Leedu muusika Leedu on riik Euroopa Liidus Läänemere kagurannikul. Leedu on lõunapoolseim Balti riikidest. Ta piirneb Läti, Valgevene, Poola ja Venemaa Kaliningradi oblastiga. Leedu kuulsamad muusikud on: 1)Mūza Rubackytė (sündinud 19. mail 1959 Kaunases) on leedu pianist ja muusikapedagoog. Juba 7-aastasena tegi ta debüüdi professionaalse pianistina. Olles 13- aastane võitis Leedu noorte pianistide konkursi ja sai võimaluse minna õppima Moskvasse Tšaikovski nimelisse konservatooriumi. Ta õppis Jakov Flieri klassis. Järgnesid võidud mitmetel suurtel konkurssidel ja esinemised üle terve Nõukogude Liidu. Aastast 1991 elab Pariisis. 2) Antanas Budriūnas (20. juuni 1902 Pabirže, Biržai rajoon – 5. detsember 1966 Vilnius) oli leedu helilooja, koorijuht ja õpetaja. 1922–1938 õppis ta Kaunase muusikakoolis ja konservatooriumis laulmist, klaverit, komponeerimist ja koorijuhtimist. Ta töötas muu hulgas Kaunas...
mille ülesandeks oli tolle aegsete meloodiate ja laulude kogumine ja kokku panemine. Hiinasse tuli palju uut muusikat KeskAasiast. Enamasti on Hiina muusika ühehäälne, mis toetub enamasti viieastmelisele helilaadile pentatoonikale. Hiina muusika on arenenud koos teatriga. Hiina rahvamuusika: http://www.youtube.com/watch?v=7okLGfDULmI Teater Teater arenes Hiinas 30002000 aastal e.Kr. rahvalauludest ja rahvatantsudest. Pekingi ooper on üks kolmest põhilisest teatri liigist maailmas. Pekingi ooper maailma kõige täiuslikum ooper. Pekingi ooperi sünniks peetakse 1790. aastat. Hiina rahvuspillid Erhu Helinäide: http://www.youtube.com/watch Gahu Helinäide: http://www.youtube.com/watch Sheng Helinäide: http://www.youtube.com/watch Vaatamisväärsused Suur Hiina müür Pekingi palee Lama tempel Kastutatud kirjandus www.youtube.com www.wikipedia.org
OOPERID. Glinka ooperid olid esimesed vene rahvuslikud lavateosed. Glinka esimese ooperi "Elu tsaar i eest" rahvale lähedane teema ja rahvamuusika kasutus tõstavad selle teose vene rahvusliku ooperimuusika esiritta. Kuus aastat hiljem valminud ooper "Ruslan ja Ludmilla" jätkas rahvuslikku joont. Tuntud on " Tser nomor i marss" sellest ooperist. AVAMÄN G "ARAGONI HO TA" Välisreisil Hispaaniasse oli Glinka võlutud selle maa rahvamuusikast, eriti rahvatantsudest. Kogutud teemasid ta kasutas nn hispaania avamängudes sümfooniaorkestrile "Aragoni hota" ja "Öö Madridis" KUULAMINE. http://www.youtube.com/wat http://www.youtube.co m/watch? v=mtEixCb5DSw&featu re=related
http://www.youtube.com/watch?v=VC3qO2V1AXY Rahvalaulud: 1) hälli-, laste-, kalendritähtpäevalised, tavandi-, tantsu- töö- jm laulud 2) eepilised ballaadid - Põhja-Itaalias 3) lüürilised laulud – Lõuna-Itaalias 4) napoli laul („Santa Lucia“) – meeste soololaul napoli dialektis, iseloomult melanhoolne ja poeetiline. Sisu: armastus, kirg, igatsus. http://www.youtube.com/watch?v=xX4SzE_GDRE Rahvatantsudest: Tarantella – 6/8 t/m kiire tants http://www.youtube.com/watch?v=BMSHwIZX2cg Kuula: tarantella Respighi balletist „Võlulaegas“ http://www.youtube.com/watch?v=3YvHkJtkWiY Rahvapillidest: akordion, torupill, mitmed flöödid, tamburiin, triangel, kastanjetid. Tänan kuulamast!
