CV Nimi: Nikolai Vassiljevits Gogol Sünniaeg: 1.aprill 1809 Sugu: Mees Isa nimi : Vassili Gogol-Janovski Rahvus: Ukraina päritolu Haridus: 1821-1828 Poltava rahvakool ja Nezini gümnaasium Töökogemus: 1834-1835 ajaloo õppejõud Peterburi ülikoolis Tütarlaste gümnaasiumi õpetaja Lisainfo: Põhiliselt elas Roomas Tervise halvenedes, tegeles üha rohkem usuliste teemadega 1848 käis palverännakul Pühal Maal Teosed: ,,Portree" ,,Surnud hinged" ,,Jutustused" ,,Revident" ,,Naisevõtt" ,,Arabeskid" ,,Sinel" ,,Mirgorod"
4. Kuidas mõjutasid eestlased Baltisaksa kultuuri? Mõisnike lapsed omandasid eesti keele olles ümbritsetud ammedest, lapsehpidjatest ja teenijatest. See avaldas oma mõju baltisakslaste saksa keele hääldusele kui ka sõnavarale. 5. Kuidas arenes rahvaharidus võrreldes Rootsi ajaga, miks? Rootsi ajaga võrreldes toimus tagasiminek rahvahariduses. Riik ega mõisnikud polnud talurahva harimisest huvitatud. 6. Millised olid hariduse edasiandmise kolm varianti? Rahvakool piiratud oskused ( lugemine ,viisipidamine ning harva kirjutamine, arvutamine). Koduõpetus teadmised vanemalt lastele. Leeriõpetus- korraldas kirikuõpetaja. Eeldas lugemisoskust. Oli koguduse liikmeks saamise ja abiellumise eeltingimus.
komitee. 1871. aastal loodi Aleksandrikooli peakomitee. Raha saamiseks korraldati näitusi, kontserte, näitemänge, edendades sel moel ka seltsielu. Liikumise peakomiteesse kuulusid kõik tolleaegsed nimekamad ühiskonnategelased, Jakob Hurt oli komitee president. 1874. aastaks oli kogutud nii palju raha, et koolile võidi osta maja Põltsamaa külje all Kaarlimõisas. Kooli tüübi valikul jäi püsima seisukoht, et see peaks olema kõrgemat tüüpi rahvakool, mis annab talurahvale emakeelset haridust. Koolis oli eesti keel omaette õppeaineks. Samuti õpetati eesti keeles usuõpetust, põllu- ning aiatööd. Venestusajal avati Aleksandrikool 1888. aastal venekeelsena. 1906. aastal sulgesid tsaarivõimud Eesti Aleksandrikooli Kaarlimõisas kooli õpilaste ja õpetajate revolutsioonilise tegevuse tõttu. 1907. aastal avati samas kooli ruumides kuuekuised põllutöökursused, mis 1909. aastal viidi üle Kõo mõisa
1871. aastal loodi Aleksandrikooli peakomitee. Raha saamiseks korraldati näitusi, kontserte, näitemänge, edendades sel moel ka seltsielu. Liikumise peakomiteesse kuulusid kõik tolleaegsed nimekamad ühiskonnategelased, Jakob Hurt oli komitee president. 1874. aastaks oli kogutud nii palju raha, et koolile võidi osta maja Põltsamaa külje all Kaarlimõisas. Kooli tüübi valikul jäi püsima seisukoht, et see peaks olema kõrgemat tüüpi rahvakool, mis annab talurahvale emakeelset haridust. Koolis oli eesti keel omaette õppeaineks. Samuti õpetati eesti keeles usuõpetust, põllu- ning aiatööd. Venestusajal avati Aleksandrikool 1888. aastal venekeelsena. 1906. aastal sulgesid tsaarivõimud Eesti Aleksandrikooli Kaarlimõisas kooli õpilaste ja õpetajate revolutsioonilise tegevuse tõttu. 1907. aastal avati samas kooli ruumides kuuekuised põllutöökursused, mis 1909. aastal viidi üle Kõo mõisa. Kasutatud materjalid:
