KUIDAS LUUA ROMANTIKAT OMA ELLU? Üks võimalus oma ellu romantikat tuua, on looduses puhkamine. Isegi kui elad Tallinnas, on ikkagi mitmeid võimalusi looduses viibides energiat taastada ja suuremast liiklusmürast eemale minna. Mina avastasin sellise võimaluse hiljuti kui läksin Pääsküla rabasse matkarajale jalutama. Veetsin seal üksilduses õdusa õhtupooliku, ümberringi oli vaikus, maastik oli maaliliselt kaunis ja ninna tungis mõnus männi - ja kanarbikulõhn. Laudteesid pidi edasi minnes jõudsin vaatetornini, kus üles ronides saab nautida kaugeleulatuvat vaadet Mustamäele ja Pääskülale. Erinevatel aastaaegadel on seal ilmselt erinevad värvid ja lõhnad. Tahaksin ka kevadel sinna minna.
talukohad. Loodusrajalt võib leida mustikaid, pohli ja seeni. VIRU RABA ÕPPERADA Viru raba, olgugi, et üks väiksemaid laugastikuga rabasid Lahemaa rahvuspargis, meelitab oma salapäraga sinna ikka ja jälle matkamarsruutidest osavõtjaid. Matkajale mõeldud 3.5 km pikkune õpperada kulgeb läbi raba piki laudtee. Rada algab männiku-loksa teelt ning lõppeb vanal Narva maanteel, selle läbimiseks kulub aega 1-2h. Viru raba paikneb ajsloolise Harju maakonna idaosas vastu Virumaad. Enne rabasse jõudmist ääristavad õpperada rabaäärsetel sanduritel kasvavad nõmmemetsad. Parema ülevaate rabast saamiseks on rajatud ka vaatetorn. PAUKJÄRVE LOODUSRADA Loodusrada kulgeb mööda Paukjärve äärseid voori ning voorte vahelisi orgusid. Vahelduvad erinevad metsatüübid - niiske ja hämar laanemets ning valguseküllane männi- palumets. Matkates võib leida raja äärest kukeseeni, pohli ning musitkaid.
Valgejõe alamjooks ja Võhandu, mida ääristavad paljud uhked liivakivipaljandid. Jõgedel on kõige ekstreemsem ja põnevam matkata kevadise suurvee ajal, kui kärastikud vahutavad kõige rohkem. Meie rannik on üsna tihedalt sadamstatud, mis võimaldab teha pikemaid jahimatku ilma selleta, et peaks olem üle 12 tunni järjest merel ka üsna tuulevaikse ilma korral. Üle Eestimaa asub palju rohkete laugastega rabasid, mis on suurepärased jalgsimatkaks. Rabasse on soovitav minna juuli lõpus, kui on valminud paljud rabamarjad, ning sookail ja kanarbik lõhnavad kõige paremini. Jalgrattaga sõitmiseks sobivalt väikseid ja huvitavaid teid erinevatel maastikel leidub samuti rohkelt üle Eesti. Korraliku lumega talve korral on võimalik teha suusa- või räätsamatku. Matku liigitatakse nende raskusastme ja tüübi alusel. Eestis on võimalik korraldada kuni neljanda raskusastme matku. Enda sooritatud matkade määramine ja registreerimine on
· Kui taimed hukkuvad, siis kaovad ära ka soos elavate lindude pesad. Näiteks Soo-loorkull ehitab oma pesa kõrgesse rohtu, madalatesse põõsastesse või pilliroosse. · Kui inimesed kuivendavad madalsoid, siis tekivad harimiskõlblik põllumaa ning heinamaa. Soo-loorkull Osakaal Eesti looduses Madalsood moodustavad Eesti lagesoode pindalast peaaegu poole. Eestis rajati esimene sookaitseala 1937. aastal Ratva rabasse. Eestis on kaitse all 171 139 hektarit soid. Madalsoodele sai hukatuslikuks metsa ja põllumajanduskuivendus. Kõige olulisem taastada mitte rabasid, vaid just enim kannatanud madal ja siirdesoo elupaiku. Maailma pindalast katavad turbaalad 35%, seovad 2530% atmosfäärist võetavast süsinikust, põhjustades seega kasvuhoonegaasi CO2 sisalduse kõikumise. Paljud madalsood on praeguseks kuivendatud. Sootüüp Aasta Ligikaudne pindala
linnale nimeks Lindanis, oma ema mälestuseks. Alevitepoeg lasi ka linna ehitada Harjumaale keset sood, Sulevipoeg tegi kolmanda varjupaiga. Käsu kandjad tulid Kalevipojale teatama, et sõda on tulemas. Kalevipoeg võttis oma hobuse, kannupoisid, sõjalisi 50 Virust, 60 Kuressaarest, 70 Soome maalt, 100 teisi saarlasi. Hakkas suur võitlus, Kalevipoeg tappis ohtralt vaenlasi, ratsutas oma kalli hobuga mööda lahinguvälja, hobune hüppas ja kukkus mäe keskele sala-rabasoosse, hobune uppus rabasse. Kalevipoeg kutsus oma sõbrad ja sõdalase kokku, et, siis nad jagasid tapetud sõdalaste varandust omavahel. Siis mindi koju. Kangelaste pojad läksid teist kaudu, läksid mööda radasid, mida polnud keegi ennem käinud. Nad jõudsid ühe koopa juurde, kus oli vanaeit, kes lõkkel suppi tegi, meestel olid kõhud tühjad, nad lubasid ise suppi edasi segada, et vanamutt saaks minna puhkama, vanake luges neile sõnad peale, et kui midagi juhtub jäävad kangelased ise süüdi
ordu asus Paidesse kiiresti vägesid koondama, et ülestõusu maha suruda. Kanavere ja Sõjamäe lahingud Ordumeister oli Paides ja selle lähistel ligi nädal aega, sest vägede kogumine võttis aega: enamik sõdijaist oli olnud Pihkva piiril. 11. mail asusid väed aga liikuma, samal ajal kui eestlased neid pidevalt väikeste salkadega ründasid. Suurem eestlaste väehulk oli aga Kanavere raba juures (tänapäeval sellist kohta ei tunta, küll aga on olemas Kanavere küla), ning püüdsid rabasse varjumisega end päästa. Kuid kroonikate teatel oli raba nii väike, et orduväed said selle ümber piirata ning ka sinna sisse tungida. Sakslased olevat kaotanud kolm orduvenda, neli aadlikku ja neliteist talupoega, eestlased aga koguni 1600 meest. Need andmed on ilmselt liialdatud, kuid igal juhul võitis selle kokkupõrke ordu. End vangi andnud eestlastel lubati laste ja naistega asuda elama Paide ümbrusesse.
vahe olemas. Varred on kandilised vaid ülemises osas, alusel on need ümarad. Lehed on aga veidi kandilised kogu ulatuses. Lehtede kandid on pisut karedad, vars on aga täiesti sile, vaid madalate pikivagudega. Kui me oleme kogu aeg rääkinud tupp-villpea õisikust, siis tegelikult mõtleme enamasti tema viljatutti, milles on osaliselt säilunud ka õie osad. Kui tahate aga tema õitsemist näha, siis peate rabasse minema juba aprillis või mai alguses. Sel ajal pole veel näha pikki valgeid karvu, nende asemel paistavad silma väikesed hallikad õite kande- ja kattelehed. Kollastest tolmukapeadest on aga õied õitsemisajal kollakad Turbasamblad (perekond Sphagnum) Turbasamblad on nii tavalised ja lihtsalt äratuntavad, et neid teab ilmselt juba iga koolilaps. Turbasambla liike on Eestis 37, kuid nad on väga sarnased ja nende määramine nõuab
Et valge lepp kasvab viljakal pinnasel ja raiumisaeg oli valitud selline, et puu ei annaks juurevõsusid, peegeldab see kohalike inimeste head loodusetundmist. ” ( Kristian jt, 2011, lk 42 ). Ka mitmed metsavahikohad raba ümbruses väärtustavad ja mäletavad möödunut: Rukkimäe, Aaso ja Tipassilla. 12 6. MUKRI OOTAB MATKAJAID Mukri õpperajale saab minna kolmest kohast: mõlemalt poolt raja otsast ja ka vaatetorni juurest. Rabasse viib laudtee, matkaraja pikkus on umbes 2,3 km ja ta on ka lastega läbimiseks igati sobilik. Rabas asuv Mukri järv on saarekeste ja vesiroosidega 2,2 ha suurune veesilm. Kes tumedat vett ei pelga, saab siin ujuda. Kalamehed võivad kalugi leida. Rabamätastelt saab suvest sügiseni marju korjata: murakaid, sinikaid, pohli, jõhvikaid. ( Tang, RMK Mukri raba loodusrada, “ s.a. “ ). Mukri raba on üks väheseid märgalasid, mida saab läbida kuiva jalaga. Raja peal asub
terviseprobleemidele. Sellele ravifenomenile on selgitust otsinud nii teadlased kui esoteerikud. Hästi tunnevad ennast seal igatahes enamus külalisi. · KARL XII ISTUTATUD PÄRN Suur pärn (ümbermõõt 4,29 ja kõrgus 25 m) kirikupargis on pärimuse järgi üks Karl XII istutatud kolmest pärnast. 9 · MUKRI RABA * Mukri rabas asub 14 m körgune vaatetorn * Rabasse viib laudtee * Rabamätastelt saad marju korajata Avatud ööpäevaringselt. Mukri raba külastamine on tasuta. 10 KASUTATUD ALLIKAD ,,Eesti maastikud," Tallinn , Eesti Raamat , 1984 http://sigrid-mallene.blogspot.com/2009/04/opime-veel-eesti-kaarti.html http://www.estonica.org/et/Loodus/Kesk- Eesti_voored_ja_tasandikud/Tasandikud_ja_voorestikud/ http://www.estonica
Mis on BHT? Bioloogiline hapnikutarve. Kolloidosakesed vees osakesed, mis vees ei lahustu (savi, liiva osakesed). Jääb filtri pinnale.mida suurem kolloidosake, seda suurem peab ol filter. Millised tegurid võivad mõjutada veekogude pH-d? Ph näit. vee aluselisust ja happelisust. Loodus kannatab pigem happelist keskk-a ja madalamat Ph-d. Rabavesi on väga mineraalainete vaene ja madala Ph-ga. Rabavett juues tekib kiiresti soolade kriis. Rabasse minnes peab võtma kaasa sooli. Kõrge PH-ga on veekogud, kus on paekivine pinnas. Veekogu Ph muutus võib mõjuda kahjulikult veekogu elustikule. Happesademed eriti ohtlikud veekogule. Gaaside lahustuvus vees. Olulisus elusloodusele. Atmosfääri põhilisteks gaasideks on lämmastik ja hapnik. Teisi gaase on vähem. Lisaks atmosfääri gaasidele (lämmastik, hapnik, süsihappegaas) võivad vees lahustunud gaasid olla biogeense tekkega ja vulkaanilised.
lihtsalt jalutamas ja fotografeerimas ja kalamehed, kes kasutasid ainult parklat ja paadisilda. Positiivseks peeti lahket perenaist ja head asukohta, negatiivseks seda, et toitlustusteenus puudus. Selli-Sillaotsa matkarada külastasid lastega pered kes külastasid vaatetorni ja matkarada ning korilased kes korjasid rabas jõhvikaid. Positiivsed küljed olid ilus loodus, värske õhk ning negatiivseks peeti seda et puudus rajal istumis võimalus ja rabasse viiv sõidutee oli kehvapoolne. Lisad: Lisa 1. Vaatlusankeet Võrtsjärve külastuskeskuses Vaatluspunkti kirjeldus: Vaadeldav ala Kuupäev Kellaaeg Külastajate tegevuste kirjeldus Millised inimesed viibivad vaatluse ajal külastuskeskuses? Mida nad külastuskeskuses teevad? Millist külastuskeskuse funktsiooni need inimesed kasutavad ning mis viitab sellele? Lisa 2. Võrtsjärve külastuskeskuse külastajate rahulolu uuringu küsitlusankeet
Hooneid ümbritseb 5,7 ha park, mille valitsevateks puuliikideks on pärn, tamm ja arukask. Palju on põlispuid." Kultuuriväärtustena võib üles lugeda läheduses asuvad kaheksaharulise pärna, Vahastu tamme ning lõhislehise halli lepa. Kaitsealal asuvad Kõrgemäe talu, Kummasaare talu õuepuud, Kummasaare talu juurde viiv metsatee, mõisniku talitee Rumbisse ning Piiumetsa raba kuivenduskraav (Maa-ameti kaardirakendus X-GIS). Turism Piiumetsas puuduvad turismiettevõtted. Rabasse ega ümbritsevasse metsa pole loodud matka- ega õpperadasid tõenäoliselt selleks, et tagada metsistele vajalik rahu. Kui kunagi peaks loodama mõni matka- või õpperada, siis kindlasti peaks need rajad hoidma metsiste elupaikadest võimalikult kaugel. Lisaks sellele peaks püstitama suunavad viidad ning infosildid, et inimesi teavitada. Kohalikus rabas ja metsas võib viibida igaüheõiguse põhimõttel, välja arvatud sihtkaitsevööndis, kus inimeste viibimine on eraldi reguleeritud
mineraalaineid ning seetõttu on madalsood kõige liigirikkamad. Madalsoo võib olla kas lage (rohusoo) või kaetud puudega (soomets). Siirdesood arenevad madalsoodest ja on madalsoo ja raba vaheastmeks. Need on kesktoitelised sood, mille toitumises põhjavee osatähtsus on väiksem. Toitaineid saavad taimed rabas vaid sademetest. Kõrgsoo, ehk raba on viimane soo arengu aste. Turbakiht on muutunud nii paksuks, et taimede juured enam põhjaveeni ei ulatu. Rabasse tuleb vett juurde peamiselt sademetest. Vesi koguneb väikestesse veekogudesse - älvestesse ja laugastesse. Laukad meenutavad väikesi järvekesi. Rabad jaotatakse rohu- ja puhmarabaks. Rohurabad on märjemad ja lagedamad, kus kasvavad vaid üksikud kõverad rabamännid. Puhmarabad kasvavad kuivematel aladel. (http://test.sc.ee/lefo/eSheets/?lisa=eSheets&m=1&tsykkel=1042&teema=1002967) Soode teke ja areng Esmased sood tekkisid Eestis pärast jääaega (umbes 10000 aastat tagasi)
laske ometi nõukogude luulel õitseda siis ta ju närtsib kiiremini Kuigi luuletus ise on lühike on sellel üsna mõtlemapanev sisu. Selle luuletuse mõte on, et nõukogude- meelsel luulel tuleks lasta areneda nii palju ja nii kaugele, et peale peaks tulema uus loominguline suund või siis ulatuslikud muutused. Nõukogude luule aeg saab lihtsalt otsa. ma kardan põldu mida mu lei ole ma karjun metsa mis on minult viidud ma röögin rabasse ja ulun soosse ma mandun tasa kuigi see ei ole tõsi ma olen tõsi aga see on mandumine ma lähen ära aga olen väga siin ma karjun aga mul ei ole karja ning ma ei karju ühel õhtul õhku ei jätku õhku ega jätku raha ma kisan taskurätikuid puruks siia inetusse öösse ja vaikin verininal linn kui miskit nõuab ma võtan sambla ma ei pane teda tasku ma korjan seened aga ma ei anna ära ma lasen karu ma kasvatan ta pojad ma lasen jänese ent mul on juba müts
Mõlemapoolset randa ääristab roostike ja kõrkjastike vöönd. Väikse-Emajõe suudmest Vallapaluni Võrtsjärve idakaldal on valdavalt soiste metsade vöönd. Madalsoodes on ülekaalus kase-kuuse segametsad, nendevahelistel liivaaladel aga männikud. Rõngu jõest põhja poole jääb Valguta soo, mille kohati enam kui 5 m paksune turbalasund on tekkinud järvemuda ja lubja peale. Soo lõunaossa on polderkuivandusega rajatud kultuurkarjamaad, aga keskossa Mustjärve äärsesse rabasse freesturbaväli. Mustjärv ise (23ha) on koos lähima ümbrusega võetud kaitse alla. 5 Foto 2. Vaade Võrtsjärve lõunatipust Vooremäelt. J. Kaljuvee foto Põhjaranniku ehk Kolga-Jaani paikkond jaguneb pinnaehitusest tulenevalt kaheks erineva maastikustruktuuriga osaks: idakirdes on Kolga-Jaani voorestiku ning lääneedelas Parika soode ning järvetasandike maastik. Foto 3. Kevadene üleujutus Võrtsjärve põhjarannikul Alam-Pedja kaitsealal. Foto autor teadmata.
See ei tähenda loomulikult, et Rail Baltic peaks ehitamata jääma. Tihti vastandatakse loodust inimese tegevuse või majandusega, kuid sellise lähenemisega ei saa leppida. Loodushoid ei tähenda kõigi muude tegevuste lõppu, see ei pärsi majanduskasvu - vastupidi, hästi hoitud keskkonnaga riigid kipuvad ka majandusnäitajate poolest kõrgel kohal olema. Ja teiselt poolt - igasugune tegevus, mis tahab olla pikaajaliselt tulus, peab arvestama oma keskkonna ja selle taluvuspiiridega. Rabasse ei ole mõtet raudteed ehitada. (ENVIR, 2018). Tihtipeale kipub olema nii, et kaks vastaspoolt on ikka üksteise vastu. Üks soovib loodusest maksimaalselt majandusliku kasu välja võtta, teine proovib hoida loodust nii kuis vähegi saab. Õnneks on Rail Balticu arendajad kirjutanud projekti nii, et loodust üritatakse hoida. Loodus on oluline osa riigi varast. ,,Rail Baltic poleks kindlasti mürarikkam kui tavaline maantee, loomade liikumise tagamiseks
liivmuldadel. Peamisteks puistud on männikud, kaasikud. Puutüvedelt võib leida mitmeid eri samblikke. [] Joonis 5 Vasakult: Harilik huulhein, sookail, harilik tarn, jõhvikas, küüvits ( www.tlu.ee/~emeier/IVA/Sood.ppt ) Loomastik Sealne maastik pakub elupaika paljudele eri loomadele. Sõralistest võib Murakal kohata põtra, metskitse, metssiga. Kiskjatest on esindatud karu hunt ja ilves (nad kõik eelistavad sooservade mitmekesist maastikku ja päris rabasse satuvad nad harva). Lisaks levib seal ka lendoravad, kuid nende leviku eelduseks on Alutaguse metsad. Soostikus leidub neile sobivaid elupaiku ürgmetsalistel ja valdavalt lehtpuudega kaetud rabasaartel. Rabasaartel on omale sobivad pesitsus ja elupaigad leidnud ka mäger, rebane, orav, metsnugis, kärp ja nirk. Pisiimetajatest võib soistest metsadest leida peamiselt uruhiiri. [], [] Joonis 6 Põder ( http://www.postimees.ee/foto/2/8/33782444712d8879e8_3.jpg )
Väikse-Emajõe suudmest Vallapaluni Võrtsjärve idakaldal on valdavalt soiste metsade vöönd. Madalsoodes on ülekaalus kase-kuuse segametsad, nendevahelistel liivaaladel aga männikud. Rõngu jõest põhja poole jääb Valguta soo, mille kohati enam kui 5 m paksune turbalasund on tekkinud järvemuda ja lubja peale. Soo lõunaossa on polderkuivandusega rajatud kultuurkarjamaad, aga keskossa Mustjärve äärsesse rabasse freesturbaväli. Mustjärv ise (23 ha) on koos lähima ümbrusega võetud kaitse alla. 3. Põhjaranniku ehk Kolga-Jaani paikkond jaguneb pinnaehitusest tulenevalt kaheks erineva maastikustruktuuriga osaks: - idakirdes on Kolga-Jaani voorestik - lääneedelas Parika soode ning järvetasandike maastik Kesk-Eestis asuv Kolga-Jaani kihelkond jääb laugele üleminekualale, kus aluspõhja paekivid tasapisi laskuvad lõuna pool tüseneva liivakivilademe alla
Ebastabiilsete valkude maksimaalselt täielik koaguleerumine ja nende virdest eemaldamine on õlle kvaliteedi seisukohalt äärmiselt vajalik, sest need võivad olla takistuseks õlle käärimisel ja välja sadestuda valmis õlles, vähendades selle säilivust d. jätkuv kaltsiumfosfaatide välja sadestumine, mis soodustab virde pH alanemist, e. ebasoovitavate lenduvate ühendite aurumine, Virde filtreerimise käigus, rabasse jäänud ekstraktiivainete välja pesemisel, võetakse virdekeedu katlasse üleaurust vett. Sellest vabanemiseks keedetakse virret. Koos veeauruga eemaldatakse ka õllele ebasoovitavad lenduvad ühendid Virde keetmise ajal peaks katlast auruma 5- 10% vett virde mahust tunnis f. filtreerimisel raba uhtmisel kasutatud vee aurumine vajaliku ekstraktiivainete kontsentratsioonini (algvirde tiheduseni), g
väärtuslikud biotoobid. Soode tähtsus turbavarude seisukohalt on üldteada. Ent sood on samavõrd olulised ka jõgede valgalade vee loodusliku puhastajana ja puhta vee reservuaaridena, hapniku allikana ja süsihappegaasi ning teiste kasvuhoonegaaside sidujana ning bioloogilise ja maastikulise mitmekesisuse tagajana. 7.2. Kaitset vajavad sootüübid ja kaitsealused sood Eesti soode kaitsel on üsna pikk ajalugu. Esimene Eesti sookaitseala rajati Ratva rabasse 1937.a., esimese sõjajärgse looduskaitse seadusega (1957) loodi raba (koos kõige selle juurde kuuluvaga) hoidev Nigula ja allikasoid hõlmav Viidumäe looduskaitseala. Üldrahvalik arutelu soode kaitse üle 1970. aastate algul lõi eeldused paljude sookaitsealade loomiseks 1980.aastatel. Hiljem on lisandunud Endla ja Alam-Pedja looduskaitseala ning Soomaa rahvuspark. On algatatud soode inventuur ning kinnitatud mitmed Ramsari alad. Kaitse all on koos Natura 2000 aladega (Harak, 2005):
Muraka (Ida-Virumaa) 207 113 Läänemaa Suursoo (Lääne- ja Harjumaa) 171 24 Kuresoo (Viljandimaa) 111 96 Võlla (Läänemaa) 108 83 Suur osa Eesti soodest kuulub looduskaitse alla. Eestis on kaitse all 190 000 hektarit soid. Esimene sookaitseala rajati Eestis 1938. aastal Ratva rabasse. Tähtsamad soode kaitsealad on Endla, Nigula ja Alam-Pedja looduskaitseala ning Soomaa rahvuspark. 2004. aastal arvati Eestis olemasolevad märgalad Natura võrgustikku, lisandus ka uusi sooalasid, mis on Euroopas haruldased. Eesti soid on juba pikka aega mõjutanud inimtegevus, kuid eriti tugevalt andis selle mõju tunda alates 19. sajandi lõpust. Soode pindala on võrreldes 1950. aastatega vähenenud umbes kolm korda. Kõige suurem muutus on toimunud madalsoode osas, nende pindala on
annaabi.ee 
