KOOL RAHVUSVAHELINE VALUUTAFOND Referaat Koostaja: Juhendaja: 2010 Rahvusvaheline Valuutafond (RVF, inglise keeles International Monetary Fund, lühend IMF) asutati 1944. aastal Bretton Woodsis New Hampshire´is USAs toimunud konverentsil, kus osales 43 riiki. RVF asutajaliikmeteks sai 39 riiki. Eesti ühines RVF-iga 26. mail 1992. Vajadus RVF taolise organisatsiooni järele tekkis 1930ndatel aastatel, kui maailmamajanduses valitsev kriis põhjustas rahvusvahelise valuutasüsteemi krahhi. Valuutakursid muutusid järsku ja ettearvamatult ning paljud riigid piirasid valuutavahetust.
RAHVUSVAHELINE VALUUTAFOND Sissejuhatuseks Rahvusvaheline Valuutafond ehk International Monetary Fund, loodi 1945. aastal Ameerika Ühendriikides Bretton Woods'is. Rahvusvaheline Valuutafond peakorter on Washingtonis. Valuutafondil on kokku 184 liikmesriiki. Eesti on Rahvusvahelise Valuutafondi liikmesriik alates 1992. aastast. Tegevus (1) Kuni 1970ndate aastateni oli esiplaanil rahvusvahelise kullastandardi säilitamine. Praegu on Valuutafondi prioriteetideks jätkusuutlik ja stabiilne majanduskasv ning finantskriiside ärahoidmine. Peamisteks funktsioonideks on: edendada rahvusvahelist monetaarset koostööd,
tarbekaubad ja -teenused; finantsinstitutsioonid ja VKEd. NIB on rahvusvaheline finantsinstitutsioon, mille kaasomanikeks on Eesti, Island, Leedu, Läti, Norra, Rootsi, Soome ja Taani. Pank annab laene nii oma liikmesriikides kui ka nendest väljaspool. NIB hangib oma laenuandmiseks vajalikud vahendid laenates neid ise rahvusvahelistelt kapitaliturgudelt. NIBi võlakirjadel on kõrgeim võimalik krediidireiting. IMF - Rahvusvaheline valuutafond Rahvusvaheline Valuutafond on rahvusvahelise rahasüsteemi stabiilsuse tagamisega tegelev organisatsioon, mille loomises lepiti kokku 1944. IMF loodi 1945. aastal Bretton Woodsis toimunud rahvusvahelisel rahanduskonverentsil. Praegu on Valuutafondi prioriteetideks jätkusuutlik ja stabiilne majanduskasv ning finantskriiside ärahoidmine. Valuutafondil on kokku 188 liikmesriiki. Eesti liitus fondiga 26. mail 1992. IMF-i seiretegevuse eesmärgiks on julgustada riike rakendama sellist
EESTI MAAÜLIKOOL Majandus- ja sotsiaalinstituut RAHVUSVAHELINE VALUUTAFOND Referaat Koostajad: Juhendaja: Tartu 2006 SISUKORD 1. Sissejuhatus ...................................................................................................................4 2. Rahvusvahelise Valuutafondi juhtimine .......................................................................5 3. Nõuded RVF-iga ühinevale riigile. .............................................................................
Rahvusvaheline Valuutafond Rahvusvaheline Valuutafond (inglise keeles International Monetary Fund, lühend IMF) loodi 1945. aastal Bretton Woods'is Ameerika Ühendriikides. Sestpeale on Valuutafond tegelenud rahvusvahelise rahasüsteemi stabiilsuse tagamisega. Kuni 1970ndate aastateni oli esiplaanil rahvusvahelise kullastandardi säilitamine. Praegu on Valuutafondi eesmärgiks jätkusuutlik ja stabiilne majanduskasv ning finantskriiside ärahoidmine. Valuutafondil on kokku 184 liikmesriiki, Eesti on liikmesriik alates 1992. aastast
IMF Koostasid: 2015 Mis on IMF? IMF ehk Rahvusvaheline Valuutafond on rahvusvaheline majandusorganisatsioon. IMF tegeleb rahvusvahelise rahasüsteemi stabiilsuse tagamisega. Liikmeteks 188 riiki. IMF-i peakorter Washington, USA Loomine IMF loodi 1945. aastal Bretton Woodsis toimunud rahvusvahelisel rahanduskonverentsil. Prioriteedid Jätkusuutlik ja stabiilne majanduskasv. Finantskriiside ärahoidmine. Peamised tegevusvaldkonnad 1) Majanduspoliitika seire. Eesmärk julgustada riike rakendama sellist majanduspoliitikat ja reforme, mis toetaksid jätkusuutlikku ja tasakaalustatud maailmamajanduse arengut.
