Kuna kirjaoskus oli laialdaselt levima hakanud, siis oli vaja rahvale anda ka midagi, mida lugeda. Põhilisteks väljaantud teosteks jäid loomulikult vaimulikud tekstid, esirinnas Piibliga, mille lõunaeestikeelne Uue Testamendi trükk ilmus 1686. aastal. Põhjaeesti keelde tõlgiti see alles 1715. aastal. Vana Testament nägi aga Eestis ilmavalgust alles 1739. aastal, tõlgituna põhjaeesti keelde. Piibli kõrvalt hakkasid aga üha populaarsemaks muutuma väikesed ja odavad rahvakalendrid, juturaamatud ning ka nõuanderaamatud, mis sarnaselt ratsionalistlike jutlustajate jutlustele andsid näpunäiteid eluks eneseks. Ainsaks siiani mainitavaks negatiivseks jooneks Vene võimu mõju puhul eestlaste haridusele võib nimetada Tartu Ülikooli sulgemise. Seda ei suletud küll otseselt enelaste poolt, kuid kool sulges oma uksed sõjategevuse tõttu 1710. aastal kui Vene väed võtsid üle Pärnu linna ja ülikool taasavati alles 1802. aastal
c) valitsus kooliraamatute olemasolu kindlustama küllaldasel määral, odavate hindadega, läti kui ka eesti maakondades. Eestimaa kubermangus haridusprobleemidega ei tegeldud, lapsi õpetati lugema kodudes. 18. saj. lõpus oskas Liivimaal lugeda üle 60% eestlastest. 11. Eestikeelne kirjasõna lk. 124 Nimeta 3 olulisemat saavutust 18. sajandil eestikeelse kirjasõna arengus 1) 1739. a. andis Anton Thor Helle välja (põhja)eestikeelse piibli. 2) Talurahva hulgas levisid rahvakalendrid, juturaamatud. 3) Kirjutati nõuanderaamatuid, õpetasid, kuidas aidata uppunut, kuidas teha õlut. 18. sajandi II poolest alates kasvas märgatavalt ilmalike trükiste osatähtsus. Kõige suurema levikuga olid rahvakalendrid. Trükivalgust nägid ka esimesed talurahvale mõeldud juturaamatud. Olulisel kohal talupoja lugemisvaras olid mitmesugused nõuanderaamatud (nt kuidas anda abi uppunule jne). 12. Kes nad olid? Millega jäädvustasid end Eesti kultuurilukku A.T. Helle, G. Browne?
Märksõnad 18.saj: täielik eestikeelne Piibel (tõlgitud varem, Tartu rahu, kultuurautonoomia, Kultuurkapital Tartu Riiklik Ülikool, kuid nüüd ilmub) 1739, restitutsioon (mõisate lahti (ka taasiseseisvumine), Suur majanduskriis, plaanimajandus, käsumajandus, riigistamine mõisnikele), hakkab ilmuma ilmalik krooni kasutuselevõtt (taasiseseisvumine ka), migratsioon, keskkonna reostus, kirjandus (rahvakalendrid), esimene eestikeelne asundustalud(mõisamaade riigistamine), sundindustrialiseeri- ajaleht ilmus esmakordselt kogu koolisüsteem eestikeelne, mine(rasketööstuse eelisarendamine), 19. saj: talurahvaseadused kuni pärisorjuse rahvuskultuuri õitseng, autoritaarne diktatuur, kolhoosid, sovhoosid, kaotamiseni, rahvuslik ärkamisaeg, esimene juhitud demokraatia
Valgustusajastul kuulus Baltikum saksa kultuuripiirkonda. Tihedad sidemed Saksamaaga tagasid pideva kokkupuute sealse vaimueluga. Tallinna vaimuelu keskuseks kujunes pärast Põhjasõda tegevust jätkanud akadeemiline gümnaasium. Rootsi ajal lõpuks oli piiblist eesti keeles ilmunud vaid lõunaeestikeelne Uus Testament. 1739. aastal ilmus tervikpiibel põhjaeesti keeles. 