Geograafia KT- rahvastik Rahvastikku iseloomustatakse : rahvaarvu ja rahvastiku jagunemise põhjal ( sugu, vanus, rahvus, liikumine, usutunnistus, linnas või maal elamine , tööhõive , haridus jm.) Demograafia rahvastikuteadus. Kõige täpsema ülavaate annavad olukorrast rahvaloendused. See on andmete kogumine inimese käest küsimise teel. Andmete kogumine on vajalik, et teha õigeid otsuseid riigi juhtimisel majanduse, - sotsiaal, -kultuuripoliitika jm kujundamisel. Peale rahvaloenduste kasutatakse ka rahvastikuregistrit. See on andmetekogum, mis sisaldab täpsemaid andmeid iga inimese kohta. Muidugi oleneb see ka sellest kuidas inimesed seda täidavad! Muinasajal Eesti rahvaarv tunduvalt vähenes. Muutus ka rahvuslik kooseis. Linnustesse ja
Topeltkodakondsusega isik isik, kellel on kaks kodakondsust. Register - loend e. nimestik teatud tüüpi andmete kogumiseks E-riik elektrooniline riigiasutuste süsteem interneti vahendusel Tsensuur riigivõimu poolt kehtestatud poliitiline järelvalve trükiste ja andmebaaside üle. Konventsioon riikidevaheline lepe, mis reguleerib riikide õigusi ja kohustusi Deklaratsioon ametlik teadaanne Registrid: · Eesti statistikaamet rahvaloendused, aruanded · Maaregister maavaldused, suurus jne. · Äriregister ettevõtted ja organisatsioonid · Autoregister sõidukid, tunnused jne · Rahvastikuregister kodanike isikuandmed Õigused, mis on ainult Eesti kodanikel: · Õigus ja kohustus teenida kaitseväes · Avaldada vastupanu, kes hävitavad EV iseseisvust · Õigus töötada politseis, kohtus, kinnipidamisasutuses, tollis · Töötada avaliku teenistujana riigi kohal või omavalitsuses
Ideoloogia Utoopilised kavad kommunismi ülesehitamiseks; võeti vastu kommunistliku partei uus samm; muudeti haridusasutuste õppeprogramme Rahvusküsim Liiduvabariikide juhtkondade vahetamine/"puhastamine"; represseeritud us rahvaste õigeksmõistmine; rahvuslike pingete säilimine mõnedes piirkondades (Gruusia) Igapäevaelu Elutaseme tõus; linnastumine; massiline elamuehitus; pensionisüsteemi korrastamine (rahvaloendused); passisüsteemi korrastamine Välispoliitika Kuuba kriis; idabloki rahustamine (Ungari); Nõukogude Liidu kohalolek nn kolmandas maailmas suurenes Valdkond Stagnatsioon (1964-1985) Leonid Breznev (-1982), Juri Andropov ja K. Tsernenko Põhisisu Poliitika Riiklik parteilise nomenklatuuri võimu kindlustamine; bürokraatia suurenemine; repressioonide tugevnemine (neostalinism); reziimivastase vastupanu
Eesti aladel ub 7000 inimest. 17 sajandil vähenes rahvaarv palju tänu sõdadele, näljale ja katkule. Eriti rängalt mõjus põhjasõda aastal (1700-1721)(2/3 rahvastikust hukkus) 500a.ekr 7000 500 23 000 13 saj algus 150 000- 280 000 16 saj keskpaik 250 000- 300 000 17 saj lõpp 350 000- 400 000 1712 150 000- 170 000 Rahvaloendused Esimene rahvaloendus leidis Eestis aset aastal 1881, enne seda olid loendused toimunud erinevates linnades aastatel 1866 ja 1871. Eesti vabariigis toimus esimene rahvaloendus aga aastal 1922. Viimane rahvaloendus leidis Eesti Vabariigis aset aastal 2011 Aasta Rahvaarv 1881 889 000 1970 1 354 600 2011 1 294 236 19 saj lõpul ja 20 algul alanud raudteeliikluse
