Laura Ristla 8T Autor: Jules Verne Jules Verne (8.veebruar 1828- 24.märts 1905) · Raamat on välja antud aastal 1872, romaan on tõlgitud Eesti keelde 1924. aastal. · Jules Verne on kirjutanud umbes 29 teost, raamat ,, 80 päevaga ümber maailma"oli üks kuulsamaid teoseid, mis ilmus algselt ajalehes ,, Le Temps". · Eesti raamatukogudesse ilmus raamat esmakortselt 1994. aastal. · On teada, et autor ei saanud ise kunagi Prantsusmaalt ja selle rannikumerest kaugemale. Peategelased: Phileas Fogg, teener Jean Passepartout, agent Fix, Proua Auda. · Phileas Fogg oli üks suuremaid kõnemehi, väga silmapaistev elegantne härrasmees. Ta oli rikas härrasmees. Tema ajakava oli väga täpne ja ta oli väga vapper. · Jean Passepartout oli prantslane, kes oli pidanud erinevaid ameteid
Põhjused: · Senine areng ammendunud · Hirm katoliku kiriku ees vähenenud (paavstluse allakäik, vaenutsevad paavstid Avignonis ja Roomas) · Uued kreeka-/araabiakeelsed tekstid käibele (Hippokrates, Platon, Thukydides jt) · Teadmiste levik paberi tootmine ja trükipressi leiutamine Gutenberg 1455 Saksamaal · Itaalia linnriikide rikastumine raha investeeritakse kunsti, raamatukogudesse, ehitistesse · Renessansiideid toetasid suured maadeavastused + usupuhastus 14. Millised muutused toimusid inimeste mõttemaailmas, kunstis ja arhitektuuris? Leonado da Vinci, Michelangelo. Püha Peetruse katedraal Renessanss ehk taassünd. Humanism: jumalariigi kõrvale inimese maine elu kui väärtus lihtsuse, askeesi asemel luksus, naudingud Inimesed hakkasid rohkem keskenduma endale, mitte jumalale. Oldi küll
15. Mis on retrospektiivne komplekteerimine? Kogu täiendamine varem ilmunud teavikutega ja juhuslikud hanked Passiivne – oodatakse, kuni vajalikke nimetusi pakutakse; uuritakse komisjonikaupluste pakkumis- ja raamatukogude dubletteksemplaride nimestikke Aktiivne – raamatukogu koostab kogu jaoks vajalikest nimetustest desideraatide nimekirja (desiderata), mis saadetakse nt raamatuantikvariaatidesse või teistesse raamatukogudesse 16. Komplekteerimise allikad on ... Peamised: Kirjastused ja kirjastajad Vahendusettevõtted Raamatukauplused Antikvariaadid Muud: Organisatsioonid, institutsioonid, asutused Raamatuoksjonid Eraisikud Varukogud, reservkogud 17. Teavikute hankimise viisid on … Sundeksemplarid, säilituseksemplarid Ostud Kingitused, annetused
Muud: · Organisatsioonid, institutsioonid, asutused · Raamatuoksjonid · Eraisikud · Varukogud, reservkogud Retrospektiivne kogude kujundus · Passiivne oodatakse, kuni vajalikke nimetusi pakutakse; uuritakse komisjonikaupluste pakkumis- ja raamatukogude dubletteksemplaride nimestikke · Aktiivne raamatukogu koostab kogu jaoks vajalikest nimetustest desideraatide nimekirja (desiderata), mis saadetakse nt raamatuantikvariaatidesse või teistesse raamatukogudesse Hankimise viisid · Sundeksemplarid · Ostud kirjastused, vahendajad, jaemüük · Kingitused, annetused · Vahetused mittevajalike dubletteksemplaride vahetus; uute väljaannete vahetus · Reprodutseerimine (s.t. põhil. kopeerides. Tulenevalt Autoriõiguse seadusest pole vabalt lubatud. Võib kohalkasutuseks, kui uut osta pole enam võimalik) · Asendamine Kogud muutuvad Kogud muutuvad ja peavadki muutuma oma
