·maalikunstnik ja graafik G. Munthe ·eesmärk luua rahvuslik originaalne kujundusstiil, mis toetuks viikingiaja rahvakunstile tutvustas ·tasapinnaline stiil: siluetid üldistatud, nurgelised ·lokaaltoonid, mõjutas Norra arhitektuuri viikingitega · ''Kosilased'' · ''Allmaa hobune'' Soome ·kunst vaimse vastupanu vahend, innustas Karjala ·arhitekt E. Saarinen ·Helsingi raudteejaam ·''Suur-Tallinna'' projekt ·arhitekt L. E. Sonck ·Tampere kirik ·eeskujuks soome puitarhitektuur ja keskaegne maakirik ·tahutud kiviblokkidest massiivsed hooned, nurgeline ornamentika, taimemotiivid, muinasjutulised elukad ·A. Gallen-Kallela ·''Kalevala'' ja ''Kanteletar'' peamine temaatika ·rahvusluulemaailm vajab ornamentaalsemat, tundeküllasemat ja jõulisemat stiili ·''Kullervo needimine'' ·''Lemminkäise ema'' ·''Sampo kaitsmine'' ·H. Simberg ·käsitles rahvaluule tõsisemaid teemased
Juugendstiil LääneEuroopas. Tekkis Saksamaal XIX saj. lõpul. Iseloomulikud tunnused: 1)tunduvalt vabam kompositsioon 2)kasutatakse valdavalt looduslikke ehitusmaterjale 3)rõhutatakse uudseid dekoratiivseid motiive ja ornamente. 4)tähelepanu ruumide omavahelisele seosele, nende mugavusele, valgustatusele. Ehitusnäited:Sagrada Familia kirik, Maja Mila, Helsingi raudteejaam, kirik Le Raincy, Sajandi Hall Breslaus. Arhitektid Soomes: Eliel Saarinen; Armas Lindgren; Herman Gesellius; Lars Sonck 2030ndate Aastane arhitek. Euroopas(Euroopas XX saj. alguses) Iseloom. tunnused: funktsionalism(tähelepanu hoone funktsioonile;kasutatakse raudbetoon,klass,teras; ilmub arhitektoonika;välditakse dekoori; suureneb värvi;ehitusnäited:bahausi hoonetekompleks); ekspressionism(Einsteini torn Potsdamis). Sõnad:funktsionalismsuund arhitektuuris, mis seab ehituse vormi vastavusse tema otstarbega. Arhitektoonikaehituskunst, ehitise põhiliste ja
püstpalkkirikuid ning kasutaisd nende tehnikat ja ornamentikat, näiteks viikingilaevadele omaseid lohepäid uusehituses. Soome sattus 19.sajandi lõpul jõhkra venestamise surve alla. Kunst muutus siis eriti oluliseks vaimse vastupanu vahendiks. Soome kunstnikke innustas Karjala, sest seal oli kogutud suurem osa eepose ,,Kalevala" laule ning sealne elulaad oli kõige ürgsem ja loodus suurejooneliselt metsik. Arhitektid ELIEL SAARINEN (18731950) ja eriti LARS ELIEL SONCK (18701956) kasutasid eeskujudena arhailist soome puitarhitektuuri ja keskaegseid maakirikuid ning võttes omaks ka rahvusvahelise juugendstiili mõjusid, ehitasid rohmakalt tahutud kiviplokkidest massiivseid hooneid. Sageli kaunistas neid nurgeline ornamentika, millesse põimiti taimemotiive ja muinasjutulisi elukaid. Saarineni tuntumaid töid on Helsingi raudteejaama hoone ning Sonckil Tampere toomkirik.
