Maakoolides asuvate raamatukogude arvu ja sealsete töötajate arvu kohta aastatel 2000-2009 Tabelist on näha, et kooliraamatukogude sulgemine aastast aastasse on suurenenud, selle tagajärjel ka töötajate arv vähenenud. Põhjuseks on koolide sulgemine. Harju, Ida-Viru ja Põlva maakonna rahvaraamatukogu lugejate arvu kohta aastatel 2003-2012 Lugejate arv on vähenenud kõige rohkem Ida-Viru maakonnas võrreldes Harju ja Põlva makonna raamatukogudega. Eks selle on tinginud rahvastiku väljaränne. NIMI: ANNERIIN TRUU RÜHM: IK12 Ülikooliraamatukogude lugejate ning keskmiste laenutuste (lugeja kohta) arvu kohta aastatel 2000-2012 Eks vähenemise on tinginud õppekohtade arvu vähenemine ülikoolides, teavikute kättesaadavus internetis jne.
Appia Rooma Capua Brundisium), kaarekonstruktsioon abil kivist sildu ja väravaid. Roomas hinnati kõrgelt puhast vett, vee juhtimiseks mägiallikatest või järvedest linnadesse ehitati tohutuid veejuhtmeid (Pont du Gard 1. saj.). Tähtsal kohal oli profaanarhitektuur. Ehitati turuhooneid, terme, amfiteatreid, vabaõhuteatreid, hipodroome jpm. Termid suured saunakompleksid koos spordiväljakute ja -ruumidega, raamatukogudega jms. Saunateenus oli kõigile tasuta. Ennast pesti saviga. (Diocletianuse termid). Roomale iseloomulikud olid amfiteatrid, kus peeti gladiaatorite heitlusi. Suurim ja kuulsaim amfiteater on tänaseni säilinud Colosseum (1. saj. e.Kr.). -esimesel korrusel istus keiser lähikondlaste ja ülikutega. Poolsambad dooria stiilis -teisel korrusel ratsanikud ja rikkamad, kõrgemast soost isikud. Poolsambad joonia stiilis -kolmandal korrusel lihtinimesed
on aru saada sellest, et katoliku kirikud on alati ilusasti kaunistatud, mis aga nõudis omakorda palju raha ja mida korjati linnakodanikelt. Luterlus aga selle eest ei pooldanud seda ja korraldas ka pildirüüsteid, kuid luterluses olid kirikud hästi odavad. Luterlus küll hävitas osa kirikute kultuuridest aga tänu luterlusele ei tehtud enam nii hullult kodanike taskuid kergemaks . Kirjanduses juubeldas katoliiklus oma pirakate ja väljapaistvate raamatukogudega, aga enamus raamatuid olid ladina keeles , seega ei saanud linnakodanik nendest tuhkagi aru. Luterluses tehti raamatuid aga kodanikele arusaadavas keeles, mis tõi kaasa selle , et lihtkodanikud said ka neid lahti mõtestada ja selle tulemusel koostati ka kirjakeel. Luterlus lõi ka tee tänapäeva kirjandusse. Tänu luterlusele rajati tee usuni ka teistel rahvustel ja riikidel, pealegi oli neil usku lihtsam omaks võtta.
