Edith Edovald Arhiiv Referaat Juhendaja: Helina Prints Tallinn 2009 SISUKORD SISSEJUHATUS............................................................................................................................3 1. MÕISTE..............................................................................................................................4 2. AVALIKUD ARHIIVID.........................................................................................................4 3. RAHVUSARHIIV...................................................................................................................5 4. RIIGIARHIIV........................................................................................................................6 5. ERAARHIIV..................................................................................................................
esemete konserveerimisest ja restaureerimisest. 3 RAHVUSARHIIVI ÜLEVAADE Rahvusarhiiv, mis loodi 1. jaanuaril 1999. aastal, on arhiivinduse keskuseks Eestis ning asub Tartus. Põhiülesandeks on tagada ühiskonna kirjaliku mälu (dokumentaalse kultuuripärandi) säilimine ja selle kasutamise võimalus tänastele ja tulevastele põlvkondadele. Rahvusarhiiv kogub ning säilitab Eesti kultuuri, ajalugu, riiklust ja ühiskondlikke olusid dokumenteerivaid arhivaale olenemata nende loomise ajast või kohast. (Rahvusarhiiv1, 2015). Rahvusarhiiv kui valitsusasutus kuulub Haridus- ja Teadusministeeriumi haldusalasse. Rahvusarhiivi kuuluvad ajalooarhiiv, riigiarhiiv, filmiarhiiv ja neli regionaalset osakonda Haapsalus, Kuressaares, Valgas ja Rakveres. Samuti kuuluvad Rahvusarhiivi alla ka kõik
Ettevalmistav ülesanne: ülevaade külastatavast mäluasutusest Rahvusarhiiv alustas tegevust 1. jaanuaril 1999, kuid riikliku arhiivisüsteemi rajamine leidis aset juba Eesti Vabariigi algusajal. Esmakordselt 3. märtsil 1920. aastal nõu pidanud arhiivikomisjoni algatusel loodi ajalooliselt oluliste asutuste dokumentide hoiukohana Riigi Keskarhiiv Tartus ning tegutsevate asutuste dokumentide haldajana Riigiarhiiv Tallinnas. 1935. aasta arhiiviseadus tugevdas arhiivide rolli ühiskonnale väärtuslike dokumentide säilimisel ja kasutamisel. Nõukogude võimu ajal jätkasid arhiivid tööd, suuremates linnades tegutsenud maa-arhiivid nimetati ümber linnaarhiivideks ning arhiivide juhtimine käis Moskvale allunud Arhiivide Peavalitsuse kaudu. 1990. aastatel taastati arhiivide iseseisev majandamine. 1998. aastal kinnitatud arhiiviseaduse alusel alustas 1999. aastal tegevust Rahvusarhiiv, hõlmates
TALLINNA MAJANDUSKOOL Ametnikutöö osakond Merilin Tamme SR108 Riigiarhiiv Referaat Juhendaja: Helina Prints Tallinn 2011 SISUKORD SISSEJUHATUS Riigiarhiiv ehk inglise keeles State Archives on üks osa Rahvusarhiivist. Sinna on talletatud arhiiviallikad alates omariikluse tekkest kuni tänase päevani, seega moodustab riigiarhiiv olulise osa Eesti rahvuslikust mälust. Riigiarhiiv alustas oma tööd 1. aprillil 1921. aastal ning aastakümnete jooksul on nende peaülesanneteks olnud Eesti ajalugu kajastavate dokumentide väljaselgitamine, nende kogumine, säilitamine ja kasutamise korraldamine. Riigiarhiiv asub Tallinnas ja tegutseb kolmes majas, uurimissaal asub Madara hoones. Maneezi 2/4 arhiivimajas säilitatakse peamiselt nõukogude okupatsiooni aegsete riigiasutuste dokumentatsiooni
Kirjeldamine jaotatakse kaheks: 1. Arhiiviainese (materjali) kirjeldus: · Arhiiv (6-7 elementi) 1) Pealkiri ( arhiivi pealkiri ja arh. moodustaja pealkiri ei pea ühtima) 2) Materjalide piirdaatumid 3) Kogus 4) Arhiivimoodustaja 5) Hoiustamise ajalugu 6) Sisu- ja teema ( arh. moodust funktsioonid, tegevus) 7) Korrastussüsteem ( millist printsiipi kasutades on arhiiv korrastatud. Kronoloogilises järjestuses, osakondade jne järgi. Kaasaegsed arhiivid on kõik funktsionaal-kronoloogilises järjestuses) · Sari 1) Pealkiri 2) Piirdaatumid 3) Sisu ja teema · Toimiku e. arhivaali 1) Pealkiri 2) Piirdaatumid 3) Viit e. viitekoodid, koosneb 4 osast. a) Arhiiviasutus EAA. ( Eesti ajalooarhiiv) b) Arhiivinumber (gener. Fondide raamatus) EAA.105. (Tallinna Ringkonnakohus) c) Sarjanumber (vanasti nimistu) EAA.105.1.(sarja tähis)
................................................4 Iseseisva arhiivi asutamine.............................................................................................................4 Filmiarhiiv..........................................................................................................................................5 Filmiarhiivi infosüsteem....................................................................................................................7 Audiovisuaalsed arhiivid....................................................................................................................7 Filmikogu........................................................................................................................................7 Videofilmid.....................................................................................................................................8 Fotokogu.........................................................................
