Rahvusvahelised majandusorganisatsioonid Jagatakse: toorainekartellid- organisatsioonid, mis koondavad mingit toorainet või põllumajandussaadust tootvad ja eksportivad riigid (OPEC) regionaalsed majandusorganisatsioonid-koostööd teevad teatud piirkonna riigid (EFTA, NAFTA, ASEAN, APEC, MERCOSUR, SRÜ, Euroopa Liit jpt.) kogu maailma majandust koordineerivad organisatsioonid - ühendab paljusid riike maailma erinevatest piirkondadest (IMF, IBRD, WTO) Naftat Eksportivate Riikide Organisatsioon (OPEC) loodi 1960 naftat tootvate arengumaade ühendusena ja hetkel on 13 liiget: Saudi-Araabia, Iraak, Iraan, Kuveit, Araabia Ühendemiraadid, Katar, Alzeeria, Liibüa, Nigeeria,Angola, Indoneesia, Venezuela, Ecuador
· info saamiseks Interneti kasutamise suurenemine · Ameerika filmide, teleülekannete ja programmide levik üle maailma · rahvusvahelise turismi kasv Globaliseerumist iseloomustab massikultuuri levik kohaliku kultuuri hääbumise arvelt. Kasvanud on rahvusvaheline kultuurivahetus. Globaliseerumise mõõtmine · Majanduslik integratsioon: rahvusvaheline kaubandus, välismaised otseinvesteeringud riiki, välismaalt saadud tulud (toetused, palgad jne) · Tehnoloogia arengutase: interneti kasutajad, Internetiühendusi kodudes, · Isiklikud kontaktid: väliskülastuste arv, rahvusvahelised telefonikõned, rahaülekandeid jne · Poliitiline tegevus: esindusi välisriikides, osalemine rahvusvahelistes organisatsioonides, osalemine ÜRO missioonides. Globaliseerumise head ja halvad küljed · kaubandusbarjäärid vähenevad, suureneb kauba valik turgudel, suureneb konkurents · investeeringud üle kogu maailma
OPEC Naftat Eksportivate Riikide Organisatsioon Asutati 1960. aastal Eesmärk naftahinna kujundamine ja kõrgel hoidmine Liikmesriikide heaolu tagamine 11 liiget: Iraan, Iraak, Kuveit, Saudi-Araabia, Katar, Araabia ÜE, Liibüa, Nigeeria, Alzeeria, Venezuela, Indoneesia. 1 barrel = 158,92 liitrit (praegu ~ 50 USD) Organisation of Petroleum Exporting Countries Toorainekartell EFTA Euroopa Vabakaubandus Piirkond (Assotsiatsioon) Loodi 1960. aastal Eesmärk vabakaubandus Euroopa piirkonnas Ajalooline tähtsus EL-iga kauplemisreeglid samad Praegu 4 liiget: Norra, Island, Sveits, Liechtenstein. NAFTA Põhja-Ameerika Vabakaubanduse Assotsiatsioon Loodi 1994. aastal Liikmed: USA, Kanada, Mehhiko.
w uute tehnoloogiate kasutuselevõtt, transpordi ja telekommunikatsiooni kiire areng w uus rahvusvaheline tööjaotus w finantssfääri rahvusvahelistumine w rahvusvaheliste turgude suurenemine ja homogeniseerumine Maailmamajanduses on järjest suurem roll rahvusvahelistel firmadel, riikide osatähtsus majanduse juhtimisel on vähenenud. Tagajärjed: w Maailmamajanduse ja kaubanduse reguleerimiseks on tekkinud rahvusvahelised (majandus)organisatsioonid (WTO, IMF, EL, NAFTA, OPEC jne). w Tootmine on tuumikaladest kandunud ääremaadele, kus palgad on madalad ja toote omahind tuleb odavam. w Tuumikalad on spetsialiseerunud kõrgtehnoloogiale, äriteenustele: infoteenus, kindlustus, turu-uuringud jne w Vahed arenenud (tuumik) riikide ja arengumaade (perifeeria) vahel järjest kasvavad. RAHVUSVAHELISED ORGANISATSIOONID · On loodud vähemalt kolme riigi või nende institutsioonide omavaheliseks kooskõlastaud tegevuseks