Alevites ja valdades tuli samuti koostada elamute loendid . Kõikne rahvastiku registreerimine 1.12.1941 1941.aastal oli Eesti okupeeritud Saksa võimude poolt . Saksa okupatsioonivõimud korraldasid 1941. aasta 1. detsembril rahvastiku kõikse registreerimise, mida on võimalik lugeda rahvaloenduste hulka, sest täidetud olid rahvaloenduse põhitingimused: uuring oli kõikne ja loenduse moment oli fikseeritud. Nõukogude ajal vaikiti see loendus olematuks. Rahvaloendused Nõukogude ajal 15.jaanuaril 1959 Toimus nõukogude aja tingimustes ja Moskva korraldusel . Kõrgest suremusest hoolimata oli rahvaarv Eestis suurem kui kunagi varem loendatud 1 196 791 inimest .Rahvusstruktuur oli põhjalikult muutunud : eestlaste osakaal oli kahanenud 74,5 protsendini, eestlasi oli alla 900 000 . Seda oli vähem kui eelmistel selle sajandi loendustel. Venelaste osakaal oli kasvanud 20 protsendini ( ilma Petserimaata oli see varem olnud 4 protsenti )
13. Analüüsige Katariina II aegseid ümberkorraldusi Baltikumis. Kas neid võib pidada pigem positiivseteks või negatiivseteks? Miks? · Positiivsed: Riia kindralkuberner Browne kergendas talurahva olukorda ja edendas kooliharidust Linnades anti võrdne kodanikuõigus kõigile majaomanikele, sõltumata rahvusest ja tegevusalast Pearahamaksuga seoses hakati korraldama perioodilisi hingeloendusi (rahvaloendused) · Negatiivsed: Reform taotles piirialade ajalooliste, usuliste ja rahvuslike eripärade kaotamist Uued omavalitsusorganid olid rohkem riigivõimu kontrolli all 14. Iseloomustage muutusi talurahva õiguslikus olukorras 17.sajandil. · Koos mõisate erakätesse minekuga taaskehtestati sõdade ajal nõrgenenud sunnismaisus · Talupoeg allutati mõisahärra politsei- ja kohtuvõimule, kujunes isiklik sõltuvus
detsember 1938. Nimekirjades oli 5000 inimest, kelle surmaotsusele Stalin oli alla kirjutanud, enne kui nende osas kas või nime poolestki kohtuotsus oleks langetatud. 1937-1938 arreteeriti 165 200 vaimulikku, kuriteoks oma usundi praktiseerimine, ja neist lasti maha 106 800. Aastatel 1937 ja 1938 võtsid julgeolekuorganid väidetava nõukogudevastase tegevuse eest kinni hinnanguliselt 1 548 366 isikut, kellest 681 692 lasti maha - keskmiselt 1000 hukkamist päevas. Rahvaloendused näitasid, et 1932. ja 1939. aasta vahel vähenes NLi elanikkond 9-10 miljoni inimese võrra. Retseptsioonid Läänes Euroopa radikaalse poliitika peamine trend tegeles kommunismi sobitamisega kaasaesesse tegelikkusse.Selle põhiline manifestatsioon oli liikumine,mis kerkis esile 1970.aastaul eurokommunismi nime all. See oli katse suurendada kommunismi soosivat valijaskonda, lahutades selle ideoloogia nõukogude repressioonidest ja majanduslikust mahajäämisest
Kindralkuberner Liivimaa ja Eestimaa kõrgeim valitsusametnik. Rüütelkond Aadlike koondis kubermangude kaupa Maapäev Rüütelkonna kokkutulek, toimus iga 3 aasta tagant Maanõunik Juhtis maakonda rüütelkonna maapäevade vaheaegadel Meeskohtud (Est) maakohtud (Livm) tegelesid talupoegade süüasjadega Adrakohtunikud (Est) sillakohtunikud (Livm.) tegelesid avaliku korra tagamisega Hingeloendused rahvaloendused, hakati korraldama 1782.a. 4.Selgita reduktsiooni tähendust ja tagajärgi. Reduktsioon oli erakätesse läinud mõisate riigile tagasi võtmine. Mõisa omanik jäi rentnikuks ning hakkas riigile renti maksma, riik hakkas rendi pealt kasu saama, osa mõisnikke hakkas mässama. Kärbiti mõisnike õigusi, keelati ihunuhtlus. Riik kontrollis talupoegadele mõeldud koormisi ning jälgis, et neid ülemäära ei tõstetaks. Talupoeg võis kaevata oma mõisniku peale ja ta sai riigilt kaitset. 5
