madalamaga ning inimeste keskm eluiga tõuseb.2. Rahvaarvu kasv maailmas ja erinevates regioonides. Rahvaarv hakkas märgatavalt kasvama siis, kui inimesed olid muutunud paikseks, hakanud põldu harima, koduloomi kasvatama. 1650. aastaks oli maailma rahvaarv suurenenud ligi 50 korda: 10 miljonilt 500 milj-le. Umbes 1800. a. paiku elas maailmas juba miljard inimest. Iga järgmine miljard on täitunud järjest lühema aja jooksul. Maailma rahvastik paikneb väga ebaühtlaselt. Kõige rohkem elab inimesi soodsate loodusoludega aladel või arenenud majandusega piirkondades. Juba ammusest ajast on tihedamini asustatud ida-ja lõuna-aasia suurte jõgede orud ja deltaalad, viljaka pinnasega jaava saar, samuti jaapani rannikualad. Lääne- euroopas kulgeb tihedama asustusega vöönd kagu-inglismaalt põhja-itaaliani. Ameerika ja austraalia maailmajagudes on tihedamini asustatud rannikualad ja mitmed saared. 3.Rahvastiku
m.a., kui inimesed jäid paikseks. Suurima rahvaarvuga riigid: Hiina, India, Usa, Indoneesia jne. Osatähtsus regioonides: Aasia, Aafrika, Euroopa, Ladina-Ameerika, Põhja-Ameerika. Riigid erinevad rahvastiku tiheduse ja juurdekasvu poolest. Juurdekasvu näitajad: rahvaarvu kasv protsentides iive 1000 inimese kohta. Rahvaarvu muutumistegurid: Sündimus, suremus, sisse- ja väljaränne. Inimeste arvu piirkondades püütakse mõjutada rahvastikupoliitikaga. PAIKNEMINE: Maailma rahvastik paikneb ebaühtlaselt. Enamik inimesi soodsate loodusoludega aladel või arenenud majandusega piirkondades. Paiknemist mõjutavad tegurid: Kliima Majanduslik olukord Loomulik iive Minevikus: elatuti peamiselt põlluharimisest ja karjakasvatusest, tihedaim asustus viljakate muldadega tasastel rannikutel või jõeäärsetel alade. Head kaubandus- ja suhtlemisvõimalused. Kaasajal: tihedamini asustatud alad on jäänud ajalooliselt samaks. Tihedaim asustus:
megalopolis, suur linnaline ala, mis moodustub linnastute suurenedes, tihenedes ja kokku kasvades. Kaasaegne rahvastiku tüüp rahvastiku demograafilise arengu etapp, mida iseloomustab madal sündimus ja suremus, rahvaarvu aeglane kasv või isegi kahanemine Linnastu e. aglomeratsioon, funktsionaalselt kokku kasvanud lähestikku asuvad linnad ja väiksemad asulad. Linnastumine protsess, mille käigus inimesed asuvad elama linnadesse. Kesmine linnastumine maailmas on 47% Marginaalne rahvastik mingi tunnuse poolest (sotsiaalsed suhted, toimetulek, kultuur) ülejäänud rahvastikust erinev inimeste rühm. Perepoliitika riigi või kohaliku omavalitsuse meetmed, mis toetavad lastega perede toimetulekut Rahvastiku arengu traditsiooniline etapp rahvastiku arenguetapp, mida iseloomustab kõrge suremus, kõrge sündimus ja rahvaarvu aeglane kõikumistega kasv. Rahvastikupoliitika riigi sihiteadlik tegevus sooviga rahva arvu, selle demograafilist
arengumaades. 10. MERCOUSUR Lõuna ühisturg, mille lõid Argentina, Brasiilia, Paraguay ja Uruguay. Koostööd alustati tolliliiduna ning eesmärgiks on koostöö ühisturu tasemel. 11. Maailma tuntuim toorainekartell on OPEC Naftat Eksportivate Riikide Organisatsioon. Põhitegevus on reguleerida toornafta hinda maailmaturul, määrates kindlaks liikmete naftatoodangut ja ekspordikvoote. RAHVASTIK JA ASUSTUS Rahvaarvu muutumine Kaks kõige levinumat rahvaarvu juurdekasvu näitajat on rahvaarvu kasv protsentides ja iive 1000 inimese kohta. Iga riigi rahvaarv muutub sündimuse, suremuse, sisse-ja väljarände mõjul. Tänapäeval on rahvaarvu suurenemine probleemiks, kuna Maa ei suuda toime tulla inimeste elatamisega ja üleüldise saastatusega. Rahvastiku paiknemine Enim inimesi elab soodsate loodusoludega aladel või arenenud majandusega piirkondades.