ning auditoorium esitlustehnikaga pakutavad head võimalused enesetäiendamiseks). Tugevused ja nõrkused Kooli raamatukogu on ju iseseisva õppimise keskus ja raamatukogu tugevus näitab ka kooli tugevust. Tugevuseks on kindlasti see, kui on pööratud suurt tähelepanu erialakirjandusele. Tugevused: · on lapsesõbralik; · hea omavalitsuse toetus; · headel aegadel avatud; · automatiseerimine; · head suhted teiste kooli raamatukogudega. Nõrkused: · ruumide nappus õpilastele paremate õppimisvõimaluste loomiseks, vaba aja veetmiseks 2. Turu analüüs Turu määratlemine: · olemasolevad ja potentsiaalsed segmendid: - algklassi õpilased - põhikooli õpilased - keskkooli õpilased - õpetajad - teised kasutajad · iga segmendi vajadused: - algklassi õpilased: õpikud, pildiraamatud, ilukirjandus; - põhikooli õpilased: õpikud, ilukirjandus, kohustuslik kirjandus;
konspekt. Õpilased eelistavad saada korraga palju infot ja eeldavasti ühest allikast. Siinkohal teenibki plusspunkte e-õpik, sest teadupärast annab üks otsingumootor palju allikaid. Ja kuna tänapäeva noored on harjunud kasutama internetti iga valdkonna jaoks, siis on nendel tehnoloogiaga harjumus palju käepärasem, kui nende vanematel. Samuti on tähtsaks aspektiks ka aeg. Seda ei ole meil kellegil palju. Internetti kasutades säästad aega ja ka raha,sest kui võrrelda internetti raamatukogudega, siis on raamatukogudel mõningad puudujäägid: vajaminevad õpikud on välja laenutatud, või puuduvad nad üldse. Samuti on õpikud väga koormavad ning rasked. Ent muidugi on igal asjal kaks poolt. E-õpikud algklasside õpilaste seas on kindlasti populaarne teema, sest nemad on kasvanud sellises keskkonnas, kus igal perel on põhimõtteliselt arvuti kodus ning vanemad ostavadki lastele väga lihtsakäeliselt nutiseadme. Algklassis õppiv laps ei pruugi veel aru
RAAMATUKOGUDE JA INFORMATSIOO- NINDUSE AJALUGU LOENGUD III JOHANN GUTENBERG JOHANNES GENSFLEISCH ZUM GUTENBERG Väga vähe dokumente alles isa kullasepp 1420 tüli poolõega isa päranduse üle täisealisus 1394-1406, 24. juuni 1400 sünnipaik: MAINZ, STRASBOURG kooliharidus: toomkool, kloostrikool, ladina St. Victor kloostrikool, sugulased, toetused Erfurt`i ülikool Johannes de Altavilla, ladina Eltville, emapoolne suguvõsa JOHANN GUTENBERG STRASBOURGI ~1430 isa järgi kullasepaks, 1436 katsetusi tegema, Anna kaebus naiseksvõtu kohta, Klaus tunnistaja; Klaus kaebab, et teda valetunnistajaks nimetatud 15 kuldnat 1440 sõlmis 3 linnakodanikuga peeglite valmistamiseks osaühingu, liikmed katsetasid tema juhendamisel mingi uue salapärase kunstiga 1441 kohtuprotsessle: press, tina, mingid vormid, kaks vinti ühe abilise surm JOHANN GUTENBERG sõber valmistas viinamarjapressist trükipr...
Raamatute ümberjaotamise põhimõtted. Negatiivsed momendid raamatutega ümberkäimisel. Sundeksemplari kadumine. Prantsuse revolutsiooni tähtsus raamatukogunduse vallas. PRANTSUSMAA / SUURBRITANNIA Napoleon I Kataloogide koostamine. Uus raamatukoguhoone. Leopold Victor Delisle. Briti Muuseumi raamatukogu. Antonio Panizzi. Ringikujuline lugemissaal. Fondi suunitlus. ITAALIA / VENEMAA Itaalia ühendamine. Rahvusraamatukogude paljusus. Poliitika seotus raamatukogudega. Tsaari-Venemaa mitmetasandilisus. Illegaalsete raamatukogude tekkimise põhjused. Tartu Ülikooli raamatukogust keelatud kirjanduse laenutamine. VENEMAA Tartu Ülikooli üliõpilaste kooslused. Narva ja Tallinna töölisringid. Poliitiliste parteide raamatukogud. Tallinna, Tartu ja Pärnu koolinoorte illegaalsed kogud. Illegaalsete raamatukogude töökorraldus. Lugemisringid. MAKSULISED LAENURAAMATUKOGUD Esimesed eralaenuraamatukogud Tallinnas: Johann Jacob Illig ja Johann
hariduslikku koosseisu. Valikut mõjutavad raamatukogu kasutusstatistika analüüs, infonõudlus ja lugejate ettepanekud-soovid; arvesse peab võtma pidevat ja tulevikku orienteeritud nõudlust. Õppekirjanduse hankimisega toetatakse õppimist, kuid rahvaraamatukogu ülesanne ei ole õpikute täiemahuline komplekteerimine. Komplekteerimisplaanid tuleb kooskõlastada raamatukogu osakondade, piirkonna koolide, seltside-ühingute raamatukogudega, et vältida dubleerimist ja olla rahasäästlik. Rahvaraamatukogudel ei soovitata komplekteerida piiratud lugemisotstarbe ja lühiajalise tähtsusega trükiseid. 38. Missuguseid teoseid rahvaraamatukogudel ei soovitata komplekteerida? Rahvaraamatukogudel ei soovitata komplekteerida piiratud lugemisotstarbe ja lühiajalise tähtsusega trükiseid. 39. Mida rõhutatakse kogude koostajate ja komplekteerija pädevuse osas? (vt. ERÜ veebileht: Soovitusi ...)
