o Optimaalne valuutapiirkond II (McKinnon 1963) Toob esile avatuse astme. Sellistes maades, kus kaubeldavate toodete proportsioon on küllaldaselt suur, peaks fiks valuutakursside süsteemi rakendamne olema üsna sobiv. Väga avatud majandused, ertiti väikesed majandused peaksid ühinema rahaliitudesse. o Optimaalne valuutapiirkond III (Kenen 1969) Mida mitmekesisem on riigi tootmis- ja ekspordistruktuur, sedal ihtsam on ka rahaliiduga ühinemine. Mitmekes majandused ei ole niivõrd mõjutatud ülemaailmse nõudluse struktuuri ja taseme muutusest kui monostruktuursed majandused. o Optimaalne valuutapiirkond IV (Vaubel 1988) Reaalvahetuskursi muutlikkuse kasutamine optimaalse valuutapiirkonna määratlemise kriteeriumina. Suhteliselt stab reaalvahetuskursid on vajalikuks eelduseks rahaliitude loomisel ja pos arenguks, kuna siseriiklikku hinnataset ei saa stab reaalvahetuskursi korral
Saksamaa või Prantsusmaaga. (Ojanen 2000: 1) Mõlemad riigid ühinesid Euroopa Liiduga 1994.a., mistõttu võib neid pidada hilisteks liitujateks. Tõsi, pärast neid on ühendusega liitunud veel mitmeid teisi riike. Euroopa integratsiooni osas ilmnevad kahe riigi vahelised erinevused. Soome on olnud rohkem tihedamale organisatsioonile orienteeritud ning soovinud läheneda Euroopa tuumikule, Rootsi on jäänud aga rohkem eraldiseisvaks. Heaks näiteks on siin rahaliiduga ühinemise temaatika. Kui Soome on rahaliiduga ühinenud ja euro kasutusele võtnud, siis Rootsi on säilitanud oma rahvusliku valuuta. Soome on uue liikmesriigina nimetatud eeskujulikuks õpilaseks, kes on kiiresti ülevõtnud Euroopa Liidu liikmesriigi põhimõtted ja toetanud Euroopa integratsiooni jätkumist. Samal ajal on Rootsi vaatamata oma passiivsusele Euroopa integratsiooni teemades siiski toetanud Euroopa Liidu idalaienemist. (Ojanen 2000: 20) Kui otsida sellisele
on ka praegu ECU'ga seotud. Mina siiski isiklikult arvan, et Euroopa Liidu ühise rahasüsteemiga liitumine annab Eestile mitmeid eeliseid ja võimaldab koos teiste majanduspoliitiliste ideedega võrdsustada Eesti majanduslikku seisu teiste liikmesriikidega. Eesti ettevõtjatele annab see täiesti võrdsed võimaluse Euroopa teiste ettevõtjatega ning suurendab sellega ka meie konkurentsi võimet. Rahaliiduga liitumiseks on Euroopa Liit kehtestanud suhteliselt ranged tingimused. Siiski peab siinkohal mainima, et Eestil ei tule teha oma majanduspoliitikas väga suuri muudatusi. Euroopa Liit on otsustanud, et liikmesriikide eelarve defitsiiti tuleb piirata, ja sellega vähendada inflatsiooni ootust. Eestis samaaegselt on keelatud negatiivne eelarve ja Eesti Panga üheks poliitikaks on see, et riigi kulutusi ei finantseerita raha juurde trükkimise teel.