Selline haridus oli eliidi staatuses vajalik ning võimaldas teha tulutoovat karjääri Rooma keisririigi bürokraatiaparaadis. b)Rooma-järgses maailmas selline karjäärivõimalus kadus, sest valitsussüsteem oli tunduvalt lihtsustunud.Selle tulemusel ei tahtnud isegi roomlastest ülikud enam laste intensiivse koolitamise eest maksta ning grammatikud jäid tööta.Ladina keelt õpiti küll rääkima, kuid mitte kirjutama. 15) Miks hakati raamatuid koguma raamatukogudesse Rooma-järgses riigis?-(lk.111) Vastus:Kuna vana haridussüsteem oli kadumas ning, et seda protsessi ümber lükata hakati raamatuid säilitama. 16) Kirjuta Rooma-järgsest arhitektuuri?-(lk 111) Vastus:Sellest ajast on vähe säilinud, üldisi suundumusi on raske määratleda.Frangi riigi põhjaosas ja anglosakside Inglismaal lõppes kivihoonete ehitamine täielikult ja isegi kuningavõimu keskused olid avalikud hooned (puust) ning jätkati kiviehitiste,eriti kirikute püstistamist. UUSAEG
tootmist. 1840ndatel hakati katsetama automaatset trükkimist kõrgreljeefrullidega. Suurenenud toodangumaht tähendas kvaliteedi ja hindade langemist, mistõttu tapeet muutus kõigile kättesaadavaks. Tolleaegne tapeediturg pakkus suurt valikut. Perekondlikes eluruumides kasutati heledal põhjal suureõieliste mustritega tapeete, karamelltrükis teostatud siidiimitatsioone, drapeeritud pitsi ja tülli kujutavaid mustreid. Raamatukogudesse, söögitubadesse ja piljardiruumi sobisid tumedad raamistatud tapeedid, mis tihti kujutasid tihedat lehestikku, gobelääne või kullatud nahka. Kamina- ja uksepealsed kaunistati dekoratiivsete paneelidega. Ka erinevaid illusionistlikke arhitektuurseid detaile sai tapeedina seina kleepida. Rikkam tarbija sai endale lubada loodusvaateid, antiikmütoloogiat või ajaloolisi stseene kujutavaid panoraamtapeete. 1840ndatele omased suureõieliste mustritega tapeedid.
Kingime ka õhupalle ja teeme lastele uisuteatevõistlusi. Kohal on kiiruisuklubi maskott, kes jagab lastele komme. Avamiskampaaniat reklaamime täiendavalt Tallinnas tänavapostide reklaamtahvlitel ja erinevates raadiokanalites. Suured reklaamtahvlid paigutame Tallinn-Tartu maantee äärde põllule Tallinna lähedale ja Tartu lähedale, samuti Riiga linnast väljasõidu lähedale. Korraldame raadiomänge. Kavatseme kuulutusi üles panna koolidesse ja raamatukogudesse, internetilehekülgedele ja 7 teha reklaami raadios ning Tartu Postimehes, kus üks kuulutus päevas maksab umbes 500 krooni. Kavatseme avaldada ühes kuus neli kuulutust. Edastame info endast ka Eesti ja välismaa turismiagentuuridele. Laseme trükkida kiiruisuklubi logoga meeneid (särke, mütse, pastapliiatseid, võtmehoidjaid, käterätte, kindaid).
