liikmesriikide vastuvõtmiseks. Tulemuseks; muudeti EL lepingut; muudeti otsuste tegemise läbipaistvamaks 2001/03 Nice'i leping. Eemärgiks institutsioonide reformimine, et EL saaks toimida tõhusalt 25 liikmesriigiga. Vajalikkude muudatused uute liikmesriikide vastuvõtuks. Tulemuseks: komisjoni kooseisu muutmise meetodid ning hääletamisüsteemi ümbermääratlemine nõukogus 2001-2003 Euroopa Tuleviku Konvent. Lähteülesanne: pädevuse jagamine EL institutsioonide ja liikmesriikide vahel; Rahvusparlamentide roll EL otsusetegemises. Tähtsamas arutlusteemad: EL missioon ja pädevus; välisuhtes; õigus- ja siseküsimused. Lõpptulemus: EL põhiseadusliku lepingu projekt EL põhiseaduse leping (jõustumata). Lihtsustamine ja läbipaistvus. Kolme samba asemele üks 2007/09 Lissaboni leping. Eesmärgiks muuta EL demokraatlikumaks ja tõhusamaks, et globaalsete probleemidega tegelemisel suudetakse olla üksmeelel. Muudatused: suuremad volitused Euroopa
Millised samme on võetud Euroopa Liidu suuremaks demokratiseerumiseks? Kas need jõupingutused on edukad olnud? (aruteluküsimus) „Demokraatia defitsiit“ on üldnimetus sellistele Euroopa Liidus kujunenud nähtustele nagu liigne bürokratiseerumine, avatuse ja läbipaistvuse puudumine, otsustusprotsesside kaugus tavakodanikust (Allikivi jt 2002). Weileri (1995) demokraatia defitsiidi „standardversioon“: a) Euroopa integratsioon tähendab rahvusparlamentide rolli vähenemist ja täidesaatve võimu suurenemist; b) Euroopa Parlamendi roll on liiga nõrk; c) valimised ei ole euroopalikud, st ei valita Euroopa tasandil; d) EL on kodaniku jaoks kauge; e) ELi valdavalt parempoolne poliitika ei leia toetust kodanike seas. Äkki üheks põhjuseks on see, et eurooplased käivad Europarlamendi valimistel järjest vähem (1994a – 56.67%, 2014a – 43,09%). Samuti on Euroopa Parlament sisuliselt ainuke Euroopa
· EL Põhiõiguste Harta - lepingu teksti osaks · Euroopa Liidust väljaastumise protseduur · Institutsioonilised küsimused - Ülemkogu president - Rotatsioon Ministrite Nõukogus - Grupieesistumine (2,5 aastat) - Nn "topelthäälteenamus" (55% häältest + 65% EL rahvastikust) - EL välisministri institutsioon (?) - Euroopa Komisjon: 15 hääleõigusega volinikku + 10 hääleõiguseta (rotatsioon) - Rahvusparlamentide roll: õigusaktide eelnõude subsidiaarsuse põhimõttele vastavuse hindamine 1.8. Lissaboni leping Leping sõlmiti aastal 2007 ja jõustus 2009. Lepingu sõlminud riigid: Saksamaa, Prantsusmaa, Holland, Itaalia, Belgia, Luksemburg,Iirimaa, Taani, SB, Kreeka, Hispaania, Portugal, Austria, Soome, Rootsi PLUSS Eesti, Küpros, Läti, Leedu, Malta, Poola, Slovakkia, Sloveenia,Tsehhi Vabariik ja Ungari PLUSS Bulgaaria, Rumeenia.