1 euro = 1,3213 USA dollarit 1 euro = 108,72 Jaapani jeeni 1 euro = 0,84830 Suurbritannia naela 1 euro = 1.2617 Sveitsi franki Miks võttis Eesti kasutusele Euro? Euro toetab meie majanduse stabiilsust, lihtustab kaubandussuhteid paljude Euroopa Liidu riikidega ning teadvustab Eestit maailma ühe mõjukama majanduspiirkonna osana Eurole üleminekul muutub reisimine mugavamaks ning vähenevad valuutavahetuskulud nii eraisikutel kui ka ettevõtjatele Eesti ühinemine majandus- ja rahaliiduga võimaldab kõige paremini tagada Eestis ringleva raha stabiilsust ning madalat inflatsioonitaset Stabiilne rahandus soodustab majandusearengut
1998 loodi Euroopa Liidu keskpank 1. jaanuar 1999 võetakse kasutusele Euro, kui arveldusühik ka hinnad olid avaldatud eurodes 2001 - liitus Kreeka alates 1. jaanuar 2002 asendati riikide rahvusvaluutad eurodega (12 riiki) Suurbritannia, Rootsi ja Taani ei ühinenud 1. mai 2004 Euroopa laienes 10 liikme võrra: Eesti, Läti, Leedu, Malta, Poola, Slovakkia, Sloveenia, Tsehhi, Küpros ja Ungari 1. jaanuar 2007 liikmeteks said Bulgaaria ja Rumeenia + rahaliiduga liitus Sloveenia JUHTINSTITUTSIOONID - struktuurid, mis juhivad EL'i tööd Euroopa Komisjon juhib president 2 seaduste algataja läbirääkija eelarve koostaja komisjonär juhib mingit valdkonda Euroopa Parlament kaasotsustaja annab ''rohelise tule'' seaduseelnõule või paneb veto peale ei võta akte lõplikult vastu võtab vastu eelarve
3.7. Rahvusvaluuta Rootsis käibivaks rahaühikuks on Rootsi kroon (SEK), mis on võrdne 100 ööriga. Alates 1992. aastast on kroon ujuva vahetuskursiga. Viimastel aastatel on SEK vahetuskurss EEK suhtes kõikunud vahemikus 1,6-1,8 EEK/SEK. Rootsi Keskpank (Riksbank) on maailma vanim rahatähti emiteeriv pank (asutatud Stockholm Banco nime all 1668. aastal, nimi Riksbank võeti kasutusele 1866. aastal), samuti vanim keskpank (alates 1897. aastast). 3.8.Liitumine Euroopa Rahaliiduga Rootsi ei ole liitunud Euroopa Rahaliiduga (EMU). 14. septembril 2004. aastal läbiviidud referendumil hääletasid rootslased eurole ülemineku vastu (55,9%), poolt hääletas 42%. Uus referendum ei saa tõenäoliselt toimuma enne järgmisi parlamendivalimisi 2010. aastal, kuna praegune valitsus antud küsimust eelkõige rahva püsiva vastuseisu tõttu käesoleval mandaatperioodil ilmselt tõstatada ei kavatse. 3.9.Väliskaubandus Kaubavahetuse käive on pidevas kasvusuunas. 2006
kuulumise poolt argumendiks, tavaliselt peetakse neid ka olulisimateks. Eesti kaudne julgeolek (i.k. soft security) suurenes ELiga ühinedes juba tänu suuremale stabiilsusele, mida Eli liikmesolek pakub. Kaudset julgeolekut lisab ELi nelja vabaduse põhimõtte: kaupade, teenuste, kapitali ja inimeste vaba liikumine liidu sees. Need seovad eri piirkondade huvid tihedamini ja raskendavad üksikute piirkondadega manipuleerimist. Kui Eesti ühineb Majandus- ja Rahaliiduga, siis puudub võimalus tekitada Eestis ebastabiilsust rahvusliku valuuta kurssi kõigutades. Kaudse julgeoleku saavutamisele aitab kaasa ka ühine põllumajanduspoliitika, mis tagab enamike põhitoiduainete stabiilsed hinnad ja tarbijate varustatuse ELis. Ühenemine Eliga tähendab Eesti kohta rohkem töökohti, sest stabiilsus ja paremad ekspordivõimalused meelitavad investoreid arendama Eestis ettevõtlust. Euroopa Liidu tööpuudus on viimastel aastatel langenud ja juba 2000.a
Püsivõimalus. Eesti Panga väljastatud tegevuslitsentsi omavatel krediidiasutustel on õigus teha Eesti Pangaga piiranguteta ostu- ja müügitehinguid Eesti krooni ja välisvaluutade (hetkel 10 erineva vääringu) vahel. Sellega tagatakse krooni ja euro vaheline vahetuskurss 1:15.6466. Eesti Pank on valmis igal hetkel rahuldama valuutaturu nõudluse krooni või välisvaluuta järele ning seega tasakaalustama turu fikseeritud kursi. 1. jaanuar 1999-Rahaliiduga ühinesid 11 EL riiki. 2001- lisandus Kreeka, 2002-tulid käibele euro paberraha ja mündid, 2007- liitus Sloveenia, 2008-Küpros ja Malta, 2009-Slovakkia. 1.jaanuar 2011-Eesti ühineb eurotsooniga ning monetaarpoliitika määrab Euroopa Keskpank.