väljarändajatest, kõige enam Mehhikost, Kariibi mere saartelt ja LadinaAmeerikast, Aasiast. 1970ndatel tõusid naftahinnad ja tõusid sissetulekud LähisIda naftariikides. Miljonid võõrtöölised leidsid nendes riikides tööd. Arengumaades on ülekaalus suundumine maalt linna. Paljudes arenenud riikides asuvad inimesed elama suurlinnadest väiksematesse eeslinnadesse või isegi maale. Siseränne on peammine linnastumise mõjutaja. 2.5 Rahvastikupoliitika Rahvastikupoliitika on riigi sihiteadlik tegevus rahva arvu, selle demograafilise koosseisu ja paiknemise mõjutamisel. Enamasti mõistetakse rahvastikupoliitika all meetmeid, mis mõjutavad sündimust, suremust ning sise ja välisrännet. Rahvastikupoliitikaga võivad riigid taotleda rahvaarvu suurenemist või vähenemist, inimeste eluea pikenemist, sisserännet ja väljarännet. Rahvastikupoliitika alla kuulub ka regionaalpoliitika, mille eesmärk on tagada piirkondlik areng.
Esimene miljard täitus 1804. aastal. Teise miljardi täitumiseks kulus 123. aastat, kolmanda 9 täitumiseks vaid 33. aastat. Kuue miljardi piiri ületas maailma rahvaarv 1999. aastal. 8 Tagajärjed: rahvaarvu kasv on tekitanud väga suuri sotsiaal-majanduslikke probleeme: 7 toidupuudus (eriti arengumaades), piirkonniti ülerahvastatus ja ülelinnastumine, tööpuudus, 6 üha suurenev majanduslik ebavõrdsus, suureneb koormus loodusvaradele, 5 jäätmete ladustamise 4 ja utiliseerimise probleemid jne.
Esimene miljard täitus 1804. aastal. Teise miljardi täitumiseks kulus 123. aastat, kolmanda 9 täitumiseks vaid 33. aastat. Kuue miljardi piiri ületas maailma rahvaarv 1999. aastal. 8 Tagajärjed: rahvaarvu kasv on tekitanud väga suuri sotsiaal-majanduslikke probleeme: 7 toidupuudus (eriti arengumaades), piirkonniti ülerahvastatus ja ülelinnastumine, tööpuudus, 6 üha suurenev majanduslik ebavõrdsus, suureneb koormus loodusvaradele, 5 jäätmete ladustamise 4 ja utiliseerimise probleemid jne.
Peamine tootmisüksus Mõis, talu Ettevõte, tehas Uurimis- või teenindusüksus Töö iseloom käsitsitöö masinatöö Vaimne töö Peamised kasutatavad Maa, mets, vesi maavarad informatsioon ressursid Hõive Valdav osa töötajaist Valdav osa töötajaist tööstuses Valdav osa töötajaist teeninduses põllumajanduses Peamine tegevuspiirkond Maakond, provints Riik (kolooniad) Kogu maailm Osalemine Üksikud kaubad Paljud kaubad Globaalne maailmamajandus maailmamajanduses 2
TARDUMINE sulamine marmor MAGMA 12. oskab analüüsida maavarade kaevandamisega (karjäärides ja allmaakaevandustes) kaasnevaid sotsiaalseid ja keskkonnaprobleeme; sotsiaalsed probleemid: suurtes kaevanduspiirkondades võib esineda ühekülgne tööhõive, soolised disproportsioonid, tervishoiuprobleemid, struktuurne tööpuudus jne. keskkonnaprobleemid: muldade hävimine, põhjavee taseme alanemine, põhjavee reostumine, tuuleerosioon, pinnase reostumine, õhusaaste, maapinna sissevarisemine, maapinna soostumine jne. 13. teab maalihete tekkepõhjusi ja võimalikke tagajärgi; maalihe 1) puude mahavõtmine nõlval. Tekib erosioon ja pinnas võib hakata liikuma, varisema, libisema. 2) ehitiste rajamine nõlvale Liigne raskus nõlvale viib selle tasakaalust välja. Võib toimuda libisemine (maalihe) eriti kui