võõrandada ainult seaduses sätestatud juhtudel ja korras üldistes huvides õiglase ja kohese hüvituse eest. Seega võib pidada kaheksa sundeksemplari tasuta loovutamist põhjendamatuks ja kirjastuste põhiseaduslike õiguste rikkumiseks. Sundeksemplaride loovutamise kohustus rikub võrdse kohtlemise põhimõtet, kuna teiste valdkondade ettevõtjatel puudub analoogiline kohustus oma toodangu tasuta sundloovutamiseks. Aastas lisandub raamatukogudesse sundeksemplarina keskmiselt üle 58 000 trükise ja 800 auvise. Arvamused: Külastasime Tallinna Ülikooli Akadeemilise Raamatukogu ja uurisime raamatukogutöötajatelt, mis on nende arvamus sundeksemplari vastuolulisusest põhiseadusega. Kindlalt sundeksemplari seaduse poolt. Kuna on rasked · ajad ja ei ole piisavaid rahalisi võimalusi. · Arvati, et riik peab tingimata sundeksemplari seadust toetama. Ei mõistetud, miks peaks olema sundeksemplari seadus
1961.aastast. 1963 alustati sälkkaartide tootmist, 1965.aastal loodi mehhaniseerimise osakond, mis töötas lepingute alusel välja mehhaniseeritud otsisüteeme perfokaartidel ja andis metoodilist abi vastavates küsimustes. Aastarel 1971-75 alustati kogu Nõugukode Liidus automatiseeritud teadus- ja tehnikainformatsioonisüsteemide loomist.Sel perioodil rajati info- ja bibliograafiaväljaannete koostamise süsteem. Süsteemi sisestati Eesti raamatukogudesse saabunud välisraamatute bibliokirjeid ja koostati kvartaliväljaandena välisraamatute koondkataloog. Aastail 1976.1981 toimus Eesti VATTISe väljaarendamine. Sellel perioodil toimus üleminek teise põlvkonna arvutitelt kolmanda põlvkonna arvutitele ja algas magnetlintandmebaaside levitamine. Tekkis võimalus kasutada üks kord ühes infoorganis magnetlindile kantud bibliokirjeid ja referaate kõigis automatiseeritud Tti süsteemides
Seda toimingut saab viia läbi nii raamatukoguhoidja kui ka lugeja ise. Lugejal on näha mitu raamatut kogus on ja kui pikaks ajaks ta võib raamatut laenutada või saab seda vaid kohapeal kasutada. Programm näitab kiiresti ära, kas otsitud raamat on raamatukogus olemas või mitte. Juhul kui raamatut kogus ei ole, siis tehakse uus otsing 9 kõige lähemal olevatesse raamatukogudesse ja tellitakse vajalik teavik sealt ning klient saab selle laenutada. Juhul kui klient saab ise raamatule järele minna, siis lõpeb sellega raamatukoguhoidja ja lugeja suhe selleks korraks. Lugeja teab raamatu nime Raamatu Sisestatakse
lõpuni. Et pühendada rohkem aega organisatsioonilisele tööle, pöördus King Atlantasse tagasi. Siin aitas teda isa, kes võttis poja vaimulikukohustusi enda peale. Kuuekümnendate aastate alguses omandas võitluses segregatsiooniseaduste vastu laia leviku otseste mittevägivallaaktsioonide vorm. Dr. Kingi loetakse istumiskampaania initsiaatoriks. Tema üleskutsel istusid neegrid kohvikutes ja sööklates laudade taga , kus teenindati ainult valgeid. Nad läksid ,,valgetesse" kauplustesse, raamatukogudesse, taotlesid vastuvõtmist koolidesse, mis rakendasid segregatsiooni. Ent need seadusega lubatud aktsioonid ei mahtunud rassistide ,,õigusnormide" raamidesse. USA Ülemkohus oli juba 1954.aastal kuulutanud segregatsiooni koolides konstitutsioonivastaseks. Selle otsuse elluviimise eest tuleb aga pidada pikka ja rasket võitlust. Osariikide õigustele viidates löövad Lõuna rassistlikud võimud vihaseid ,,tagalalahinguid". Kuid mitte alati ei lõppenud võitlus neegrite võiduga