1) Riigi kantselei ja kohtud 2) Finants- ja sh fiskaalsüsteem (majandus) 3) arhiiv ehk Registratuur süsteem kõige selle juhtimiseks. Rammingen kasutas praktilis-induktiivset1 arhiivisüsteemi: 1. Maahärra asjad (Causae domini) 2. Alamate asjad (Causae subditorum) 3. Välisküsimused (Causae extraneorum) Kõik kolm jagunesid veel 2 alaliiki: a) Realia (kogu reaalne elu ja olu, mis persoonide alla ei mahu), b) Personalia 17. sajandil riigid tugevnesid, ühes nendega ka riigiaparaat, sh arhiivid. Sel ajal eraldub üldisest asjaajamise ja kantselei teooriast arhiiviteooria. Kokkuleppeliselt on hakatud esimeseks arhiiviteoreetikuks nimetama Baldassare Bonifaciot, kes kirjutas 1631. a teose "De Archivis". Esimese teoreetikuna kasutab terminit arhiiv (seni kasutusel kas kantselei või registratuur). 1 Arhiivikorralduse alusena juurutati territoriaalset pertinentsiprintsiipi. Selle süsteemi kohaselt selekteeriti dokumente järjestatuna: 1. geograafilise koha 2. teema 3
Kr Lascaux koopamaalingud, Lõuna-Prantsusmaal 8 000 e.Kr savist zetoonide kasutamine arvepidamiseks viljasaagi ja karja üle vanas Mesopotaamias. 2400 e.Kr Ebla arhiiv, mis koosneb rohkem kui 15 000 süsteemselt paigutatud savitahvlist. 950 e.Kr hakati kasutama kirjutusmaterjalina nahka 500 e.Kr esimesed sekretärid Ateenas Vana-Egiptuses ja Babüloonias olid olemas valitsuse ametnikud, kelle ülesanne oli dokumente luua ja hallata Esimesed "raamatukogud" olid tänapäeva mõttes arhiivid, sisaldades maksude, laenude, inventuuride jne dokumente. 1574 Hispaanias esimene arhiivi jaoks ehitatud hoone Dokumendihalduse ajalugu Eestis Eesti vanim dokument 1237.a. paavsti saadiku Modena Wilhelmi ürik 1924 - Riigiasutuste asjaajamise juhtnöörid 1935 Esimene arhiiviseadus Dokumendihaldus arenes välja 20.saj. arhiivindusest 1990-ndate keskpaigast aastani 2000 elektroonilise dokumendihalduse arengu algus. Loodi RISO ja Informaatikakeskus ja Rahvusarhiiv
EDHS- elektrooniline dokumendihaldussüsteem DVK- dokumendivahetuskeskus AJALUGU- Esimesed dokumendid 15000e.KR- Lascaux koopamaalingud. 8000 e.kr- savist zetoonide kasutamine arvepidamiseks viljasaagi ja karja üle vanas Mesopotaamias. 2400 e.kr Ebla arhiiv, mis koosneb rohkem kui 15000 savitahvlist.500 e.kr esimesed sekretärid Ateenas.Vana-Egiptuses ja Babüloonias olid olemas valitsuse ametnikud, kelle ülesanne oli dokumente luua ja hallata. Esimesed raamatukogud olid tänapäeva mõttes arhiivid, sisaldades maksude, laenude inventuuride jne dokumente. Esimene liigitusskeem on teada itaaliast ca 1200. 15.saj esimesed dokumendiregistrid. 19-20 saj asutati palju arhiive üle maailma ja hakati valdkonda koordineerima. Eestis on asjaajamine reglementeeritud alates 1924. aastast, kui kehtima hakkas registriraamat. 1935 esimene arhiiviseadus. 1990-ndate keskpaigast 2000ni elektroonilise dh arengu algus. Loodi RISO ja Informaatikakeskus ja Rahvusarhiiv. 2003 loodi Riigikantselei dok