seetõttu ei saanud ta enam eesti postimehes kirjatöid avaldada, 1860 ebaõnnestus enda ajalehe asustamine, 1878 sai anda välja Sakala esimese numbri. 4) Janseni elu ja põhimõtted (82-84) - Oli Eesti kirjamees, loos 1857. aastal ,,Perno Postimees’’ 5) Hurt, tema tähtsus (82,83) - Kirikuõpetaja, kodus eesti luulet 1870.aastatel hakkas Hurt jõuliselt vedama Aleksandrikooli liikumist, mille eesmärgiks oli rajada Aleksander I-le pühendatud eestikeelne kõrgeim rahvakool. 6) Märgukiri tsaarile (86) - Kirjas nõuti reforme ja saksa mõju vähendamist Eesti ühiskonnas. 7)Venestuse poliitika (88,89) -vene keel õppekeeleks, kõik pidi käima vene keeles, Tartu ülikool nimetati ümber Jurievi ülikooliks, Nevski katedraal, kuremäe klooster, vene õigeusu peale surumine, suleti enam seltse ja ajalehti 8) Vene poliitika tagajärg (90,91) - Tartu ülikool nimetati ümber Jurievi ülikooliks, Nevski
Niikaua kui teda mähkmetes hoiti, näitas ta oma pahameelt valju hääle ja säherduste tegudega. Ta tahtis oma nime inimeste suhu sobitada ja seetõttu ta keelu vastu akna peale ronis ja sealt alla hüppas. Õnneks aga oli just sel silmapilgul seal all vene aednik , kellel pea peal korv täis sõstraid ning Tatikas kukkus sinna sisse. Koolides ta hakkama ei saanud, pidevalt vahetas neid. Esimene kool kuhu Tatikas sisse astus oli odav rahvakool. Seal sodis Tatikas kõik lauad ja pingid igasugu naljakaid vigureid täis. Koolmeistrile need aga ei meeldinud ja ta sai vihaseks ning seetõttu läks Tatikas sealt koolist minema. Järgmises koolis kuhu ta läks, jäid lauad ja toolid küll puutumata, aga selle eest kiskus ta teiste õpilaste õpikute lehti, tegi need pallideks, kastis tindi seest läbi ning loopis teiste päid nendega. Kord aga lendas see koolmeistrile otse suhu. Seetõttu riputati talle jälle põletamata kasetuhka
Jakobsonist sai liider ja Sakalast meelsuse kujundaja. 1882.aastal haigestus ta kopsupõletiku ja suri. Suur tagasilöök Sakalale. Jakob Hurda rahvuslik programm Jakobsoni kõrval tõusis eesti rahvusliku vaimseks juhiks kooliõpetaja Jakob Hurt. Hurt pööras tähelepanu vaimsetele väärtustele. Eestlased ei saa suureks oma arvult vaid vaimult ja kultuurilt. 1870.aastatelhakkas Hurt vedama Aleksandrikooli liikumist, mis oli pühendatud Aleksander I-le, rajada eesti keelne rahvakool. Aleksandri kool asutati Põltsamaa lähedal ,olude sunnil vene keelsena. Eesti rahva valguse-, pimeduse-ja koiduaeg Aastatel 1868-1870 pidas pidas Carl Robert Jakobson Tartus Vanemuise seltsis kolm eesti rahvuslikule ärkamisele üleskutsutavad kõnet. Neist esimeses viskas ta kinda baltisakslastele, kes käsitlesid ennast kultuuritootjatena ja visandab vastupidise ajaloopildi, mis kujutab eeslasti kunagise vägeva kultuurrahvana. ,,Kolm soovimist,,