uurimustöö antiiksetest kunstiteostest - Johann Winckelmann (1717-1768). 1748 toimusid taas järjekordsed väljakaevamised Pompeis. Winckelmann üritas pääseda leiukogudesse, uurida kunstiteoseid 1764 ilmus "Antiikkunsti ajalugu". Seda peetakse esimeseks teaduslikuks arheoloogiaalaseks uurimustööks. Järgmine mees- taanlane Christian Jürgensen Thomsen (1788-1865) võttis kasutusele 3me perioodi süsteemi (rajaja). Töötas raamatukogus. Leiti mingeid vanu esemeid ja koguti neid raamatukogudesse. Kuna palju käidi siis hakati neid eksponeerima. T arvas et võiks arheoloogilised leiud kategoriseerida ja süstematiseerida ning ta süstematiseeris need materjalide järgi kome aega: Kivi aeg Pronksi aeg Raua aeg 1819 rajas muuseumi 1836 kirjutas brosüüri ,,Põhjamaiste muististe juht" Järgmine mees taanlane Jens Jacob Asmussen Worsaae (1821-1885) üritas erinevaid objekte kaevata ja uurida
College of Navarre, mis loodi 1304. aastal Pariisis ja kus oli 70 üliõpilast. 14. sajandil hakkasid kolledžid levima ka Lõuna-Euroopas, kus poldud nendest veel midagi kuuldud, kuid kolledžid ei saanud seal kunagi nii populaarseks kui Pariisis ja Oxfordis. Kui algselt olid kolledžid mõeldud vaesematele üliõpilastele, siis 14. ja 15. sajandil muutusid kolledžid asutusteks, kuhu sai ülikoolis saadud tulemuste põhjal. Kolledžid hakkasid saama palju toetusi, kuna kogusid enda raamatukogudesse palju väärtkirjandust. Paljudes kolledžites mõeldi välja uusi õpetamismeetodeid. Ülikooli üldine struktuur Ülikoolid erinesid suurest antiikajal olevatest koolidest selle tõttu, et ülikoolid tegid kvaliteetset teadus -ja õppetööd. Peamised ülikoolide tüübid olid Pariisi ja Bolgona ülikoolide tüübid, samas ka neil oli sarnaseid seaduspärasusi, nagu ka studium generalel ja universitas scholariumil. Keskaja ülikoolid olid enamasti loodud paavsti või keisri poolt
kuulsaimad teosed. Püha Peetruse katedraal 1500-1600. Jumala asemel tähelepanukeskpunktis inimene nind otsiti eeskujusid antiikajast. Miks: senine areng oli end ammendanud, hirm katoliikliku kiriku ees vähenendu (paavstluse allakäik, vaenutsevad paavstid), uus kreeka/araabia keelsed tekstid käibele (Hippokrates, Platon), teadmiste levik paberi tootmine ja trükipress (Saksamaal Gutenberg 1455), Itaalia linnriikide rikastumine-raha investeeritakse kunsti, raamatukogudesse ja ehitusse, renessanssiideid totasid suured maadeavastused, süvandasis reformatsioon, kiirenasid maailmavaate uuenemist. Sai alguse Itaaliast, 14-16.saj. Muutused mõttemaailmas: humanism- jumalariigi kõrvale inimese maine elu kui väärtus, lihtsuse asemel luksus, naudingud. Inimeses nähti looduse osa ja teda käsitleti kui jumala loomingu tippsaavutust. Usuti inimvõimetesse, hinnati isikupära ega rõhutatud inimese tühisust jumala kõrval
a. Transkriptsioon moodus kui kirjutame nime ümber oma keele tähestikku. Lähtenime edasiandmine oma vahenditega. b. Transliteratsioon täht-täheline ümberkirjutus. Ümberkirjutus oma keele tähestiku süsteemi. Kasutusel palju lisamärke. Nende vahe saab selgeks kõrvutamisel. Literatsioon on täpsem, samas ebapraktilisem, sest litereeritud nimesid tuleb õppida lugema. Literatsioon on uueaegne nähtus, kasutusele tuli esmalt raamatukogudesse, et teoseid kataloogi panna. Ajaloos tuntuim Preisi raamatukogus kasutusel olevad transliteratsioonid. Tänapäeval raamatukogus Ameerika kongressiraamatukogu süsteem, mida palju kasutatakse. Literatsiooni puhul see puudus, et vana lähenemise puhul pidi literatsiooni ladina tähestikku teadma. Literatsiooni tähtsus võib aja jooksul väheneda. Nimede edasiandmisel küll transkriptsiooni. Transkriptsioonide puudus: ei saavuta seda, et ühel nimel on üks ja kindel kirjakuju igas keeles
sajandil Johan Winckelmanni eestvedamisel. Toimusid väljakaevamised Pompeis. Winckelmann käis seal ja uuris väljakaevatud asju ning kirjutas antiikkunsti ajaloo raamatu, mis oli ka esimene arheoloogiaraamat. 9.detsember on arheoloogide päev ja ka Winckelmanni surmapäev. Ta suri Ateenas hotellis, sai silmuse kaela ja kägistatud. 19.sajandil oli tähtis mees Christian Jürgensen Thomsen. Sel ajal oli vanade asjade kogumine väga populaarne. Neid koguti ka raamatukogudesse. CJT töötas Copenhageni raamatukogus, kus oli üle 1000 muinaseseme. Ta süstematiseeris need esemed ära. Süsteemi aluseks võttis ta esemete valmistusmaterjali: kivi-, pronks- ja raudesemed. Ta taipas, et selline võis olla ka ajaloo areng. 1819 tegi ta selle süsteemi järgi näituse. Jagas selle kohta ka selgitusi ning ka teised hakkasid nii arvama. Thomsen läks ajalukku muinasaja kolmeks perioodiks jagamisega kolme perioodi süsteem. 1836
3 Kirjandus - traktaadid, liturgiad, palveraamatud, nekroloogiad ja memoriaalraamatud. Ilukirjandus. Kataloogid (loendid). Pealiskirjad. Kirjad esemetel. Keskaegseid allikaid säilinud arhiivides ja raamatukogudes, eriti olulised kiriku raamatukogud. Kloostri sekulasriseerimisega hävisid tihti raamatukogud. Kuningad teostavad võimu ringireisimise ajal, suur osa allikaid jõudnud keskaegsetesse raamatukogudesse. Institutsioonidel oma arhiiv, näiteks Saksa Ordu arhiiv Viinis. Keskaja allikaid massiliselt publitseeritud 17. - 19. sajandil. Et teha kättesaadavamaks, muuta ajaloo uurimine lihtsamaks "Monumenta Germania Historia" esimene köide 1826 (mgh.ee). Itaalia ajaloolane Ludovicio Muratori andis 18. sajandil välja 25 köidet Itaalia ajaloost. Prantsusmaa vaimulik Prantsusmaa ajaloost. 19. sajandil anti välja palju territoriaalseid materjalide kogumikke. Register allikate kogum.
5 · vaatab labi hallatavate raamatukogude riigieelarvevahendite eraldamise taotlused, korraldab nende ekspertiisi ning valmistab ette vastava koondettepaneku riigieelarve eelnou koostamisel · informeerib uldsust raamatukogude tegevusest · kogub ja tootleb raamatukogualast informatsiooni · osutab raamatukogudesse puutuvate kusimuste lahendamiseks abi teistele ministeeriumitele ning teeb nendega koostood · korraldab suhteid teiste valitsusasutuste, kohalike omavalitsuste, valisriikide vastavate organite ning rahvusvaheliste organisatsioonidega. · koordineerib raamatukogude rahvusvahelist koostood · analuusib
a septembris ilmus väikseformaadiline väljaanne "Päris-Eesti", mõeldud kodumaal illegaalselt levitamiseks. Eesti pagulased hakkasid Rootsis 1944. a oktoobris välja andma "Teatajat", peatoimetajaks Oskar Mänd. Esimesel aastal väljaandjaks Eesti Komitee, hiljem läks väljaandmine selleks loodud majandusliku ühingu kätte. Teataja on ilmunud erineva sagedusega, kuid seisnud püsivalt sama ringkonna käes. 1.aug.1945 - 4.apr.1953 ilmus pealkirja Eesti Teataja all. Viimane number on meie raamatukogudesse jõudnud 2002. a. Teine ringkond, kelle eesotsas oli Edgar Saks, lõi ajalehe "Välis-Eesti". Mõlemad ilmusid ühel ajal ega jõudnud kokkuleppele, kumb jõudis enne. Välis-Eesti toimetuse sekretäriks oli alguses Valev Uibopuu. Mõlemad ajalehed on püsinud pikka aega Rootsi eestlaste laual. Korduvalt on üritatud ka ühineda, aga sellest pole midagi välja tulnud. Pikemat aega püsis eestikeelne väljaanne "Stockholms-Tidningeni" juures. Esimene eesti lehekülg ilmus 22. detsembril 1944
annaabi.ee 
