6. Romaani basiilika põhiplaan? (lk 127 õpikust) 7. Tähtsamad romaani aegsed ehitised: Hildesheimi toomkirik Saksamaal Saint-Sernin Lõuna-Pratsusmaal Notre-Dame-la-Grande kirik Citeaux Durhami katedraal Inglismaal Püha Markuse kirik Veneetsias Lundi toomkirik Rootsis Pisa toomkirik Ribe toomkirik Viborgi toomkirik 8. Milliseid võlve ja kaari kasutati romaani ajastul? Silindervõldid, ristvõlvid. Ümarkaared, vööndkaared, triumfikaared. 9. Gooti kiriku ehitus (raiddetailid) Konstruktsioon nagu mingi hiigellooma skelett. Ehitist kandsid piilarid, tugipiidad, tugikaared, vööndkaared ja võlviroided. Võlvisiilud ja seinad olid konstruktiivses mõttes teise-järgulise tähtsusega. 10. Kuulsamad gooti ajastu ehitised: Chartres'i katedraal Reimsi katedraal Amiens'imkatedraal Mont Saint-Micheli koolster Pariisi Jumalaema kirik e. Notre-Dame 11. Võrdle Romani ja Gooti ehitisi (kõrgused, võlvid, raiddetailid, ristlillik) Romaani Gooti
praegusele kohale arvatavasti juba 1219. aastal, mil taanlased Tallinna vallutasid. · Kiriku kesklöövi idaviilul paikneb väike kaheksatahuline kellatorn, mis on ehitatud üheaegselt pikihoonega. Keskajal oli see kiriku ainsaks torniks, olles praegusest kõrgem ning varustatud kõrge renessansskiivriga. · Kirik põles maha 1684 kogu Toompea haaranud hiidtulekahjus, mil hävis kogu puitsisustus, varises kokku osa võlve ning kannatada said paljud raiddetailid, eriti kooriruumis. · Kiriku sisutusest tuleks mainida 13-18. sajandist pärinevaid arvukaid hauaplaate, 17. sajandist pärinevaid raidkivist sarkofaage, 17. sajandi lõpust pärinevat altarit, kantslit, võidukaaregruppi ning kroonlühtreid, samuti arvukaid aadlike vapp-epitaafe 17-20. sajandist. · Kiriku neljast kellast pärineb kaks 17. sajandist, kaks aga 18. sajandist. Kiriku praegune orel on ehitatud 1914. aastal. · Ühelöövilise pikihoone suurendamist
Konstruktiivselt oluline detail on päiskivi - võlvi roiete ristumiskohal paiknev võlvipinnast eenduv, üldjuhul dekoreeritud kivi, mis pingestab roided. Võlvisiilud ja seinad olid konstruktiivses mõttes teisejärgulised gooti katedraal on skelettehitis. (Romaani kirik seevastu massehitis). Vertikaalne suunitlus pürgimine kõrgusesse. Tugikaarte ja tugipiitade raskust varjasid nende tippudelt üles pürgivad dekoratiivsed ehistornikesed ehk fiaalid ning paljud raiddetailid ristlillikud, siirud, krabid. fiaal - sale terav tornike ehisviilude, tugipiilarite ja -piitade, tornide jms. fiaal ristlillik - ristikujuline stiliseeritud lehtede ja väikese pungaga lõppev kaunistuselement hilisgooti ehituste tornidel, viiludel, rinnatisel. krabi - (sks. Krabbe), ka ronileht ja kivilill- keerduvate lehtedega või ristlillik pungakujuline ehismotiiv gooti arhitektuuris. siir - kolmveerandringidest koosnev gooti ornamendimotiiv.
