Radioaktiivse kiirguse mõju inimesele ja kuidas end selle eest kaitsta ... 2010 Mis on radioaktiivsus? Radioaktiivsus on aatomi tuumade lagunemine. Radioaktiivsust esineb kahte tüüpi: Looduslik Tehislik Radioaktiivsed kiirgused: Alfakiirgus inimesele ohutu. Beetakiirgus inimesele ohutu. Gammakiirgus inimese tervisele ohtlik. Miks on kiiritus ohtlik? Radioaktiivne kiirgus tungib inimese kehasse ning lõhub seal orgaanilisi molekule põhlustades kiiritustõbe. Kiiritustõbi on kiirituse tagajärjel tekkinud haigus. Sellesse haigusesse võib surra, mille põhjuseks on vereloomeelundi kahjustus.
võivad radioaktiivselt reostuda väga suured alad, nagu näiteks juhtus Tsernobõli tuumaelektrijaamas toimunud õnnetuse tagajärjel. Tuumakütus ei kuulu taastuvate kütuste hulka. Tuumaelektrijaamad maailmas. Radioaktiivsus ja selle kahjulikkus Radioaktiivsus, nukliidi võime iseeneslikult muunduda teiseks nukliidiks. Niisugust muundumist nimet. Radioaktiivlagunemiseks ja sellega kaasnevat elementaarosakeste või aatomituumade voogu radioaktiivsuseks. Eristatakse looduslikku radioaktiivsust ja tehis radioaktiivsust(tuumareaktsioonide toimel tekkinud), põhimõttelist erinevust neil ei ole, sest nukliidi omadused ei olene tema tekkimise viisist. Peamised radioaktiivlagunemise liigid on alfa- ja beetalagunemine, spontaanne lõhustumine, prootonradioaktiivsus ja kaheprootoniline radioaktiivsus. Kiirguse mõju elusorganismidele Mistahes kiirguste osakesed või kvandid kannavad edasi energiat, võimet teha tööd, seega ka võimet midagi lõhkuda
Teised vastastikmõju liigid Vastastikmõju liigid Gravitatsiooniline vastastikmõju Elektromagnetiline vastastikmõju Tugev vastastikmõju Nõrk vastastikmõju Gravitatsiooniline vastastikmõju Gravitatsiooniline vastastikmõju on makromaailma suurte kehade kooshoidmiseks. Nt: planeete hoiab päikese ümber tiirlemas gravitatsiooniline vastastikmõju. James Clerk Maxwell (1831-1879) Ta näitas et tõmbumisel ja tõukumisel pole tegemist kahe eraldi mõjuliigiga. Elekter ja magnetism on omavahel tihedalt seotud, nad on ühesuguse olemusega. Seega saab rääkida ühest suurest vastastikmõjust elektromagnetilisest vastastikmõjust. Elektromagnetiline vastastikmõju Elektriseeritud kehad võivad omavahel nii tõmbuda kui ka tõukuda Hõõrudes plastmassi villase riidega, hakkab see paberitüki...
KEHADE VASTASTIKMÕJ U Koostasid: Merimell Sokk ja Henri J eret Vastastikmõju Kehade vastastikmõjuks nimetatakse nähtust, kus ühe kehaga juhtub midagi teise keha mõjul. Vastastikmõju tagajärjel muutub keha liikumine. Ühegi keha liikumist ei saa muuta ilma teise keha abita. Vastastikmõjus võib osaleda ka rohkem kehi kui kaks. Vabalangemine Sellist liikumist, kus õhutakistus puudub või on väike, nimetatakse vabaks langemiseks. Vabalt langevatel kehadel kasvab kiirus ühtemoodi, sõltumata raskusest ja kujust. Kepleri Seadused 1. Planeedid tiirlevad ümber Päikese mööda ellipsikujulisi trajektoore. 2. Tiirlemisekäigus katab planeeti ja Päikest ühendav sirglõik võrdsetes ajavahemikes võrdse pindala. 3. Erinevate planeetide tiirlemisperjoodide ruutude suhe on võrdne nende planeetide ja Päikese keskmiste vahekauguste kuupide suhtega Vastastikmõju liigid Gravitatsiooniline vastastikmõju Elektro...
Vastastikmõju liigid Koostasid : Marie Kaivo Kätlin Ilves Tartu Tamme Gümnaasium 10 B Kehade vastastikmõju Kõik loodusnähtused taanduvad neljale vastastikmõju liigile. Vastastikmõjus osaleb vähemalt kaks keha ja selle käigus mõjutab üks keha teist. Kehade vastastikmõju tulemusena muutub kas kehade kuju või liikumine. Vastastikmõju liigid : Gravitatsiooniline vastastikmõju Nõrk vastastikmõju Tugev vastastikmõju Elektromagnetiline vastastikmõju Gravitatsiooniline vastastikmõju Gravitatsioonilise vastastikmõju korral tõmbuvad massi omavad kehad üksteise poole(pole avastatud tema korral tõukumist). Gravitatsiooniline vastastikmõju esineb makromaailmas kehade vahel(nt.planeedid) Gravitatsiooniline vastastikmõju on Maal võrreldes teiste vastastikmõjudega suhteliselt nõrk, kuid näiteks kosmoses on gravitatsioo...
c. Termotuumapomm. 6. Mille poolest erinevad ühe ja sama keemilise elemendi isotoopide massiarv teise sama elemendi isotoobi massiarvust. a. Nad erinevad prootonite arvu poolest. b. Nad erinevad neutronite arvu poolest. 7. Mida kujutab endast β-kiirgus? a. Heeliumi aatomi tuuma. b. Elektronide voogu. c. Neutronit. 8. Mida on kujutatud joonisel? a. Kergete tuumade ühinemist. b. Termotuumareaktsiooni toimumist. c. Ahelreaktsiooni toimumist. 9. Mis põhjustab radioaktiivsust? a. Liiga palju prootoneid tuumas muudab aatomid ebastabiilseks. b. Liiga palju neutroneid tuumas muudab aatomid ebastabiilseks. 10. Dosimeeter on a. kiirgusdoosi mõõtühik. b. mõõteriist kiirgusdoosi mõõtmiseks.