3. Põhjalas põimus uusromantism rahvuslusega teemad asendusid rahvusromantilistega. Levis rahvusromantism Soomes ja Norras polnud iseseisvat riiki. Norralane GERHARD MUNTHE lõi originaalse rahvusliku kujundusstiili, mis toetus viikingiaja rahvakunstile. Akvarell, stiil oli tasapinnaline inimeste/esemete siluettid olid kujutatud väga tinglike, üldistatud ja nurgeliste kontuuridega ning lokaaltoonidega (Kosilased, Allmaa hobune). Arhitektid ELIEL SAARINEN ja LARS ELIEL SONCK kasutasid eeskujudena arhailist soome puitarhitektuuri ja keskaegseid maakirikuid. ,,Kalevala" ja rahvaluulekogu ,,Kanteletar" andsid peamise temaatika AKSELI GALLEN-KALLELA (Leminkäise ema, Kullervo needmine, Sampo kaitsmine) loomingule. Talle oli vastandlik HUGO SIMBERG (Haavatud ingel, Surma aed) käsitles tõsiseid teemasi veidravõitu fantaasia ja ja nurka huumoriga. Peterburis kujundes rühmitus ,,Mir iskusstva", mille liige oli NIKOLAI ROERICH (Meretagused külalised).
Glasgow koolkond (Macmurdo ja Macintosh). Ornamentikat peeti oluliseks ühtse stiili loomisel. Kuulsad: Gaudi (Güelli park); Klimt (Juudit); Beardsley (Salome Ristija Johannese peaga); Saarinen (Helsingi rongijaam). Pont-Aveni koolkond (lõid süntetismi). Rahvusromantism ja sümbolism Põhjamaades: kujunevad rahvusriigid, rahvad otsivad oma iseseisvusele õigustust oma ajaloost ja kultuuri omapärast. Taheti väljendada rahva ajalugu, rahvaluulet, mütoloogiat. Kuulsad: Sonck (Sampo kaitsmine); Gallen-Kallela (Kullervo needmine); Roerich ( kuulus rühmitusse Mir iskusstva, Meretagused külalised); Munch (Elutants). Kujutati: põhjamaa looduse omapära, müütide kangelasi jne. Postimpressionistid I: kunstnikud, kes on mingil etapil järginud impressionismi põhimõtteid. 1)Van Goch: ekspressiivse suuna rajaja; Tähisöö; Päevalilled. 2) Gaugain: kunst peab endas kandma olulist hingelist sõnumit, midagi vaimset, müstilist ja salapärast
viikingilaevadele omaseid lohepäid uusehituses. Soome sattus 19.sajandi lõpul jõhkra venestamise surve alla. Kunst muutus siis eriti oluliseks vaimse vastupanu vahendiks. Soome kunstnikke innustas Karjala, sest seal oli kogutud suurem osa eepose ,,Kalevala" laule ning sealne elulaad oli kõige ürgsem ja loodus suurejooneliselt metsik. Arhitektid ELIEL SAARINEN (1873-1950) ja eriti LARS ELIEL SONCK (1870- 1956) kasutasid eeskujudena arhailist soome puitarhitektuuri ja keskaegseid maakirikuid ning võttes omaks ka rahvusvahelise juugendstiili mõjusid, ehitasid rohmakalt tahutud kiviplokkidest massiivseid hooneid. Sageli kaunistas neid nurgeline ornamentika, millesse põimiti taimemotiive ja muinasjutulisi elukaid. Saarineni tuntumaid töid on Helsingi raudteejaama hoone ning Sonckil Tampere toomkirik. ,,Kalevala" ja rahvaluulekogu ,,Kanteletar" andsid peamise temaatika AKSELI