sajandini, seal paiknes suur väliskantsli ärkel. 15. sajandil täiendati kirikut arvukate juurdeehitistega, põhjaküljele rajati servjoonvõlvidga kaetud Püha Georgi kabel, raidportaaliga kabel rajati ka kiriku edelanurka. 16-17. sajandil kattus kogu hoone lõunasein juurdeehitistega, oma praeguse kuju said need 17-19. sajanditel. Kirik põles maha 1684 kogu Toompea haaranud hiidtulekahjus, mil hävis kogu puitsisustus, varises kokku osa võlve ning kannatada said paljud raiddetailid, eriti kooriruumis. Pärast tulekahju taastati 1686 kirik praktiliselt endisel kujul. 17. sajandi lõpust ning 18. sajandist pärineb ka suur osa kiriku sisustusest. 1778-79 ehitati kiriku kesklöövi lääneossa barokne läänetorn koos kiivriga. Praktiliselt sellisena on kirik säilinud ka tänini. Kiriku sisutusest tuleks mainida 13-18. sajandist pärinevaid arvukaid hauaplaate, 17. sajandist pärinevaid raidkivist sarkofaage, 17. sajandi lõpust
Pikiteljel oli teistest pisut suurem kabel, Maarja kabel. Ruumi selline jaotus sidus kiriku ühtseks õhuliseks tervikuks. Interjöör suundus Maarja kabeli poole ja ka üles. Piilareid liigendavad vertikaalsed turbad. Kogu suundumus üles nagu kaotas kivide raskuse. Kuna seinad polnud enam nii olulised võis need katta akendega. Vertikaalne suunitlus valitses ka välisilmes. Tugikaarte ja tugipiitade raskust varjasid tornikesed (fiaalid) ja paljud raiddetailid (ristkülikud, kraabid jne). Kirikutel oli tavaliselt kaks suurt torni peafassaadi kõrval ja veel üks haritorn nelitise kohal. Peafassaadis oli ka kolm teravkaarset portaali. Portaalide kohal kõrgusid teravad kitsad ehisviilud (vimpergid). Mitmest üksteise sisse vähenevas portaalist moodustus perspektiivportaal. Keskmise portaali kohal asus roosaken, veel kõrgemal ulatus üle kogu fassaadi rida skulptuure (kuningate galerii). Tornidel olid kiivrid, mis jäid sageli ehitamata
Trifoorum - müüri sees olev kitsas käik, avanes kesklöövi. Võis ka puududa. Petik - ümarkaareline niss. Pseudotritoorum - rida ümarkaarelisi nisse e. petikuid. Travee - e. võlvik, löövide jaotus põigiti. Triumfikaar - võiduvärav transepti ja pikihoone ühendamiseks. Arkaad - sammastele või piilaritele toetuv kaarestik. Vööndkaar - pikisuunas traveesid eraldavad kaared. Dekoratiivsed elemendid kirikus(ka väljas) Skulptuurkaunistused Raiddetailid Seina- ja laemaalid (harva) Kääbusgalerii väikestest kaartest ja sammastest käik ehitise seina välisküljel. Liseenid Ümarkaareline friis Kabelite pärg apsiidi ümbritsev kabelite ring. Romaani stiil Itaalias Kuulus viltune Pisa toomkiriku kellatorn - kampaniil. Pisa toomkirik Püha Markuse katedraal Veneetsias San Miniato al Monte kirik Firenzes.
lehvikvõlv- lehviku kujuliselt paigutatud võlvi kujundus. Prantsusmaa Jumalaema (Notre Dame) kirik Pariisis (varagootika) Chartres'i Jumalaema katedraal (kõrggootika, kesklöövi kõrgus 32m) Reims'i Jumalaema katedraal(kesklööv 37,5m) PILT....AMIENSI KATEDRAAL (Kõrggootika) Arhitektuuri tunnused välisilmes Finaalid, siirud, raiddetailid(ristlillikud, krabid), perspektiivportaalid (3tk), vimbergid, roosaken, kuningate galerii, kaks torni, tornikiivrid jäid sageli lõpuni ehitamata. Tugisüsteem Gooti kirikus Raidvõlv, roie, võlvisiilud, piilar, tugikaared, päisikivi. Hilisgootika Ehitisi kaunistati veelgi rikkalikumalt, arhitektuurne konstruktsioon jäi samaks, võlvidel hakati kasutama kõrvalroided (nt. lehvikvõlv ja tähtvõlvid). Pilt 5