dioksiidi ja lendub orgaanilisi ühendeid ning raskmetalle. TUUMAENERGIA Sarnased soojuselektri Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeerim jaamadele, veeaurusta Teine tase miseks kasutatakse Kolmas tase tuumareaktoreis saadud Neljas tase Viies tase soojust. Tuumaelektrijaamad ei eralda kasvuhoonegaase ega saasta nii palju õhku. Suurimaks tuumaelektrijaamade kasutamise ohuks peetakse radioaktiivsust. Hüdroenergia Veeenergia on mehaani Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeerimi lise energia liik, mis Teine tase vabaneb vee vabal Kolmas tase Neljas tase langemisel Maa raskusjõu Viies tase mõjul. Tootes ei levi loodusesse saasteaineid. Takistavad kalade liikumist. Päikeseenergia Päikeseenergia vabaneb
8 mg / 2 = 4 mg / 2 = 2 mg / 2 = 1 mg; 1600 * 3 = 4800 aastat. / m = M * 50%^n. Selgita ahelreaktsiooni tekkimist. Tuuma kokku sattumisel Niga jaguneb tuum kaheks, eralduvad uued Nid ja sama toimub uuesti. Selgita lühidalt tuumaelektrijaama toimimise põhimõtet. Seal lõhustatakse N abil Uraani ja vabanenud energiat kasutatakse mehhaanilisel viisil elektrienergia tootmiseks. Sünteesireaktsiooni plussid ja miinused. Plussid: annab palju energiat ja ei kaasne radioaktiivsust; Miinused: Kõrge temperatuuri vajaduse tõttu on raske tekitada ja ka säilitamine on raske. Tuumafüüsika rakendused. a) Energia tootmine; b) Tuumarelvad & c) Radioaktiivsed isotoobid, kuna saab määrata ainete laenguid. Tuumareaktsioonide plussid ja miinused. Plussid: Saab palju energiat. Miinused: Ohtlik toota.
1.2 Aatomimudeli kujunemine 1. Thomsoni aatomimudel 1897. a avastas Thomson laenguga osakese elektroni. Tema mudeli kohaselt oli aatom positiivne laenguga kera, millesse oli pikitud negatiivse laenguga elektronid. (Rosinakukkli mudel). 2. Rutherford Rutheford pärineb soti väljarändajate perekonnast Uus-Meremaalt. Ta töötas mitmetes ülikoolides nii Euroopa kui Ameerikas, uurides peamiselt radioaktiivsust. 1911 avastas Rutherford aatomituuma. Tema saavutuseks on ka tehisliku tuumareaktisooni esilekutsumine. R tegi katse, kus ta pommitas õhukest kulla lehte heeliumituumadega, mis ta nimetas alfa osakesteks. Katses selgus, et osad osakesed põrkusid tagasi, mõned kaldusid kõrvale, aga suurem osa läbis kullalehe otse. See viiski ta mõttele, et aatom on ebastabiilne ja koosneb erilaenguga osakestest. Ta oletas, et aatomi keskel on positiivse
Seas around Ireland Ly Ridala 2011 Vocabulary v Shipping goods - kaubavedu v Separates -eraldab v Channel -kanal v Equator ekvaator v Radioactively contaminated radioaktiivsust sisaldav v Economic importance majanduslik tähtsus v Wind power- tuuleenergia v Main way peamine tee v Divides- jagab Vocabulary v Seal- hüljes v Area- ala v Channel- kanal v Connected- ühendatud v Cod- tursk v Haddock-kilttursk v Hake- heik v Herring- heeringas v Mackerel- makrell Basic Information Seas around Ireland are: v The Irish Sea v The Atlantic Ocean v The Celtic Sea
pärast ilmnema probleemid. Üheks väga suureks probleemiks kujunes 26.aprillil 1986. aastal toimunud Tsernobõli tuumakatastroof, kus Tsernobõli tuumaelektrijaam plahvatas. Peale plahvatust oli piirkond väga ohtlik, kuna radioaktiivne aine paisati plahvatuse käigus õhku ning see oli elusloodusele ülimalt kahjulik ja hävitav. Suure radiatsiooni tõttu tekkisid paljudel inimestel erinevad haigused ning ilmnes ka väärarengut. Elamis- ja põllumaad on kohati senini kasutuskõlbmatud. Radioaktiivsust võib tänase päevani leida Tsernobõli lähistelt. Samuti veekogude reostamine arengumaades tekitas palju haiguseid ning surmasid, kuna sealset jõgede ja järvede vett kasutati igapäevaelus. Kõige selle tulemusel hakkasid inimesed mõistma, et nii ei saa jätkuda ning midagi peab muutma. Nad olid ju ise tekitanud sellise olukorra. Üha enam hakati välja mõtlema uusi loodussäästlikumaid tehnoloogiaid. Aina rohkem jõuti selgusele, et loodus ei olegi kõikvõimas ja aina uuenev
tabelis VIII A-rühmas. Halogeenid asuvad VII A-rühmas, Väärisgaaside leidumine- looduses üksikaatomitena õhus, He ka maagaasis, tõhtedes, Rn tekib maakoores radioaktiivsel lagunemisel, omadused- värvuseta, lõhnata, maitseta, vees lahustamatud, rn on radioaktiivne ja kõige raskem lihtgaas, he kõige madalam keemist=269C ja vedelana ülisoojusjuht, kasutus- He-õhupallis, hingamiseks tuukuritel, metallide töötlemine, tuuma reaktorite ahutamiseks, auto tööstuses, nanotehnoloogias, Ne-radioaktiivsust registeerivates aparaatides, Ne+He, Ar-keevitamisel, lõikamiseks, teadus töödes, metallide tootmisel, Kr ja Xe- säästupirnide tootmine, fotovälklampides, Rn- tekitab kopsuvähki, meditsiinis tervisveevannid raviks. Sublimatsioon-aine üleminek tahkest olekust gaasilisse ilma vedelasse olekusse minemata. Halogeniidioone saab määrata hõbeioonidega. Joodi saab määrata tärklisega ning tekib lillakassinine ühend. Halogeenühentite kasutus, NaCl-maitseks, säilitamiseks,
Film „Tšernobõli samuraid“ – Tšernobõli mõju Eestile Tšernobõli katastroof toimus 26. aprillil 1986. See on maailma kõige suurem inimese käeläbi toimunud katastroof. Öösel 4. reaktor plahvatas, see kiirgas radioaktiivsust igale poole – kõrgendatud radiatsiooni taset mõõdeti pea kõikjal põhjapoolkeral. See kiirgas sada korda rohkem reaktsiooni kui Nagasaki või Hiroshima. Esimesed kaks päeva NSV Liit varjas olukorda, kuniks Rootsis mõõdeti ebatavaliselt kõrge radiatsioonitase. Peale seda avalikustas NSV info lähilinnades, Pripjati linn evakueeriti – see linn on siiani suletud ja valve all, külastamiseks on vaja eriluba. Koha peale saadeti kohapeale 830 000 meest, et olukorda paremaks muuta
Peaaegu kõik jõed saavad alguse Skandinaavia mäestikust ning suubuvad Läänemerre. Kõige rohkem järvi on Kesk- Rootsi madalikul ja Norlandis. keskkonnakaitse Rootsis peetakse keskkonnakaitset väga oluliseks.Rootsi on süüdistanud Lääne- Euroopa tehaseid, et nende põhjustatud happevihmad on oluliselt kahjustanud Rootsi metsi ja järvi. Rootsi tuumareaktoreid peetakse, aga väga ohutuks, sest neil on filtreeriv ventilatsioon , mis peab radioaktiivse südamiku sulamise korral 90% radioaktiivsust kinni pidama. Maavarad Rootsi põhilised maavarad on : raud, uraan, vask, plii, tsink ja hõbe. Hoolimata rikkalikust uraanivarust ( umbes 80 % Euroopa omast) Rootsil oli 4 tuumajaama kuid valitsuse poliitika nägi ette, et tuumaenergia tootmine tuli lõpetada 2010 aastaks.