Seda psühholoogilised jm. nähtused ja nende arvurikkad kõigepealt tänu maksualuse elanikkonna ar kombinatsioonid. vestamiseks alates 1782. aastast korraldatud Eestile olid sellal üldiselt omased samad hingeloendustele. Omakorda tõid uue kvaliteedi demograafilised üldtendentsid, mis Euroopa teiste päris rahvaloendused. Pärast mõningaid proovi ja rahvaste juures, täpsemalt öeldes Lääne, Kesk ja osalisi loendusi üksikutes linnades, kihelkondades PõhjaEuroopas. Seejuures erines Eesti ning mõisates sai 1881. aastal teoks Baltimaade arenguspetsiifika selgesti Venemaa ja enamiku Ida rahvaloendus, 1897. aastal toimus aga esimene Euroopa maade omast
ajamakukas protsess olemasolevates individuaalbaasides on ühe isiku kohta teada väga palju infot ja sageli on võimalik isik tuvastada ligipääs seondub andmekaitse põhimõtetega probleemid agregaatandmetega: puudub paindlikkus andmetega ,,mängida" tuleb leida geograafiline analüüsiüksus, mille kohta andmeid saab edastada, et ei tekiks isikute tuvastamise probleemi. Rahvaloendused Rahvaloendus on protsess, mille käidus kogutakse, süstematiseeritakse ja avaldatakse demograafilist, majanduslikku ja sotsiaalset infot kõigi riigi elanike kohta. Aluspõhimõtted: üldistus; üheaegsus (aja valik, kriitiline ja loendusmoment); isikulisus, perioodilisus. Korraldamise viisid: traditsiooniline küsitlemine; e-loendus; kombineeritud; riigiregistritel põhinev. Rahvaloenduse tugevused: tegelik pilt kogu riigi rahvastikust, ajas ja ruumis harmoneeritud andmed,
tinglik. Põhineb sugulusel, juurdepääs elatusmaterjalidele on deferentseeritud. Riik – esimesed riigid tekkisid u 5500 aastat tagasi. Võimalikud tekkepõhjused: niisutussüsteemid, ökoloogiline mitmekesisus, kaubateed, rahvastiku kasv, sõjapidamine, keskkonnatingimused. Universaalset tekkepõhjust ei ole. Riigi tunnused : keskvalitsus, seaduste sundiv jõud, maksud, armee, piirid, kodakondsus, rahvaloendused, migratsioon. Intensiivne põllumajandus, linnad, väliskaubandus, spetsialiseeritud majandus. Sugulussuhete asemel klassisüsteem, kihistumine. Majandus – kultuuriantropoloogid ja etnoloogid uurivad majandussüsteemide kultuuridevahelist varieerumist, kuidas majandussüsteemid on seotud toidu hankimise viisidega. Samuti on olulised sotsiaalsed erinevused (klassi-, soo-) või nende puudumine, perekonna ja sugulusvormid ja poliitilised süsteemid.
Tlp on pärisori (sunnismaine) Pärisori, kuid võis peale maksude maksmist mõisnikule ülejäänud toodangust maha müüa Tlp-l minimaalne õigus mõisniku peale ...süvendati seda õigust kaevata Tlp olukord halvenes Positiivsemad Liivimaa jaoks! Katariina II ja asehalduskord (lk 142) *halduse muutused *pearahamaks *esmakordselt rahvaloendused *ühiskond muutub kodanlikumaks *kaotatakse rüütelkonna eesõigused 18.saj jõudis ainuvalitseja troonile neli keisrinnat: Katariina I, Anna Ivanovna, Elisabet (Jelizaveta Petrovna), Katariina II (1762-1796). Katariina II- Saksa väikevürsti tütar. Tõusis abielu kaudu Vene troonile. Ta oli tahtejõuline, intelligentne, haritud. Pidas kirjavahetust Voltaire'iga. Oli mõjutatud Euroopas levinud valgustusideedest.