IMF (Rahvusvaheline Valuuta Fond) ja humaanse iseloomuga rahvusvaheliste Eesmärk: vältida ülemäära järske probleemide lahendamine. maailmamajandust ohustavaud valuutakursside Loodi: 1945 kõikumisi. Leevendada eripiirkondade Liikmed: 192 finantskriise. Annab riikidele laenu. ÜRO töökeelteks on inglise, prantsuse, hispaania, Loodi: 1944 hiina, araabia ja vene keel. Liikmed: (Eesti on liige al. 1992) Eesti ühines ÜRO-ga 17. septembril 1991. OPEC (Naftat Eksportivate Riikide NAFTA (Põhja-Ameerika Vabakaubanduse Organisatsioon) Assotsiatsioon) Eesmärk: toornafta hinna reguleerimine Eesmärk: Kaotada kaubandustõkked riikide maailmaturul, määrates kindlaks liikmesriikide vahel. naftatoodangu mahu ja hinna. Loodi: 1994
ÜHISKONNAGEOGRAAFIA I KURSUS Muutused ühiskonnas. Maailma rahvastik. 1. Põhimõisted: Inimgeograafia e ühiskonnageograafia sotsiaalteadus, mis uurib ühiskondlike nähtuste ruumilist korraldust. Majandus hüvede tootmise, vahetamise, jaotamise ja tarbimise süsteem. Majandussubjektid majanduses tegutsejad Maailmamajandus kogu maailma hõlmav majandus Tootmisviis eluks vajalike elatusvahendite hankimise viis, kasutatav tehnoloogia ning ühiskondlikud suhted. Geograafiline tööjaotus spetsialiseerumine nendele toodetele, mille tootmiseks on kõige paremad eeldused. Sõltuv industrialiseerimine Üleminek uuele tootmisviisile suruti teise riigi poolt peale, arendati ainult emamaale vajalikke majandusharusid. Faktooria kaubanduslik või sõjaline tugipunkt. Globaliseerumine e üleilmastumine kujuneb välja terviklik, kogu maailma hõlmav
Positiivne mõju glob.: Arengumaadele: väheneb tööpuudus, välisinvesteeringud, maksud jäävad riiki, suureneb kaubavalik, juurdepääs uutele tehnoloogiatele. Arenenud riikidele: lihtsam investeerida riikidesse, odavamat tööjõudu on võimalus kasutada, ämblikmees kukub katuselt alla, loodusressursse on rohkem, suureneb kaubavalik ja alanevad hinnad, turg suureneb, tööjõu vaba liikumine, Neg. Küljed: Arengumaadele: looduskeskkonna saastatus, kasvab sõltuvus arenenud riikidest, konkurents oma firmadele kasvab Arenenud maadele: sõltuvad teineteisest rohkem, rahvuskultuuri hääbumine, konkurents oma firmadele Glob. Aitab kaasa: spetsialiseerumine, geograafiline tööjõu jaotus, Kuidas glob. Suurendab riikide vahelisi erinevusi? Arengu maad jäävad vaesemaks ja arenenud riigid saavad veel rikkamaks. (keskkond saastub, ressursid lähevad. Arenenud riigid kasutavad kõiki võimalusi ära, et raha saada(kasutavad ära arengumaid).) Kuidas glob. vähendab riikide vahelisi erinevusi
leping) · 1993 jõustub Maastrichti leping Liikmesriigid: Soome, Rootsi, Taani, Suurbritannia, Iirimaa, Saksamaa, Holland, Belgia, Luxemburg, Prantsusmaa, Austria, Portugal, Hispaania, Itaalia, Kreeka WTO Maailma Kaubandusorganisatsioon Tegevus: Reguleerib maailmakaubandust vastavate lepetega selle liberaliseerimise suunas Loomine: 1947 Liikmed: 135 riiki OPEC Tegevus: Nafta tootmismahtude reguleerimine ning toornafta hinna kujundamine Asutati: 1960 Liikmed: Alzeeria, Indoneesia, Iraan, Iraak, Kuveit, Liibüa,Nigeeria, Katar, Saudi Araabia, Araabia Ühendemiraadid, Gabon,Venezuela, Ecuador NAFTA Põhja-Ameerika Vabakaubandusassotsiatsioon Loomine: 1989 Liikmed: Kanada, USA, Mehhiko