1720 1721 oli Bach Berliinis, et Köthenisse uut klavessiini tellida. Tal oli võimalus krahvile esineda, kes siis tellimuse esitas. Oma sisu ja sügavuse poolest on need ainulaadsed tolles ajas. Neid võib nimetada ka concerto crossodeks, olles varase klassikalise sümfoonia näideteks. Orkestrisüidid (5) need on täienduseks Brandenburgi kontsertidele. Bach ise nimetas neid uvertüürideks (avamäng). Need koosnesid rahvatantsudest, kontsertpaladest. HTK I ja II vihik hästi tempereeritud klaviir (tempereerima üks oktaav on jagatud võrdseteks pooltoonideks). Need teosed on loodud klaverile. Kumbki vihik sisaldab 24 prelüüdi ja fuugat. Igalt klahvilt üles ehitatud duur ja moll helilaadis prelüüd ja fuuga (klaviatuuri ühes oktaavis on 12 klahvi 7 valget ja 5 musta). Näiteks: 1) C-duur prelüüd ja fuuga 2) c-moll prelüüd ja fuuga 3) D-duur prelüüd ja fuuga 4) d-moll prelüüd ja fuuga
Rootsi tuntuim ansambel ABBA, kes 1974. aastal võitis ka Eurovisiooni lauluvõistluse. NORRA Enamik Norra rahvamuusikast on lodud 19. Sajandil. Lauldi peamiselt üksi. Keskajast pärit ballaadid räägivad ajaloosündmustest. Rahvalauludes kajastuvad mütoloogilised tegelased- trollid ja haldjad. Põha--Euroopa tuntumaks tantsuks on Norra meestetants halling. Veel tantsiti Norras paaristantse- springar ja gangar. Uuematest rahvatantsudest on tuntumad valsid, reilenderid ja polkad. Norra rahavapillidest on enamlevinud viiul, parmupill, oinasarv, puust sarved ja viled ning norra kannel. Kõige kuulsam on aga Hardangeri viiul. See pill on olnud mitmtete rahvavtantsude saatepill ja inspiratsiooniks mitmetele heliloojatele Norras ning ka väljaspool. Norra tuntuim helilooja ja pianist on Edvard Grieg (1843-1907), keda peetakase norra rahvusliku muusika rajajaks. VENEMAA
Rahvatantsude liigid Eesti rahvatantsud jagatakse liikideks, arvestades liikumise iseloomu, osavõtjate hulka ja paigutust. Voor- ja sõõrtantse esitatakse hulgakesi. Üksiktantsijad või paarid asuvad üksteise taga reas (kolonnis, vooris, rongis) või kinnises ringis (sõõris). Akrobaatilised ja imiteerivad tantsud Paaristantsud Linnade tantsurepertuaari ilmus esimese paaristantsuna 18. sajandi teisel poolel valss, mis oli välja kasvanud austria, tšehhi ja saksa rahvatantsudest. Uus tants sai 19. sajandi jooksul ka Eesti maarahva seas harukordselt populaarseks, kohati isegi ainuvalitsejaks.Võimalik, et Eestis oli juba varem tuntud üks valsi vanematest kujudest – labajalavalss, mis erineb päris valsist viisi, rõhutamiste, liikumiste ja kehahoiaku poolest. Labajalavalsi muusika on suuresti pärit endisest poloneesitaolisest tantsust. Oma lihtsa ehituse ja hoogsa liikumise tõttu sai rahvale eriti meelepäraseks polka. “Kaerajaan” sai 19. ja 20