Meremaa Ülikooli alla kuuluvas Canterbury Kolledzis. Ta oli aktiivne ka koolivälistes tegevustes, näiteks oli ta väitlusklubi president. 1893. aastal lõpetas Rutherford magistrikraadiga matemaatika ja füüsika teaduskonna. Ta jätkas veel kaks aastat teadustööd samas ülikoolis ning siis otsustas minna edasi õppima Inglismaale Cambridge'i Ülikooli. Seal hakkas Rutherford oma tolleaegse õpetaja J.J.Thompsoni soovitusel lähemalt uurima sel ajal veel suhteliselt uudset valdkonda radioaktiivsust. 1898. aastal pakuti Rutherfordile McGilli Ülikoolis Montrealis, Kanadas füüsika teaduskonna juhataja kohta, mille ta vastu võttis. Tema sealne töö 3 teenis talle ka Nobeli preemia keemias. McGilli Ülikoolis tegi Rutherford koostööd Frederick Soddyga, kellega ta uuris osakeste transmutatsiooni ning radioaktiivse kiirguse mõju osakestele. 1900. aastal abiellus Rutherford Mary Georgina Newtoniga, nad said ka ühe tütre, Eileen Mary
Nemad nimetasid selle Kiirguse radiaktiivseks kiirguseks. Curied leitsid ,et elektriväljas või magnetväljas jaguneb radioaktiivne kiirgus KOLMEKS ! Positiivsete laengute kaldumisel tekkis alfakiirgus , vastas suuda kaldus deltakiirgus ja otse gammakiirgus.Tehti kindlaks , et kõik elemendid , mille jürjekorra number on suurem kui 83 on radioaktiiivsed. Ning radiaktiivseid isotoope leidub praktiliselt kõikidel elementidel. Peale Ruthefordi Tuuma avastamist ,seostati radioaktiivsust just Tuumadega. Alfakiirguse moodustavad Heeliumi aatomituumad ( He tuumad , järjekorra nr 2, Aatomimass on 4 ) . Alfa lagunemise korral , lendavad tuumast välja osakesed , mille laengu arv on 2 ja masssi arv 4 ,see tähendab et tekkib uus keemiline element ,mis on perioodilisussüsteemis 2 kohta ees pool. Osakeste laine omaduste tõttu saab alfaosake lahkuda ka siiis , kui tema kineetiline energia on seose energiast väiksem seda nim. Tunneli efektiks
Kanada. Seega, endiselt on alla 28-aastased, Ernest Rutherford sai professor ja kantakse esimese suure perioodi teadusliku avastuse oma elus. Aastal 1901 inglise keemik Frederick Soddy aidanud Rutherford oma töö radioaktiivsuse ja sees umbes aasta nad aru, et radioaktiivse aatomi muudatusi erinevate aatomite kohta kiirguse. Koos nad Töid põhjuse ja iseloomu radioaktiivsuse ja omaalgatuslik ümberkujundamine "teooria radioaktiivsust. Rutherford ka õnnestus töö alfa osakesed (beeta osakesed olid selleks ajaks teada, et elektroni) ja avaldatakse üldist raamat radioaktiivsete muutus 1903. Aastal 1904 tema esimene raamat, radioaktiivsus, on avaldatud. Viie aasta jooksul Rutherford, abiga Soddy oli lahendada mitmeid probleeme uue teema radioaktiivsusest oli aru saanud, et radioaktiivsete aatomite muuta spontaanselt teiste aatomitega, ja oli määratletud ideed isotoope.
LOODUSLIK RADIOAKTIIVSUS Avastati juhuslikult Prantsuse füüsiku Becquerel poolt, kes uuris ainete fotoluminestsentsi. Ta avastas,et uraan kiirgas kogu aeg iseeneselikult mingit erilist kiirgust, mis mõjus fotopaberile. Hiljem avastati, et eriti tugev kiirgus on elemendil raadium ( ca 4x tugevam kiirgus) , millest tuletati nimetus radioaktiivsus. Eriti põhjalikult uuris radioaktiivsust Marie Curie Osutus, et see kiirgus oli olemas kogu aeg ning lisaks kiirgusele eraldus ka veidikene soojust. Osutub, et Mendelejevi tabeli kõik elemendid mille järjekorra number on suure kui 83 on looduslikult radioaktiivsed. Alfa, beeta ja gamma kiirgus Radioktiivse kiirguse uurimisel avastati, et võib tegelikult koosneda kolmest erinevast komponendist. Selleks uurimiseks kasutati, kas elektri või magnetvälja. α kiirgus Kujutab endas heeliumi aatomi tuumi
liigub kiirusega umbes 180000 km/s. -kiirgus on suurema läbitunimisvõimega kui -kiirgus. -kiirgus neeldub 3mm paksuses alumiiniumfooliumis. 3. 3. -kiirgus on elektromagnetkiirgus, mis on röngtenkiirgusest väiksema lainepikkusega ja koosneb suure energiaga -kvantidest. Need liiguvad valguse kiirgusega ja on suure läbimisvõimega. -kaasnev sageli - ja -kiirgusega. Radioaktiivsust asus uurima poolatar marie Sklodowska-Curie. Marie Sklodowska-Curie oli huvitatud ja asus aastal 1985 tööle P. Curie laboris, kus ta avastas 1898. aastal koos abikaasaga keemilise elemendi polooniumi. Samal aastal avastasid nad aktiivse radioaktiivse ühendi, mis sadestus uraanimaagist väävelhappe toimel, kuid ei olnud poloonium ja oli uraanist palju radioaktiivsem. Uue elemendi nimetus radium esineb nende laboripäevikus esmakordselt 18. detsembril 1898. a ja selgi juhul küsimärgiga
- füüsikalis-keemiliste omadustega radioaktiivsed ained tuleb ladustada eraldi, et ei tekiks ohtlikke reaktsioone. - töö tohib toimuda ainult laborites, kus on tagatud kiirgustegevuse ohutustehnika. Põllumajanduses kasutatav radioaktiivne aine on baariumkarbonaat, mille eriaktiivsus on 11 MBq/mg ja kiirguse liigiks on beetakiirgus. 4 Tuumareaktorid Radioaktiivsust kasutatakse ka tuumareaktorites. Selle käigus lagundatakse raskeid tuumi ja seejärel vabaneb soojusenergia. Vabanevat energiat on võimalik kasutada näiteks elektrienergia saamiseks. Ahelreaktsioon toimub kas uraaniisotoobiga või plutooniumiga. Lisaks võib tuumareaktoreid kasutada energiablokkidena tuumaelektrijaamades ja laevadel. Esimene tuumaelektrijaam ehitati endises NSVL'is. 1981.a. oli nende osatähtsus maailma üldises energiatoodangus 1,1%, 2002.a