juhiks oli Albert Pullerits. Seda kuupäeva võib pidada Statistika sünnipäevaks. 1990 võeti vastu Eesti Statistikaseadus.. Teaduseks sai statistika 16 saj Itaalias ja 17 saj Saksamaal. Tsaari Venemaal oli statistika heal tasemel ja sõjaväe komplekteerimise huvides hakati 17 saj korraldama majapidamise loendusi. 18 toimusid hingeloendused. Eesti ja Liivimaa kubermangude statistikatoimikud loodi 1834. aasta ukaasi alusel. Esimene rahvaloendus Eestis ja Liivimaal oli 1881. EV rahvaloendused 1922 ja 1934. Tänapäeval on võimalik rahvaloendusel osaleda ka arvuti vahendusel. Heraldika def ja põhimõisted- vapindus , ajaloo abiteadus, mis uurib linnade, riikide suguvõsade jne vappe, nende teket, kasutamist, sümboolikat ja kujundust. Vapp on reeglite järgi kilbikujulisele alusele maalitud värviline märgis , mida valitseja riik, viimase osa ( maakond, vald) kasutab. Vapidiplom- spetsiaalne tunnistus. Kilbihoidjaks
Rahvaarv ja selle muutumine 6. Looduslike, majanduslike ja ajalooliste tegurite mõju rahvastiku 5. Rahvastiku ränne paiknemisele 6. Rassid, keeled usundid 7. Maailma tihedalt ja hõredalt asustatud alad 8. Linnad 9. Looduse ja inimtegevuse geograafia Rahvastiku ja asustuse teemad õpikutes Avita 9. klassi õpik Koolibri 9. klassi õpik Eesti rahvastiku suurus ja paiknemine Rahvastik, esialgne asustus, rahvaloendused, rahvaarvu muutus, rahvastiku tihedusAsulastik, maa- ja linnarahvastik Haldusjaotus, linnalised- ja maa asulad, linnastumine, uued ja vanad linnad, külade tüübid (hajaküla, ahel-ja ridaküla, tänav-, sumbküla)Sündimus, suremus, iive Loomulik iive, sündimust ja suremust mõjutavad teguridSoolis-vanuseline ja rahvuslik struktuur Rahvastikupüramiid, keskmine eluiga, rahvuslik koosseisTööjõud Tööealine rahvastik, majanduslikult aktiivne ja mitteaktiivne rahvastik,
valitsemine kuningas, senat (=sugukondade vanemad), rahvakoosolek (komiits) · Rooma vabariigi valitsemine o SENAT - u 300 liiget e senaatorit (sugukondade vanemad + end. konsulid; hiljem ka tegevad magistraadid), ülesanded - kujundas sise- ja välispoliitikat, juhtis sõjandust ja rahaasju o MAGISTRAADID - konsulid: sõjaväe juhtimine, kriisiaegadel diktaator, preetorid: õigusemõistmine, tsensorid: rahvaloendused, kommete järelevalve, ediilid: avaliku korra kaitse, kvestorid: riigikassa, rahvatribuunid: plebeide õiguste kaitse, vetoõigus o RAHVAKOOSOLEKUD - kuriaalsed, tribuutsed ja tsenturiaalsed, ülesanded - magistraatide valimine, sõja ja rahu üle otsustamine, seaduste vastuvõtmine (senati heakskiidul) · Impeeriumi laienemine - Puunia sõjad, ld. k. punici -> foiniiklased, I sõda 264-241