Euroopa Liitu. Kuid peale Euroopa Liidu on maailmas veel erinevaid majandusorganisatsioone. Maailmas kõige rohkem kaubandusega tegelevaks organisatsiooniks on Maailma kaubandusorganisatsioon (WTO). WTO loodi aastal 1995 ning sinna kuulub 135 riiki. Eesti liitus WTO-ga aastal 1999. WTO eesmärgiks on reguleerida riikide omavahelist kaubandust. Lisaks kaubandusega tegelemisega on vaja ka hoida silm peal maailma valuutal ja üldse rahandusel. Rahvusvaheline Valuutafond (inglise keeles International Monetary Fund, lühend IMF) loodi 1945. aastal Bretton Woods'is Ameerika Ühendriikides. Sestpeale on Valuutafond tegelenud rahvusvahelise rahasüsteemi stabiilsuse tagamisega. Kuni 1970ndate aastateni oli esiplaanil rahvusvahelise kullastandardi säilitamine. Praegu on Valuutafondi eesmärgiks jätkusuutlik ja stabiilne majanduskasv ning finantskriiside ärahoidmine. Valuutafondil on kokku 184 liikmesriiki, Eesti on liikmesriik alates 1992. aastast.
RV on alalised ja omavad vetoõigust. Ülejäänud Julgeolekunõukogu liikmed valib Peaassamblee neljaks aastaks, valides iga kahe aasta järel 5 uut Julgeolekunõukogu liiget. Julgeolekunõukogu vastutab rahvusvahelise rahu ja julgeoleku eest. * ÜRO allorganisatsioonid: · *Ülemaailmne Tervishoiuorganisatsioon (WHO) · *Toitlus- ja Põllumajandusorganisatsioon (FAO) · *Rahvusvaheline Valuutafond (IMF) · *ÜRO Hariduse, Teaduse ja Kultuuri Organisatsioon (UNESCO) · *Rahvusvaheline Tsiviillennunduse Organisatsioon (ICAO) · *Maailmapank · *ÜRO Lastefond (UNICEF) EUROOPA NÕUKOGU Euroopa Nõukogu (lühendatult EN) on rahvusvaheline e. globaalne organisatsioon, millesse kuulub 47 liikmesriiki Euroopast ja Aasiast. Euroopa Nõukogu põhilised tegevusvaldkonnad on: · inimõigused · sotsiaalõigused · keelelised õigused · haridus
tema dokumentides, et inimõiguste kaitset ei vaadelda riigi siseasjana. Eesti ühines OSCE-ga 17. septembril 1991. 4) Majanduskoostöö ja Arengu organisatsioon (OECD), G8 OECD (Organization for Economic Co-operation and Development, Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsioon) on 1961. aastal asutatud arenenud tööstusriike koondav organisatsioon, millel on 30 liikmesriiki rahvusvaheline organisatsioon. OECD tegeleb peamiselt majanduspoliitika küsimustega, mis on seotud üldise infovahetuse, andmete kogumise, statistika avaldamise, majandustrendide analüüsi, tulevikuprognoosidega jms. OECD on 1948. aastal asutatud Euroopa majandusliku koostöö organisatsiooni järeltulija. OECD eesmärgiks on tugevdada demokraatiat ja soodustada vabaturumajandust kõikjal maailmas. Eesti ei ole OECD liige. G8 on maailma juhtivate tööstusriikide ja Venemaa ühendus, kuhu kuuluvad
koondav rahvusvaheline organisatsioon. OECD tegeleb peamiselt majanduspoliitikaga: üldise teabevahetuse, andmete kogumise, statistika avaldamise, majanduse analüüsi, prognooside ja muu sellisega. On globaalne organisatsioon. 5. WTO Maailma kaubandusorganisatsioon WTO on rahvusvaheline organisatsioon, mis reguleerib riikide omavahelist kaubandust. On ülemaailmne organisatsioon. 6. IMF Rahvusvaheline valuutafond IMF on rahvusvahelise rahasüsteemi stabiilsuse tagamisega tegelev organisatsioon. Rahvusvahelise Valuutafondi peamiste tegevusvaldkondadeks on majanduspoliitika seire, finantsabi ja tehniline abi: IMF-i seiretegevuse eesmärgiks on julgustada riike rakendama sellist majanduspoliitikat ja institutsionaalseid reforme, mis toetaksid jätkusuutlikku ja tasakaalustatud maailmamajanduse arengut. Rahvusvahelise valuutafondi finantsabi kasutatakse aitamaks riiki ajutiste