rahvuslik koloriit. Sealjuures ei ole helilooja kunagi tegelenud rahva viiside kogumisega ja süstematiseerimisega. Ta polnud rahvamuusika ümbertöötleja vaid looja. Isegi kärarikas Pariis ja eksootiline Mallorca saar ei suutnud tumestada tema rahvuslikku mõttelaadi. Ka Chopini muusika sisuline külg on tihedas sidemes Poolaga. Kõige eredamate rahvuslike tunnetega teosteks on Chopini loomingus tema masurkad ja poloneesid. Need on Poola rahvatantsudest tulenenud zanrid, mille Chopin arendas täiusele. Poolakate kõige levinumaks tantsuks oligi masurka. Seda tantsiti nii aristokraatsetes lossides kui ka talupoegade koosviibimistel. Masurka nimetus on tulenenud Masoovia maakonna kolemaosalise takti mõõduga rahvatantust: masuurist. Muusika kapriissete rütmidega harmoneerisid ka tantsijate jalapõrutused, kandade kokkulöömised, näo ja keha välejndusrikas miimika. Polonees oli poola aadli üks peamisi tantse, iseloomult esinduslik,
Sealjuures ei ole helilooja kunagi tegelnud rahvaviiside kogumise ja süstematiseerimisega. Ta polnud rahvamuusika ümbertöötleja vaid looja. Isegi kärarikas maailmalinn Pariis ja eksootiline Mallorca saar ei suutnud tumestada tema rahvuslikku mõttelaadi. Ka Chopini muusika sisuline külg on tihedas sidemes Poolaga. Kõige eredamate rahvuslike tunnetega teosteks Chopini loomingus on tema masurkad ja poloneesid. Need on Poola rahvatantsudest tulenenud zanrid, millised Chopin arendas täiusele. Ta lõi ka neli ballaadi ajavahemikul 1831-1842. Chopin oli esimene instrumentaalballaadide meister. Tema ballaadid on üheosalised klaveriteosed. Tavaliselt algavad ballaadid rahulike jutustavate teemadega. Aegamööda, vastavalt sündmuste arengule muutub nende rütm katkendlikuks ja ärevaks, lisanduvad uued temaatilised elemendid. Teose lõpus kuuleme veelkord algteemat. Etüüde on Chopinil kokku 27
Sealjuures ei ole helilooja kunagi tegelnud rahvaviiside kogumise ja süstematiseerimisega. Ta polnud rahvamuusika ümbertöötleja vaid looja. Isegi kärarikas maailmalinn Pariis ja eksootiline Mallorca saar ei suutnud tumestada tema rahvuslikku mõttelaadi. Ka Chopini muusika sisuline külg on tihedas sidemes Poolaga. Kõige eredamate rahvuslike tunnetega teosteks Chopini loomingus on tema masurkad ja poloneesid. Need on Poola rahvatantsudest tulenenud zanrid, millised Chopin arendas täiusele. Ta lõi ka neli ballaadi ajavahemikul 1831-1842. Chopin oli esimene instrumentaalballaadide meister. Tema ballaadid on üheosalised klaveriteosed. Tavaliselt algavad ballaadid rahulike jutustavate teemadega. Aegamööda, vastavalt sündmuste arengule muutub nende rütm katkendlikuks ja ärevaks, lisanduvad uued temaatilised elemendid. Teose lõpus kuuleme veelkord algteemat.
Sealjuures ei ole helilooja kunagi tegelnud rahvaviiside kogumise ja süstematiseerimisega. Ta polnud rahvamuusika ümbertöötleja vaid looja. Isegi kärarikas maailmalinn Pariis ja eksootiline Mallorca saar ei suutnud tumestada tema rahvuslikku mõttelaadi. Ka Chopini muusika sisuline külg on tihedas sidemes Poolaga. Kõige eredamate rahvuslike tunnetega teosteks Chopini loomingus on tema masurkad ja poloneesid. Need on Poola rahvatantsudest tulenenud zanrid, millised Chopin arendas täiusele. Poolakate kõige levinumaks tantsuks oli masurka. Seda tantsiti nii Aristokraaseis lossides kui ka talupoegade koosviibimistel. Masurka nimetus on tulenenud Masoovia maakonna kolmeosalise taktimõõduga rahvatantsust- masuurist. Muusika kapriissete rütmidega harmoneerisid ka tantsijate jalapõrutused, kandade kokkulöömised, näo ja keha väljendusrikas miimika.