Kuid eelkõige saab riik ühineda vaid juhul, kui ta täidab liikmelisuse kriteeriumid: •poliitilised – stabiilsed institutsioonid, mis tagavad demokraatia ning õigusriigi põhimõtte ja inimõiguste järgimise; •majanduslikud – toimiv turumajandus ja suutlikkus tulla toime Euroopa Liidu sisese konkurentsi ja turujõududega; •õiguslikud – ELi õigusaktide ja tavade vastuvõtmine, eelkõige peamiste poliitiliste, majanduslike ja rahaliiduga seotud eesmärkide täitmine. Kes võivad järgmisena ühineda? Hetkel on EL pakkunud liikmeks saamise võimalustkaheksale riigile: Albaania, Türgi, Island ning kõik endise Jugoslaavia riigid (välja arvatud Sloveenia ja Horvaatia, kes on juba ELi liikmed). Viiele neist on antud ametliku kandidaatriigi staatus: •Türgi •Serbia •endine Jugoslaavia Makedoonia vabariik •Island •Montenegro 5
1998 loodi Euroopa Liidu keskpank 1. jaanuar 1999 võetakse kasutusele Euro, kui arveldusühik ka hinnad olid avaldatud eurodes 2001 - liitus Kreeka alates 1. jaanuar 2002 asendati riikide rahvusvaluutad eurodega (12 riiki) Suurbritannia, Rootsi ja Taani ei ühinenud 1. mai 2004 Euroopa laienes 10 liikme võrra: Eesti, Läti, Leedu, Malta, Poola, Slovakkia, Sloveenia, Tsehhi, Küpros ja Ungari 1. jaanuar 2007 liikmeteks said Bulgaaria ja Rumeenia + rahaliiduga liitus Sloveenia JUHTINSTITUTSIOONID - struktuurid, mis juhivad EL'i tööd Euroopa Komisjon juhib president seaduste algataja läbirääkija eelarve koostaja komisjonär juhib mingit valdkonda Euroopa Parlament kaasotsustaja annab ''rohelise tule'' seaduseelnõule või paneb veto peale ei võta akte lõplikult vastu võtab vastu eelarve istungid toimuvas Strasbourgis ja Brüsselis
ülejäänud Euroopa maadega. Kõike seda arvestades, peab valitsuse stabilisatsioonipoliitika hoidma pidevalt tasakaalu kahe vajaduse vahel: soodustada majanduse kasvu, kuid hoidma inflatsiooni kontrolli all. Inflatsiooni vastupidist protsessi nimetatakse deflatsiooniks, mis tahendab üldist hinnataseme alanemist. Eesti kroon ja euro Kui Eesti võetakse vastu Euroopa Liitu, siis lähtudes Euroopa Lepingu nõuetest on liitumine majandus ja rahaliiduga põhimõtteliselt kohustuslik, mis tähendaks Eestis euro sularaha muutumist ainsaks seaduslikuks maksevahendiks. Kuivõrd Eesti kroon on juba alates rahareformist 1992.a. seotud Saksa margaga ja Saksamaa nagu ka teised europiirkonna riigid fikseeris oma rahvusvaluuta (Saksa marga) kursi 1.jaanuarist 2000 euro suhtes, siis on alates sellest ajast fikseeritud ka Eesti krooni kurss euro suhtes (1EUR= 15,64664). Eesti tõenäolisele liitumisele (kuid ilmselt mitte enne aastat 2006)
(Hagelberg, Pollisinski 1999, lk. 38-39). Ühinemine Euroopa Liiduga puudutab otseselt ka Eesti Panka. Eesti Panga töövaldkonda Eesti lähenemisel Euroopa Liidule puudutab eelkõige Euroopa Majandus- ja Raha-liidu teine pool rahaliit. Lühidalt öeldes tähendab see ühisraha sisseviimist ja ühtset rahapoliitikat, esialgu küll meiepoolset ettevalmistust selleks (Hagelberg, Pollisinski 1999, lk. 58). 14 Euroopa rahaliiduga ühinemine on meie lõppeesmärk. See tähendab teatud väga rangetest piirajatest kinnipidamist, mille hulgas on hinnaindeksi kasv ja eelarve puudujääk. See, kas meid peetakse eurorahaga ühinemiseks kõlbulikuks, sõltub eurotsooni riikide ühisarvamusest. Meie hindade struktuur erineb oluliselt naabermaade omast ja kui tahame kiiremat majanduskasvu, siis kaasneb sellega hindade struktuuri muutmine, millega omakorda kaasneb hinnaindeksi kasv. Ja kui me jõuga hoiame tagasi