Priinimi – Pärisorjusest loobumise tagajärjel talupojale pandud perekonnanimi. Magasiait – Ühiste viljavarude hoidmiseks mõeldud ait. Rahvuslik liikumine – Eestlaste rahvusliku ärkamise tõusu periood Pops – Talude äärealal elav maata talupoeg, kes vastutasuks maalapi eest aitas taluperemehi hooajatöödel. Aleksandrikool – Eesti rahvusliku liikumise keskne üritus, mille eesmärgiks oli rajada kõrgem eestikeelne rahvakool 16. Venestusreformide tagajärjed Eestile Tõrjuti sakslased ja saksa keel, eestikeelsele haridusele negatiivne mõju, vallandati vene keelt mitteoskavad õpetajad ja õppejõud, kaotati kohtu ja politseikorralduses keskaegsed igandid. 17. Venestuspoliitika eesmärgid? Balti erikorra aegse korralduse likvideerimine, Balti kubermangude tihedam sidumine Vene impeeriumiga, Rüütelkondade ja saksa keele ning meelsuse
Rooma keisrite Habsburgide lüüasaamisega (Vestfaali rahu). Kõik kirikud tunnistati võrdseiks. 1700 -1721 - Rootsi, Poola, Taani, Saksamaa, Venemaa vahel Põhjasõda (Liivimaa läks Venemaale). Esimesed Euroopa elanikud siirdusid Ameerikasse. Eesti: XVII sajandil oli Eesti Rootsi Kuningriigi koosseisus. 1632 asutati Tartu ülikool. Bengt Gottfriede Forselius lihtsustas eesti keele kirjaviisi ning lõi seminari rahvakooli õpetajate väljaõppeks. Sai alguse eesti rahvakool. XVIII sajandi I poolel tekkis eestikeelne ilmalik kirjandus. Lossiarhitektuuri hiilgeaeg (Kadrioru loss). Kus tekkis, mida tähendas (tõlkes). Barokk tekkis Itaalias 16 -17saj; sõna barrocco pärineb portugali keelest, tähendab ebakorrapärast, lapergust pärlit. 18. sajandil sai sellest pilkenimi: ebaloomulik, liialdav. Mõiste barokk võeti kasutusele 20. sajandil. Händel (1865 -1759) II abielust. Meeldis orelil katsetamine, valitseja palus isal Händel
peremehed jõudsid hõlpsamini paremale järjele. Kuulekaid ja ausaid hernhuutlasi võeti meelsamini mõisaameteisse, see andis juba teatud soodustusi talupidamisel. Vennastekoguduste mõjuväli ei olnud siiski nii ulatuslik ja tugev. Liikumise kultuurilis-sotsiaalsed tulemused ja tagajärjed kippusid kõrvale tõsiusklikest eesmärkidest. Hoopis laiemalt viis ristiusu õpetust eesti talurahvani siiski teine, tõepoolest massiline kultuurilevivahend- rahvakool. Lõuna-Eestis oli igas kihelkonnas keskmiselt 12,3 kooli, Eestimaa kubermangus keskmiselt 5,5. Üle-eestiline rahvakoolivõrk kujunes välja 1880. aastaiks. Sisuliselt oli selleaegne rahvakool usuõpetuskool. Peale aabitsa kasutati katekismust või Uut Testamenti. Uued kooliseadused andsid lisaks loa käsitöö ja võimlemise õpetamiseks. Rahvakool viis eesti talupoega oluliselt lähemale kristuse õpetusele, vast suuremal määral kui vennaste ,,südameusk".