kirikuid. Müürid ei pidanud enam massiivsed olema seetõttu sai kasutada väga palju aknaid. Võlvisiilud ja seinad olid konstruktiivses mõttes teisejärgulised gooti katedraal on skelettehitis. (Romaani kirik seevastu massehitis). Vertikaalne suunitlus pürgimine kõrgusesse. Tugikaarte ja tugipiitade raskust varjasid nende tippudelt üles pürgivad dekoratiivsed ehistornikesed ehk fiaalid ning paljud raiddetailid ristlillikud, siirud, krabid. fiaal - sale terav tornike ehisviilude, tugipiilarite ja -piitade, tornide jms. kaunistamiseks, lõpeb püramidaalse krabidega kaunistatud kiivri ja ristlillikuga. ristlillik - ristikujuline stiliseeritud lehtede ja väikese pungaga lõppev kaunistuselement hilisgooti ehituste tornidel, viiludel, rinnatisel. krabi - (sks. Krabbe), ka ronileht ja kivilill- keerduvate lehtedega või pungakujuline ehismotiiv
sajandist 7 . Muhus Liival asub ka Eesti ilusam maakirik, mis on üks vanemaid säilinud kivikirikuid Eesti aladel- ,,Püha Katariina Kirik"8. See kaunite proportsioonidega ehitis on oivaline näide varagooti stiilist ning bütsantsilikest seinamaalingutest. Kirik on kaunistatud Viimse Kohtupäeva teemaliste maalingutega, mis on kahjuks hävimas9. Säilinud on neist ainult vähesed fragmendid - peamiselt kooriruumis. Kirikus on silmapaistva hoolikusega tahutud raiddetailid. Kiriku väliskujunduses domineerib omapärane kolmeastmeline jaotus: pikihoone, koor ja koorilõpmik, mis kõik on kaetud üllatavalt järskude katustega. Kirikul puudub torn. 1764. a. lisati küll väike puidust haritorn, kuid uue katuse ehitamisel loobuti selle taastamisest. 10 Vormsi saar Vormsi keskel Hullo külas asub Vormsi kirik, mille vanim osa on koor, mis on pärit 14 saj algusest11. Vormsi Olavi kirik on sisustuses omaaegse barokk-kantsli koopia12. Hoone
Käärkamber puudub. Järgides muidu Saare - Lääne piiskopkonnale omast üldskeemi, on siin omalaadsena lisatud koori idaküljele väiksem eenduv kandiline lõpmik - aedikula, mille eeskujud pärinevad tsistertslaste kloostrikirikutest ning mida on kasutatud üksnes veel Hiiumaal Pühalepas. Hoone kolmeastmelisus annab selle välisilmele kauni ehitusliku kompositsioonirütmi. Ainsateks arhitektuuriliselt rõhutatud kohtadeks kiriku välimuses on silmapaistva hoolikusega tahutud raiddetailid, eriti portaal. Need on meistrimärkidega, mida kohtame ka Karja kirikus. Ilmselt on osa kiviraidureid töötanud mõlema kiriku ehitusel. Kuid siiski puuduvad silmapaistvalt puhta töötlusega raiddekooris peaaegu täiesti skulptuurid ja taimmotiivid, mis on iseloomulikud ligikaudu samaaegsetele Karja ja Pöide kirikule. Lääneportaali uks on osaliselt säilinud 1617. aastast. Kiriku akende stiilipuhaste varagootiliste raidraamistike puhul on nähtud seost Lääne- Euroopa katedraaligootikaga