Selle näite puhul pole seotus füüsikaga lihtsalt nõnda selgesti tajutav kui tuumarelva puhul, kuid pärast Hirsohima pommitamist alanud Külm Sõda oli esimene kord, kui füüsikalised avastused (antud juhul siis kuidas aatomeid lõhustada) ähvardasid negatiivselt mõjutada suurt osa maailma rahvastikkonnast. Kui nt. Kuuba kriisi ajal oleks tuumasõjaks läinud, oleks võinud Kariibide kohale paiskuda piisavalt radioaktiivsust muutmaks 200 miljoni inimese kodumaad sama elamiskõlbmatuteks nagu Tsernobõlis kakskümmend aastat hiljem. Tänapäevases vabas ühiskonnas käib kõiksugu uute füüsikaliste eksperimentide ümber tihti diskussioone selle kohta, kas katse või leiutis võivad muutuda inimestele ohtlikuks. Näiteks paar aastat tagasi Sveitsi, Austria, Prantsusmaa ja Itaalia piiride vahele ehitatud prootonite kiirendi tekitas mõnedes teadlastes kartusi, et masin loob musta augu, mis Maakera
18. Tuumafüüsika rakendus meditsiinis ja arheoloogias? Meditsiinis: Märgitud aatomite meetod: *Nt tehti kindlaks, et organism omandab rauda 2659 Fe ainult siis, kui rauavarud on ammendatud (hemoglobiinikoostises) *radioaktiivne naatrium uuritakse vereringe omadusi *gammakiirgus vähkkasvajate raviks Arheoloogis: radioaktivse süsiniku meetod, kasutatakse isotoopi 614C Kui organism sureb, hakkab selle osakaal vähenema. Võrreldakse värske süsiniku ja arheoloogilise leiu süsiniku radioaktiivsust. Sobib kuni 60 000 aasta vanuse leiu määramiseks. 19. Mis on seosenergia, eriseosenergia? Seoseenergia energia, mis on vajalik tuuma täielikuks lõhkumiseks koostisosadeks. Seoseenergia võrdub tegelikult energiaga, mis eraldub tuuma moodustamisel. Eriseoseenergia ühe tuumaosakese kohta tulev seoseenergia.
· Beeta-lagunemine elektron lendab tuumast välja,tuumalaeng suureneb ühe ühiku võrra, tuuma mass jääb samaks. Element nihkub ühe ruudu võrra lõpu poole perioodilisuse süsteemis. 7. Mis on looduslik radioaktiivsus? Looduslik radioaktiivsus on looduses esinevate isotoopide tuumade iseeneselik muundumine 8. Mis on tehisradioaktiivsus? Tehisradioaktiivsuseks nimetatakse tuumareaktsioonide abil saadud isotoopide radioaktiivsust. Tehisradioaktiivsus on nähtus, kus tuumade pommitamisel kergete tuumadega tekivad radioaktiivsed isotoobid, mida looduses ei leidu. 9. Mis on poolestusaeg? Poolestusaeg T on ajavahemik, mille jooksul laguneb pool vaadeldava radioaktiivse elemendi tuumast. 10. Mis on ioniseeriv kiirgus? Kiirete osakeste voogu ja lühilainelist elektromagnetkiirgust nimetatakse ioniseerivaks kiirguseks. 11. Mis on kiirguse neeldumisdoos?
Jaapani rannikult liigub võimas hoovus Alaska suunas, sealt edasi mööda Ameerika läänerannikut kuni Mehhikoni välja. Need hoovused kulgevad lainetest märksa kiiremini. Väga palju erinevaid anomaaliaid täheldati juba kolm kuud pärast katastroofi: jääkarudel ja hüljestel tekkisid mitmesugused probleemid; palju kalaliike hävisid; koorikloomadel esinesid erinevad haigused. Seda kõike on teatatud juba ka USA läänerannikult, kus tuunikalades on avastatud kõrgel määral radioaktiivsust, seega oleks soovitav enne kala söömist kindlaks teha selle päritolu – näiteks Vaiksest ookeanist püütud kala süüa ei tasuks. Arvatakse, et maailmas ei ole tegelikult olemas ühtegi täielikult loodusjõudude eest kaitstud ja turvalist reaktorit. Et veidikenegi aimu saada Jaapanis toimuvast, tasuks Fukushimat võrrelda 1986. aastal Ukrainas toimunud Tšornobõli katastroofiga. Tšornobõli tuumareaktor oli justkui katsejaam, mis pidi olema teoreetiliselt võimalik. Reaktor oli
järgnes 1891 oma õele, kes oli abiellunud arstiga, Prantsusmaale. Nagu varem oli kokku lepitud, hakkas nüüd õde teda rahaliselt toetama . Marie õppis Pariisis Sorbonne'is keemiat ja füüsikat. 1893.aastal sai ta lennu parima diplomi füüsika alal ning 1894.aastal matemaatikadiplomi lennu teisena. Doktoritöös käsitles ta äsja füüsikaprofessor Antonie Henri Becquereli avastatud uraani looduslikku radioaktiivsust. Tal õnnestus koos abikaasaga isoleerida radioaktiivsed elemendid polooniumi ja raadiumi, mille eest nad koos A. H. Becquereliga said Nobeli füüsikapreemia 1896.aastal tegi ta veel riikliku eksami matemaatikas ja füüsikas, mis andis talle õiguse õpetajana töötada. Marie Curie katsetamas Marie Curie abielu Sorbonne'is tutvus ta õppejõud Pierre Curiega( füüsik) ning nad abiellusid 25.juulil 1895. aastal. 1897
ehk prootoniteks ja neutroniteks. Eriseoseenergia on seoseenergia ühe nukleoni kohta, seda saab leida seoseenergia jagamisel nukleonide arvuga. Tuuma seisumass on väiksem kui nukleonide seisumasside summa. Massidefekt on nukleonide seisumasside summast lahutatud tuuma seisumass. Z*Mp+N*Mn>Mt (Z-prootonite arv, Mp- prootoni mass, N-neutronite arv, Mn-neutroni mass, Mt-tuuma mass). · Radioaktiivsuse kasutamine Radioaktiivsust kasutatakse meditsiinis vähiraviks (sest see mõjutab eelkõige kiiresti arenevaid rakke), tuumaenergia saamiseks, tuumapommide valmistamiseks, aktiivse süsinikuga vanuse määramiseks, uute ainete tootmiseks, radioaktiivseid isotroope kasutatakse nt aju uuringutel, põllumajanduses viljakehade mutatsioonil. · Nihke reeglid 1. -kiirgusega mingi elemendi pommitamisel tekib heelium ja uus tekkiv element, mis nihkub tabelis 2 kohta ettepoole. 2
Universumis on 4 liiki vastikmõjusid: 1) gravitatsiooniline: põhiline mega- ja makromaailmas, 2) elektromagnetiline: põhiline makro- (hõõrde- ja elastsusjõud) ja makromaailmas, 3) tugev vastastik mõju e. tuumajõud: põhiline aatomituumades, 4) nõrk vastastik mõju: põhjustab suurte tuumade lagunemist (radioaktiivsust), mõjutab elementaarosakeste muundumisi Elektriõpetus tegeleb põhiliselt elektromagnetilise vastastikmõju uurimisega. 1) elektrostaatika: paigalseisvaid laenguid ja nende vahelisi mõjusid, 2) elektridünaamika- laengute liikumist ja sellega kaasnevaid nähtusi. alalisvool, vahelduvvool, magnetism, elektromagnetväli. Elektriõpetus on aluseks tehnilistele teadustele elektrotehnika, informaatika, robottika, elektroonik. El