Majandusorganisatsioonid 1) OPEC - Naftat Eksportivate Riikide Organisatsioon Toorainekartell. Asutati 1960.a, peakorter Viinis. Eesmärk-->reguleerida toornafta hinda, määrates kindlaks naftatoodangud ja ekspordikvoodid. Liikmesriikide heaolu tagamine. 12 liiget: Iraan, Iraak, Kuveit, Saudi-Araabia, Katar, Araabia ÜE, Liibüa, Nigeeria, Alzeeria, Angola, Venezuela, Ecuador. 1 barrel=158,92 liitrit. 2) NAFTA - Põhja-Ameerika Vabakaubanduse Assotsiatsioon Loodi 1994. a; peakorter Ottawas. Liikmed: USA, Kanada, Mehhiko. Eesmärk: rahvusvaheliste firmade töö hõlbustamine ja vabakaubandus, kaotada tollimaksud. Kasutada Mehhiko toorainevarusid. 3) ASEAN - Kagu-Aasia Maade Assotsiatsioon Loodi 1967.a; peakorter Jakartas. 10 liikmesriiki: Myanmar, Tai, Laos, Kambodza, Vietnam, Singapur, Malaisia, Indoneesia, Brunei, Filipiinid. Eesmärk: kultuuriline, sotsiaalne ja majanduslik koostöö, arengu kiirendamine
Enamik neist riikidest asub palavvöötmes või lõunapoolkeral. Üldiselt madal elatustase, SKT elaniku kohta enamasti alla 2000 USD. Oluline osa rahvastikust tegeleb veel põllumajandusega. Kuid Lõuna riikide hulgas on ka erandeid ehk suhteliselt kõrge majandustasemega riike (areng olnud kiire just viimasel ajal). Need on nn uusindustriaalriigid (nt Korea, Tsiili, Argentiina, Uruguai, Brasiilia, Mehhiko jm) ning naftariigid (nt Kuveit, AÜE, Saudi Araabia jm). Arenenud riigid ehk Põhja riigid- umbes 40 peamiselt põhjapoolkeral asuvat rikkamat nn tuumikriiki (lõunapoolkeral Austraalia ja Uus- Meremaa), kus elab 25% maailma rahvastikust; oma intensiivse arengu tulemusena on saavutanud kontrolli maailma majanduse üle. Põhja riikide arvele langeb 80% maailma kaubandusest. Ülekaalus postindustriaalne tootmisviis ja suurem osa tööjõust hõivatud tertsiaarses sektoris. 42. Rahvusvahelised firmad
6. RAHVUSVAHELISED MAJANDUSORGANISATSIOONID Riigid võivad koostööd teha järgmistes vormides: Vabakaubanduspiirkond Tolliliit Ühisturg Majandusliit Organisatsioonid võib jagada kolmeks: 1) Toorainekartell lepitakse kokku tootmismahus, mis mõjutab ka hinda 2) Piirkondlikud majandusühendused peamine eesmärk on kaubavahetuse lihtsustamine 3) Kogu maailmamajandust koordineerivad organisatsioonid 1) Toorainekartell OPEC Naftat Eksportivate Riikide Organisatsioon moodustati 1960 eesmärk kaitsta naftat tootvate maade sissetulekut ja huvisid rahvusvahelistel turgudel liikmed: Iraan, Iraak, Kuveit, Saudi-Araabia, Venezuela, Alzeeria, Indoneesa, Liibüa, Nigeeria, Katar, AÜE, Angola, Albaania miks nii edukas? - toodab vajalikku asja, mida tarbivad rikkad riigid + suured varud 2) Piirkondlikud majandusühendused EFTA Euroopa Vabakaubanduse Assotsiatsioon loodi 1960
tasakaalu nõrgenemine. Majanduspoliitika ei ole enam kohalikult tasandilt kontrollitav, riigi tähtsus väheneb ja suurmonopolide võimalus riikide majandust ja poliitikat mõjutada, suureneb. Globaliseerumine majanduses · kiiresti kasvab rahvusvaheline kaubandus · Rahvusvaheliste ettevõtete järjest suurenev osatähtsus maailma majanduses · kapitalivood liiguvad üle maailma · rahvusvaheliste organisatsioonide nagu WTO ja OPEC teke · rahvusvaheliste finantsorganistsioonide, näiteks IMF (Rahvusvaheline Valuutafond) ja Maailmapank) loomine Maailmastumine kultuuris · kasvanud rahvusvaheline kultuurivahetus · kultuuride segunemine, samut parem juurdepääs eri kultuuride poolt pakutavale ning ühtlustavad nähtused nagu läänestumine · kasvanud rahvusvaheline reisimine ja turism · kasvanud immigratsioon · rahvustoitude (pitsa, india köök) ülemaailmne levik
,Rootsi ,Ühendkuningriik ; tagada elanikele rahu, heaolu ja stabiilsus; El Ülesanne : Ühendada Euroopa maailmajagu; tagada inimestele turvaline elu; soodustada tasakaalustatud majanduslikku ja sotsiaalset arengut; lahendada globaliseerumise probleemid ja säilitada Euroopa rahvaste mitmekesisus; toetada eurooplaste ühiseid väärtusi, nagu säästev areng, rikkumata keskkond, inimõiguste austamine ja sotsiaalne turumajandus. Asean Kagu Aasia maade assotsiatsioon ; Association of Southeast Asian Nations ; brunei darassalam , cambodia , Indoneesia , laos , Malaysia , Myanmr , Philippines , Singapore , Thailand , Vietnam . Eesmärk on Kagu-Aasia maade majandusliku, sotsiaalse ja kultuurilise koostöö arendamine. G7 - group of seven , Seitsme grupp ; Ameerika Ühendriigid , Itaalia , Jaapan , Kanda , Prantsusmaa , Saksamaa , Suurbritannia ; Eesmärk on tegeleda keemilistest, bioloogilistest ja
seostumine üheks tervikuks Globaliseerumist mõjutavad tegurid: · Side, infotehnoloogia, transpordi, eriti lennunduse kiire areng · tootmise spetsialiseerumine, geograafilise tööjaotuse süvenemine · kaubanduse liberaliseerumine ja kaubavahetuse kasv, kapitali ja tööjõu liikuvus · majandusorganisatsioonide kasv Globaliseerumist võib mõõta neljas võtmevaldkonnas: · välismaised otseinvesteeringud riiki, välismaalt saadud tulud (toetused, palgad jne) · Tehnoloogia arengutase: interneti kasutajad, internetiühendused firmades, kodudes · Isiklikud kontaktid: väliskülastuste arv, rahvusvahelised telefonikõned, rahaülekanded jne · Poliitiline tegevus: esindused välisriikides, osalemine rahvusvahelistes organisatsioonides, osalemine ÜRO missioonides ja teiste rahvusvaheliste organisatsioonide missioonidel. Riikide majandussüsteemid · Tavamajandus- põhineb traditsioonidel, algelistel tootmisvahenditel ja primitiivsel tehnoloogial
välisriikides osalemine rahvusvahelistes organisatsioonides osalemine ÜRO missioonides Globaliseerumisindeks (2009) Eesti on 26. kohal · http://globalization.kof.ethz.ch/map/# Globaliseerumise tagajärjed Maailmamajanduses on järjest suurem roll rahvusvahe- listel firmadel, riikide osatähtsus majanduse juhtimisel on vähenenud. Maailmamajanduse ja kaubanduse reguleerimiseks on tekkinud rahvusvahelised (majandus) organisatsioonid (WTO, IMF, EL, NAFTA, OPEC jne) Tootmine on tuumikaladest kandunud ääremaadele, kus palgad on madalad ja toote omahind tuleb odavam. Tuumikalad on spetsialiseerunud kõrgtehnoloogiale, äriteenustele: infoteenus, kindlustus, turu-uuringud jne Vahed arenenud (tuumik) riikide ja arengumaade (perifeeria) vahel järjest kasvavad. Globaliseerumise tagajärjed säästetakse vähem, kulutatakse üha rohkem, ühesugused tarbimistrendid levivad üle maailma, teatud brändide tarbimine on muutunud elustiiliks.
GEOGRAAFIA GE1 1. MUUTUSED ÜHISKONNAS Inimgeograafia e. ühiskonnageograafia teadus, mis uurib ühiskondlike nähtuste ruumilist korraldust Majandussubjektid tarbijad (leibkond), tootjad (ettevõtted), riik, rahvusvahelised organisatsioonid Hüve kaup teenus majandus hüvede tootmine, vahetamine, jaotamine ja tarbimine maailmamajandus kogu maailma hõlmav majandus tootmisviis eluks vajalike elatusvahendite hankimise viis + tehnoloogia ning vastavad ühiskondlikud suhted 1. Põllumajandusühiskonnast tööstusühiskonda (agraarühiskond -> industriaalühiskond) Peamine majandusharu põllumajandus Elatusmajandus, inimene oli oluliselt seotud loodusliku keskkonnaga, käsitsi töö Varaagraarne periood, enne 15. sajandit Põlluharimine ja loomakasvatus olid eraldi Alepõllundus Eelduseks oli mets, mida põletati Rändkarjakasvatus nomaadlus Hilisagraarne periood alates 15. sajandist
1. Muutused ühiskonnas Põllumajandusühiskonnast läbi tööstusetapi infoühiskonda Ühiskonna vaheldumise põhjused on olnud teaduse ja tehnoloogia areng Agraarühiskond põllumajandusühiskond põllumajandus, kalandus, metsandus elatusmajandus käsitsi töö, algelised töövahendid tootmisviis tootmiseks kasutatavad tehnoloogiad ja neile vastavad majandussuhted Varaagraarne periood enne 15. saj põlluharimine ja loomakasvatus olid eraldi põlluharimise juures alepõllundus (ainult metsade piirkonnas) karjakasvatus rändkarjakasvatus nomaadlus Hilisagraarne tootmisviis alates 15. saj kus
RIIKIDE MAJANDUSSÜSTEEM. … on väljakujunenud, et midagi toota või teenuseid pakkuda. 1. Naturaalmajandus e. tavamajandus – toodetakse endale , ise. Arengumaadele, vähesäilinud. 2. Käsumajandus e. plaanimaja. – riik määrab palju toodetakse ja mida. Ise. Venemaa , Kuuba, Põhja –Koera. 3. Turumajandus- ise. Arenenud riikidele ,kus turg määrab tooted ja teenused, tähtis konkurents. ( parem hind ja kvaliteet) Esinevad kartellid kus firmad omavahel sõlmivad lepinguid, et saavutada kontroll turu üle. RAHVUSVAHELISED ORGANISATSIOONID Riikide vaheline koostöö mingi eesmärgi saavutamiseks. Maailmas on loodud ligi 45000 organisatsiooni. (hetkel u. 17500) 1 loodi 1815a, 1 arvestatav 1919a Rahvasteliit LIIGITAMINE: Piirkonnaalusel (ülemaailmsed, regionaalsed, subregionaalsed)
Riigid annavad üha enam osa õigustest rahvusvaheliste organisatsioonide nagu ÜRO, WTO jne kätte Kultuuris: Erinevate maade kultuuride lähenemine Ameerika filmide jms levik üle maailma Suhtluses inglise keele kasutamine Internet info saamiseks Massikultuuri levik kohaliku kultuuri hääbumise arvelt Globaliseerumise mõõtmine: Indeks koosneb osaindeksitest Majanduslik intregratsioon Tehnoloogia arengutase Isiklikud kontaktid Poliitiline tegevus Globaliseerumise head ja halvad küljed Plussid Miinused Soodustab kaubavahetust Töötajate kasvav ekspluateerimine madala Globaalne kultuuriline areng tulutasemega riikides Kauplemine paljude riikidega Farmerite tulude kasv vs näljahäda
Majanduspoliitika ei ole enam kohalikult tasandilt kontrollitav. ÜHISKONNAGEOGRAAFIA E-KURSUS GÜMNAASIUM Globaliseerumine eri valdkondades Majanduses - kiiresti kasvab rahvusvaheline kaubandus - hargmaiste ettevõtete järjest suurenev osatähtsus maailma majanduses - kapitalivood liiguvad üle maailma - riikide suveräänsuse ning riigipiiride tähtsuse vähenemine rahvusvaheliste kokkulepete tõttu - organisatsioonide nagu WTO ja OPEC teke - rahvusvaheliste finantsorganistsioonide (IMF ja Maailmapank) loomine ÜHISKONNAGEOGRAAFIA E-KURSUS GÜMNAASIUM Globaliseerumine eri valdkondades Finantsturgude globaliseerumine - Nt maailma suurimatel börsidel Londonis, Tokyos, New Yorgis tehakse tehinguid eri riikide aktsiate ja rahaga. - Arveldatakse sageli USA dollarites ülemaailmselt tunnustatud rahaga. Keskkonna-alane globaliseerumine
Agraarühiskonna tunnused: 1. Elatusmajandus (peamiselt iseenda jaoks) 2. Algeline tehnoloogia e. käsitsi töö 3. Suhtlemine erinevate piirkondade vahel väga väike 4. Transpordi areng väike 5. Edukaks kujunesid need piirkonnas, kus olid maavarad Tööstusühiskonna tunnused: 1. Masinatöö 2. Linnastumise kiire areng 3. Transpordi areng 4. Tootmises ülejääk 5. Geograafiline tööjaotus Infoühiskonna tunnused: 1. Enamus rahvastikust on hõivatud teenindussektoris 2. Kõrghariduse osatähtsuse suurenemine 3
Tsiili,Mehhiko. loodusvaraderikkad piirkonnad, mis Rahvusvahelöised ettevõtted. Põllum. - Toodeti eluks spetsialiseerusid tööstusele. Suurettevõtted Metsandus Tähtis tooraine lähedus vajalikke toiduaineid, ja monopolid. Peamine tootmisüksus Energia Loodusvarade ammendumise oht valdavalt kasutamiseks ettevõte, tehas. Praegu 5 energiaallikat nafta ja kohapeal naturaalmajand. 8. saj. maailmamajanduses kujunes naftasaadused, maagaas, kivisüsi, tingimustes. koloneaalsüsteem. veejõud ja tuumaenergia. Alternatiivsed Kasvatati koduloomi. Põllumajanduses levis energialiigid tuult-, päikese-, maasisene Peamine tootmisüksus - väljavaheldussüsteem, hakati aretama ja bioenergia. mõis, talu
Ostame kaupu, mis on siia jõudnud üle maailma. Võime üsna lihtsalt sõita ükskõik millisesse maailma riiki puhkama, tööle, õppima jne. Informatsioon (sh tehnoloogia) liigub kiiresti üle maailma, see on kergesti kättesaadav. Kommete, tehnoloogiate, toodete üleilmne levik on viinud kultuuride erinevuse vähenemisel Maailma teisesKOLOONIATE ISESEISVUMINE ARENENUD RIIKIDE VAHEL TIHE MAJANDUSLIK KOOSTÖÖ TRANSPORDI KIIRE ARENG TEHNOLOOGIA KIIRE ARENG SIDE VALLAS KAUBANDUSE LIBERALISEERUMINE FINANTSSFÄÄRI RAHVUSVAHELISTU otsas toimuvad protsessid mõjutavad mingil määral ka meid (nt. majanduskriisid, keskkonnareostus) globaliseerumine hõlmab Majandust Poliitikat Kultuuri, haridust, sporti Keskkonnaprobleeme Majanduses: kiiresti kasvab rahvusvaheline kaubandus kapitali liikumise kasv maailmas s.h. rahvusvaheliste otseinvesteeringute kasv
näit. raskustest maailma ühes piirkonnas ei pääse ka teiste regioonide elanikud. (maj, kriis näit. Ida -Aasias toob kaasa ka majanduse languse kõikjal mujal maailmas) Globaliseerumine ei esine vaid majanduse valdkonnas, vaid esineb ka: *kultuuriline globaliseerumine *keskkonna-alane globaliseerumine *finantsturgude globaliseerumine *teadustöö globaliseerumine jne. Too välja globaliseerumise positiivsed ja negatiivsed küljed ( tagajärjed). Positiivsed *Rahvusvaheline konkurents soodustab kvaliteetsemate kaupade turuletulekut. *Tehnoloogia kiire areng saab võimalikuks rahvusvaheliste firmade suure kapitali toel *Investeerida on võimalik ükskõik millisesse maailma nurka. *Rikkad muutuvad veel rikkamaks ( u. 20 % Maa elanikest) *Riigid vähendavad väliskaubandusbarjääre, piire ületab nii kapital kui ka tööjõud *Transpordi ja kommunikatsioonivõimaluste kiirenemine teeb maailma nö." väiksemaks" Negatiivsed
Eerik Kompus Mikk Narusk 10.D Mis või kes on NAFTA? Mis või kes on OPEC? Mis või kes on ASEAN? Mida teevad NAFTA, OPEC ja ASEAN? Kõigile neile ja teistelegi küsimustele saad sa järgneva presantatsiooni ajal vastuse. NAFTA e. The North American Free Trade Agreement (PõhjaAmeerika Vabakaubanduse Assotsiatsioon.) Asutati 1. jaanuaril 1994 http://et.wikipedia.org/wiki/Pilt:NAFTA_logo.png NAFTA LOGO NAFTA liikmesriigid on USA, Mehhiko ja Kanada http://et.wikipedia.org/wiki/Pilt:Map_of_NAFTA.svg Lihtsustada, riikide vahelist kaubandust ja investeerimist. Üritatakse kaotada mittetariifsed kaubandustõkked. NAFTA liikmete poliitiline struktuur http://en.wikipedia
ülemaailmastumine Globaliseerumise eeldused : 1. Koloniaalsüsteemi lagunemine 2. Arenenud riikidevaheline majanduskoostöö 3. Rahvusvaheline kaubanduse liberaliseerumine 4. Uued side ja infotehnoloogiad 5. Transpordi ( eriti lennunduse ) areng 6. Veo-ja sidekulud muude tootmiskuludega teisejärgulised, odavnevad järjest. 7. Riigi kohanemisvõime ( kõrge haridustase, pideb koolitus, innovatsioon tehnoloogiline uurimis-ja arendustöö ) Globaliseerumise ohud : 1. Kapitali ja tehnoloogia liikuvus lubab tootmise paigutada ka sinna, kus see on kõige odavam ( oht kapitali väljavooluks ) 2. Suurendab rikka ja vaese maailma vahesid 3. Globaliseerimisvastased meeleavaldused muutumas rahvusvaheliste nõupidamiste lahutamatuteks kaaslasteks ( sageli vägivaldsed ) Maailma majanduskeskused, kus toodetakse ja tarbitakse põhiosa väärtusi Põhja Ameerika, Lääne-Euroopa, Jaapan. Valdav osa raha-ja kaubavoost liigub jätkuvalt Euroopa Liidu ja põhja-ameerika vahel ja siseselt.