Kesklöövi tähtsus kasvas, see oli palju laiem ja kõrgem, seega külglöövid olid kitsamad ja madalamad. Ka koori põrand muutus sama tasapinnaliseks pikki hoonega. Ühe või paari apsiidi asemel oli kooril mitu väikest väljaehitist kabelit, mis kokku moodustasid kabelitepärja. Vertikaalne sunnitlus ei valitsenud ainult siseruumide, vaid ka väisilmes. Tugikaarte ja tugipiitade raskust varjasid nende tippudelt üles pürgivad fiaalid (tornikesed) ja paljud raiddetailid. Kirikutel olid tavaliselt kaks suurt torni peafassaadil ja üks väike torn nelitise kohal. Peafassaadis oli ka 3 suurt teravakaarelist portaali, millest keskmine oli kõige avaram. Portaalide kohal kõrgusid teravad kitsad ehisviilud e. vimbergid. Portaalid koosnesid mitmest üksteise sisse asetatud järjest vähenevast portaalist, moodustades perspektiivportaali, jättes sissekutsuva mulje. Keskmise portaali kohal asus roosaken, sellest kõrgemal nn. kuningate galerii. 15. ja 16
Ehitist kandsid piilarid, tugipiidad, tugikaared, vöödkaared ja võlviroided. Seda võis ettekujutada praktiliselt ka ilma võlvisiilude ja seinteta. Näiteks Teises maailmasõjas said need osad mõndadel kirikutle kannatada, aga ''skelett'' jä püsti. Kirikute väline pool oli väga detailne ja läbimõeldud. Kõik kaunistused oli vertikaalse suunitlustega. Tugikaarte ja tugipiitade raskust varjasid nenede tippudelt üles pürgivad tornikesed ehk fiaalid ja paljud raiddetailid, milleks olid ristlillikud, krabid ja siirid. Kirikutel oli tavaliselt kaks suurt torni peafassaadi kõrval ja lisaks veel üks väike haritorn nelitise kõrval. Peafassaadis oli ka kolm suurt teravkaarelist portaali. Need moodustasid perspektiivportaali, keskmise kohal asus suur ümmargune roosaken. See omab koos vitraaziga sümboolset tähendust. 12. saj. keskel omandavad need olulise tähtsuse gootika arengus. Veel
kirikuid. Müürid ei pidanud enam massiivsed olema seetõttu sai kasutada väga palju aknaid. Võlvisiilud ja seinad olid konstruktiivses mõttes teisejärgulised. Gooti katedraal on skelettehitis. (Romaani kirik seevastu massehitis). Vertikaalne suunitlus pürgimine kõrgusesse. Tugikaarte ja tugipiitade raskust varjasid nende tippudelt üles pürgivad dekoratiivsed ehistornikesed ehk fiaalid ning paljud raiddetailid ristlillikud, siirud, krabid. fiaal - sale terav tornike ehisviilude, tugipiilarite ja -piitade, tornide jms. kaunistamiseks, lõpeb püramidaalse krabidega kaunistatud kiivri ja ristlillikuga. ristlillik - ristikujuline stiliseeritud lehtede ja väikese pungaga lõppev kaunistuselement hilisgooti ehituste tornidel, viiludel, rinnatisel. krabi - (sks. Krabbe), ka ronileht ja kivilill- keerduvate lehtedega või pungakujuline
vajanud erilisi tugisüsteeme. Koori põrand oli samal tasapinnal pikihoone põrandaga. Kooril oli mitu väljaehitist-kabelit-, mis moodustasid kabelipärja. Pärja keskmine kabel oli teistest suurem- Maarja kabel. Ruumi selline jaotus sidus kogu kiriku ühtseks tervikuks. Ruum mõjus õhulisema, avarama ja vabamana ja pilk võis haarata kõike. Tugikaarte ja tugipiitade raskust varjasid nende tippudelt üles pürgivad tornikesed ja paljud raiddetailid. Kirikutel oli tavaliselt kaks suurt torni peafassaadi kõrval ja veel üks väike haritorn nelitise kohal. Peafassaadis oli kolm suurt teravkaarset portaali. Portaalide kohal kõrgusid ehisviilud. Keskmise kohal roosaken ja keskmine ka avaram. 3. Itaalia renessanss- palazzo tunnused, Firenze toomkirik ja Filippo Brunelleschi tähtsus; Bramante Templietto Roomas; Vatikanis Belvedere lossi- ja aiakompleks, Michelangelo Peetri kiriku kuppel;