3. Moderniseeriti koolikirjandust ( nt M. Lutherisulest ilmus spetsiaalselt lastele kirjutatud piltidega kaunistatud katekismus). Tekkisid lastele suunatud raamatud. 4. Keskastme ja ülikoolide reform seoses pastorite ja ametnikekaadri koolitusvajaduse suurenemisega. 5Õpetaja koolituse-, töö ja palgatingimuste parandamise eest pidi hoolitsema ühiskond. 6Reformatsiooniaegsed koolisüteemid: Rahvakool (mis oli esimene aste üldises koolihariduses) õpetati lugemist, kirjutamist, arvutamist, usuõpetust ja kirikulaule. Üldiselt käisid seal vaesame pere lapsed. Ladina ehk triviaalkool ( mis jaotati kolmeks astmeks. Esimeses astmes oli ladina keel, lugemine ja kirjutamine. Teises astmes oli ladina keel, muusika ja usuõpetus ning kolmandas astmes oli ladina keel, dialektika (vastav tunnetusmeetod, väitlusoskus), retoorika (kõnekunst), kreeka ja heebrea keel
Ees otsas ärksad haritlased ja talupojad (J.Köler, A. Ja P.Peterson, J.Adamson, M.Jakobson) Peterburi patriootide ehk rahvasõprade toetusel õnnestus üle anda suur märgukiri Aleksander II-le Märgukirjas taotleti soodsamaid maa ostu- ja rendihindu, teoorjuse kaotamist, eesti keele kasutamise laiendamist, rahvakoolide allutamist vene haridusmin-ile ning, et kogudus saaks endale valida kirikuõpetaja ise Eesti Aleksandrikooli rajamise katse, eesti keelse õppega kõrgem rahvakool Kooli jaoks raha korjamise kommiteedest kujunes ülemaailmne organisatsioon mille ees otsas oli peakomitee president Jakob Hurt Komitee tegeles rahvuslike ideede levitamise ja kultuuriürituste korraldamisega 1865 asutas Jannsen Tartus laulu- ja mänguseltsi ,,Vanemuine" Sellega sai aluse eeesti rahvuslik teater 1869 korraldas baltisaksa laulupidude eeskujul üldlaulupeo , seda käis vaatamas kuni 12 000 pealtvaatajat
Lutheri sulest spetsiaalsed lastele kirjutatud, piltidega kaunistatud katekismused. *Koolikirjanduse moderniseerimine 3) Oluliseks kujunes pastorite ja ametnikekaadri koolitamine, mistõttu suurt tähelepanu pöörati keskastme koolide ja ülikoolide reformimisele. 4) Pöörati tähelepanu õpetajale: nõuti ühiskonna suuremat hoolitsust õpetaja eest, tema koolituse-, töö- ja palgatingimuste parandamist. Reformatsioonaegne koolisüsteem: Koolitüüp Õppetöö sisu RAHVAKOOL lugemine, kirjutamine, arvutamine, usuõpetus, kirikulaul LADINAKOOL Seitse vaba kunsti alamaste GÜMNAASIUM Seitse vaba kunsti ülemaste ÜLIKOOL 2-aastane kunstide kursus + õpingud arsti-, õigus- või usuteaduskonnas 5. Lapsekeskse pedagoogika lähtekohad (peamised esindajad ja nende ideed). Rousseau - lapsepõlve ainulaadsus ja lapse isikupära lapse enesesuunamisvõime ja sisemine arengusüsteem õpetuse loomulikkus
pühakirjaga. Peab oskama lugeda ja piibel peab olema emakeeles.Inimesi tuli kasvatada luterlikus vaimus, sellepärast pidi algharidus kättesaadav olema kõigile olenemata seisusest või soost.Õppemetoodikat tuli kohandada lapse ealiste iseärasustega.Lutherilt ilmusid spetsiaalsed piltidega katekismused. Koolitati pastoreid ja ametnikke, sp reformiti ülikoole ja keskastme koole.Hakati tähelepanu pöörama õpetajale, tema elutingimustele, palgale jms. Rahvakool-lugemine, kirjutamine, arvutamine, usuõpetus, kirikulaul ladinakool- seitse vaba kunsti esimene aste gümnaasium-seitse vaba kunsti ülemine aste ülikool-kunstide õpingud ja arsti/usu/õigusteaduskond vt. Veel: http://www.tlu.ee/opmat/ka/opiobjekt/reform/reform_exe/ 5) Lapsekeskne pedagoogika isiksuse austamine ja inimestevahelise võrdõiguslikkuse ideaal: igat last võetakse sellisena, nagu ta on. Last ei püüta sobitada mingisse varem määratletud normi