Kõige enam kardetakse tuumareaktorite plahvatust ja sellega kaasnevaid võikaid tagajärgi. Enamus kartusi põhinevad 26. aprillil 1986. aastal toimunud Tsornobõli tuumaelektrijaama katastroofist tingitud tagajärgedel. Antud juhtumi põhjal on kartusteks täiesti selge põhjus. ,,Reaktorist paiskus välja väga suur radioaktiivne pilv, mis oli niivõrd ulatuslik, et mattis kogu Valgevene ning osalat ka Venemaa ja Ukraina. Ka Eestisse jõudis märkimisväärne hulk saastet ja radioaktiivsust. Kogu saaste hulk oli üle neljasaja korra suurem, kui Hiroshima pommitamisel tekkinu. Atmosfääri paisati umbes pool reaktoris olnud radioaktiivsest joodist (I-131 poolestusaeg on 8 päeva), väga pika poolestusajaga tseesium- 137 ja strontsium-90 (Cs-137 poolestusaeg on 30 aastat, Sr-90-l 29 aastat) ja mitmeid teisi lühema poolestusajaga isotoope (Cs-134, Zr-95, Nb-95, Xe, Ba-140, La-140). Saastatud piirkondadest evakueeriti üle 300 000 inimese."
katsekambris olevate gaaside koostist. Koostise muutus oleks proovis toimuva elutegevuse märgiks. Teise, nn. märgistatud vabanemise (ingl. k. labeled release) katses niisutati pinnaseproovi toitelahusega, milles on osa süsiniku aatomeid asendatud radioaktiivse süsiniku omadega. Kui proovis on toitelahust omastavaid organisme, siis satub radioaktiivne süsinik ka nende organismide poolt eritatavatesse gaasidesse, mille radioaktiivsust kontrollitaksegi paari nädala jooksul. Mõlemad eelpooltoodud katsed põhinevad eeldusel, et otsitavatele Marsi organismidele on maine toitelahus vastuvõetav. Sellest eeldusest oli vaba kolmas, nn. pürolüütilise vabanemise (ingl. k. pyrolytic release) katse. Selles katses paigutati pinnaseproov katsekambrisse, kus on Marsi atmosfäärile sarnane keskkond ja mida valgustati päikesekiirgust imiteeriva ksenoonlambiga. Kambris olevas
2011. aasta märtsis tabas Jaapanit üks läbi aegade kõige tugevamaid maavärinaid. Maavärina tugevuseks mõõdeti 9,0 magnituudi. Hukkus 15 883 inimest, kadunuks jäi 2643 inimest ja vigastada sai 6150 inimest. Toimus 160 järeltõuget, millest 22 oli üle 6 magnituudi ning maavärina tõttu tekkis 10 meetri kõrgune tsunami. Neli maavärina epitsentrile kõige lähemal olnud Jaapani tuumaelektrijaama suleti. Kahest tuumajaamast lekkis ka radioaktiivsust otse atmosfääri. Kasutatud kirjandus: http://earthquake.usgs.gov/earthquakes/eqarchives/year/byyear.php http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/maavarinad.htm http://en.wikipedia.org/wiki/2000_Sumatra_earthquake http://en.wikipedia.org/wiki/2001_Gujarat_earthquake http://en.wikipedia.org/wiki/2002_Hindu_Kush_earthquakes http://en.wikipedia.org/wiki/2003_Bam_earthquake http://en.wikipedia.org/wiki/2004_Indian_Ocean_earthquake_and_tsunami http://en.wikipedia
võinud tekida uus plahvatus mis oleks olnud 10 korda võimsam kui hiroshimas ja oleks hävitanud pool euroopat, seda hoiti saladuses 20 aastat. 26. aprilli päeval olid pilved juba saastunud ja tsernobõli elanikud võitlesid nähtamatu vaenlasega, kellest nad veel ei teadnud. Radioaktiivsuse tase linnas kasvas tundidega ja olid ülemõistuse kõrged 26 aprili õhtuks, ka valitsus ei teadnud, et reaktor veel poles ja eritas radioaktiivsust. Alles 27 aprilli päeval, teadati Tsernobõli elanikele olukorrast ja hakati neid koheselt evakueerima. Inimesed kes jäid sinna surid 2 päeva jooksul radioaktiivsuse tõttu. Ülejäänd maailm sai asjast teada kui 28 aprilil, märkab soome, tuumajaam radioaktiivsuse tõusu, pilvede tõttu mis on tulnud tsernobõlist. Soome hakkab asja uurima kuid, ka siis ei tule midagi välja, et kuskil oleks midagi juhtunud, maailm
Üritatakse välja aretada paremaid metalle. 2) I kontuur ehk reaktori anum ja torustikud aurugeneraatorisse ja tagasi (keevreaktoril BWR turbiinini ja tagasi). 7 3) Kaitsekuppel peab vastu pidama rõhule 5-6 baari. Kui avarii korral rõhk läheb suuremaks, siis on olemas ventiilid, mis lasevad osa heitmeid välja, et kõik heitmed välja ei pääseks. Normaalselt kaitsekupli alust ventileeritakse, gaasid läbivad radioaktiivsust eemaldavaid filtreid. Olkiluoto 3 kaitsekuppel on kahekordne, peab vastu ka lennukiga tabamisele. 12. Vesi-vesi reaktorid (PWR) e. surveveereaktor Rohkem kui 260 reaktoriga on PWR enimkasutatav reaktoritüüp maailma energeetikas, peamiselt USA-s, Prantsusmaal, Jaapanis ja Venemaal (nimetatakse WWER). Elektriline võimsus varieerub piirides 300-1500 MWe. Suure võimsusega PWR reaktori südamikus võib olla 150-250 vertikaalselt asetatud kütusekomplekti, millest igaühes on 200-300
elektriliselt laetud osakestele ja on samanimeliste laengute puhul tõukav ning erinimeliste laengute puhul tõmbav. See tähendab, et suurte kehade elektrilised jõud kustustavad üks teist, kuid aatomite ja molekulide mastaabis need jõud domineerivad. Elektromagnetjõud on otsustava tähendusega keemiliste ja bioloogiliste nähtuste seletamisel . 3. Nõrk tuumajõud (nõrk vastastikmõju). See põhjustab radioaktiivsust ja mängib rolli elementide moodustamisel tähtedes ja varases Universumis. Igapäevases elus me selle jõuga otseselt kokku ei puutu. 4. Tugev tuumajõud (tugev vastastikmõju). See jõud hoiab aatomituumas koos prootoneid ja neutroneid. See hoiab koos ka prootoneid ja neutroneid endid, mis on oluline sellepärast, et need koosnevad omakorda veel pisematest osakestest, kvarkidest