18. sajandi teisest poolest alates kasvas ilmalike trükiste osatähtsus. Kõige rohkem levisid peopesasuurused rahvakalendrid. Mitmesuguste abinõudega püüdis Rootsi valitsus suurendada kiriku mõju eesti talurahvale. Rootsi aja lõppedes oskasid kirikuõpetajad pidada eestikeelseid jutlusi. Rootsi ajal asutati Tartu Ülikool, mis on väga oluline ehitis ka tänapäeval. Vene ajal tekkis hernhuutlaste liikumine. Nende tähtsus 18. sajandi talurahva jaoks oli erakordselt suur. Hernhuutlus aitas tugevasti kaasa eestlaste ristiusustamise lõpuleviimisele. Jutlused muutusid õpetlikuks. Samuti ilmus vene ajal ka Uus
Rootsi, Vana-Liivima, Venemaa, Poola, Taani, Saksa-Rooma kuningriik Daatum ja kelle vahel Eesti alad jagati. Analüüs , küsimused Balti ristisõja põhjused, käik ja tulemused Ristiusu võitlus... Eesti ei tahtnud ristiusku ja siis see sunniti peale sõjaga. Rooma Paavst nussib lendas laivi. Eesti usustati ära ja kõik olid peded. Milline oli katoliikluse mõju Eesti vaimuelule? Tekkisid kirikud. Kõik käisid palvetamas ja rahvakalendrid mingid tuhkapäevad ja värgid mis on usuga seotud. Milline oli reformatsiooni mõju Eesti vaimuelule? ?sama mis eelmine VISTPMST Milles seisneb vastureformatsiooni tähtsus Eesti kultuuriloos? Ühtlustunne. Kuidas toimus Rootsi võimu järk-järguline kehtestamine kogu Eesti alal? Tallinna piiramine oli alguses ja arvati et Rootslasi saab usaldada, aga no nad võtsid siis kõik üle, sest neil tuli GREED ja nad tahtsid aina rohkem endale. Muinasaeg
1715. aastal avaldati Uus Testament ka põhjaeesti keeles. Vana Testament polnud veel eesti keeles trükitud. Pikale veninud töö viis lõpuni Jüri kirikuõpetaja Anton Thor Helle, kelle toimetatud tervikpiibel ilmus põhjaeesti kelles 1739.aastal. Trükiarv oli umbes 6000 eksemplari. 18 sajandi teisest poolest kasvas märgatavalt ilmalike trükiste osatähtsus. Kõige suurema leviku talurahva hulgas saavutasid õhukesed ja odavad peopesasuurused rahvakalendrid. Valgustusajal trükiti ka esimesed talurahvale mõeldud juturaamatud. Olulisel kohal talupoja lugemisvaras olid mitmesugused nõuanderaamatud, mis õpetasid kuidas anda abi uppunud, vingu kätte või lumehange jäänud inimesele, aga ka seda, kuidas valmistada õlut. Tänu valgustuskirjandusele said eesti talupojad teada, et Aafrika elanikud on mustanahalised ning Maa on ümmargune.
Ka Eestis hakati feodaalsele korrale vastu ja nõuti rahva olukorra paranemist(A.W. Hupel, J.C. Petri ja G.H. Merkel- toetasid rahvahariduse arengut, sest vaesuse vastu aitab mõistus).1739.- koolikohustuse algus- kõik 7-12 aastase lapsed pidid koolis käima või lugema õppima.1765.- koolipatent(toetas G.von Browne)- Igas suuremas mõisas pidi olema kool(hiljema olid need valla-e.külakoolid).1739.- esimene eestikeelne piibel(tõlkis A. Thor Helle), hakkasid ilmuma ka rahvakalendrid. 18. Saj. Võistlesid luteri kirikus 2 suundumust:pietism(nõudsid, et usutõdesid tuleb mõista sügavamalt) ja ratsionalism(põhirõhk oli talurahva valgustamises).Talurahvast raputas vennastekogususte liikumine.1739.-usuline ärkamine(talupojad rajasid ise kogudusi ja ehitasid palvemaju).1743 need kogudused keelati.Barokk-Kadrioru loss(Michetti), kirikud Pärnus.Klassitsism-Tartu kivisild, mõisad.Vabakslaskmine(19. Saj.)-1801 tuli võimule AleksanderI, kes oli liberaalsete vaadetega.