• Tagada hinnastabiilsus • Hinnastabiilsuse väljavaadete laiem majandusanalüüs • Hinnastabiilsust ohustavate riskide rahapoliitiline analüüs • Rahapoliitika elluviimine: Kehtestades intressimäärad, millega kommertspangad võivad keskpangalt raha saada, mõjutab EKP nõukogu kaudselt kogu euroala majanduse intressimäärasid, eelkõige aga kommertspankade laenude ja hoiuste intresse. 6 Rahvusvaheline Valuutafond Rahvusvaheline Valuutafond (International Monetary Fund, IMF) loodi 1944. aastal. Alates sellest on IMF tegelenud rahvusvahelise rahasüsteemi stabiilsuse tagamisega vastavalt oma. Praegu on IMFi prioriteetideks jätkusuutlik ja stabiilne globaalne majanduskasv ning finantskriiside ärahoidmine. IMF on suurima liikmeskonnaga rahvusvaheline majanduspoliitilise koostöö institutsioon,
Tähtsamad rahvusvahelised organisatsioonid 1. ÜRO Ühinenud Rahvaste Organisatsioon (ÜRO) on 26. juunil 1945. aastal San Franciscos loodud 51 riigi poolt moodustatud globaalne organisatsioon, mille eesmärk on rahvusvahelise rahu ja julgeoleku, inimõiguste ning rahvusvahelise koostöö tagamine ja majandusliku, sotsiaalse, kultuurilise ja humaanse iseloomuga rahvusvaheliste probleemide lahendamine. Organisatsiooni tegevuse aluseks on ÜRO põhikiri(harta), peakorter asub New Yorgis ja liikmesriike on 192. Eesti liitus ÜRO-ga 17.septembril 1991. ÜROl on 6 põhiorganit: Peaassamblee, Julgeolekunõukogu, Majandus- ja Sotsiaalnõukogu, Hooldusnõukogu, Rahvusvaheline Kohus ja Sekretariaat. Neile lisanduvad eriagentuurid, fondid ja programmid (nn 'ÜRO organisatsioonide perekond'), mille tegevusvaldkonda kuulub nii rahu ja julgeolek ja inimõigused kui ka majanduslik ja sotsiaalne areng ning mille eelarve ja juhtstruktuurid on ÜROst eraldatud.
NATO-Põhja atlandi lepingu organisatsioon ehk Washingtoni leping.Asutati 4.aprillil 1949a.Kõrgeim organ on Põhja Atlandi Nõukogu, mida juhib NATO peasekretär Anders Fogh Rasmerssin eelmine oli Jaap De Hoop Scheffer. 2010 toimus tallinnas Nato mitteametlik välisministrite kohtumine. Sinna kuulub 28 riiki. Peakorter Brüsselis. Tegevus alad: sõjaline-poliitiline liit, rahastab kultuuripärandi kaitse programme ja teadusuuringuid,kriiside ohjamine,rahuvalve väljaspool oma liikmes maade territooriumil.Rahumisioonid: Iraak,Kosovo,Afganistan,Bosnia ja Hertsegovinas. Hoidub jõuga ähvardamast.Ei ole oma sõjaväge, väeüksused moodustavad liikmesriikide relvaüksustest. Kollektiivne enesekaitse põhimõte-relvastatud kallaletung ühele liikmele
tõkked, aga säilitavad need igaüks eraldi kaubavahetuses kolmandate riikidega. Tolliliit - kasutatakse ühtseid väliskaubanduspiiranguid ning ühendusesiseselt kaubanduspiirangud kaotatud. Ühisturg - liikmesriikidevaheline tööjõu ja kapitali vaba liikumine. Majandusühendus - liikmesriigid ühtlustavad oma majanduspoliitikat. Poliitiline ühendus - osalevatest riikidest moodustub sisuliselt üks riik. 56. Mis on IMF? Millega tegeleb see organisatsioon? Eesti osalus. Rahvusvaheline Valuutafond on rahvusvahelise rahasüsteemi stabiilsuse tagamisega tegelev organisatsioon. IMF kõrgemas otsustusorganis aktsionäride nõukogus esindavad Eestit Eesti Panga president ja tema asendusliikmena rahandusministeeriumi kantsler. IMF liikmesriigina on Eesti Fondiga kuuel korral taasiseseisvumisjärgsete majandusreformide läbiviimise toetamiseks sõlminud tugilaenulepingu, alates 1995. aastast ei ole laenu tegelikult kasutatud.