(suure massiga) aatomituuma iseeneselik lagunemine. Selle protsessiga kaasneb radioaktiivne kiirgus. Samuti nimetatakse radioaktiivsuseks ebastabiilsete elementaarosakeste (nt neutron) lagunemist. Radioaktiivse lagunemise käigus muutub sageli üks radioaktiivne element teiseks, mistõttu esinevad "radioaktiivse lagunemise read". Tuntakse kolme radioaktiivse lagunemise rida: Tooriumi rida Uraani rida Aktiiniumi rida Kolm liiki radioaktiivsust Tänu radioaktiivsusele avastasid Marie ja Pierre Curie senitundmatud elemendid polooniumi ja raadiumi. Uurides radioaktiivset kiirgust leidsid nad, et magnetväljas jaguneb raadiumi kiirgus kolmeks erinevate omadustega kiireks, mis viitab nende erinevatele elektrilaengutele. Niimoodi avastasid nad alfa, beeta ja gammakiirguse. Kiirte füüsikaline olemus Need kiired, mis kalduvad vastavalt positiivsete laengute liikumisele, nimetati alfakiirteks
paigutatud pinnaseproovi toitelahusega ja jälgiti seejärel katsekambris olevate gaaside koostist. Koostise muutus oleks proovis toimuva elutegevuse märgiks. Teise, nn. märgistatud vabanemise (ingl. k. labeled release) katses niisutati pinnaseproovi toitelahusega, milles on osa süsiniku aatomeid asendatud radioaktiivse süsiniku omadega. Kui proovis on toitelahust omastavaid organisme, siis satub radioaktiivne süsinik ka nende organismide poolt eritatavatesse gaasidesse, mille radioaktiivsust kontrollitaksegi paari nädala jooksul. Mõlemad eelpooltoodud katsed põhinevad eeldusel, et otsitavatele Marsi organismidele on maine toitelahus vastuvõetav. Sellest eeldusest oli vaba kolmas, nn. pürolüütilise vabanemise (ingl. k. pyrolytic release) katse. Selles katses paigutati pinnaseproov katsekambrisse, kus on Marsi atmosfäärile sarnane keskkond ja mida valgustati päikesekiirgust imiteeriva ksenoonlambiga. Kambris olevas süsihappegaasis ja vingugaasis on osa süsinikuaatomeid
· tuumapommi valmistamise võimalusega tuumaelektrijaamade baasil o tuumakütuse jäägid sisaldavad ponmmivalmistamiseks kõlblikku 239Pu, mida saab keemiliselt teistest tuumajäätmetest eraldada. mõned reaktorid on kohe nii konstrueeritud, et neis saaks kiiresti toota tuumapommis kõlblikku isotoopi 239Pu. Üks tuumaenergeetika suurimatest ohtudest on radioaktiivsete ainete sattumine keskkonda. Radioaktiivsus Radioaktiivsust seotakse ebastabiilsete tuumade lagunemisel emiteeruvate osakestega. Paljude looduslike elementide isotoopsed tuumad on ebastabiilsed ja seetõttu võimelised emiteerima kiirgust. Seetõttu eksisteerib igale paigale omane pinnase koostisest sõltuv loodusliku radioaktiivse kiirguse foon. Tuumasünteesil või lõhustumisel vabaneb aga suurel hulgal kunstlikku radioaktiivset kiirgust. Tavaliselt eristatakse alfa-, beta ja gamma-radioaktiivsust.
Sellest üle 85% on pärit looduslikest allikatest, meditsiiniline kiirgus moodustab 14% ja alla ühe protsendi kogukiiritusest moodustavad kõik ülejäänud tehiskiired. [] Illustratsioon 2 Kiirguse allikate dooside osakaal UNSCEAR 2000.a aruande põhjal [] Looduslikud Looduslik ioniseeriv kiirgus levib kõikjal keskkonnas. Kosmilised kiired jõuavad Maale avakosmosest. Ka Maa ise on radioaktiivne. Looduslikku radioaktiivsust leidub toidus, vees kui ka õhus. Me kõik puutume kokku looduslikku kiirgusega. Inimeste, loomade ja taimede evolutsioon on kulgenud loodusliku radioaktiivse kiirguse taustal. Üldiselt ei kujuta see märkimisväärset ohtu meie tervisele, kuid on erandeid. [] 1. Kosmiline (0,4mSv) 2. Gammakiirgus (0,5mSv) 3. Sisemine (0,3mSv) 4. Radoon (1.2mSv) [] Tehislikud 1. Meditsiiniline (0,4mSv) 2. Tuumakatsetused atmosfääris (0,005mSv) 3
Tuumatööstus toodab ka madalatasemelist radioaktiivset saastet - saastunud riided, käsitööriistad ja reaktori ehitamiseks kasutatud materjalid. Ameerika Ühendriikides on Tuumaregulatsiooni Komisjon (Nuclear Regulatory Commision - NRC) mitmeid kordi üritanud lubada madalatasemelisi jäätmeid käsitleda kui tavalisi jäätmeid - viies need prügimäele või taaskasutusse suunata. Madalatasemelisi jäätmeid peljatakse vaid nende ajaloo tõttu. NRC kohaselt eritub kohvist nii palju radioaktiivsust, et sellegi võiks madalatasemeliseks radioaktiivseks jäätmeks liigitada. Kusjuures tuumaelektri tootimisega toodetakse vähem radioaktiivseid jäätmeid, kui tavapäraste fossiilkütustega. Kivisüsi põletavad tehased toodavad suuretes kogustes radioaktiivset tuhka, tänu kivisüsis looduslikult leiduvatele ühenditele. Jäätemete mahtu saab mitmeti vähendada. Üks võimalus on subkriitiline reaktor, (mis saab oma
tuumaenergiasse, kui nad näevad, et see on viimane reaalne energiasaamise võimalus. · Tänaseks on spetsialistidele piisavalt selge, et tuumaenergia on ainus tõeline elektriallikas inimkonna jaoks, mis ei põhjusta kasvuhooneefekti, happevihmu, hävitanud metsi jms. · Tuumaenergia on erakordselt puhas. Suhtumine on harilikult suunatud kõrgtoksilistele ja radioaktiivsust säilitavatele kütustele ja tuumajäätmetele. Kuid neid on niivõrd piiratud koguses ja see hõlbustab nende efektiivset ladustamist. · Vaatamata sellele, et väga palju räägitakse viimasel ajal taastuvatest ja nö alternatiivseist energiaallikaist, on traditsioonilisemate lahenduste, muuhulgas ka tuumaenergia, elujõud endiselt suur ning tulevik kindel. · Normaalselt toimivates tuumaprotsessides ei teki loodusele kahjulikke kõrvalmõjusid.