, majandusalane kõrgharidus. On juhatuse esimees ja osaühingu tegevdirektor. · Kristi Rohtsalu, 20 a., keskharidus. On üks osanik ja sõitjate osakonna juhataja. · Liisa Pihl, 20 a, keskharidus. On teine osanik ja autojuhtide osakonna juhataja. ETTEVÕTLUSKESKKONNA MÕNINGAD ARENGUSUUNAD Kõrgkoolis õppimise üha populaarsemaks muutumine suurendab potentsiaalset klientuuri. Euroopa Liiduga liitumine toob kaasa nii positiivseid kui ka negatiivseid tagajärgi. Tõenäoline Rahaliiduga liitumine põhjustab kulusid, mis on seotud ettevõtte sissetulekute ja väljaminekute vajaliku korrigeerimise ümberarvutamisega EUROdeks. Euroopa Liit võib kehtestada praegu veel ettenägematuid nõudeid. Konkurentide arv võib suureneda. Tõenäoliselt tõuseb elatustase, mis annab võimaluse teenuse suhtelise hinna tõstmiseks. Piiride avanemine pakub uue võimaluse ettevõtte laiendamiseks. Saksamaal tegutsevalt
efektiivsust ei suurenda ning riigid ei peaks moodustama rahaliitu. Rahaliidus toimib inflatsioonimäärade ühtlustumine, mis toob kaasa traditsiooniliselt kõrgema inflatsioonimääraga riigile majanduse kasvutempode aeglustumise. Siin tuleb rõhutada, et inflatsioonimäärade erinevused ei pea olema ilmtingimata negatiivsed, vähemarenenud riikide puhul on loomulik areng nn ,,kinni püüdmise protsess". Samas rahaliiduga ühinemine pidurdab seda protsessi. Seega on sarnase inflatsioonitasemega riikide üleminek rahaliidule lihtsam, kui seni inflatsioonieelistustelt erinevatel riikidel. fiskaalne integratsioon eeldab teatud poliitilise integratsiooni olemasolu ja soovi jagada riske partnerriikidega. 28. Millised optimaalse valuutapiirkonna kriteeriumid on euroala täidetud ja millised mitte? Täidetud: Inflatsioonimäärade sarnasus Kaubaturgude integratsioon Majanduse avatus ja suurus (nii ja naa)
osalemise ajal tuleb täita eouroala liikmeks saamise eelduseks olevad Maastrichti kriteeriumid. Kolmandaks tuli meil kasutusele võtta euro, mis on nüüdseks teostatud. Eesti kroon on kogu käibeperioodi vältel jälginud alguses Saksa marga ja hiljem euro väärtust. Kindla kursi ja euroga seotuse tõttu ei toonud krooni asendamine 21 üldmajanduslikult olulisi muutusi. Eesti ühinemine majandus- ja rahaliiduga võimaldab kõige paremini ja usaldusväärsemalt tagada Eestis ringleva raha stabiilsust ning madalat inflatsioonitaset. Samuti hinnad muutusid lihtsamini võrreldavaks teiste euroala riikidega, väheneb vahetuskursirisk, risk järsuks intressitõusuks ja tehingukulud. Süvenev lõimumine Euroopa Liidu majandusruumiga ning investeerimisaktiivsus peaksid lähiaastatel kaasa tooma töökohtade arvu stabiilse kasvu nii tööstus- kui ka teenindussektoris