elab Osmani territooriumil elas 10 miljonit inimest. 1530 aastal moodustas osmanite imp rahvaarv 20 – 22 miljonit inimest. Neist elas Euroopas 8, Aasias 8, Aafrikas 4-6 miljonit inimest. 1580ndatel elas O.imp 25 miljonit inimest. 17 - 19 sajandist pärinevad reg.vihikute andmed on timari süsteemi lagunemise tõttu lünklikud. Reg.vihikute põhjal O.imp 17 – 19 saj rahvaarvu kohta järeldusi teha ei saa. O riigi 19 – 20 saj rahvaarvu kohta saab otsustada rahvaloenduste põhjal. Rahvaloendused korraldati O.imp aastail 1831, 1844, 1866, 1884, 1907, 1914. 1831 aastal loeti üle vaid maksukohustlastest mehed. Tolle rahvaloenduse põhjal elas O.imp 15,3 miljonit inimest.( osa riike olid lahkunud O.imp). 1844 ja 1866 loeti üle kogu elanikond, kuid saadud tulemusi pole peetud usaldavateks. Esimene rl, mille käigus loeti üle kogu elanikond ja mille tulemused on usutavad toimus 1884 aastal. Selle andmeil elas O.imp 17,1 milj inimest. 1907 ja 1914 rl andmeil elas O
saj. keskel tulid tempelmargid, mis tuli ametliku dokum.peale kleepida. Pitser asendas allkirja. 19. Statistika Statistika on üks inimkonna vanemaid teadusi, mis käsitleb arvandmete, statistiliste aandmete kogumist, töötlemist säilitamist. Võib öelda, et sellest ajast peale, kui inimene õppis loendama, hakkas ta tegema ka algelist statistikat võrdlema küttide jahisaaki, püütud kalade arvukust kalastamiskohas jne. Dokumenteeritud on aga suurimad statistikatööd need on rahvaloendused. Egiptuse vanimate rahvaloenduste toimumisajaks on hinnatud 33403050 eKr. Ajalugu on näidanud, et rahvaloenduse korraldamiseks ja dokumenteerimiseks pole tarvis kirjaoskust, vajalik on vaid arvusüsteem ja võimalus arve jäädvustada. Hästi on teada, et ka meie igapäevane ajaarvamine on saanud alguse rahvaloendusest. Piiblist on võimalik lugeda selle korralduse kohta, kui Augustuse
Nad ei tohi roomast lahkuda, on puutumatud. Võivad kõiki magistrate v.a diktaatori arreteerida ja vangistada. Kutsuvad kokku ja juhatavad rahvakoosolekuid. Kujutasid endast pidevat ohtu valitsusele. Rahvakoosolek ehk komiitsid, kus saab hääletada rooma kodanik ja vabakslastud. Koos senati ja magistraatidega kolmas vabariigi tähtis poliitilise elu osa. Keisririigi ajal kaob komiitside eelisõigused. 6) Censor ja censio; census Tsensorid- kodanike rahvaloendused, senaatorite värbamine, avalike ja eraviisiliste kommete kontroll, jagavad noomitusi, mis võivad vii ant senatist väljaheitmiseni. Valvavad riigi kulutuste üle. Valiti 2 tsensorit, algselt ainult patriitside hulgast. Iga viia aasta tagant 1,5 aastaks. Nende kompetentsi kuulus tsensuse kindlaksmääramine ja kodanike jaotamine ning loendamine, koostasid ka senaatorite nimistikke. Areneb tsensorite uus funktsioon- kommete silmaspidamine.