Kuigi lendtuhka on võimalik filtreerida väga tõhusalt, on õhku paiskuva lendtuha kogused suured. Lendtuhk sisaldab: 15-60% ränidioksiidi, 5-35% alumiinium(III)oksiidi, 4-40% raud(III)oksiidi ja 1-40% kaltsiumoksiidi ning MgO, SO3, Na2O ja K2O. Lisaks on lendtuhas 4 veel mitmeid toksilisi aineid, mis kahjustavad hingamisteid, ja radioisotoope, mis põhjustavad radioaktiivsust vahemikus 218-293mBq/g. Söe põletamisel tekkiv NOx hulk moodustab 80% kogu USA lämmastiku ühendite emissioonist. Ligi 60% USA-s õhku paisatud SO2-st on põhjustatud söe põletamisest. SO2 ja NO2 on peamisteks happevihmade põhjustajateks, sest 1-6% atmosfääri paisatud SO2-st muutub iga tund väävelhappeks ja 3-6% NO2 muutub lämmastikhappeks. Lisaks tekib söe põletamisel suurim osa CO2 emissioonist, seda seepärast, et süsi sisaldab kõige suuremas
Neptuuniumi ja Plutoniumi. Ülejäänud radioaktiivseid elemente on saadud tehislikult tuumareaktsioonis. Looduslikud radioaktiivsed elemendid koosnevad tavaliselt 2-3 isotoobist. Radioaktiivsel muundumisel kiirgavad need elemendid a- või b- osakesi, lagunemise lõppsaadus on stabiilne -isotoop (radioaktiivrida). Radioaktiivsuseks nimetatakse keemiliste elementide aatomituumade iseeneslikku lagunemist. Elemendi radioaktiivsust iseloomustatakse poolestusajaga, s.o. aeg mis on vajalik alghetkel võetud arvu kahekordseks vähendamiseks. Erinevate radioaktiivsete elementide poolestusajad on erinevad alates sekundi murdosast küündides miljardite aastateni. (2) Radioaktiivne lagunemine võib toimuda mitmesugust mehhanismide kaudu, olulisim neist on lähtetuuma spontaanne lagunemine kaheks laengult ja massilt võrreldavaks tütartuumaks.
maavärinaid, on väga tühised. Väga oluline faktor tuumaenergia tulevikul on loomulikult keskkond. Võib juhtuda, et isegi roheline liikumine muudab oma suhtumist tuumaenergiasse, kui nad näevad, et see on viimane reaalne energiasaamise võimalus. Mitte tuumajaamad, vaid fossiilsed kütused on põhjustanud happevihmu, kliimamuutusi ja hävitanud metsi. Tuumaenergia on erakordselt puhas. Suhtumine on harilikult suunatud kõrgtoksilistele ja radioaktiivsust säilitavatele kütustele ja tuumajäätmetele. Kuid tehakse kõik, et neid efektiivselt ladustada, keskkonda eriti kahjustamata. 7 Kasutatud kirjandus Ann M. Weeks. "Daya Bay Nuclear Power Plant." May, 1997 8
väha vähesel määral. Ta usub, et on leidnud uue keemilise elemendi, mille osa uraanipigimaagist on umbes 1 sajandik. Vahepeal liitub uurimisega ka tema mees, Pierre. Pärast korduvaid teste otsustab Marie mehe julgustusel nimetada see aine oma kodumaa Poola järel polooniumiks. Kuid see ei ole veel kõik mis nad leiavad, eemaldades uraanipigimaagist ükshaaval aineid jääb sinna ka peale polooniumi eemaldamist midagi, mis kiirgab veel kõvemini radioaktiivsust. Selle aine nimetavad nad raadiumiks. Et aga tõestada maailmale nende kahe aine olemasolu läheb neli aastat. Selleks saavad nad uue nii öelda labori, ehk siis vana angaari mille katus laseb läbi. Samuti 1tonni uraanipigimaaki. 45kuud peale seda kui nad teavitasid maailma raadiumi olemasolust, 8tonni uraanimaagijääkide läbi uurimist saavutab Mariet edu ning tal õnnesutb valmistada üks detsigramm puhast raadiumit, mida näitada maailmale.