2.3.5. Eestikeelne kirjasõna 2.3.5.1. Avaldati ka põhjaeestikeelne Uus testament 1715 2.3.5.2. Anton Thor Helle toimetas tervikpiibli, mis ilmus põhjaeesti keeles 1739. aastal (trükiti 6000 eksemplari) 2.3.5.3. Ilmalike trükiste osatähtsus kasvas 18. sajandi teisest poolest (populaarsed olid pisikesed rahvakalendrid) 2.3.5.4. Hakkasid ilmuma ka esimesed eestikeelsed juturaamatud (enamasti tõlked saksa keelest) 2.3.5.5. Olulisel kohal ka nõuanderaamatud
Eestikeelne kirjasõna Rootsi aja lõpuks oli piiblist eesti keeles ilmunud vaid lõunaeestikeelne Uus Testament. 1715. ka põhjaeestikeeles. Vana Testamenti, aga polnud veel eesti keeles ilmunud. Töö viis lõpuni Anton Thor Helle, kelle toimetatud tervikpiibel ilmus põhjaeesti keeles 1739.aastal. 18.sajandi teisest poolest alates kasvas märgatavalt ilmalike trükiste osatähtsus. Kõige suurema leviku talurahva hulgas saavutasid õhukesed ja odavad rahvakalendrid. Valgustusajal nägid trükivalgust ka esimesed talurahvale mõeldud juturaamatud. Olulisel kohal talupoja lugemisvaras olid mitmesugused nõuanderaamatud. 11. Kes nad olid? Millega jäädvustasid end Eesti kultuurilukku? A.T. Helle, P.E. Wilde, A.W. Hupel, J.G. Herder, A. von Kotzebue A.T.Helle koostas põhjaeestikeelse tervikpiibli aastal 1739 P.E.Wilde andis koos Hupeliga välja I eestikeelset ajalehte ,,Lühhike öppetus..." A.W
Valitsus – pidi trükkima õpikuid ja tagama, et nende hind oleks piisavalt odav selleks, et maakonnad saaks neid endale lubada. 10. Eestikeelne kirjasõna 18.sajandil toimus eestikeelse kirjasõna arengus mitu olulist saavutust: 1. Ilmuse esimene eestikeelne Piibli tervikväljaanne (6000 eksemplari). 2. Trükivalgust nägid esimesed talurahvale mõeldud juturaamatud. 3. Talurahva hulgas hakkasid laialt levima peopesasuurused rahvakalendrid. (Talupojad lugesid ka nõuanderaamatuid, kus õpetati kuidas anda abi kannatanutele; tänu valgustuskirjandusele said eesti talupojad teada, et Maa on ümmargune ja Aafrika elanikud on mustanahalised) 11. Kes nad olid? Millega jäädvustasid end Eesti kultuurilukku? A.T. Helle – Jüri kirikuõpetaja, kelle täielik piibli tõlge ilmus 1739.aastal. G. Browne – kindralkuberner, kes avaldas oma patentidega nn positiivsed määrused ja ka koolikorralduse kava. (1765) 12. Selgita:
vahast inim- ja loomakujude ja maagia abil kahjustati kujutatut, samasuguste kujudega on ka edendatud ja ravitud, viies neid kindlal ajal ohvripaika. 19. sajandi lõpuks oli enamik nukkude ja kujudega seotud tavasid muutunud meelelahutuslikeks ja sellistena elas osa neist meedia õhutusel 20. sajandi teise pooleni. Uue rakenduse leidsid õlrkujud ja -nukud 20. sajandi lõpul aastavahetuse kaunistuste ja kuuseehetena. 7 KOKKUVÕTE Rahvakalendrid on täis arvukalt erinevaid tähtpäevi. Rahvakalendri tähtpäevad on tihedalt soetud erinevate usunditega, eelkõige aga ristiusuga. Selles referaadis on lähemalt kirjutatud kolmest rahvakalendri tähtpäevast. 8 KASUTATUD ALLIKAD http://www.folklore.ee/Berta/kalender.php http://www.wikipedia.ee/ 9