(greater fool theory) investor on nõus spekuleerima aktsiaga ükskõik milliselt hinnatasemelt, kui on loota, et keegi ostab veel kõrgemalt tasemelt temalt selle aktsia hiljem ära pole oluline, mis on aktsia põhjendatud hind. Mulli võimendab veelgi finantsvõimendus (odava raha pakkumine) ja eufooria tekkinud kasumitest. Eesti rahapoliitika perspektiivid Referendum 14.09.2003. JAH Euroopa Liiduga ühinemisele. Võimalus ühineda ka Euroopa Majandus- ja Rahaliiduga (EMU) Positiivne mõju eesti majandusarengule tingimused püsivaks majanduskasvuks ja hinnastabiilsuseks. Liitumine EMU ja eurosüsteemiga - 2 etappi: 1. 27.06.2004.a. on Eesti ERM2 liige (ERM2 vahetuskursimehhanismi liige, rahaliidu mittetäieliku liikme staatus) Eestil viia majandus-, eelarve- ja rahapoliitikat sätestavad seadused vastavusse EL-i õigustikuga. Täita Maastrichti kriteeriumid. 2
september 2003, (EKP/2003/9)kohustuslike reservide kohaldamise kohta Artikkel 4 1. Nullprotsendilist reservimäära kohaldatakse... 2. Kõikide muude reservibaasi kuuluvate kohustuste puhul on reservimäär 2,0 %. Alates 18. jaanuarist 2012 on kohustusliku reservi nõue alla kaheaastase tähtajaga kohustuste korral 1 protsent ja üle kaheaastase tähtajaga kohustuste korral 0 protsenti. EUROOPA KESKPANGA EESMÄRK--- RAHALIIDU LOOMINE 1. jaanuar 1999 - Rahaliiduga ühinesid esialgu 11 riiki (Rootsi ja Kreeka ei täitnud kriteeriume ning Taani ja Suurbritannia jaoks on tehtud asutamislepingus erand) 1. jaanuar 2001 - lisandus Kreeka 1. jaanuar 2002 - tulid käibele euro paberraha ja mündid 1.jaanuar 2007 liitus Sloveenia (pidi ühinema Eesti) 1. jaanuar 2008 Küpros ja Malta 1.jaanuar 2009 Slovakkia 1.jaanuar 2011 Eesti 1.jaanuar 2014 Läti 1.jaanuar 2015 Leedu DEVALVEERIMINE
o võlakoormus ei tohi ületada 60% SKT-st · ühtsed tollid kolmandate riikide suhtes · struktuuriabi madalama arengutasemega liikmetele jätkusuutliku sotsiaal- majandusliku arengu tagamiseks · solidaarsuskohustus arenguabi andmiseks kolmandatele riikidele o Ühisraha euro Euro on EL ühine raha majandusruumi tugevdamiseks. Uutel liikmesriikidel üleminek kohustuslik, vanadest riikidest UK, Rootsi, Taani erandid. Majandus- ja rahaliiduga ühinemise kriteeriumid - nn Maastrichti kriteeriumid: Kriteeriumi nimetus Kriteeriumi põhimõtted Inflatsioonikriteerium Liituda sooviva riigi inflatsioon ei tohi ületada kolme madalama inflatsioonitasemega liikmesriigi keskmist inflatsiooni, millele on lisatud 1,5pp Intressikriteerium Liituda sooviva riigi rahvusvaluutas nomineeritud pikaajalise
liikmetest Rootsi, Suurbritannia ja Taani. Loodi Euroopa Keskpank asukoht Frankfurt, Uutest liikmesriikidest on euro kasutuses 2007 Sloveenias, 2008 Küprosel ja Maltal , 2009 Slovakkia Eurot kasutatakse veel Monacos, San Marinos ja Vatikanis, mis ei ole ELi liikmed Uued riigid peavad euro pikas perspektiivis kasutusele võtma, kuid ükski riik ei saa eurosüsteemis lihtsalt niisama osaleda. Selleks peab ta täitma teatavaid tingimusi - vastama lähenemiskriteeriumidele Majandus- ja rahaliiduga ühinemise kriteeriumid - nn Maastrichti kriteeriumid: Kriteeriumi nimetus Kriteeriumi põhimõtted 25 Inflatsioonikriteerium Liituda sooviva riigi inflatsioon ei tohi ületada kolme madalama inflatsioonitasemega liikmesriigi keskmist inflatsiooni, millele on lisatud 1,5pp
annaabi.ee 