liikmed painduvaks ning meeleolu reipamaks, eriti sõja ja jahiretke eel. Niisugused on enamasti akrobaatilised tantsud. Paljudel puhkudel ei puudu neilgi maagiline mõte. Eestis on sääraseid tantse vähe säilinud. Üks selline on "Ristitants", mida võisid tantsida nii mehed kui ka naised. Paaristantsud Linnade tantsurepertuaari ilmus esimese paaristantsuna 18. sajandi teisel poolel valss, mis oli välja kasvanud austria, tsehhi ja saksa rahvatantsudest. Uus tants sai 19. sajandi jooksul ka Eesti maarahva seas harukordselt populaarseks, kohati isegi ainuvalitsejaks. Võimalik, et Eestis oli juba varem tuntud üks valsi vanematest kujudest labajalavalss, mis erineb päris valsist viisi, rõhutamiste, liikumiste ja kehahoiaku poolest. Labajalavalsi muusika on suuresti pärit endisest poloneesitaolisest tantsust. 19. sajandi teisel poolel hakkas rahva tantsuvara Euroopa tantsude mõjul kiiresti muutuma: tulid
ühe klaveritrio ja mõned teosed tsellole. Chopini loomingu üheks kõige silmapaistvamaks jooneks oli selle rahvuslik koloriit. Sealjuures ei ole helilooja kunagi tegelnud rahvaviiside kogumise ja süstematiseerimisega. Ta polnud rahvamuusika ümbertöötleja vaid looja. Ka Chopini muusika sisuline külg on tihedas sidemes Poolaga. Kõige eredamate rahvuslike tunnetega teosteks Chopini loomingus on tema masurkad ja poloneesid. Need Poola rahvatantsudest tulenenud zanrid arendas Chopin täiusele. BALLAADID Arvult on neid neli, loodud ajavahemikul 1831-1842. Ballaad tungis luulest vokaalmuusikasse XVIII sajandi lõpul. Chopin oli esimene instrumentaalballaadide meister. Chopini ballaadid on üheosalised klaveriteosed. Tavaliselt algavad ballaadid rahulike jutustavate teemadega. Aegamööda, vastavalt sündmuste arengule muutub nende rütm
Sealjuures ei ole helilooja kunagi tegelnud rahvaviiside kogumise ja süstematiseerimisega. Ta polnud rahvamuusika ümbertöötleja vaid looja. Isegi kärarikas maailmalinn Pariis ja eksootiline Mallorca saar ei suutnud tumestada tema rahvuslikku mõttelaadi. Ka Chopini muusika sisuline külg on tihedas sidemes Poolaga. Kõige eredamate rahvuslike tunnetega teosteks Chopini loomingus on tema masurkad ja poloneesid. Need on Poola rahvatantsudest tulenenud zanrid, millised Chopin arendas täiusele. Poolakate kõige levinumaks tantsuks oli masurka. Seda tantsiti nii Aristokraaseis lossides kui ka talupoegade koosviibimistel. Chopini ballaadid on üheosalised klaveriteosed. Tavaliselt algavad ballaadid rahulike jutustavate teemadega. Aegamööda, vastavalt sündmuste arengule muutub nende rütm katkendlikuks ja ärevaks, lisanduvad uued temaatilised elemendid. Teose lõpus kuuleme veelkord algteemat. Etüüde on Chopinil kokku 27
dance külatants) ja kadrillidest. Mõned lihtsa ehituse ja hoogsa liikumisega paaristantsud nt polka, valss on tänapäeval üldtuntud. Segapaarides hakati tantsima alates 19.-20. sajandi vahetusest. Üks esimesi paaristantse Eestis oli valsi vanem kuju labajalavalss. Labajalavalssi tantsitakse täistallal ning kehahoiak on väärikas. 18. sajandi teisel poolel ilmusid Eestisse valsi eri liigid (nt hosper, aleksandra-valss), mis olid välja kasvanud austria, tsehhi ja saksa rahvatantsudest. 19. sajandi teisel poolel lisandusid neile polka, reinlender, galopp, masurka, krakovjakk. Tantsudele on iseloomulik nn suletud vorm, kus on kindlaks määratud tantsijate arv, paigutus ning liikumisjoonis. Kontratantsud kujunesid inglise rahvatantsude põhjal ning said 17. -18. sajandil väga armastatuks ka Euroopa kõrgemas seltskonnas. Eestis hästi tuntud kontratantsude rühm on ingliskad, kus tantsijad paiknevad kahes vastamisi viirus, mis liiguvad teineteise poole ja tagasi
Tveris Karjala kultuuriselts. 1992 ilmus trükist tverikarjala aabits. Mõnedes koolides hakati valikainena õpetama tverikarjala keelt. Viimase kümnendi jooksul on aga tverikarjalaste rahvuslik ind raugenud ning huvi oma keele ja kultuuri vastu on taas kahanenud. Tverikarjalaste venestumise tempo on üpris kiire. Muusika Karjala rahvamuusikas omab olulist kohta ühehäälne eepiline laul ehk runo. Omapärane on tsastuskalaadne improviseeritud tekstiga niinimetatud piirileikkilaulu. Rahvatantsudest on enamlevinud ristikontra ja ristipäre. Pillidest on tavalisemad kandlesarnased kantele ja jouhikko ning kasetohust karjasarv. Kunst Vanimateks kunstimälestusteks võib pidada Neoliitikumist pärit kaljujooniseid. Samuti on Neoliitukumist säilinud kammkeraamikat ja kivist ning luust nikerdatud kujukesi. Pronksajast pärineb taimeornamentidega hõbeehteid. Puitarhitektuuri kõrget taset näitavad erinevaid kirikud. Enim tuntud on 22 kupliga 1714.