orelivirtuoos ning improvisaator. Oratooriumid ,,Messias" ja ,,Jephta" Ooper ,,Julius Caesar" Kunst Jan Vermeer(Holland) Klaas veini, Geograaf, Tütarlaps pärlkõrvarõngaga Anthonis van Dyck(flaami kunstnik) Perekonna portree, Autoportree päevalillega Rembrandt(Holland) Öine vahtkond Eestis Barokk oli lossiarhidektuuri hiilgeaeg(Kadrioru loss). 1632. aastal asutati Tartu ülikool. Sai alguse eesti rahvakool. Välismaal Toimus kolmekümneaastane sõda. Isaac Newton sõnastas gravitatsiooniseaduse. William Harvey avastas vereringe. Klassitsism(18. sajandi teine pool kuni 19. sajandi esimene veerand) 18. sajandi viimasel veerandil arenes Prantsusmaal välja uus stiil, mis võttis oma eeskujud osaliselt antiikkunstist. Seda nimetatakse klassitsismiks. Jäljendati antiikkunsti, sest antiikühiskonda peeti ideaalseks. Klassitsismi põhinõueteks olid "üllas ilu ja rahulik suurus"
(alushariduse pedagoog, sotsiaaltöö ja riigiteaduste magister) ja Mainori Kõrgkooli Rakvere Õppekeskus. Huvialaharidust võimaldatakse 2 munitsipaalhuvialakoolis - Rakvere Muusikakoolis ja Rakvere Spordikoolis. Lisaks annavad huvialaharidust mitmed erahuvialakoolid, kellelt linn ostab teenust huvitegevuse mitmekesistamiseks. Need on Kultuuri- ja Haridusselts Kaur, Loominguline Selts Athena Maja Tantsu- ja Kunstikool Athena, Esteetika- ja Tantsukool, Juhan Kunderi Seltsi Rahvakool ja Muusikakool Rajaots. Linnas töötavad 2 munitsipaallasteaia- Kungla ja Triin - kõrval ka eralasteaed Kaur, kellelt linn ostab teenust 150 lapsele. Rakveres asub Lääne-Virumaa keskraamatukogu. Lasilas asub Lasila Põhikool. Veltsis asub Veltsi Lasteaed-algkool. Lepnas asub Lepna raamatukogu. Ajalooline kujunemine linnaks/vallaks Vanimad jäljed Rakvere linna asustusest on pärit praeguselt Teatrimäelt, kus vanim inimtekkeline kultuurkiht on dateeritud 3. - 5. sajandisse
Keskne tegelane deemon langenud ingel, mäss Jumala vastu, mõistetakse hukka, aga jääb endale kindlaks.) 6. Nikolai Vassiljevits Gogol · 1. aprill 1809 4. märts 1852 (sündis 1. aprillil 1809 Poola kubermangus Ukrainas ja suri 4.märtsil 1852 Moskvas. Pärast surma maeti Nikolai Gogol Danilovi kloostri kalmistule, 1931. aastal maeti ta ümber Moskva Novodevitsje kalmistule.) · Haridus: Poltava rahvakool ja Nezini gümnaasium( Ta õppis Poltova rahvakoolis ja Nezini gümnaasiumis. Viimases aastatel 18211828. Pärast koolide lõpetamist siirdus ta sooviga hakata näitlejaks, Peterburi. Seal loobus ta poolapärasest nimeosast. Näitlemisest ei tulnud midagi välja ning ta otsustas hakata kirjanikuks) · 1834-1835 õppejõud(Aastatel 1834 kuni 1835 töötas ajaloo õppejõuna Peterburi ülikoolis
pidasid seda pühaks peetava jõe rüvetamiseks ning seda peeti viljaikalduste põhjuseks. 1684.a loodi Tartu lähedale Piiskopmõisasse õpetajate seminar, mille praktilist tööd korraldas Forselius. Õpetas kolme kuuga lugemise selgeks, usuõpetust, saksa keelt ja raamatuköitmist, rehkendamist.1986.a käib Forselius oma õpipoistega Stockholmis kuninga jutul. 1687.a võeti vastu otsus rajada mõisnike kulul igasse kihelkonda talu- rahvakool ning seada ametisse koolmeister. 1637.a koostas esimese eestikeele gramma- tika heinrich Stahl.1686.a ilmus lõunaeestikeelne Uus Testament, mille tõlkisid Kambja pastor pojaga.1693.a ilmus Johann Hornungi ladinakeelne eesti keele grammatika. 1632.a asutati Tartu Ülikool, Johann Skytte abiga. Õppetöö toimus ladina keeles. Seal oli usu-, õigus-, arsti- ja filosoofiateaduskond. Luteri kirik jäi siinse vaimuelu kandjaks ka 18.saj.Kirikuõpetajate seas levis pietism.Oldi