ESTER 29. Missugune institutsioon korraldab elektroonilise teadusinformatsiooni ühishankeid Eesti teadusraamatukogude jaoks? ELNET Konsortsium 30. Nimeta Eesti Raamatukoguvõrgu konsortsiumi (e. ELNET konsortsiumi) põhitegevusalad. Ühise raamatukogusüsteemi MILLENNIUM/SIERRA ning sellel põhinevate e-kataloogi ESTER ja Eesti artiklite andmebaasi ISE haldamine ja arendamine Eesti märksõnastiku (EMS) haldamine ja arendamine Koostöös raamatukogudega infosüsteemide arendamine, juurutamine, standardite ja juhendmaterjalide väljatöötamine Elektroonilise teadusinformatsiooni ühishangete koordineerimine Liikmesraamatukogude nimel läbirääkimiste pidamine e-teenuste arendamiseks 31. Missuguseid teavikuid kogutakse, säilitatakse ja tehakse uurijatele kättesaadavaks Eesti Kirjandusmuuseumi Arhiivraamatukogus? Eestikeelseid trükiseid, olenemata nende ilmumiskohast
Edgar Allan Poe Novelle Retsentsioon Berenike Berenike novell on jutustus läbi tema sugulase Egaeuse silmade läbi. Kogu sündmustik toimub Egaeuse sünnikodus, mis on üks iidsemaid kantse sellel maa alal. See on üks muinasjutuline ja hall pärusmõis, mis on väga ilus oma peasaalide ja raamatukogudega. Egaeus on üks unistaja, kes põeb väga rasket haigust, mis paneb teda maiseid asju mitte eriti vaatama vaid ta elab pidevalt oma unistuste maailmas ,milles ta mõtleb ühe uuesti ja uuesti välja uusi seoseid. Ta oli väga veider ja tasane mees, kes teeb endalegi üllatusena halbu tegusid. Berenike on täiesti erinev Egaeusele, ta on tulvil tegutsemislusti, luusis ringi mööda mäenõlvu ja elas muretut elu. Ühel päeval jäi ta aga haigeks. Ja otse Egaeuse silme all ta muutus täielikult
............................................................11 2 2 Sissejuhatus Eestis on 977 raamatukogu (2013. aasta raamatukogude statistika andmetel). Eesti on väike, kuid vaadates raamatukogude arvu riigis, tundub nagu oleks Eesti tohutult suur. Meie riigis on väga palju erinevaid raamatukogusid, seal hulgas ka näiteks Eesti Pimedate Raamatukogu Eestis on väga palju e-teenuseid, seal hulgas on need seotud ka e-raamatukogudega. Ajalehtede, ajakirjade raamatute ja paljude teiste teavikute Digiteerimine ei ole enam meie riigis uus, kuid seda täiendatakse igapäevaselt ja avastatakse uusi võimalusi digiteerimiseks. Samuti on meil väga palju e-teavikuid ja andmebaase, mida antud referaadis käsitletakse. 3 3 Raamatukoguvõrk Eestis on raamatukoguvõrk, mis tegutseb koordineeritult raamatukogu standardite ja juhiste alusel
Varakeskaeg 5.10. sajand Klassikaline keskaeg 11.15. sajand Hiliskeskaeg ehk renessanss 16.17. sajand 5.10. sajand pimedad sajandid Euroopa hõivavad germaani hõimud: ida- ja läänegoodid, burgundid, vandaalid, frangid Kuningriikide piirid on muutuvad, pidevad pealetungid lõuna ja ida poolt: slaavlased, Balkani rahvad Neil sajandeil rahvaste rändamine sõjad, vallutused kõrgkultuur puudub (antiikkultuurist järel varemed) keskaja algul linnad koolide ja raamatukogudega hävinud üldine kirjaoskamatus (ainsad kirjaoskajad vaimulikud) suhtumine antiikkultuuri eitav (üle võeti vaid ladina keel) suhtumine inimesse: inimese maapealne elu on vaid ettevalmistus hauataguseks eksistentsiks Euroopa hõivavad germaani hõimud: ida- ja läänegoodid, burgundid, vandaalid, frangid Kuningriikide piirid on muutuvad, pidevad pealetungid lõuna ja ida poolt: slaavlased, Balkani rahvad 11.-12. sajand on Euroopa kultuurilise ärkamise ajajärk