ümber helsingis ajaloo muuseum hall torn pruuni ja halli triibud üleval segamini sibeliuse auaammas jooksev mees keskmaajooksja paavo nurmi kuju keset basseini havis amanda merineitsi skulptuur felix nylund kolm seppa torni otas üksik skulptuur all ümber teised aleksander ii ausammas skulptuur soome eepos mees all koer/hunt C. Sjöstrand W. Runeberg J. Takanen V. Valgren V. Aaltonen E. Hiltunen Eliel Saarinen- juugendstiilis Eero Saarinen A. Lindgren H. Gesellius L. Sonck A. Aalto Timo ja Tuomio Suomalainen W Lönn hilma af kilnt- • abstraktsionism, loomingut eluajal ei eksponeerinud, pidi alles 20 a pärast tema suma avaldama nils von dardel • sündis bettnas södermanlandis • 1888 • õppis rootsi .... • loomingut mõjutasid postimpressionistid, foovide puhas värv ja jaapani puulõiked. Kasutas linnavaadetes ka kubismi pekka vapaavuori harjutused (19.saj. lõpp) 1
püstpalkkirikutest. Soomes oli kunst venestamise tõttu ka vaimse vastupanu vahend. Soome arhitektid võtsid omaks ka rahvusvahelise juugendstiili omadusi. Mõned rahvusromantilised kunstnikud lõid ka teoseid, mis kuuluvad internatsionaalse sümbolismi alla. Maal: Erik Werenskiold Theodor Kittelsen Gergard Munthe Akseli Gallen-Kallela Hugo Simberg Arhitektuur: Eliel Saarinen Lars Eliel Sonck Postimpressionism - Kuna postimpressionismi ei saa lugeda ei stiiliks ega ka vooluks, sest ta on lihtsalt mõiste, mis hõlmab kunstnikke, kes tegelesid algselt impressionistiga, kuid siis liikusid sellest edasi. Eraldi tuleks rääkida kolmest tähtsamast postimpressionistist, kes on Vincent van Gogh, Paul Gauguin ja Paul Cezanne. Van Gogh ei tahtnud enam maalida ainult seda, mida ta näeb. Tema eesmärgiks sai väljendada oma tundeid värvidega. Vastandus suhtumisele, mis käsitles
Karjala tähtsis, kuna Kalevala lood sealt pärit, samuti oli see koht märkimisväärne oma looduslähedase ning pisut metsiku laadiga. Arhitektuuris näeme massiivseid hooneid. Eeskujuks arhailine puitarhitektuur ja keskaegsed maakirikud. Sellest perioodist näeme kahte tuntuimat arhitekti E.Saarinen - Helsinki raudteejaam, ,,Suur-Tallinna projekt millest jõuti isegi valmis ehitada üks hoone (see, mis on praegu Draamateatri vastas)ja L.E Sonck - Tampere toomkirik, millel on 2 läänefassaadi torni, 1 kõrgem, teine madalam. Kujutav kunst: Akseli Gallen-Kallela peamiseks tööks illustreeritud Kalevala: ,,Kullervo needmine". ,,Lemminkäise ema". ,,Sampo kaitsmine". Kalevala ja Kantelatari temaatika peamiselt. Ornamentaalne, tundeküllane, saavutas rahva tunnustuse. Oluline ka vene õukonnas, portreteeris õukondlasi. Äratas tähelepanu 1900 Pariisi maailmanäitusel. Illustreeris ka Aleksis Kivi ,, Seitset venda"
Gerhard Munthe Harald Oskar Sohlberg. Levib lisaks rahvusromantismile ka üldine sümbolism (kunstnik kui eriline olend) ehtsümbolistlik autoportree kuid taustal norralik kirik. Sohlberg (norra loodus, tinglik, üldistatud) Soome rahvusromantiline arhitektuur (Tampere toomkirik Lars Eliel Sonck; Kallio Kirik) Saarinen Helsingi rraudteejaam Akseli Gallen Kallela! (samuti nii rahvusromantikat kui üle- euroopalik sümbolism) Lemminkäinen (ornamentaalne komp. Millest inimene välja astub) Lemminkäise ema (siluetilik üldkomp, rahvusromantiline teema) Sampo kaitsmine Kullervo needmine (tugeva venestamise protest?)
annaabi.ee 