Merkantilismi pooldajad samastasid rikkuse rahaga ja väitsid, et riigi heaolu sõltub võimalikult suurtest kulla- ja hõbedatagavaradest. Nad taotlesid ekspordi soodustamist ning impordi piiramist kõrgete kaitsetollide abil (protektsionism). Nende väitel on riigile kasulik rahvastiku juurdekasv ning madalad palgad. Merkantilism - suund poliitilises ökonoomias ja kapitali esmase akumulatsiooni ajastu (XV - XVIII saj.) riikide majanduspoliitika, mis peegeldas kaubanduskapitali huve, kui see ei olnud veel seotud tööstuskapitaliga. Merkantilistide põhitees oli: kasumit luuakse ringlussfääris ja riigi rikkus peitub rahas. Sellepärast oli merkantilistliku poliitika eesmärgiks akumuleerida raha (kulda, hõbedat) oma riigis igasuguste vahenditega, millest peamisena nähti kaupade eksporti. Kapitalistlike majandusvormide arenedes ja väliskaubanduse laienedes korrigeeriti eesmärke mõnevõrra, aktiivse rahabilansi
WTO-ga liitus Bangladesh 1. jaanuaril 1995. aastal. Maailma Kaubandusorganisatsioon Maailma Kaubandusorganisatsioon (WTO - World Trade Organization) on rahvusvaheline organisatsioon, mis reguleerib liikmesriikide omavahelist kaubandust. Organisatsioon loodi 1995. aastal Üldise Tolli- ja Kaubanduskokkuleppega ühinenud riikide baasil. Maailma Kaubandusorganisatsioonil on 157 liikmesriiki ja 28 vaatlejaliiget, kellest enamik taotleb liikmestaatust. Rahvusvaheline Valuutafond Rahvusvaheline Valuutafond (IMF - International Monetary Fund) on rahvusvahelise rahasüsteemi stabiilsuse tagamisega tegelev organisatsioon, mille loomises lepiti kokku 1944. aastal. IMF loodi kokkuleppest 11 aasta pärast 1945. aastal Bretton Woodsis toimunud rahvusvahelisel rahanduskonverentsil. Nüüdseks on Valuutafondil 188 liikmesriiki ning organisatsiooni prioriteediks on praegu jätkusuutlik ja stabiilne majanduskasv ning finantskriiside ärahoidmine.
o Tagada kõrge ja püsiv majanduskasv (maksude tõstmine ja langetamine, tagada eelarve tasakaal, avatud turud, ergutada eksporti) o Tagada õiglane sissetulekute jaotamine (astmeline tulumaks, miinimumpalga tõstmine, suurendada tulumaksu vaba miinimumi, sotsiaaltoetused, pensionid) Majandusarengu planeerimine liberaalses ühiskonnas Majanduse riiklikku pikaajalist planeerimist nimetatakse majanduspoliitikaks. Riigisiseses arengus kuuluvad majanduspoliitika valdkonda järgmised küsimused: majanduse struktuuri valik ning vajadusel selle restruktureerimine; majandussfääri kindlustamine kvalifitseeritud tööjõuga; regioonide majandusarengu tasakaalustamine; õigusliku baasi loomine efektiivseks majandustegevuseks; stabiilse raha ja pangasüsteemi hoidmine; majanduslikult ja sotsiaalselt õigustatud maksusüsteemi loomine; kontroll majandustegevuse tulemuste üle;
kompromisside vahendajaks. Nõukogu otsused tehakse hääletades. Mida suurem on liikmesriigi rahvastik, seda rohkem hääli tal on. Häälte arv ei ole aga täpselt proportsionaalne, vaid on kohandatud väiksema rahvaarvuga riikide kasuks. Nõukogul on kuus põhiülesannet Euroopa Liidu õigusaktide vastuvõtmine. Mitmes valdkonnas võtab ta neid vastu koos Euroopa Parlamendiga. Liikmesriikide üldise majanduspoliitika koordineerimine. Rahvusvaheliste kokkulepete sõlmimine ELi ja ühe või mitme riigi või rahvusvahelise organisatsiooni vahel. ELi eelarve kinnitamine koos Euroopa Parlamendiga. ELi ühine välis- ja julgeolekupoliitika (ÜVJP: üksikasjalikumalt vt tagapool), mis põhineb Euroopa Ülemkogu antud juhistel. Siseriiklike kohtute ja politseijõudude kriminaalasjades tehtava koostöö koordineerimine (vt Justiits- ja siseküsimused tagapool). Euroopa (Nõukogu) Inimõiguste Kohus