Pilet nr. 13 1. Vaimuelu vene aja alguses Luteri kirik hakkas tasapisi lähenema rahvale. Hernhuutlased pidasid tähtsaks usuvagadust, alandlikkust, kõlblust, aga ka sotsiaalset võrdsust ja vendlust. Suuremad kogudused ehitasid endale palvemajad. Jutlused muutusid õpetlikuks. Hea pastor pani kirikutäie rahvast nutma või õhkama. Baltisaksa kultuuri keskpunktiks kujunes Riia. Seal asus Riia toomkool. 1784 asutati Tallinnas esimene teatritrupp Eestis. 18. sajandi lõpus olid esimesed rahvakalendrid. Olulised olid ka mitmed nõuanderaamatud. 2. Kunda kultuur Kunda kultuur oli küütijate ja kalstajate kultuur, koduloomadest tunti vaid koera. Luude leiud näitavad, et kõige rohkem tabati jahikäigul põtru ja kopraid. Elamu jäänuseid leitud ei ole, arvati, et elati püstkodades, mis olid kaetud okstega, talvel mätastega. Asulad paiknesid jõgede ja järvede ääres. Kunda kultuuri elanike algkodu on siiani lahtine. Arvati, et nad saabusid lõuna poolt ehk Euroopast.
Kui lastel oli võimalik lugemine kodus selgeks saada võidi mõis kooli rajamise kohustusest vabasatada. Kirjutamisoskus jäi 18. sajanadil eesti talupoegade hulgas haruldaseks. Maakeelne kirjasõna: 1739. esimene terviklik Piibli põhja-eesti keelne väljaanne A.T.Helle poolt. 18. saj. tesisest poolest kasvas suuresti ilmalike trükiste osatähtsus. Õige suurema leviku talurahva hulgas saavutasid õhukesed ja odavad rahvakalendrid. Ilmusid esimesed talurahvale mõeldud juturaamatud. Enamasti olid neen mugavndatud tõlked saksa keelest. Olulisel kohal talupojalugemisvaras olid mitmesugused nõuanderaamatud. Kunda kultuur Kõik Eesti meoliitikumi asulad, teiste hulgas ka varaseim, Pulli, kuuluvad nn. Kunda kultuuri. Kunda kultuuri oli levinud Läänemere idaranniku maadel alates Lõuna-Soomest kuni Leedu lõunaosani. Asulakohad: Kunda kultuuri elanikud rajasid asulad veekogude lähedusse, kus oli saaodne
1715. aastal avaldati Uus Testament ka põhjaeesti keeles. Vana Testament polnud veel eesti keeles trükitud. Pikale veninud töö viis lõpuni Jüri kirikuõpetaja Anton Thor Helle, kelle toimetatud tervikpiibel ilmus põhjaeesti kelles 1739.aastal. Trükiarv oli umbes 6000 eksemplari. 18 sajandi teisest poolest kasvas märgatavalt ilmalike trükiste osatähtsus. Kõige suurema leviku talurahva hulgas saavutasid õhukesed ja odavad peopesasuurused rahvakalendrid.Valgustusajal trükiti ka esimesed talurahvale mõeldud juturaamatud. Olulisel kohal talupoja lugemisvaras olid mitmesugused nõuanderaamatud, mis õpetasid kuidas anda abi uppunud, vingu kätte või lumehange jäänud inimesele, aga ka seda, kuidas valmistada õlut. Tänu valgustuskirjandusele said eesti talupojad teada, et Aafrika elanikud on mustanahalised ning Maa on ümmargune. 2) Nad kõik edendasid Eesti kultuuri ja hariduskäiku talurahva seas. 3) Tervikpiibel ilmus 1739