Ratsionalism · pastorkonna toetus · jagati kasulikke näpunäiteid, elutarkusi · kritiseerisid ühiskonna sotsiaalset korraldust pärisorjus August Wilhelm Hupel ja Peter Wilde ajakiri Lühike Õpetus. Baltisaksa kultuuri keskpunktiks kujunes Riia Riia toomkool. Seal töötas Herder, kes tutvustas eesti rahvaluulet Euroopas. Tallinna vaimuelu keskuseks kujunes akadeemiline gümnaasium, mille juures paiknes trükikoda. 1765 - Liivimaa maapäeva koolikorralduse kava · rahvakool kõikidesse suurematesse mõisatesse · 18. saj lõpuks oskas lugeda üle poole eesti talurahvast 1739 anti välja esimene eestikeelne Piibel Anton Thor Helle 1731 esimene maarahva kalender TALURAHVASEADUSED 19. SAJ I POOLEL Eeldused · võimul oli Aleksander I uuendusmeelne, euroopalik, valgustusideedele avatud · Venemaal valitsev pärisorjus oli läänemaailma naerualuseks · majanduslik kriis
usuõpetusega. Lugema õppimiseks kasutati vaimulikku kirjandust. Põltsamaal oli kõrge lugemisoskus-74%. Piirduti vaid lugemis-ja lauluõpetusega, kus tähtsamateks õpetusvahenditeks olid katekismus ja lauluraamat. Kirjutamist talurahvakoolides üldse ei õpetatud. Põltsamaal oli üks kihelkonnakool ja 12 külakooli ning enamik lapsi sai õpetust kodus. Nende teadmisi kontrollisid koolmeistrid ja hiljem pastor isiklikult. 1786. aastal avas uksed Hupeli palvel rajatud Põltsamaa saksa rahvakool. Põltsamaa rahvakool andis haridust kohaliku keskkihi lastele, aadlike lapsed said tavaliselt koduõpetust. Hupel püüdis hoolitseda pastorileskede saatuse kergendamise eest. Lasi tartusse ja Viljandisse rajade pastorileskede toetuskassad. Need olid olemas ka Tallinnas ja Pärnus. Enne Paidesse lahkumist 1805. aastal andis kooli üle oma järeltulijale Temlerile. Hupeli sõpruskond ja seltsielu Põltsamaal Hupel pidas seltsielu etendamist korraliku pastori kohuseks. Ta asutas 1770
Külakoolide arv hakkas jälle kahanema. Alles kujunev koolivõrk jäi kihelkonniti väga eripalgeliseks, tõõtasid kihelkonna-, mõisa- ja külakoolid. Koolide nimetused tähendasid asupaika ja ülalpidamist. Kihelkonnakool asus kihelkonna kiriku juures ja seda pidas ülal kogudus. Mõisakooli peeti mõisale kuuluvas hoones. Külakool sai nimetuse küla järgi. Kus kihelkonnakoole polnud, asendas kooli köstri õpetus. 18. sajandi II pool Eesti rahvakool jõudis uuele arengutasemele 18. sajandi viimasel kolmandikul. Nüüd algas küla- ja mõisakoolide võrgu loomine ja kooliõpetuse osakaalu suurenemine. Tsaarivalitsuse suhtumine Baltimaade erikorda muutus pärast Katariina II trooniletulekut 1762. aastal. Euroopa valgustusideede mõjul hakati palju rääkima talupoegade manadusliku ja õigusliku korra parandamisest ja nende hariduse tõstmisest. 1768. aasta veebruaris esitas konsistoorium maapäevale Eestimaa talurahvakoolide