jääv maa ja riik Kaug-Idas Vaikse konstitutsiooniline ookeani läänekaldal Jaapani saarestikul. monarhia. Tema lähimad naabrid on Lõuna- Valitsemissüsteemi aluseks Korea, Hiina ja Venemaa. on Põhiseadus (Kenpo), Pealinnaks on Tokyo mis kehtestati 1947. a. Jaapani Fukushima pärast II Maailmasõda. tuumaelektrijõujaama reaktorid Tokyot raputas hiljuti süttisid paisates õhku radioaktiivsust maavärin,sellepärast kuumenesid Jordaania Jordaania on riik Läh is- Riigikeel on Araabia Idas. keel territoorium on jaotatud 4 ringkonnaks: Keskpiirkond,Lõuna- piirkond, Põhjapiirkond ja Idapiirkond Pealinn on Ammn Kambodza Kambodza on riik Kagu- Riigikeel on Khmeeri Aasias Indohiina keel poolsaarel. Kambodza piirneb läänest Tai, põhjast Laose , idast Vietnami ja lõunast Tai lahega
märkimisväärselt tõusnud. 15. märtsil toimus jaamas kolmas plahvatus 2. reaktori juures, samuti oli 4. reaktori juures tulekahju, mis hiljem kustutati. Põlengu ajal vabanes märkimisväärne kogus radioaktiivset saastet. Jaama on jäänud ligi 50 spetsialisti, kes üritavad reaktorite jahutust kontrolli all hoida. Hiljem täpsustati, et põles neljanda reaktori kasutatud tuumakütuse hoidla, mille tagajärjel sattus radioaktiivsust otse atmosfääri. Muresid jätkus ka Onagawa ja Tōkai 9 tuumajaamades, kuid väiksema kaliibriga (paar jahutuspumpa lakkas töötamast, kuid varupumbad ja teised kasutusele võetud abivahendid kõrvaldasid suurema/tõsisema ohu).4 4 http://et.wikipedia.org/wiki/2011._aasta_Sendai_maavärin 10
Tuumajaamade peamisteks eelisteks peetakse fakti, et tuumaelektrijaamad ei eralda kasvuhoonegaase ega saasta nii palju õhku. Normaalse töö korral tekib vähe tahkeid jäätmeid ja kütust kulub ka vähe. Maailmas on veel praegusel hetkel suured tuumakütuse varud, kuid praegusaegse tehnoloogiaga kasutatavate varude hulk on piiratud ja ammendub erinevatel hinnangutel 70200 aastaga. Suurimaks tuumaelektrijaamade kasutamise ohuks peetakse radioaktiivsust, mis on ohtlik kõigile elusorganismidele. Nende lagunemiseks kulub sadu tuhandeid aastaid, mistõttu tuleb kütusejääkide ladustamisel arvestada nende ohutu hoidmiskohaga erakordselt pikaks ajaks. Õnnetuste puhul tuumaelektrijaamades võivad radioaktiivselt reostuda väga suured alad, nagu näiteks juhtus Tsernobõli tuumaelektrijaamas toimunud õnnetuse tagajärjel. Riikides, kus on suur terrorioht, peetakse tuumaelektrijaamu ka suureks ohuks riigikaitsele, kuna võib langeda
rauasulatusahju jäänused koos lakiga. Ahju vanus on vähemalt 4000 aastat. Rauda toodeti rauamaagist, mitte meteoriitidest. USA aatomiuurimise vanimas keskuses Aragoni rahvuslaboris on nn. raudkamber, kus määratakse radioaktiivsete elementide esinemist ja jaotust inimkehas. Et isoleerida uurimisobjekti kosmilisest kiirgusest, paigutatakse inimene raudkambrisse mõõtmetega 2,4 X 1,8 X 1,93 m. Seinte ja põranda paksus on umbes 0,6 m. Kui 1940. aastate algul põhjustasid inimkeha radioaktiivsust peamiselt kaaliumi40 ühendid, siis pärast aatomipommide katsetamist avastati inimorganismis radioaktiivseid isotoope tseesium137, strontsium90 jt. Kuu pinnal avastati uus mineraal, mida kolme USA astronaudi järgi nimetatakse armalkoliidiks (N. Armstrong, E. Aldrin, M. Collins). Keemiliselt on see raudmangaantitanaat. Kasli malmivalutehas Uraalis (asut. 1747. a.) sai 19. sajandi algul kuulsaks suurepäraste malmivalutöödega. Seal tehti arhitektuurseid ilustusi, aiaväravaid,
desarmeerimisele. Juutide riigi loomise tulise poolehoidjana lükkas EInstein 1952. aastal siiski tagasi pakkumise hakata Iisraeli presidendiks. Marie Curie 1867 1934 Avastas radioaktiivsed elemendid raadiumi ja polooniumi Füüsikaprofessori viies ja noorim laps Marie Sklodowska oli silmapaistev üliõpilane, kes siirdus 1891. aastal kodumaalt Poolast Prantsusmaale. 1895. aastal abiellus ta füüsikaprofessor Pierre Curie´ga. Noorpaar asus uurima radioaktiivsust. Nad avastasid kaks elementi, raadiumi ja polooniumi, mille eest neile koos Prantsuse füüsiku Henry Becquereliga 1903. aastal Nobeli preemia omistati. 1906. aastal hukkus Pierre autoõnnetuses, kuid Marie Curie jätkas radioaktiivsete ainete ja nende meditsiinilise kasutusvõimaluse uurimist. Isaac Newton 1642 1727 Ülemaailmse gravitatsiooni seaduse ja kolme mehaanika põhiseaduse väljatöötamine. Isaac Newton arendas fundamentaalse tähtsusega ideid matemaatika, mehaanika ja optika
/.../ Fotosünteesil eristatakse kahte etappi: valgusstaadiumi ja pimedusstaadiumi. Valgusstaadiumi reaktsioonide toimumiseks hädavajalik valguse olemasolu. Valgusstaadiumile järgneb pimedusstaadium. Selle reaktsioonid saavad toimuda ilma täiendava valgusenergiata nii pimedas kui valges. /.../ (Lorents) Fotosünteesireaktsioonid toimuvad väga kiiresti. Mõni minut pärast seda, kui taimed hakkavad neelama radioaktiivset gaasi, võib radioaktiivsust avastada juba kümnetes ühendites. Süsihappegaasi muundumine toimub just kui kolmes erinvas suunas süsivesikuteks, valkudeks ja rasvadeks. (Kutjurin, 1965) 1. 2 Fotosünteesi mõjutavad tegurid Taimse päritoluga orgaanilised ained on kas otseselt või teiste elusolendite vahendusel kõikidele loomsetele organismidel seni ainukeseks toitaineallikaks maailmas. Taimeriigita ja fotosünteesita poleks võimaliks loomariigi ja inimese olemasolu maakeral.
[6] 5.3 Maapinnale sadestunud heidiste mõõtmine Andmed maapinnale sadestunud radionukliidide kohta on vajalikud otsustajatele kaitsemeetmete valikul. Tihti on seotud pinnase proovide võtmisega. Täpsed andmed saadakse teisaldatavatest gamma-spektromeetriga, ülevaade suurte alade saastumise tasemest saadakse juba mobiilsete mõõteseadmetega. Tulemused on radionukliidi spetsiifilised. [6] 5.4 Radionukliidide kontsentratsiooni mõõtmine Mõõdetakse õhuosakeste ja gaaside radioaktiivsust koos nukliidide määramisega. Andmeid kasutatakse varase hoiatamise eesmärgil ja hajusate saastepilvede iseloomustamiseks (tundlikum doosikiirguse mõõtmisest). Mõõtmiseks kasutatakse statsionaarseid ja teisaldatavaid filterseadmeid. Tulemuseks saadakse radionukliidide aktiivsuskonsentratsioon. [6] 5.5 Isikudoosi hindamine Isikudoos võib olla põhjustatud gammakiirgusest (väliskiiritus) või radionukliidide sissehingamisest ja neelamisest (sisekiiritus)
annaabi.ee 