Kui lastel oli võimalik kodus saada lugemine selgeks, siis oli võimalik end mõisa koolis käimisest vabastada.Nõnda jäi koduõpetus tähtsale kohale kuni sajandi lõpuni.Kirjutamisoskus jäi 18.sajandil veel eesti talupoegade hulgas haruldaseks. 1739.aastal ilmus tervikpiibel põhjaeesti keeles toimetanud Anton Thor Helle. Suurenes oluliselt ilmalike trükiste osatähtsus ning populaarsust saavutasid talurahva seas õhukesed ja odavad rahvakalendrid(+ mitmesugused nõuanderaamatud) Muutused mõisamajanduses 19.sajandil 19.sajandi algul oli Eesti külas põhiline majandusüksus endiselt mõis. Mõisamajanduse edenemise alguseks oli viljatootmine. Peamine sissetulekuallikas oli aga viinaköökides teraviljast põletatud viin. Suure osa viinatoodangust ostis ära Venemaa ning ülejäänud müüdi maakõrtsidesse. 1820.aastal toimus langus viljahindades ning mõisnikel oli vaja leida uusi teid majanduse elavdamiseks
rajamist kõigisse suurematesse mõisatesse. Kui lastel oli võimalik lugemine kodus selgeks saada võidi mõis kooli rajamise kohustusest vabasatada. Kirjutamisoskus jäi 18. sajanadil eesti talupoegade hulgas haruldaseks. Maakeelne kirjasõna: 1739. esimene terviklik Piibli põhja-eesti keelne väljaanne A.T.Helle poolt. 18. saj. tesisest poolest kasvas suuresti ilmalike trükiste osatähtsus. Õige suurema leviku talurahva hulgas saavutasid õhukesed ja odavad rahvakalendrid. Ilmusid esimesed talurahvale mõeldud juturaamatud. Enamasti olid neen mugavndatud tõlked saksa keelest. Olulisel kohal talupojalugemisvaras olid mitmesugused nõuanderaamatud. Kammkeraamika kultuur Levis Eestis umbkaudu 4000. a. eKr. Kasutusele tulid paremini valmistaud savinõud, mille välispinda oli ilustatud lohukeste ja väiksemate täkete ridadega. Viimased tehti kammi meenutava hambulise templiga. Kammkeraamika kultuur levis ulatuslikul territooriumil:
meelelahutuslikeks ja sellistena elas osa neist meedia õhutusel 20. sajandi teise pooleni. Uue rakenduse leidsid õlrkujud ja -nukud 20. sajandi lõpul aastavahetuse kaunistuste ja kuuseehetena. Autor: ,,Meie kodu püütakse toomapäevaks igati korda seada, et jõulud puhtalt mööda saata." 36 KOKKUVÕTE Rahvakalendrid on täis arvukalt erinevaid tähtpäevi. Rahvakalendri tähtpäevad on tihedalt soetud erinevate usunditega, eelkõige aga ristiusuga. Selles referaadis on lähemalt kirjutatud järgnevatest tähtpäevadest: kolmekuningapäev, madisepäev, naistepäev, naljapäev, volbripäev, jaanipäev, heinapaarjapäev, lauritsapäev, mihklipäev, õpetajate päev, mardipäev ja toomapäev. Kõigi eelnevate tähtpäevade kohta on kirjas nende sünnilood ja rituaalid.
lugemist selgeks saada. 18.sajandi lõpuks oskas Liivimaal lugeda üle poole eesti talurahvast , kirjutamisoskus jäi 18.sajandil veel haruldaseks eesti talupoegade hulgas. · Maakeelne kirjasõna: 1739.a ilmub (põhja)eestikeelsena Piibel (tõlkijaks Anton Thor Helle). 18.sajandi teisest poolest alates kasvas trükiste osatähtsus, kõige suurema leviku talurahva seas saavutasid väikesed, õhukesed rahvakalendrid. Valgustusajal trükiti ka esimesed juturaamatud. 21. TALURAHVAREFORMID 19. SAJANDIL · Põhireformid: 1) 1802aasta- Talurahvaregulatiiv ("Iggaüks..."): tunnistas talupoega õigust vallasvarale, keelustas koormiste tõstmise ning sätestas, et korralikult talu majandanud talupojalt ei tohi seda ära võtta ning ta võib selle oma lastele pärandada. 2) 1804aasta- Liivimaa rüütelkonnas valminud talurahvaseadus: jättis talupojad endiselt
annaabi.ee 