kupliga Kiži Preobraženski (Issanda Muutmise) kirik. (vaata joonist 1) Neil oli olemas ka oma rahvuslipp, mida austati ja peeti väga oluliseks osaks nende kultuurist. (vaata joonist 2) (Nõmmevalitsus, 2015) Joonis 1. Kiži Preobraženski kirik Joonis 2. Karjala rahvuslipp 3.2 Muusikakultuur Karjala rahvusmuusikas omab olulist kohta ühehäälne eepiline laul ehk runo. Omapärane on ka tšastuškalaadne improviseeritud tekstiga laul ( nn piirileikkilaulu). Rahvatantsudest on aga enimlevinud ristikontra ja ristipäre, mida tihti saadetakse kandlemänguga. Pillidest on veel tuntumad ja tihedamini kasutatavad jouhikko ning kasetohust karjasarv. (Nõmmevalitsus, 2015) 6 3.3 Rahvakultuur Karjalaste peamiseks traditsiooniliseks elatusalaks on maaviljelus (sh alepõllundus) ning sellega liituv karjakasvatus. Üpris olulised on olnud ka kalapüük ja küttimine. Viimastel
ühe klaveritrio ja mõned teosed tsellole. Chopini loomingu üheks kõige silmapaistvamaks jooneks oli selle rahvuslik koloriit. Sealjuures ei ole helilooja kunagi tegelnud rahvaviiside kogumise ja süstematiseerimisega. Ta polnud rahvamuusika ümbertöötleja vaid looja. Ka Chopini muusika sisuline külg on tihedas sidemes Poolaga. Kõige eredamate rahvuslike tunnetega teosteks Chopini loomingus on tema masurkad ja poloneesid. Need on Poola rahvatantsudest tulenenud zanrid, millised Chopin arendas täiusele. Poolakate kõige levinumaks tantsuks oli masurka. Giuseppe Verdi Giuseppe Fortunino Francesco Verdi süvdis 10. oktoobril 1813. Kui Verdi oli saanud kaheteistkümneseks, läks ta tööle Bussetosse kaupmees Barezzi juurde, keda ta ise on nimetanud oma teiseks isaks. Barezzi oli ise samuti muusikaarmastaja ja nägi juba siis noores Verdis Itaalia muusika tulevikku.
