed, mõnikord ka seemikud hukkuvad. Peale otsese kahjustuse 13 võib kõrge temperatuur põhjustada põua ajal intensiivset auramist mullast ja transpiratsiooni, mille tulemusena taimed närbuvad. Varjutaluvaid õhukesekoorelisi liike (kuusk, nulg, pöök) võib kahjustada koore kuumapõletik, eriti kui raietega avatakse metsaserv päikesekiirgusele, mille mõjul temperatuur tüvel tõuseb kõrgele. Koorealune kambiumi kiht sureb, koor kuivab ja langeb maha. Hiljem hakkab puu küll vigastatud kohta kinni kasvatama, kuid tüvi jääb rikutuks. Vigastatud koht võib kujuneda ka nakkuskoldeks seenhaigustele. Vigastuse tagajärjel nõrgenenud puid asustavad omakorda sekundaarsed kahjurid. Metsa mõju õhu ja mulla temperatuurile
kuivadel liivmuldadel ja loomuldadel võib tõusta üle 50º C. Nii kõrge temperatuur põhjustab tõusmete kuumapõletikku, kambiumi rakud surevad ja tõusmed, mõnikord ka seemikud hukkuvad. Peale otsese kahjustuse võib kõrge temperatuur põhjustada põua ajal intensiivset auramist mullast, mille tulemusena taimed närbuvad. Varjutaluvaid õhukesekoorelisi liike (kuusk, nulg, pöök) võib kahjustada koore kuumapõletik, eriti kui raietega avatakse metsaserv päikesekiirgusele, mille mõjul temperatuur tüve pinnal tõuseb kõrgele. Hiljem hakkab puu küll vigastatud kohta kinni kasvatama, kuid tüvi jääb rikutuks, ka võib vigastatud koht kujuneda nakkuskoldeks seenhaigustele. Metsa mõju õhu ja mulla temperatuurile Puistu oma võrastikuga takistab ühelt poolt päikesekiirguse jõudmist maapinnale, teiselt poolt ka soojuse tagasi kiirgumist maapinnalt
suvepäevadel, mil temperatuur maapinnal kuivadel liivmuldadel ja loomuldadel võib tõusta üle 50º C. Nii kõrge temperatuur põhjustab tõusmete kuumapõletikku, kambiumi rakud surevad ja tõusmed, mõnikord ka seemikud hukkuvad. Peale otsese kahjustuse võib kõrge temperatuur põhjustada põua ajal intensiivset auramist mullast ja transpiratsiooni, mille tulemusena taimed närbuvad. Varjutaluvaid õhukesekoorelisi liike (kuusk, nulg, pöök) võib kahjustada koore kuumapõletik, eriti kui raietega avatakse metsaserv päikesekiirgusele, mille mõjul temperatuur tüvel tõuseb kõrgele. Kambium sureb, koor kuivab ja langeb maha. Hiljem hakkab puu küll vigastatud kohta kinni kasvatama, kuid tüvi jääb rikutuks. Vigastatud koht võib kujuneda ka nakkuskoldeks seenhaigustele. Vigastuse tagajärjel nõrgenenud puid asustavad omakorda sekundaarsed kahjurid. 5. Metsa ja vee vastastikused suhted. Veebilanss. Puittaimede kasv oleneb temperatuuri kõrval oluliselt niiskusest.
Selle abil on võimalik kiirendada puude kasvu, kujundada metsa liigilist koosseisu, parandada metsa sanitaarset seisundit ja suurendada metsade tormikindlust. Hooldusraiete korral (varem nim. neid vahekasutusraieteks) raiutakse puistust perioodiliselt välja puid, mis on kasvus alla jäänud või takistavad peapuuliigi tulevikupuude (puud, mis peaks puistus säilima raieküpsuse saavutamiseni) kasvu ja arengut. Hooldusraieid on vaja vaid inimesele, mets kasvab ka ilma hooldamiseta, kuid raietega saab metsakasvataja suunata puistu kasvu ja arengut temale meelepärases suunas. Üldjuhul on hooldatud puistu kvaliteetsem ja majanduslikult väärtuslikum kui hooldamata. 43. Defineerige mõiste: raiekraad? raiekraad e. harvendamise aste näitab, kui palju puid korraga välja raiutakse (mitu % tagavarast). Rakendatav raiekraad sõltub metsa liigilisest koosseisust, vanusest ja kasvukohast. 44. Defineerige mõisted: ala- ja ülameetod?
närbuvad. lume vaalimine (lumi painutab puu maha). Neid Liigniisketes kasvukohtades (rabastuvad Varjutaluvaid õhukesekoorelisi liike (kuusk, nulg, kahjustusi esineb sageli sügistalvel, kui sajab kasvukohatüübid) pidurdab mets pöök) võib kahjustada koorekuumapõletik, eriti sulalund, mis kleepub puudele. Eriti suured võivad soostumisprotsessi, pärast lageraiet taolistel aladel kui raietega avatakse metsaserv päikesekiirgusele, olla kahjustused nooremates puistus (20-40 a.), mil soostumisprotsess kiireneb olulisel määral. mille mõjul puud intensiivse kasvu tõttu on 5.4 Mets ja atmosfäär temperatuur tüvel tõuseb kõrgele. Koorealune suhteliselt peenikese tüvega. 5.4.1 Atmosfääri tähtsus ja koostis kambiumikiht sureb, koor kuivab ja langeb maha
Nii kõrge temperatuur põhjustab tõusmete kuumapõletikku, kambiumi rakud surevad ja tõusmed, mõnikord ka seemikud hukkuvad. Peale otsese kahjustuse võib kõrge temperatuur põhjustada põua ajal intensiivset auramist mullast, mille tulemusena taimed närbuvad. Varjutaluvaid õhukesekoorelisi liike (kuusk, nulg, pöök) võib kahjustada koore kuumapõletik, eriti kui raietega avatakse metsaserv päikesekiirgusele, mille mõjul temperatuur tüve pinnal tõuseb kõrgele. Koorealune kambiumikiht sureb, koor kuivab ja langeb maha. Hiljem hakkab puu küll vigastatud kohta kinni kasvatama, kuid tüvi jääb rikutuks, ka võib vigastatud koht kujuneda nakkuskoldeks seenhaigustele. Vigastuse tagajärjel nõrgenenud puid aga asustavad omakorda sekundaarsed kahjurid.
annaabi.ee 