võrreldes muu Euroopaga. - mõisamajandus ei sobinud looduse ja kliima tõttu - ühiskond polnud nii arenenud kui mujal Euroopas Põhjamaade ajalooline kultuuriruum 2) Seisuste vahed ei ole nii teravad, kui mujal Euroopas. 3) Riigipäevadel oli talupoegadel oma esindus. Kõiki Põhjamaid ühendas ja ühendab alates reformatsioonist ka luterlus. See on tähtis: Religiooni ja kultuuri ühtsus; Kirjakeele areng piiblitõlke keele baasil. Põhjamaade ajalooline kultuuriruum Rahvaloendused 18. sajandil Soomes ja Rootsis viiakse läbi luteri kiriku baasil. 19. sajandil tekkis huvi kauge mineviku, ühise õitsenguperioodi vastu. Tekkis skandinavismiaade, see algas kultuuriliselt põhjalt. Poliitiline skandinavism ei õnnestunud eriti ja lõpliku hoobi andis sellele Taani-Saksamaa sõda 1864. a. Põhjamaade ajalooline kultuuriruum Põhjamaade lipud on välja arenenud/eeskuju saanud Taani Danebrogist. Põhjamaade ajalooline kultuuriruum
Ligi 100%lse kirjaoskuseni jouti 20saj alguses SB, Hollandis ja Saksamaal. Protestantlikes riikides kirjaoskus suurem kui katolikes. Pyydlus kogu elanikkond kirjaoskuse tasemele viia oli saanud valdavaks kogu euroopas. Ka rahva suhtumine muutus. Enne seda olid lapsed olulised toojouks. Algharidus muutus loomulikuks. Kohustuslik kooliharidus 20 saj alguses kuni 14 aastani. Hariduse edendamine kuulus nyyd riigile mitte enam kirikule. 19. saj oli oluline statistika synni osas. Rahvaloendused. Ajakirjanduse tous. Ajakirjandus loi eelduse, et yhiskond muutus enesekriitiliseks. Esimene euroopa riik ,mis voib pidada end taielikult vabaks pressivabaduse koha pealt oli norra. Saksamaal seati sisse piirangud 1819. Martsirevolutsioon 1848 ei andnud samuti ajakirjandust vabaks,. Esimene saksa riik mis selle vabaduse sisse andis oli Wurtenberg, kaotati 1874 terves saksamaal. Bismarcki ajal kontrolliti eriti ajakirjandust poliitiliselt. Hispaania oli samuti kehvas seisus
aastal Antsla, Kunda, Kärdla, Mõisaküla, Põltsamaa ja Võõpsu. Kokku anti Eestis alevi staatus 22 suuremale keskusele. Alevite eluiga ei osutunud kuigi pikaks. 1926. aastal anti linnaõigused alevitele nagu Nõmme, Põltsamaa, Tapa, Tõrva ja Türi. 1934. aastal ühendati Narva-Jõesuu alev Narva linnaga. Lõplikult likvideeriti alevid 1938. aasta linnaseadusega. 15'st tolleks ajaks säilinud alevist 14 muudeti linnadeks. Linnade koguarv tõusis 13'lt 33'le. Rahvastikuprobleemid: rahvaloendused; elanike arv ja iive, rändesaldo, suremus, sündimuse langus (põhjused, tagajärjed, väljapääsu otsingud); linnastumine; rahvuslik koosseis: Rahvaloendused: 1920- 1 060 000, 1922- 1 107 059, 1928- 1 116 553, 1934- 1 126 413, 1938- 1 133 940. Iive: Euroopa riikide seas oli Eesti loomuliku iibe poolest viimaste hulgas. Loomulik iive oli suhteliselt kõrge vahetult Vabadussõjale järgnenud aastatel, kuid langes kümnendi teisel poolel pidevalt, jõudes 1929. aastal ajutiselt miinustesse
Linnade kõrvale tekkisid ka alevid. Need olid tavapärasest suuremad külad raudteesõlmede, tehaste ümber, või endised kihelkonnakeskused. 22 ametlikku alevit oli. Nende eluiga ei olnud kuigi pikk, nende arv hakkas tasapisi taas vähenema. Enamus arenes välja linnaks. Nt Nüme, Põltsamaa, Tapa, Tõrva, Türi. Alevid likvideeriti 1938 seadusega. Ka muud alevid muudeti linnadeks. Linnade arv tõusis 33 peale, püsides nii teise maailmasõja lõpuni Rahvastikuprobleemid: rahvaloendused; elanike arv ja iive, rändesaldo, suremus, sündimuse langus (põhjused, tagajärjed, väljapääsu otsingud); Märksõnad rahvaarvu kasv, loomuliku iibe langus, linnastuine ja rahvusliku homogeensuse suurenemine. Loomulik iive oli kõrge Vabadussõjale järgnenud aastatele, kuid langes järgneval kümnendil pidevalt, 1929 oli miinustes. Põhjus laste vähene arv ja kõrge suremus. Hoiatati Eesti rahva väljasuremise eest.
annaabi.ee 