1. Nüüdisühiskond Ühiskonna mõiste ühiskond on suurte inimhulkade kooselu korrastatud viis. Ühiskonna struktuuri moodustavad kolm peamist sektorit esimene e avalik sektor (riigi- ja omavalitsused), teine ehk erasektor (eraettevõtted) ja kolmas ehk mittetulundussektor (kodanikuorganisatsioonid ja ühendused). Ühiskonda mitmekesistavad erinevad inimesed mitmekesisus ehk pluralism on ühiskonnale loomulik. Erinevused inimhulkade vahel tingivad kihistatuse ehk sotsiaalse struktuuri. Ühiskonnaelu tasandid - perekond, küla, linn või riik, riikide ühendus, maailm. Ühiskonnaelu valdkonnad - majandus, kultuur, haridus, tervishoid, valitsemine. o Nüüdisühiskonna kujunemine (industriaalühiskond, postindustriaalne ühiskond, teadmusühiskond, siirdeühiskond) - nüüdisühiskond vormus koos rahvusühiskondade/rahvusriikidega 19. sajandil. Nüüdisühiskond TÄNAPÄEVA ARENENUD ÜHISKOND, MIDA ISELOOMUSTAVAD AVALIKU SEKTORI
ÜRO (asutajaliige 1945) Ühinenud Rahvaste Organisatsioon Ühinenud Rahvaste Organisatsioon (ÜRO) on 26. juunil 1945. aastal San Franciscos loodud 51 riigi poolt moodustatud rahvusvaheline organisatsioon, mille eesmärk on rahvusvahelise rahu ja julgeoleku, inimõiguste ning rahvusvahelise koostöö tagamine ja majandusliku, sotsiaalse, kultuurilise ja humaanse iseloomuga rahvusvaheliste probleemide lahendamine. Organisatsiooni tegevuse aluseks on ÜRO põhikiri (harta). Organisatsiooni peakorter asub New Yorgis. Põhikiri jõustus 24. oktoobril 1945. Seda päeva tähistatakse ÜRO päevana. Liikmesriike on 192. ÜRO peasekretär on Ban Ki-moon. ÜRO töökeelteks on inglise, prantsuse, hispaania, hiina, araabia ja vene keel. Peaassamblee (General Assembly) koosneb liikmesriikide delegatsioonidest. Korralised istungjärgud toimuvad igal aastal septembrist detsembrini. Suure töömahu tõttu suunab Peaassamblee enamiku arutusele tulevatest küsimustest oma kuuele peakomiteele.
EESTI-AMEERIKA ÄRIAKADEEMIA JUHTIMISE ALUSED Konspekt Koostaja: Ain Karjus 2012/2013. õa. SISUKORD Jrk. nr. Nimetus Lk. nr. Sissejuhatus 6 1. Juhtimine ja juht 7 1.1 Juhtimine ja juht: üldmõisted ja funktsioonid 7 1.1.1 Juhtimise (mänedzmendi) üldmõisted 7 1.1.2 Juhtimise koht ja roll 8 1.1.3 Põhilised juhtimisfunktsioonid 8 1.1.
liigirikkuse vähenemise. Biotehnoloogia areneb kiiresti ja geneetiliselt muundatud organismidest (edaspidi GMO) tingitud võimalikke riske tuntakse vähe. Suureneb päikeseenergia kasutamine. Reostust mahendavad meetmed: arengute pikaajaline kavandamine ökoloogiliste, sotsiaalsete ja majanduslike aspektide osas; Soodustused arendamise ja rakendamise ning jätkusuutlikkuse osas; Koolitamine ja teabe levitamine; Seire ja järelevalve intensiivistamine; Tegevuskavade koostamine hädaolukorra ennetamiseks ja lahendamiseks; Teadaolevate jääkreostuskollete korrastamise kavade väljatöötamine ja elluviimine; Soodustuste, toetuste süsteemi arendamine ja rakendamine inimmõju vähendamiseks veekogumitele ja pinna- ja põhjavee seisundi parandamiseks. Maavarade kasutamise pikaajaliste riiklike arengukavade koostamine ja rakendamine. Välisõhu kaitse