Eristuvad suuremad firmad, IT suur osatähtsus, järjest kasvab alternatiivenergia kasutuselevõtt (tuule, päikese-, vee- ja biomasside energia) äriteenuste tähtsuse kasv, ülikoolide ja kõrghariduse tähtsuse kasv, inimese vabanemine raskest füüsilisest tööst - turismi-ja meelelahustustööstuse areng Globaalne tööjaotus: juhatus on suurkeskustes, uurimistööd tehakse maapirkondades, tootmine on odava tööjõuga maades, tehnoloogia areng AJASTU AGRAAR-AJASTU INDUSTRIAAL- INFOAJASTU AJASTU Peamised Põllumajandus, töötlev tööstus Teenindus,äriteenused majandus- loomakasvatus, tekstiilitööstus, : info töötlemine, harud metsandus, metallurgia, edastamine, turu- kalandus, masinatööstus jms uuringud,biotehnoloog jahindus ia
*teadustöö globaliseerumine jne. 2.Nimeta globaliseerumise eeldused ehk millised nähtused ja protsessid aitasid kaasa globaliseerumisele? 3.Mida tähendab innovatsioon? Missugune ühiskond on innovaatiline ühiskond? 4. Missugustes maailma piirkondades toodetakse ja tarbitakse põhiosa väärtusi? 5.Missuguste maailma piirkondade vahel liigub valdav osa raha ja kaupu? 6.Too välja globaliseerumise positiivsed ja negatiivsed küljed ( tagajärjed). Positiivsed *Rahvusvaheline konkurents soodustab kvaliteetsemate kaupade turuletulekut. *Tehnoloogia kiire areng saab võimalikuks rahvusvaheliste firmade suure kapitali toel *Investeerida on võimalik ükskõik millisesse maailma nurka. *Rikkad muutuvad veel rikkamaks ( u. 20 % Maa elanikest) *Riigid vähendavad väliskaubandusbarjääre, piire ületab nii kapital kui ka tööjõud *Transpordi ja kommunikatsioonivõimaluste kiirenemine teeb maailma nö." väiksemaks" Negatiivsed
olulisus. Institusionalism- orga olulisus kuna edendavad koostöödja usaldust. Sts instit: juhtumipõhine, inimene on mõjutatud. Marksism- klassipõhine (ttölisklass ja eliit) poliitika kese tootmine. Poliitika ja majanduse tihe kokkupõimitus. Kapitalismi kriitika. Rahvusvaheliste organisatsioonide tüübid: valitsusvälised, -vahelised ja ärilised. Piirkondlikud vs globaalsed; multi- ja biliteraalsed; erinevate eesmärkide, ülesehituse ja võimuga. Euroopa kontsert- 1815-1853- esimene organisatsioon üldse; Rahvasteliit 1920- esimene tänapäevane organisatsioon; ÜRO 1945- RL’i asemele, peakorter NY, 193 liiget. Peasekretär Ban Ki-Moon, peaassamblee kord aastas. Majandus ja sotsiaalnõukogu, Rahvusvaheline kohus, Hooldus- ja julgeoelkunõukogu. Allasutused: IMF; Maailmapank. NATO- 1949, 28 liiget ja 22 partnerriiki. Sõjaväekommitee ja Nõukogu. (Eesti: Lauri Lepik-tsiviil; Valeri Saar-militaar). Eesmärk on rahu tagamine, sõjaline koostöö, vastastikune abi ja kaitse, ühisõppused
Majandusminister: Juhan Parts Põllumajandus minister: Helir-Valdor Seeder Rahandusminister: Jürgen Ligi Regionaalminister: Siim Valmar Kiisler Siseminister: Marko Pomerants Sotsiaalminister: Hanno Pevkur Välisminister: Urmas Paet Rahvusvahelised organisatsioonid ÜRO- (Ühinenud Rahvaste Organisatsioon) on 26. juunil 1945. aastal San Franciscos loodud 51 riigi poolt moodustatud rahvusvaheline organisatsioon. Liikmesriike on 192. ÜRO peasekretär on Ban Ki-moon. Eustis ühines ÜRO-ga 17. septembril 1991 . Ban Ki-moon FAO- ÜRO Toitlus- ja Põllumajandusorganisatsioon , mis tegeleb maailma (globaalsete) toidu- ja põllumajandusprobleemidega. 8. augusti 2008. aasta seisuga oli FAO-l 193 liiget FAO asutati 16. oktoobril 1945 Quebecis Kanadas. Aastal 1951 viidi FAO peakontor Washington DC-st Itaaliasse Roomasse.