TARDUMINE sulamine marmor MAGMA 12. oskab analüüsida maavarade kaevandamisega (karjäärides ja allmaakaevandustes) kaasnevaid sotsiaalseid ja keskkonnaprobleeme; sotsiaalsed probleemid: suurtes kaevanduspiirkondades võib esineda ühekülgne tööhõive, soolised disproportsioonid, tervishoiuprobleemid, struktuurne tööpuudus jne. keskkonnaprobleemid: muldade hävimine, põhjavee taseme alanemine, põhjavee reostumine, tuuleerosioon, pinnase reostumine, õhusaaste, maapinna sissevarisemine, maapinna soostumine jne. 13. teab maalihete tekkepõhjusi ja võimalikke tagajärgi; maalihe 1) puude mahavõtmine nõlval. Tekib erosioon ja pinnas võib hakata liikuma, varisema, libisema. 2) ehitiste rajamine nõlvale Liigne raskus nõlvale viib selle tasakaalust välja. Võib toimuda libisemine (maalihe) eriti kui
Märgi kivimite ringe (lihtsustatud) skeemile õigesse kohta: moondekivimid, magma, murenemine jne. Koosta lihtne skeem kivimite ringest ja lisa skeemile vajalikud selgitused. 12. oskab analüüsida maavarade kaevandamisega (karjäärides ja allmaakaevandustes) kaasnevaid sotsiaalseid ja keskkonnaprobleeme; sotsiaalsed probleemid: suurtes kaevanduspiirkondades võib esineda ühekülgne tööhõive, soolised disproportsioonid, tervishoiuprobleemid, struktuurne tööpuudus jne. keskkonnaprobleemid: muldade hävimine, põhjavee taseme alanemine, põhjavee reostumine, tuuleerosioon, pinnase reostumine, õhusaaste, maapinna sissevarisemine, maapinna soostumine jne. 13. teab maalihete tekkepõhjusi ja võimalikke tagajärgi; Mõisted: litosfäär, astenosfäär, Maa tuum, vahevöö, mandriline ja ookeaniline maakoor, kurrutus, murrang, magma, laava, kiht ja kilpvulkaan, maavärin, epitsenter, mineraal, kivim,
ÜLDMAATEADUS Nüüdisaegsed uurimismeetodid geograafias. - Geograafia jaguneb loodusgeograafiaks ja ühiskonnageograafiaks. Loodusgeograafia-ehk üldmaateadus käsitleb protsesse,mis on toimunud või toimuvad pika aja vältel,meid ümbritsevas eluta ja elusas looduses inimese soovidest sõltumata. 1.Biograafia 2.Klimatoloogia 3.Hüdroloogia 4.Geomorfoloogia 5.Tektoonika 6.Mullateadus Ühiskonnageograafia-hõlmab protsesse ja nähtusi,mis on maakeral seotud inimtegevusega(nt. majandus,poliitika). - Teadus on tegevus,mille eesmärgiks on uute ja praktiliselt oluliste teadmiste saamine,süstematiseerimine ja rakendamine.Jaguneb teadusharudeks,mis spetsialiseeruvad kitsamateks uurimisvaldkondadeks - Teadusliku uurimustöö etapid: 1.Probleemi püstitamine 2.Hüpoteesi või oletuse sõnastamine 3.Hüpoteesi kontrollimine a)vajalike või puuduvate andmete kogumine b)andmete töötlemine
Vanureid praktiliselt pole. Kirjaoskus väga madal. Noori väga palju. Kagu-Aasia Usuliselt väga kirju regioon, kus hinduismile lisanduvad budism, islam ja kristlus. Siinset majandust seovad oluliselt Hiina ettevõtlusvõrgustikud. Singapur kuulub arenenud riikide hulka. Korea on endiselt üks olulisemaid laeva ehitajaid. Linnriikidest nagu Singapur ja Hongkong on saanud maailma pangad. Singapuris ametlik riigikeel inglise keel. Malaisia ja Tai üritasid kopeerida Singapuri edu, aga sealne rahvastik on suurem ja raskem ümber kasvatada. Filipiinid Vietnam ja Indoneesia on maas. Levinud on ajutise tööjõu liikumine. Nt Paariks kuuks. NB! Üldiselt võib aasiat iseloomustada kui tööka rahvaga, konkurentsi pakkuv maailmajagu, mis võib tulevikus tõusta rikkamate hulka. Põhja-Afrika ja Ees- Aasia Piirkond kus alguse said vanimad kultuurid ja tsivilisatsioonid. Suur rõhk rändavatel oaasi rahvastel. Konfliktid, islami usk aitas ühendada rahvaid, kuid mitte täielikult.Jaguneb kaheks: