hõive A väike ,I kesk., T suur A langeb, I tõuseb, T kõrge tööpuudus Massiline ja püsiv(10-15% Väike, varjatud ( struktuurne tööpuudus(30%) Oskustööliste puudumisel kasutatakse Lõunas võõrtöölisi. Kõige edukamad Lõuna piirkonnad on Kariibi mere regioon, Vahemeremaad ja mõned Lad.- Ameerika ja Hommikumaade riigid. Deindustrialiseerimine hõive põllumajanduses väheneb ning peamiseks hõivealaks saab teeninus ja teabetöötlus. Struktuurne tööpuudus töökohti on, kuid töötutel pole haridust. Varjatud tööpuudus töökoht on, kuid see ei taga kindlat sissetulekut ja pidevat tööd. Marginaalne rahvastik osa inimesi on leidnud mõistliku rakenduse linnades või on välja rännanud Põhja riikidesse, ülejäänud aga moodustavad alarakendatud linlaste massi
Maailma rahvastik ja rahvastikuprotsessid (KT nr.2) Rahvastik mingil maa-alal elavad inimesed. Asulastik mingi maa-ala asulate kogum. Asustus mingi maa-ala asulastiku ja rahvastiku kogumõiste Rahvaarv elanike arv riigis, mis allub kahele muutujale: iive ja migratsioon. Maailma rahvaarv, selle muutumine ja rahvastiku paiknemine Rahvaarvu muutumine Aastatuhandeid kasvas rahvaarv haiguste, nälja, sõdade ja loodusõnnetuste tõttu väga aeglaselt. Märksa kiiremini on rahvaarv kasvanud viimase 1000 aastaga, eriti viimaste sajandite jooksul. Elutingimuste paranemine, tervisehoiu ja arstiteaduse areng tõid kaasa keskmise eluea pikenemise 35 eluaastalt XVIII sajandil praeguse 70-75 eluaastani Põhja riikides. 1825. aasta paiku jõudis maa rahvaarv esimest korda miljardini. 1900. a elas maakeral 1,6 mld inimest ning järgneva saja aastaga kasvas rahvastik niiguse kiirusega, et seda prot...
Valitsuse tegevus mängib tihti isegi põhirolli ,julgustades ja aidates kaasa sellele protsessile. Valitsus on seotud linnakeskuse elluäratamisega, paigutades suurtes summades avaliku sektori raha erinevatesse programmidesse , alates abirahadest üksikisikutele kodu remontimiseks ning lõpetades investeeringutega infrastruktuuri. Peale valitsuse on suur jõud turujõududel , mille tähtsaim mõju on majanduse ümberstruktueerimises (siselinna deindustrialiseerimine ning arenenud tootjateenuste kasv ,mis on vähem altid detsentraliseerima kui töötlev tööstus ja isikuteenused). Buzar ja teised (2007) leiavad, et taaslinnastumisega toimub paralleelselt ka gentrifikatsioon ,kuid taaslinnastumise protsess on linnauurimustes alateoretiseeritud ja on ebaselge kuidas ta on seotud palju paremini uuritud gentrifikatsiooniprotsessiga. Nad leiavad, et taaslinnastumisel
"maailmapirukas", mida jagada, on konstantne), sellisel juhul oleks maailmakaubandus tõepoolest null-summaline mäng ja kõik ei saaks ühel ajal võita. Antud eeldus ei pea paika, niisiis ka mitte järeldused. 1. Hilisemad kriitikad (neo- e. uusmerkantilistlike vaadete kohta) seovad kaubandusbilansi ülejäägi maksebilansiga. Kaubandusbilansi ülejäägist tekkiv probleem ei tarvitse otsekohe silma paista, kuid varem või hiljem ilmneb neli olulist aspekti: 2. Deindustrialiseerimine. Siin võib tuua näiteks Suurbritannia hiljutise kogemuse seitsmekümnendate lõpust - kaheksakümnendate algusest, mil tõdeti, et väliskaubanduse ülejääk toob sisemaal kaasa ebasoovitavaid tagajärgi. Nafta ekspordi arvel tekkinud kaubandusbilansi ülejäägist finantseeriti tööstuskaupade importi, kuna kodune tööstus tegi samal ajal vähikäiku. Ka tõmbab ülejääk ligi nn. "kuuma" raha, mis toob kaasa oma valuuta ülehindamise, see aga vähendab
“maailmapirukas”, mida jagada, on konstantne), sellisel juhul oleks maailmakaubandus tõepoolest null-summaline mäng ja kõik ei saaks ühel ajal võita. Antud eeldus ei pea paika, niisiis ka mitte järeldused. 1. Hilisemad kriitikad (neo- e. uusmerkantilistlike vaadete kohta) seovad kaubandusbilansi ülejäägi maksebilansiga. Kaubandusbilansi ülejäägist tekkiv probleem ei tarvitse otsekohe silma paista, kuid varem või hiljem ilmneb neli olulist aspekti: 2. Deindustrialiseerimine. Siin võib tuua näiteks Suurbritannia hiljutise kogemuse seitsmekümnendate lõpust - kaheksakümnendate algusest, mil tõdeti, et väliskaubanduse ülejääk toob sisemaal kaasa ebasoovitavaid tagajärgi. Nafta ekspordi arvel tekkinud kaubandusbilansi ülejäägist finantseeriti tööstuskaupade importi, kuna kodune tööstus tegi samal ajal vähikäiku. Ka tõmbab ülejääk ligi nn. “kuuma” raha, mis toob kaasa oma valuuta ülehindamise, see aga vähendab
RAHVUSVAHELINE MAJANDUS KORDAMISKÜSIMUSED 1. Mõisted: rahvusvaheline majandus, välis- ja sisemajandus, maailmamajandus, majanduskord, uus rahvusvaheline majanduskord. · Rahvusvaheline majandus- käsitleb riikide vastastikust majanduslikku sõltuvust, ta analüüsib kaubavoolusid, teenuste liikumist ja makseid ühe riigi ning ülejäänud maailma vahel, neid voogusid reguleerivat poliitikat ja selle mõju riigi heaolule; uurib üksikute rahvusriikide vahelisi suhteid maailma nappide ressursside jaotamisel inimvajaduste rahuldamiseks. · Välismajandus- hõlmab riikidevahelised tehingud, nagu rahvusvaheline kaubandus, teenuste vahetamine, kapitali ja maksete liikumine jmt., mille varal riigid osalevad rahvusvahelises tööjaotuses, et tõsta oma heaolu. · Sisemajandus- selliste majanduslike operatsioonide (tootmine, jaotus/müük, ...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