mõju gooti kiriku interjööris. Kuna konstruktsioon enam ei vajanud massiivseid seinu, võis suurema osa neist asendada akendega. Milline vahe on raskepärase, kindlusetaolise ja süngevõitu romaani kiriku ja kerge, lausa helgena mõjuva gooti katedraali vahel. Vertikaalne tendents domineeris ka kirikute välisvaates. Tugikaarte ja tugipiitade raskust varjasid nende tippudelt ülespürgivad tornikesed (nn. fiaalid) ja paljud raiddetailid (ristlillikud, krabid jne). Kirikutel oli tavaliselt kaks suurt torni peafassaadi (läänefassaadi) kõrval ja veel üks väike 5 haritorn nelitise kohal. Peafassaadis oli kolm suurt teravakaarelist portaali. Vastavalt löövidele oli keskmine portaal avaram. Portaalide kohal kõrgusid teravad kitsad ehisviilud (nn. vimpergid). Portaalid nagu kutsusid sisse astuma, nad koosnesid mitmest ,,üksteise sisse" astetatud järjest
kaks tavaliselt läänes sissekäigu juures üks piki- ja põikhoone ristumiskohal, mida nimetatakse nelitiseks. Tähtis oli ka avanev vaade pealöövile. Trifooium oli paksu müüri sees olev kitsas käik ja see avanes kesklöövi suunas. Trifooriumi asemel võisid olla kitsad süvendid , empoorid. Kesklöövi ja nelitise vahel asus madal vahesein, kus asus kantsel. Gooti stiilis varjasid aga tornid ja raiddetailid tugipiilarite ja piitade raskust. Kirikutel oli tavaliselt kaks suurt torni peafassaadi (läänefassaad) kõrval ja veel üks väike haritorn nelitise kohal. Gooti stiilis olid peafassaadis ka kolm suurt teravakaarelist portaali. Vastavalt löövidele oli keskmine portaal avaram. Portaalide kohal kõrgusid teravad kitsad ehisviilud (vimpergid). Keskmise portaali kohal asus ümmargune roosaken, veel kõrgemal ulatus põiki üle kogu fassaadi rida skulptuure tervakaarelistes nissides - nn
Katedraali põhiplaan: · Pikihoone ladina rist, 3-5-lööviline, basikaalne · Transept mitmelööviline · Kesklöövi osatähtsus suurenes, külglöövid madalad ja kitsad, need jätkusid teiselpool transepti kooris moodustades kooriümbriskäigu · Välisehitistest kabelid, kabelitepärg, pärja keskmes oli suurem kabel, kiriku pikiteljel, Maarja kabel Kirikute välisilme: · Tugikaarte ja tugipiitade raskust varjasid tornikud ehk fiaalid ja raiddetailid (ristlillikud, krabid jne) · Tavaliselt 2 suurt torni, 1 läänefassaadil ja teine nelitise kohal (haritorn) · Peafassaadil ka 3 teravkaarset portaali, nende kohal ehisviilud (vimpergid), perspektiivportaal (järjest kahanevad portaalid), keskmise kohal roosiaken ja üleval pool skulptuurid (nn Kuningate galerii) Hilisgootika ajal rohkem kaunistusi · Võlvidel kõrvalroided ( võrkvõlv ja tähtvõlv ja lehvikvõlv)
vööndkaared, võlviroided. Üks esimesi katedraale oli *PARIISI JUMALAEMA katedraal, mille ehitamist alustati 1163. Seda loetakse veel varagootikasse (kuni 1200). Kõrggootika 1200-1400. *CHARTRES'i katedraal. Kesklöövi võlvide kõrgus kasvas. Kirikud olid ladina risti kujulised. Kesklöövi tähtsus suurenes, see oli tihti külglöövidest tunduvalt laiem ja kõrgem. Krüpte enam ei ehitatud ja kooriruum oli samal tasapinnal põrandaga. Kirikute välisilme oli tähtis raiddetailid ja tornikesed. Kirikutel oli 2 peafassaadi. Peafassaadil oli 3 suurt teravkaarset portaali. Keksmine portaal avaram. Koosnesid üksteise sisse järjest vähenevast portaalist, mis moodustasid perspektiivportaali. Keskmise portaali kohal asus suur ümmargune roosaken. 15-16 saj. algus HILISGOOTIKA. Rohkem on kaunistusi, mis pole seotud konstruktsiooniga. Kaared ja viilud muutuvad eriti teravaks, esineb ka lamedaid kaari. ( Roueni linnas Normandias ).
Teravad kaared, kõrged võlvid ja kõikide muude detailide suundumus ülesse nagu kaotaks kivide raskuse. Kõik lausa tormab ülespoole ja mõjub avara ning õhulisena. Ka valgusel oli tohutu mõju gooti kiriku interjööris. Et konstruktsioon ei vajanud enam massiivseid seinu, võis suurema osa neist asendada akendega. Vertikaalne suunitlus valitses ka kirikute välisilmes. Tugipiilarite ja tugipiitade raskust varjasid nende tippudelt üles pürgivad tornikesed (fiaalid) ja paljud raiddetailid (ristlilllikud, krabid jm). Kirikutel oli tavaliselt kaks suurt torni peafassaadi (läänefassaad) kõrval ja veel üks väike haritorn nelititse kohal. Peafassaadis oli ka kolm suurt teravakaarelist portaali. Vastavalt löövidele oli keskmine portaal avaram. Portaalide kohal kõrgusid teravad kitsad ehisviilud (vimpergid). Keskmise portaali kohal asus ümmargune roosaken, veel kõrgemal ulatus põiki üle kogu fassaadi rida skulptuure teravkaarelistes niides - nn kuningategalerii.
Teravad kaared, kõrged võlvid ja kõikide muude detalide suundumus ülesse nagu kaotaks kivide raskuse. Kõik lausa tormab ülespoole ja mõjub avara ning õhulisena. Ka valgusel oli tohutu mõju gooti kiriku interjööris. Et konstruktsioon ei vajanud enam massiivseid seinu, võis suurema osa neist asendada akendega. Vertikaalne suunitlus valitses ka kirikute välisilmes. Tugipiilarite ja tugipiitade raskust varjasid nende tippudelt üles pürgivad tornikesed (fiaalid) ja paljud raiddetailid (ristlillikud, krabid jm). Kirikutel oli tavaliselt kaks suurt torni peafassaadi (läänefassaad) kõrval ja veel üks väike haritorn nelitise kohal. Peafassaadis oli ka kolm suurt teravakaarelist portaali. Vastavalt löövidele oli keskmine portaal avaram. Portaalide kohal kõrgusid teravad kitsad ehisviilud (vimpergid). Keskmise portaali kohal asus ümmargune roosaken. Tornikiivrid jäid sageli lõpuni ehitamata. Gooti SKULPTUUR
Kesklöövi tähtsus kasvas, see oli palju laiem ja kõrgem, seega külglöövid olid kitsamad ja madalamad. Ka koori põrand muutus sama tasapinnaliseks pikki hoonega. Ühe või paari apsiidi asemel oli kooril mitu väikest väljaehitist kabelit, mis kokku moodustasid kabelitepärja. Vertikaalne sunnitlus ei valitsenud ainult siseruumide, vaid ka väisilmes. Tugikaarte ja tugipiitade raskust varjasid nende tippudelt üles pürgivad fiaalid (tornikesed) ja paljud raiddetailid. Kirikutel olid tavaliselt kaks suurt torni peafassaadil ja üks väike torn nelitise kohal. Peafassaadis oli ka 3 suurt teravakaarelist portaali, millest keskmine oli kõige avaram. Portaalide kohal kõrgusid teravad kitsad ehisviilud e. vimbergid. Portaalid koosnesid mitmest üksteise sisse asetatud järjest vähenevast portaalist, moodustades perspektiivportaali, jättes sissekutsuva mulje. Keskmise portaali kohal asus roosaken, sellest kõrgemal nn. kuningate galerii. 15. ja 16
varagootikasse kuuluvaks. Kõrggootika esimene suurteos oli Chartres'i katedraal, järgnesid Reimsi ja Amiens'i katedraalid. Gooti katedraalide põhiplaaniks jäi pikihoonest ja transeptist moodustuv ladina rist. Kesklöövi tähtsus tõusis. Külglöövid olid kitsad ja madalad. Võrreldes romaani kirikuga mõjus ruum palju õhulisemana, avarama ja vabamana. Tugikaarte ja tugipiitade raskust varjasid nende tippudelt üles pürgivad tornikesed (fiaalid) ja paljud raiddetailid (ristlillikud, krabid jne). Kirikutel oli tavaliselt kaks suurt torni peafassaadi (läänefassaadi) kõrval ja veel üks väike haritorn nelitise kohal. Portaalid koosnesid mitmest üksteise sisse asetatud järjest vähenevast portaalist, moodustades persepktiivportaali. Keskmise portaali kohal asus ümmargune roosaken. Mitmehäälne laulukultuur hakkas levima tänu nooditrükitehnika leiutamisele (15.-16. sajandi
annaabi.ee 