Rahvusvahelised majandusorganisatsioonid Üks kõige põhilisem rahvusvaheline majandusorganisatsioon ja kindlasti ka Eesti jaoks kõige põhilisem majandusorganisatsioon on Euroopa Liit (EL). Euroopa Liit on Euroopa riikide rahvusvaheline organisatsioon, millel on 27 liikmesriiki. Need on Austria (aastast 1995), Belgia (1957), Bulgaaria (2007), Eesti (2004), Hispaania (1986), Holland (1957), Iirimaa (1973), Itaalia (1957), Kreeka (1981), Küpros (2004), Leedu (2004), Luksemburg (1957), Läti (2004), Malta (2004), Poola (2004), Portugal (1986), Prantsusmaa (1957), Rootsi (1995), Rumeenia (2007), Saksamaa (1957; Saksa DV ala aastast 1990), Slovakkia (2004), Sloveenia (2004), Soome (1995),
Embargo- kõige karmim piirang kaubanduspiirangute tagajärjel tõusevad kaupade hinnad, langeb elanike elatustase ja aeglustub majandusareng RAHVUSVAHELISED ORGANISATSIOONID IMF- (international monetary fund) Rahvusvaheline Valuutafond, noorte riikide raha usaldusväärsuse tagamine GATT- (general agreement on tariffs and trade) alates 1996 WTO(world trade organisation) NAFTA- Põhja Ameerika vabakaubanduspiirkond OPEC- Naftat eksportivate riikide organisatsioon (Pärsia lahe riigid) Maailmapank EFTA- riigid kes ei kuulu EL-i aga teevad sellega koostööd ASEAN- kogu Aasia riikide koostööorganisatsioon TRANSPORDI ARENG JA MÕJU MAAILMAMAJANDUSELE Raudteede kasutuselevõtuga 19.saj algul tegi maismaatransport läbi suure arenguhüppe võimaldas tehaseid rajada sisemaa kaugematesse piirkondadesse, rongidega sai kiiresti edasi toimetada suuri kaubakoguseid
3.SKT>20 000 USD 4.Heaoluühiskond 5.demokraatia USA, Luksemburg, Soome, Jaapan Lõuna-riigid:1.Madal või keskmine majanduse arengutase 2.SKT väike 1000-2000 USD 3.vaesus 4.madal haridustase 5.sõltuvad Põhja-riikidest Aafrika, Ladina-Ameerika, Lõuna-Aasia-SOOJEMAS KLIIMAS 5 allgruppi I Uusindustriaalsed riigid Kiiresti arenevad riigid Singapur, Mehhiko, Brasiilia Kiire majanduse areng alates 1970ndatel (eksporditööstus) SKT kõrge II Naftat eksportivad riigid Edela-Aasia väga suured nafta varud-toornafta müügist suured tulud SKT kõrge Araabia ÜE, Saudi-Araabia, Katar On arengumaad, sest domineerib hankiv sektor III vähem arenenud riigid Etioopia, Somaalia, Afganistan Maailma vaeseim piirkond on Aafrika. Suur nälg. IV Istandusriigid Väike saared Kariibi meres Kuuba, Haiti, V Tavalised arengumaad India, Egiptus, Hiina Toimub iseseisev industrialiseerumine 5. RAHVUSVAHELINEFIRMA-ettevõte, korporatsioon paikneb mitmes või mitmekümnes riigis
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