· Asutatud 1909 · Muuseum pühendati Jakob Hurda mälestusele, et säilitada tema pärand. · Nimeks pandi Eesti Rahva muuseum, mis tänapäeval kõlaks küll nagu Eesti Rahvusmuuseum · Põhirõhk pandi esemelisele vanavarale · Väärtustati kultuuriloolisi ja muinasteaduslikke esemeid NT: maa seest leitud kivimid (pronks) · Asustuse eesmärk oli saada Eesti kultuuri kõige täielikum varamu RAHVUSARHIIV · Arhiivinduse keskus · Põhiülesanne tagada ühiskonna kirjaliku mälu dokumentaalse kultuuripärandi säilimine ja kasutamine tänastele ja tulevastele põlvkondadele · Rahvusarhiivi kuuluvad ajalooarhiiv, riigiarhiiv ja filmiarhiiv. · Avatud 3.märts 1920 Tartus Rahvusarhiivi ülesanded on: · Koguda ühsikonnale olulist dokumenteeritud teavet · Pakkuda kogude võimalikult laia kasutamist ·
Rahvusarhiivi juhised DOKUMENDI- JA ARHIIVIHALDUS Autorid: Pille Noodapera, Tuuli Tarandi, Hanno Vares Keeletoimetaja: Reeli Ziius Kujundaja: Kristel Kaerma Kaane kujundaja: Imre Heero Trükkija: Ecoprint AS Väljaanne on trükitud EVS-EN ISO 9706 standardis toodud nõuetele vastavale ISO 9706 arhiivipüsivale paberile. Autoriõigus: Rahvusarhiiv 2009 J. Liivi 4, 50409 Tartu, www.ra.ee, [email protected] ISBN 978-9985-858-65-3 Sisukord Sissejuhatus 5 1 Käsitlusala 6 1.1 Eesmärk ja sihtrühm 6 1.2 Ülesehitus 6 1.3 Märkused, ettepanekud ja versioonid 7 1.4 Rahvusarhiivi soovituslikud juhised 7
RA võib arhivaali kasutamist piirata teabekandja halva füüsilise seisundi tõttu või kui kasutamine võib arhivaali kahjustada, tagades võimaluse korral juurdepääsu arhivaalis sisalduvale teabele. RA väljastab isiku õiguste või tehingute tõendamiseks arhiiviteatise. RA-le üleantavale eraõiguslikule dokumendile juurdepääsu tingimused sätestatakse lepingus. Lepingus sätestatud juurdepääsupiirang ei tohi kehtida kauem kui 50 aastat alates dokumendi üleandmisest. Rahvusarhiiv: Rahvusarhiiv on Haridus- ja Teadusministeeriumi valitsemisalas olev valitsusasutus, mille põhiülesanne on asutuse või isiku poolt avaliku ülesande täitmise käigus loodud või saadud dokumentide hindamine, arhivaalide kogumine ja säilitamine ning neile juurdepääsu võimaldamine ja nende kasutamise korraldamine. RA kogub kokkuleppel omanikuga ning võimaluste olemasolul kultuuri- ja ajalooväärtusega eraõiguslikke dokumente, kui selleks on avalik huvi
valdkonna arengu kujundamiseks; annab adressaadile teavet Nimistu - arhiivikirjelduste kogum. Nimistu on arhivaalide peamine otsi- ja juurdepääsuvahend avalikus arhiivis. Objektiivne info- kõik mis on meie ümber (meid ümbritsev keskkond) Prokuura - volitus, mis annab ettevõtja esindajale õiguse esindada ettevõtjat kõikide majandustegevusega seotud tehingute tegemisel. Rahvusarhiivi struktuuri kuuluvad järgmised arhiivid: ajalooarhiiv; digitaalarhiiv; filmiarhiiv; riigiarhiiv. Ül-kultuuripärandi säilitamine ja kasutatavus. 1999aastast. Regulatiivsed õigusnormid on suunatud ühiskondliku suhte reguleerimisele. Sellised õigusnormid lubavad mingit tegevust, keelavad selle või kohustavad inimesi millekski. RIHA- Riigi infosüsteemi haldussüsteem (peetakse arvestust riigi infosüsteemi moodustavate andmekogude, infosüsteemide ja muude komponentide üle). X-tee.
................................................ JUURDEPÄÄSUPIIRANGUD NSV LIIDUS JA VENEMAAL..................................................... KOKKUVÕTE.................................................................................................................................. KASUTATUD ALLIKAD................................................................................................................. SISSEJUHATUS Umbes 460. aastal eKr asutati esimesed arhiivid. Arhiive hoiti antiikmaailmas põhiliselt templitesse. Vaid pühitsetud pääsesid ligi dokumentidele. Ristiusu levik tõi kaasa murrangu. Hakati tähtsustama ajalugu, uuriti religiooni ning tekkisid annaalid ehk kroonikad. Kirikute arhivaale hoiti kirikutes ja kloostrites. Seoses vastuvõetud arhiiviseadusega 1794. aastal algas uus ajastu arhiivide ajaloos. Riik pidi rahvuslike dokumentide juurdepääsu säilimise ja tagamise eest vastutama. Tekkis õigus uurida
Selle ülesande täitmine sõltub paljuski asutuse suutlikkusest hallata oma valduses olevat teavet tõhusalt ja efektiivselt. Teabe tõhusaks haldamiseks tuleb asutusel tegelda dokumendisüsteemi juurutamise ja arendamisega, dokumendihalduse alusdokumentide väljatöötamisega, juurdepää- susüsteemide täiustamisega ja kõige sellega, mis kindlustab väärtusliku inforessursi olemasolu, säilimise, usaldusväärsuse ja kasutatavuse. 34. Millised arhiivid kuuluvad Rahvusarhiivi struktuuri? Ajalooarhiiv Digitaalarhiiv Filmiarhiiv Riigiarhiiv 35.Millised on Dokumendihaldurite Ühingu eesmärgid? dokumendihalduri kutse populariseerimine ja väärtustamine ühiskonnas; dokumendihaldurite kutsealase suhtlemise ja koostöö korraldamine; erialaste teadmiste ja kogemuste levitamine; dokumendihalduse alal tegutsevate isikute kutsealaste, majanduslike ja sotsiaalsete õiguste ja huvide kaitsmine;
Arhiivinduse lõpparvestuse kordamisküsimused 1. Rahvusarhiiv, selle struktuur, põhilised ülesanded. Rahvusarhiiv on Eesti arhiivinduse keskus. Rahvusarhiivi põhiülesanne on tagada ühiskonna kirjaliku mälu – dokumentaalse kultuuripärandi – säilimine ja kasutatavus tänastele ja tulevastele põlvkondadele. Teisalt kindlustab arhiiv autentsete dokumentide hoidmise kaudu kodanike põhiõiguste ja -kohustuste kaitse ning demokraatliku riigi läbipaistvuse. 2. Õigusaktid, mis reguleerivad arhiivihaldust.
eelduseks olnud asjaolu, et viimase viieteistkümne aasta jooksul on Eestis tekkinud ajalooteoreetiline arutelukeskkond, isoleeritus maailmateadusest on vähenenud ning aina rohkem on ajaloolaste hulgas arutlusi ajaloo uurimise teemal, teooriate ja meetodite ning allikate tõlgendamise ja tõendusväärtuse üle. Referaat käsitleb raamatu alateemat ,,Ajalooallikad-ja arhiivid", kus autor heidab valgust ajalooallikatele ning sellele, mis on ajalooallikad. AJALOOALLIKAD-JA ARHIIVID Mis on ajalooallikas Ajaloo uurimine ja kirjutamine tugineb ajalooallikatele. Ajalooallikaks võib olla kõik inimese loodu, nii esemeline, kirjalik kui ka suuline allikas. Sõltuvalt ajastust on ajalooallikate paljusus erinev. Tänapäeval on allikate hulk plahvatuslikult kasvanud ning infoühiskonnast tingituna tekib suurel hulgal audiovisuaalseid ja digitaalseid allikaid. Kui keskajal jäädvustati väike osa ühiskondlikust elust ning paljud kirjalikud allikad on ka hävinud.
Põhjenda! Ei ole vajalik, kuna see on digitaalselt juba allkirjastatud ja dokumenti pole vaja dubleerida. 75.Mis tingimustel loetakse dokument tähtaegselt vastatuks? *vastus on sideettevõtetele ärasaatmiseks üle antud määratud tähtajal *või dokument on asjast huvitatud isikule digitaalselt kättesaadavaks tehtud või sellest on sikule teatatud *või on sooritatud muud õigusaktidega ettenähtud toimingud 76.Nimeta 5 Eesti arhiiviasutuse võrgu arhiivi (avalikku arhiivi) ajalooarhiiv, riigiarhiiv, filmiarhiiv, TLN, Haapsalu, Tartu, Valga maa-arhiiv 77.Mida kontrollib arhiivijärelvalve organisatsioon? Arhiivijärelvalve käigus kontrollitakse autuse dok-ja arhiivihalduse vastavust nõuetele, et jagada asutuse dokumentide dokumenteerimine ja arhivaalide säilitamine nende ülekandmiseni arhiivi. 78.Mis dokumentidega üldjuhul asutuses (kehtestatakse-kinnitatakse) asjaajamiskord ja dokumentide loetelu? KÄSKKIRJAGA 79.Nimeta arhivaalide hävitamise viise? sõltub teabekandja tüübist
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