mängima ja inglise keelt õppima ning ühtlasi hakkas ka lauljaks. L k 11 / 14 Suurimad linnad 21) TANTSUSTIILID A Boolero Boolero on aeglasetempoline Hispaania tants 3/4 taktimõõdus ja vastav muusika. Bolero pärineb 18. sajandi lõpu Hispaaniast. On arvatud, et selle tantsustiili autoriks oli Sebastian Cerezo, aga võimalik on ka pärinemine rahvatantsudest nagu contradanza ja sevillana. Muusikas kõlavad tihti kitarrid ja kastanjetid. Kuubal arenes boolero 19. sajandil Aafrika rütmidest mõjutusi saades erinäoliseks 2/4 ja hiljem 4/4 mõõdus tantsuks ning levis sealt teistesse riikidesse. Kui Hispaania boolerot tantsiti rühmadena või paaridena ja partnerid olid teineteisest lahus, siis Kuuba variant on sensuaalne paaristants, kus partnerid tantsivad koos. L. Flamenco
Korraldatakse tantsuvõistlusi nii noortele kui ka vanadele. Eesti üks tuntumaid tantsimisega seotud telesaateid on ,,Tantsud tähtedega", kus koos professionaalsete tantsijatega astuvad üles kuulsad inimesed poliitikud, lauljad, näitlejad, kulturistid, toimetajad, ärimehed, modellid, koolitajad, sportlased jt. Ajalooliselt tuntud seltskonnatantsud on olnud näiteks menuett, kadrill, polonees, masurka jt. Mitmed neist olid välja arenenud rahvatantsudest. Seltskonnatantsud Eestis. Eestis olid 19. sajandi lõpuks lisaks kohalikku päritolu rahvatantsudele tuntuks ja omaseks saanud välismaist päritolu seltskonnatantsud polka ja valss. Neile lisandusid krakovjakk ( krakowiak ), reilender ( rheinländer ), tuustep ( two- step), padespann ( pas d'espagne ), padegras ( pas de patineur ), kikapuu (cicapo, kickapoo ), karoobuska ( ), subota ( ), kuhaanuska ( ), vengerka jt
tublisti kasvanud. Korraldatakse tantsuvõistlusi nii noortele kui ka vanadele. Eesti üks tuntumaid tantsimisega seotud telesaateid on ,,Tantsud tähtedega", kus koos professionaalsete tantsijatega astuvad üles kuulsad inimesed poliitikud, lauljad, näitlejad, kulturistid, toimetajad, ärimehed, modellid, koolitajad, sportlased jt. Ajalooliselt tuntud seltskonnatantsud on olnud näiteks menuett, kadrill, polonees, masurka jt. Mitmed neist olid välja arenenud rahvatantsudest. Seltskonnatantsud Eestis Eestis olid 19. sajandi lõpuks lisaks kohalikku päritolu rahvatantsudele tuntuks ja omaseks saanud välismaist päritolu seltskonnatantsud polka ja valss. Neile lisandusid krakovjakk ( krakowiak ), reilender ( rheinländer ), tuustep ( two-step), padespann ( pas d'espagne ), padegras ( pas de patineur ), kikapuu (cicapo, kickapoo ), karoobuska ( ), subota ( ), kuhaanuska ( ), vengerka jt. Paljud neist
Maagilist algupära võib leida ka imiteerivates tantsudes, milles aimati järele mõnda olukorda, tegevust, looma käitumist või liikumist. Seesugused tantsud olid tihtipeale koomilised. Jäljendavaid elemente on näiteks mardisantide tantsus. Tantsus "Kivikasukas" matkitakse mõisas peksasaanud teomeest. Paaristantsud Linnade tantsurepertuaari ilmus esimese paaristantsuna 18. sajandi teisel poolel valss, mis oli välja kasvanud austria, tsehhi ja saksa rahvatantsudest. Uus tants sai 19. sajandi jooksul ka Eesti maarahva seas harukordselt populaarseks, kohati isegi ainuvalitsejaks. Võimalik, et Eestis oli juba varem tuntud üks valsi vanematest kujudest labajalavalss, mis erineb päris valsist viisi, rõhutamiste, liikumiste ja kehahoiaku poolest. Labajalavalsi muusika on suuresti pärit endisest poloneesitaolisest tantsust. 19
peale. Kalossid muutusid isegi moeröögatuseks, mida kanti ka ilma kingadeta. Traditsioonilisemad meelelahutusorganisatsioonid ja nende tegevus toimus EV aja ka edasi. Levis ka erinev sportlik ajaveetmine. Järjest rohkem hakkasid levima uued tantsud tangi ja fokstrott. Hakati korraldama ka tantsukursusi, kus sai neid uusi tantse ka õppida. Samas propageeriti ka rahvakultuuri. Mõningatest eesti rahvatantsudest püüti teha seltskonnatantse. Suviti levis ka rannakultuur, mis siinmail eriti veel ei tegeldud. Hakati päevitama ja suplema. 10.11.2009 KULTUUR EESTIS NÕUKOGUDE AJA ESIMESEL POOLEL (1940-1970) Kogu ühiskond muutus radikaalselt. Toimus suur ümberkorraldamine ja muutmine. Viidi sisse tsensuur, mis puudutas kõiki kultuurivaldkondi. Kultuuri püüti propaganda eesmärgil ära kasutada. Omal ala tegutsemine muutus komplitseerituks, kui mitte võimatuks. KUNST
annaabi.ee 