· Euroopa Kohus kohtunike arv · Kontrollikoda (Audiitorkogu) liikmete arv · Majandus- ja sotsiaalkomitee, regioonide komitee esindajate arv · Euroopa Ülemkogu toimumise koht Kvalifitseeritud enamushääletuse laiendamine · Euroopa Tuleviku Konvent Lähteülesanne: Pädevuse jagamine EL institutsioonide ja liikmesriikide vahel Rahvusparlamentide roll EL otsusetegemises Aluslepingute süsteemi lihtsustamine EL Põhiõiguste harta staatus Koosseis (kokku 217 esindajat 28 riigist): Igast riigist (k.a. kandidaatriigid) 1 valitsuse esindaja ja 2 rahvusparlamendi esindajat, 2 Euroopa Komisjoni esindajat ja 16 Euroopa Parlamendi esindajat Tähtsamad arutlusteemad: EL missioon ja pädevus Õigus- ja siseküsimused Välissuhted Subsidiaarsus Rahvusparlamendid
loodud WTO 'Aid for Trade' programm eesmärgiga aidata arenguriikidel arendada oskusi ja infrastruktuuri oma kaubanduse laiendamiseks. 6. Laiem dialoog - Maailma majanduspoliitika suuremat järjepidevust silmas pidades teeb WTO asjakohast koostööd Rahvusvahelise Valuutafondiga (IMF), Maailmapanga (WB) ja selle asutustega ning teiste rahvusvaheliste organisatsioonidega. WTO peab regulaarselt dialooge ka riigiväliste organisatsioonide, rahvusparlamentide, meedia ja rahvusvahelise üldsusega WTO erinevate aspektide ja käimasolevate Doha läbirääkimiste vooru üle. Dialoogide eesmärgiks on edendada koostööd ja laiendada teadmisi WTO tegevusest. WTO annab välja ka publikatsioone maailmakaubanduse olukorrast ja iga-aastast kaubandusstatistikat. Eesti ja WTO Eesti sai WTO liikmeks 1999. a. novembris. Eesti WTOga ühinemise kronoloogia: · vaatlejastaatus juuni 1992 · ühinemisavaldus märts 1994
· Majandus- ja sotsiaalkomitee, regioonide komitee esindajate arv · Euroopa Ülemkogu toimumise koht 20.EL Tuleviku Konvent: korraldus, lähteülesanded, peamised arutlusteemad ja tulemus 2001 - 2003 Euroopa Tuleviku Konvent -Põhiseadusliku lepingu projekt 5 Lähteülesanne: * Pädevuse jagamine EL institutsioonide ja liikmesriikide vahel * Rahvusparlamentide roll EL otsusetegemises * Aluslepingute süsteemi lihtsustamine * EL Põhiõiguste harta staatus Koosseis (kokku 217 esindajat 28 riigist): * Igast riigist (k.a. kandidaatriigid) 1 valitsuse esindaja ja 2 rahvusparlamendi esindajat * 2 Euroopa Komisjoni esindajat ja 16 Euroopa Parlamendi esindajat Tähtsamad arutlusteemad: * EL missioon ja pädevus * Õigus- ja siseküsimused * Välissuhted * Subsidiaarsus * Rahvusparlamendid Konvendi töö lõpptulemus: * EL põhiseadusliku lepingu projekt
Majandus- ja sotsiaalkomitee, regioonide komitee – esindajate arv Euroopa Ülemkogu – toimumise koht 5 20.EL Tuleviku Konvent: korraldus, lähteülesanded, peamised arutlusteemad ja tulemus 2001 - 2003 Euroopa Tuleviku Konvent -Põhiseadusliku lepingu projekt Lähteülesanne: * Pädevuse jagamine EL institutsioonide ja liikmesriikide vahel * Rahvusparlamentide roll EL otsusetegemises * Aluslepingute süsteemi lihtsustamine * EL Põhiõiguste harta staatus Koosseis (kokku 217 esindajat 28 riigist): * Igast riigist (k.a. kandidaatriigid) 1 valitsuse esindaja ja 2 rahvusparlamendi esindajat * 2 Euroopa Komisjoni esindajat ja 16 Euroopa Parlamendi esindajat Tähtsamad arutlusteemad: * EL missioon ja pädevus * Õigus- ja siseküsimused * Välissuhted * Subsidiaarsus * Rahvusparlamendid Konvendi töö lõpptulemus: * EL põhiseadusliku lepingu projekt
· Majandus- ja sotsiaalkomitee, regioonide komitee esindajate arv · Euroopa Ülemkogu toimumise koht 20.EL Tuleviku Konvent: korraldus, lähteülesanded, peamised arutlusteemad ja tulemus 2001 - 2003 Euroopa Tuleviku Konvent -Põhiseadusliku lepingu projekt 5 Lähteülesanne: * Pädevuse jagamine EL institutsioonide ja liikmesriikide vahel * Rahvusparlamentide roll EL otsusetegemises * Aluslepingute süsteemi lihtsustamine * EL Põhiõiguste harta staatus Koosseis (kokku 217 esindajat 28 riigist): * Igast riigist (k.a. kandidaatriigid) 1 valitsuse esindaja ja 2 rahvusparlamendi esindajat * 2 Euroopa Komisjoni esindajat ja 16 Euroopa Parlamendi esindajat Tähtsamad arutlusteemad: * EL missioon ja pädevus * Õigus- ja siseküsimused * Välissuhted * Subsidiaarsus * Rahvusparlamendid Konvendi töö lõpptulemus: * EL põhiseadusliku lepingu projekt
· Majandus- ja sotsiaalkomitee, regioonide komitee esindajate arv · Euroopa Ülemkogu toimumise koht 20.EL Tuleviku Konvent: korraldus, lähteülesanded, peamised arutlusteemad ja tulemus 2001 - 2003 Euroopa Tuleviku Konvent -Põhiseadusliku lepingu projekt 5 Lähteülesanne: * Pädevuse jagamine EL institutsioonide ja liikmesriikide vahel * Rahvusparlamentide roll EL otsusetegemises * Aluslepingute süsteemi lihtsustamine * EL Põhiõiguste harta staatus Koosseis (kokku 217 esindajat 28 riigist): * Igast riigist (k.a. kandidaatriigid) 1 valitsuse esindaja ja 2 rahvusparlamendi esindajat * 2 Euroopa Komisjoni esindajat ja 16 Euroopa Parlamendi esindajat Tähtsamad arutlusteemad: * EL missioon ja pädevus * Õigus- ja siseküsimused * Välissuhted * Subsidiaarsus * Rahvusparlamendid Konvendi töö lõpptulemus: * EL põhiseadusliku lepingu projekt
Lisaks on loodud WTO 'Aid for Trade' programm eesmärgiga aidata arenguriikidel arendada oskusi ja infrastruktuuri oma kaubanduse laiendamiseks. 6. Laiem dialoog - Maailma majanduspoliitika suuremat järjepidevust silmas pidades teeb WTO asjakohast koostööd Rahvusvahelise Valuutafondiga (IMF), Maailmapanga (WB) ja selle asutustega ning teiste rahvusvaheliste organisatsioonidega. WTO peab regulaarselt dialooge ka riigiväliste organisatsioonide, rahvusparlamentide, meedia ja rahvusvahelise üldsusega WTO erinevate aspektide ja käimasolevate Doha läbirääkimiste vooru üle. Dialoogide eesmärgiks on edendada koostööd ja laiendada teadmisi WTO tegevusest. WTO annab välja ka publikatsioone maailmakaubanduse olukorrast ja iga-aastast kaubandusstatistikat [4] 8 2. EESTI MAAILMA KAUBANDUSORGANISATSIOONIS 2.1. Eesti astumine WTO-sse
· Ühise välis-ja julgeolekupoliitika tõhustamine - EL välisministri institutsioon (?) · Keskkonnapoliitika tõhustamine - Euroopa Komisjon: 15 hääleõigusega volinikku + 10 19. Nice'i (Nizza) leping: peamised eesmärgid ja tulemused hääleõiguseta (rotatsioon) 2001/03 Nice'i (Nizza) leping - Rahvusparlamentide roll: õigusaktide eelnõude subsidiaarsuse Eesmärgid põhimõttele vastavuse hindamine 1) Valmistada liit poliitiliselt ja institutsionaalselt ette uute 22. Lissaboni leping e reformileping: põhieesmärgid ja liikmesriikide vastuvõtuks punktid, peamised erinevused võrreldes varasema(te) 2) Liidu niiöelda kodanikele lähemale toomine- eelkõige lepingu(te)ga
suureneb aasta-aastalt. Seega on EL-i õiguslik regulatsioon suuremahuline, mis eeldab tõhusat poliitilist koordinatsiooni, harmoniseerimisvaba liberaliseerimist ja mitmeid koostööprojekte õigusloome vallas. Mahuliselt on suurim osa EL-i õigusloomet haaranud ühtne agraarpoliitika ja tolliliitu puudutavad õigusaktid. Palju mahukaid tehnilisi direktiive on välja antud isegi valdkondades mis on üsna põhjalikult reguleeritud liikmesriikide rahvusparlamentide poolt kinnitatud seadustega. EL-i liikmesriikides kehtivad EL-i normatiivaktide kõrval ka siseriiklikud seadused. Seega kujutab EL-i seadusandlus endast alati teatud sissetungi ehk interventsiooni liikmesriikide siseriiklikku õiguskorda.Sellest aspektist lähtudes saab EL-i seadusandluse jagada 3 kategooriasse: 1) unifitseerivad õigusaktid 2) harmoniseerivad õigusaktid 3) koordineerivad õigusaktid. Vaatleme neid akte veidi lähemalt.
Seoses Euroopa Liiduga ühinemisega on valitsuse roll oluliselt kasvanud. Nii esindab Eestit Euroopa Ülemkogus peaminister, Euroopa Liidu Nõukogus aga vastava valdkonna minister või ministri volitusel abiminister. Just Euroopa Liidu Nõukogu kujundab Euroopa Liidu pädevuses olevates valdkondades poliitikat. Euroopa Liidu poliitika suunamisel on pärast Euroopa Liidu toimimise lepingu jõustumist kasvanud Euroopa Parlamendi roll, rahvusparlamentide roll sedavõrd mitte. valitsuse liige ja tal ei ole ministriga võrreldavaid tagatisi. Abiminister on olemuselt võrreldav pigem ministri poliitilise nõunikuga. Eesti Majandus 1993. Aastal Majanduslik Kasv 1993. aastal toimus majandusarengus soodsaid muutusi. Ülemöödunud aasta lõpuni kestnud langustendents asendus sisemajanduse kogutoodangu kasvuga. Jooksvates hindades peaks Eesti 1993. aasta sisemajanduse kogutoodangu (SKT) suurus Statistikaameti (ESA)
· Tulem: Kvalifitseeritud enamushääletuse laiendamine; Institutsionaalsed ümberkorraldused 20. EL Tuleviku Konvent: korraldus, lähteülesanded, peamised arutlusteemad ja tulemus · Korraldus: Igast riigist (k.a. kanditaatriigid) 1 valitsuse esindaja ja 2 rahvusparlamendi esindajat; 2 Euroopa Komisjoni esindajat ja 16 Euroopa Parlamendi esindajat · Lähteülesanded: Pädevuse jagamine EL institutsioonide ja liikmesriikide vahel; o Rahvusparlamentide roll EL otsustetegemises; o Aluslepingute süsteemi lihtsustamine; o EL Põhiõiguste harta seadus. · Peamised arutlusteemad: EL missioon ja pädevus; o Õigus- ja siseküsimused; o Välissuhted; o Subsidiaarsus; o Rahvusparlamendid · Tulem: EL põhiseadusliku lepingu projekt 21. EL põhiseaduse leping: põhieesmärgid ja punktid, peamised erinevused võrreldes varasema(te) lepingu(te)ga
B madalamal kohal olevad ametnikud (palk alates 3010 eurot). C kontorite abipersonal (palk alates 2322 eurot). D autojuhid, koristajad, tehniline abipersonal (2100 eurot). Tõlgid on eraldi kategoorias. Voliniku aastapalk oli 1999. a 187500 eurot. Euroopa Parlament (European Parliament) Europarlament pole seadusandlusorgan selle klassikalises tähenduses, sest seadusandlik võim on jagatud parlamendi ja Euroopa Liidu Nõukogu vahel. Europarlamendi võim on palju väiksem rahvusparlamentide omast. Istungid toimuvad Strasbourgis, parlamendiliikmete tööruumid on Brüsselis, sekretariaat Luxembourgis. Esindab ühenduse liikmesriike, alates 1979 valitakse parlamendi liikmed otse rahva poolt (iga 5 aasta järel), varem nimetati nad liikmesriikide parlamentide poolt. Eesti saavad europarlamenti kandideerida erakonnad kuni 12-liikmeliste valimisnimekirjadega ning üksikkandidaadid. Eesti on europarlamendi valimistel üks valimisringkond. Kandideerida saab alates 21
või tehakse koordineerivaid koosolekuid). 4. On loodud spetsiaalsed üksused koordineerimaks Euroopa ettevõtlust ja muutnud personalipoliitikat niimoodi, et saaks kiiremini leida sobivate keele oskustega ametnikke, tutvustada spetsiaalseid treeningprogramme ja toetada Brüsseli ametnike ,,taaskasutust" 5. Deparlamentarisatsioon rahvusparlamentide rolli vähenemine ELis 6. ELi asju puudutava ministrikoha loomine 7. Liikmesriikide alaliste esinduste olemasolu Brüsselis Erinevused Seisnevad nende muutuste ülevõtmises oma riiki vastavalt juba olemasolevale süsteemile. Erineb välisministrite roll; koordineerimissüsteemide erinevus (seotud liikmesriikide ambitsioonikusega maksimaalselt või minimaalselt oma
B madalamal kohal olevad ametnikud (palk alates 3010 eurot). C kontorite abipersonal (palk alates 2322 eurot). D autojuhid, koristajad, tehniline abipersonal (2100 eurot). Tõlgid on eraldi kategoorias. Voliniku aastapalk oli 1999. a 187500 eurot. Euroopa Parlament (European Parliament) Europarlament pole seadusandlusorgan selle klassikalises tähenduses, sest seadusandlik võim on jagatud parlamendi ja Euroopa Liidu Nõukogu vahel. Europarlamendi võim on palju väiksem rahvusparlamentide omast. Istungid toimuvad Strasbourgis, parlamendiliikmete tööruumid on Brüsselis, sekretariaat Luxembourgis. Esindab ühenduse liikmesriike, alates 1979 valitakse parlamendi liikmed otse rahva poolt (iga 5 aasta järel), varem nimetati nad liikmesriikide parlamentide poolt. Eesti saavad europarlamenti kandideerida erakonnad kuni 12- liikmeliste valimisnimekirjadega ning üksikkandidaadid. Eesti on europarlamendi valimistel üks valimisringkond. Kandideerida saab alates 21
kohtusüsteem ei kaitse konventsiooniga talle tagatud õigusi ja kõik siseriiklikud võimalused oma õigusi kaitsta on ammendatud. Samuti võib riik esitada kaebuse teise riigi vastu. Ei aruta süü küsimust, vaid seda, kas riik on taganud inimesele konventsioonis nimetatud õigused. Kohtusse kuulub üks kohtunik igast liikmesriigist. Esitab riigi valitsus ja ametise valib Euroopa Nõukogu Parlamentaarne assamblee (koosneb rahvusparlamentide delegatsioonidest). Eksamipilet nr 7 1. Mis organisatsioonid on G7, OECD, OSCE, NATO ja ÜRO? Milliste küsimuste arutamiseks ja lahenduste leidmiseks on need moodustatud? G7 (ka Seitsme grupp) on ühendus, mille moodustavad seitsme juhtiva tööstusriigi rahandusministrid ja neile alluvad töögrupid. G7 korraldab regulaarseid kohtumisi, millel arutatakse majanduspoliitilisi küsimusi. Senise tava kohaselt on
Transnistriast. Krimmi annekteerimine ja sõjategevus ning separatistide sõjaline toetamine Ida-Ukrainas on pingestanud suhteid ka Venemaa ja Valgevene vahel, kelle territooriumile soovib V. Putin nüüd veel ka rajada Venemaa õhujõudude baasi. Kõik eelkirjeldatu on suures osas pärssinud senise EL-i naabruspoliitika positiivse toime. Eeltoodust tulenevalt nõuavad nüüd mitmed EL-i liikmesriigid (näiteks Ungari ja Rumeenia), paljud Europarlamendi liikmed ja rahvusparlamentide liikmed kohest EL- i Idapartnerluse poliitika ümbervaatamist. Viimaste hulgas on ka mitmeid tuntud Eesti poliitikuid. Nii näiteks leiab Riigikogu liige IRL-ist Marko Mihkelson, et EL-i Idapartnerluse poliitika on täielikult läbi kukkunud ja seda tuleb hakata otsast peale väljakujunenud maailma realiteete arvestades formeerima. Samas leiab Euroopa Komisjoni juhtkond, aga ka näiteks Euroopa Komisjoni Eesti esindus, et senised Idapartnerluse
administratiivne üksus või tehakse koordineerivaid koosolekuid). 4. On loodud spetsiaalsed üksused koordineerimaks Euroopa ettevõtlust ja muutnud personalipoliitikat niimoodi, et saaks kiiremini leida sobivate keele oskustega ametnikke, tutvustada spetsiaalseid treeningprogramme ja toetada Brüsseli ametnike ,,taaskasutust" 5. Deparlamentarisatsioon rahvusparlamentide rolli vähenemine ELis 6. ELi asju puudutava ministrikoha loomine 7. Liikmesriikide alaliste esinduste olemasolu Brüsselis Erinevused Seisnevad nende muutuste ülevõtmises oma riiki vastavalt juba olemasolevale süsteemile. Erineb välisministrite roll; koordineerimissüsteemide erinevus (seotud liikmesriikide ambitsioonikusega maksimaalselt või minimaalselt oma poliitikat ELi järgi koordineerida ning sellega, kas tegu on
aspektidel vajadus viia läbi vastavustest või põhjendada „EL lisandväärtust“ on nüüd kaotatud. Suhteliselt uue ja tundmatu tulijana on põhiõiguste kontekst Põhiõiguste olemusest tingituna toimivad need üsnagi tõhusate piduritena muuhulgas riivete kaalumisel kui sekkumisvalikute tegemisel. Tasakaalumehhanismid suveräänsuse ja rahvuslike eelistuste kaitseks: Pädevuste piiritletus, subsidiaarsuskontroll EL ja liikmesriigi tasandil (tugevdatud rahvusparlamentide roll aluslepingus ja järjest enam ka siseriiklikes mehhanismides valitsuse tegevust ohjavana), läbipaistvusreeglid, hääleõiguse ja kaasotsustamise ulatus, hädapidurid, sõnaselgelt väljendatud kompetentsid, sillaklauslid minevikus, eelarvepädevus jne. Rahvuslikul tasandil on pädevuste teostamise tasakaalustajateks loomulikult ka põhiseaduslikud kaitsemehhanismid, sealhulgas demokraatlikud rahvuslikud valikud. Pinged Euroopa Stabiilsusmehhanismi näitel Vaidluse olemus:
annaabi.ee 
