hõive A väike ,I kesk., T suur A langeb, I tõuseb, T kõrge tööpuudus Massiline ja püsiv(10-15% Väike, varjatud ( struktuurne tööpuudus(30%) Oskustööliste puudumisel kasutatakse Lõunas võõrtöölisi. Kõige edukamad Lõuna piirkonnad on Kariibi mere regioon, Vahemeremaad ja mõned Lad.- Ameerika ja Hommikumaade riigid. Deindustrialiseerimine hõive põllumajanduses väheneb ning peamiseks hõivealaks saab teeninus ja teabetöötlus. Struktuurne tööpuudus töökohti on, kuid töötutel pole haridust. Varjatud tööpuudus töökoht on, kuid see ei taga kindlat sissetulekut ja pidevat tööd. Marginaalne rahvastik osa inimesi on leidnud mõistliku rakenduse linnades või on välja rännanud Põhja riikidesse, ülejäänud aga moodustavad alarakendatud linlaste massi
suhet. Tööjõud majandulikult aktiivne rahvastik, mis jaguneb töötajaiks ja töötuiks, kusjuures töötajad jagunevad palgatöölisteks ja ettevõtjateks. Tööviljakus e. töötootlus on mingis ajaühikus valmistatud toodangu või osutatud toodangu mahu ja kulutatud tööaja suhe. Struktuurne tööpuudus olukord, kus teatud erialal ei ole piisavalt tööd. Varjatud tööpuudus inimene käib küll tööl, kui ei saa piisavalt palka, et end ära elatada. Deindustrialiseerimine industrialiseerimisele vastupidine protsess, protsess, kus hõivatus tööstuses väheneb ning vabanenud tööjõud suundub teenindusse. Töö on inimühiskonna olemasolu ja arenemise põhieeldus. Töövajaduse tekkides eraldus inimene loomariigist ning hakkas valmistama tööriistu ja arendama oma võimeid elatusvahendeid hankides. Rahvastiku tööhõive struktuur ja tase, s.o tööhõive määr ja tööpuuduse määr iseloomustab hästi mingi piirkonna, sealhulgas ka riigi sotsiaalset ja
Valitsuse tegevus mängib tihti isegi põhirolli ,julgustades ja aidates kaasa sellele protsessile. Valitsus on seotud linnakeskuse elluäratamisega, paigutades suurtes summades avaliku sektori raha erinevatesse programmidesse , alates abirahadest üksikisikutele kodu remontimiseks ning lõpetades investeeringutega infrastruktuuri. Peale valitsuse on suur jõud turujõududel , mille tähtsaim mõju on majanduse ümberstruktueerimises (siselinna deindustrialiseerimine ning arenenud tootjateenuste kasv ,mis on vähem altid detsentraliseerima kui töötlev tööstus ja isikuteenused). Buzar ja teised (2007) leiavad, et taaslinnastumisega toimub paralleelselt ka gentrifikatsioon ,kuid taaslinnastumise protsess on linnauurimustes alateoretiseeritud ja on ebaselge kuidas ta on seotud palju paremini uuritud gentrifikatsiooniprotsessiga. Nad leiavad, et taaslinnastumisel
"maailmapirukas", mida jagada, on konstantne), sellisel juhul oleks maailmakaubandus tõepoolest null-summaline mäng ja kõik ei saaks ühel ajal võita. Antud eeldus ei pea paika, niisiis ka mitte järeldused. 1. Hilisemad kriitikad (neo- e. uusmerkantilistlike vaadete kohta) seovad kaubandusbilansi ülejäägi maksebilansiga. Kaubandusbilansi ülejäägist tekkiv probleem ei tarvitse otsekohe silma paista, kuid varem või hiljem ilmneb neli olulist aspekti: 2. Deindustrialiseerimine. Siin võib tuua näiteks Suurbritannia hiljutise kogemuse seitsmekümnendate lõpust - kaheksakümnendate algusest, mil tõdeti, et väliskaubanduse ülejääk toob sisemaal kaasa ebasoovitavaid tagajärgi. Nafta ekspordi arvel tekkinud kaubandusbilansi ülejäägist finantseeriti tööstuskaupade importi, kuna kodune tööstus tegi samal ajal vähikäiku. Ka tõmbab ülejääk ligi nn. "kuuma" raha, mis toob kaasa oma valuuta ülehindamise, see aga vähendab
“maailmapirukas”, mida jagada, on konstantne), sellisel juhul oleks maailmakaubandus tõepoolest null-summaline mäng ja kõik ei saaks ühel ajal võita. Antud eeldus ei pea paika, niisiis ka mitte järeldused. 1. Hilisemad kriitikad (neo- e. uusmerkantilistlike vaadete kohta) seovad kaubandusbilansi ülejäägi maksebilansiga. Kaubandusbilansi ülejäägist tekkiv probleem ei tarvitse otsekohe silma paista, kuid varem või hiljem ilmneb neli olulist aspekti: 2. Deindustrialiseerimine. Siin võib tuua näiteks Suurbritannia hiljutise kogemuse seitsmekümnendate lõpust - kaheksakümnendate algusest, mil tõdeti, et väliskaubanduse ülejääk toob sisemaal kaasa ebasoovitavaid tagajärgi. Nafta ekspordi arvel tekkinud kaubandusbilansi ülejäägist finantseeriti tööstuskaupade importi, kuna kodune tööstus tegi samal ajal vähikäiku. Ka tõmbab ülejääk ligi nn. “kuuma” raha, mis toob kaasa oma valuuta ülehindamise, see aga vähendab
Riigil peab olema aktiivne kaubandusbilansi saldo, et kaupade sissevedu antud maale ei tohi ületada nende väljavedu. · Neomerkantilism- e. Uusmerkantilism. Propaganda merkantilistliku majandus- poliitika taaselustamiseks. · Põhiline erinevus- Merkantilism pidas rikkuse allikaks väliskaubandust ning et riigi rikkus peitub rahas. Kasu saab teiste arvelt. · Kriitika- edu kaubandusbilansi ülejäägist võib olla lühiajaline, deindustrialiseerimine( väheneb ekspordi konkurentsivõimelisus, enda valuuta ülehindamine), tagasimõju efekt(kuna kõik rahvusvahelised maksed on tasakaalus, siis tähendab ühe riigi maksebilansi ülejääk, et teised on defitsiidiga. Kellegi pidev ülejääk võib esile kutsuda vastumeetmeid ja panna kaubanduspartnereid rakendama omapoolseid impordipiiranguid, mille tulemusena häirub rahvusvaheline kaubandus tervikuna
annaabi.ee 