need pastoritest kirjamehed, kes tegelesid eesti kirjakeele parandamise ja kirikukirjanduse väljaandmisega. Rajati uusi koole, et seal noori ette valmistada kirikukirjanduse iseseisvaks lugemiseks. Ühtlasi taheti välja juurida rahvausundi jäänuseid. Vennastekogudused hakkasid levima ka talurahva hulgas. Uus usuliikumine ei pööranud tähelepanu mitte ainult palvetamiseks, vaid ka piibli uurimiseks. (Andressen 2003, lk. 69) 2.2. Browne’i koolipatent Eesti rahvakool jõudis uuele arenguastmele 18. sajandi viimasel kolmandikul. Selle ajani oli valitsevaks õppetöövormiks koduõpetus. Nüüd algas küla- ja mõisakoolide võrgu loomine ja kooliõpetuse osakaalu suurenemine. Keskvõimu vahelesegamine Baltimaade kooliasjadesse viis rahvaõpetuse ümberkorraldamiseni 1765. Aastal. (Andressen 2003, lk. 76) Kindralkuberner G. Browne esitas 1765. Aastal maapäevale arutamiseks üksteist ettepanekut talupoegade õigusliku ja majandusliku seisundi korraldamiseks
aastal asutatud Academia Petrina -- ja Tartu (Dorpati) vahel, mille võitis viimane. (3) 8 Valgustuse mõjud "Valgustatud absolutismi", mis sai alguse Katariina II trooniletulekuga 1762. aastal ja milles olulist osa etendasid prantsuse, ent ka saksa valgustajate ideed, tagajärjel jõudis uuele tasemele ka Eesti rahvakool. Talurahva harimist mõjutasid mitmed ülevenemaalised määrused, mille tulemusel kujunes välja rahvakoolide võrk. 18. sajandi lõpuks hakkasid paiguti koolis käima ka tütarlapsed. Toimus murrang ka koduõpetuses: lapsi hakkasid lugema õpetama peamiselt emad. Pilt ketravast naisest, kelle kõrval tähti kokkuveeriv laps, muutus tavaliseks. Majanduse areng ergutas talupoegi iseõppimisele, mille tagajärjel tõusis lugemisoskus. 18
Kogu koolikirjanduse moderniseerimine. Reformatsiooniaegsed ümberkorralduses hariduses 3) Oluliseks kujunes pastorite ja ametnikekaadri koolitamine, mistõttu suurt tähelepanu pöörati keskastme koolide ja ülikoolide reformimisele. 4) Pöörati tähelepanu õpetajale: nõuti ühiskonna suuremat hoolitsust õpetaja eest, tema koolituse-, töö- ja palgatingimuste parandamist. Reformatsiooniaegne koolisüsteem Koolitüüp. Õppetöö sisu. RAHVAKOOL lugemine, kirjutamine, arvutamine, usuõpetus, kirikulaul LADINAKOOL Seitse vaba kunsti alamaste GÜMNAASIUM Seitse vaba kunsti ülemaste ÜLIKOOL 2-aastane kunstide kursus + õpingud arsti-, õigus- või usuteaduskonnas Vastureformatsioon pedagoogikas Ignatius Loyola (1491-1556) eestvõttel asutatud Jesuiitide ordu (Societas Jesu) loodud 1534 Jesuiitide ordu eesmärgid: 1. Katoliku usust võõrdunud rahvamasside kasvatamine ja tagasivõitmine
Kihelkonnakoolid 1885. aastal Liivimaa Ülem-maakooliamet sulges kihelkonnakoolid, muutis endised õpetajad köstriteks või nende abideks. Kihelkonnakoolid avati taas kuna tehti järelandmisi üleminek venekeelsele õpetusele pidi toimuma kolme aasta pärast. Seni jätkati vanaviisi. 1893. aastal õpetati uute programmide järgi. Põhiaineteks usuõpetus, aritmeetika, ajalugu, kirikulugu, vene ja eesti keel, geograafia ja laulmine. Kihelkonnakool kui teise astme rahvakool kaotas pärast ministeeriumikoolide loomist oma juhtiva asendi maaharitlaste ettevalmistamisel. Ministeeriumikoolid Tavaliselt olid koolid kaheklassilised, viieaastase õppeajaga ning ette nähtud mõlemast soost lastele. Ministeeriumikooli pidas üleval vald, õpetaja palga maksis riik. Ettenähtud aja jooksul lõpetasid kooli ainult kõige andekamad. Õppetöö kestis 15. septembrist 15. maini, koolis käidi umbes 180 päeva aastas. Tunnistused anti detsembris ja mais
annaabi.ee 