6. elektroonilised teavikud – raalloetav infokandja (CD-ROM); 7. muu teavik – raamatukogus olev teavik, mida eespool ei ole nimetatud, nt lauamängud, pisitrükised, 37. Mida rõhutatakse kogude koostajate ja komplekteerija pädevuse osas? Komplekteerijad peavad olema hästi kursis raamatukogu lugejateenindusega, eriti päringutega ja lugejanõudlusega tegema koostööd kirjandusringkondadega ja piirkonna teiste raamatukogudega. Oskus kasutada kaasaegset infotehnoloogiat ja valdama erialast arvutitarkvara. Raamatukoguhoidja peab olema pädev ajaloo ja kultuuriloo tundmises, suutma orienteeruda kirjanduses, tundma kohalikke olusid ja piirkonna ning raamatukogu arengukava ja suundi. Komplekteerija võtab osa täeienduskoolitustest. 38. Missugustest trükistest, auvistest ja võrguväljaannetest tuleb sundeksemplarid loovutada ja millistest mitte ?
o Hakkasime pakkuma uut teenust: e-koopiate tegemist skanneril o Siret Mikumets ja Katri Mägi lõpetasid magistriõppe ja neile omistati sotsiaalteaduse magistrikraad o Mehaanikateaduskonna ettepanekul koostasime raamatukogu WebCT kursuse "Bakalaureuse lõputöö (tootearendus/tootmistehnika)" jaoks juhendid kirjanduse otsinguks elektronkataloogist ja andmebaasidest ning enese- ja hindamistestid o Koostöös teiste Eesti raamatukogudega alustasime Eesti raamatukogunduse biograafilise andmebaasi koostamist o 2005. aasta lõpul otsustas ülikool ehitada raamatukogule lähemate aastate jooksul uue maja. · 2006 o Mais kuulutati välja raamatukogu uue hoone arhitektuurse ideelahenduse konkurss. Laekus 10 tööd. 21. juulil selgusid võitjad. Parimaks tunnistati võistlustöö "Ajupuu", mille autoriteks on arhitektuuribüroost Agabus, Endjärv & Truverk Arhitektid OÜ
suur samm edasi. Selle tulemusena muutus raamatukogu kergesti kasutatavaks ülikooli õppejõududele, üliõpilastele ja ka lugejatele väljastpoolt ülikooli. 1923. aastaks oli koostatud sedelkataloog dublettidest, mis aktiviseeris ja tõhustas vahetust. Dublettide kataloog saadeti 25 riigi 154 raamatukogule ning 16 Eesti asutusele, kuid vaheussuhted ei kujunenud muidugi kõigiga. Eestis kujunesid vahetussuhted kõige aktiivsemaks Riigiraamatukoguga, välismaal aga Soome ja Saksamaa raamatukogudega. Muukeelne Estica kasvas jõudsalt pea 9 000 köiteni, kuid eestikeelsete trükiste saamisega oli raamatukogul probleeme, eriti perioodikaga. Sundeksemplarid saabusid lünklikult. Pärast uue postiseaduse jõustumist 1923. aastal muutus sundeksemplaride saamine regulaarsemaks, kuid ikkagi pidi raamatukogu palju vaeva nägema, et trükikodadest kõiki trükiseid kätte saada. Alus nõukogude kirjanduse komplekteerimisele pandi 1923. aastal, mil õnnestus taastada
uuritud ja tarvitusele võetud. 3. Uuenduslikud raamatukogude teenused. Selle valdkonna eesmärgiks oli võimaldada raamatukogudel pakkuda rohkem tasuvaid teenuseid kaasaegsete informatsiooni ja kommunikatsiooni tehnoloogiate kasutamise kaudu. 4. Tehnoloogia-põhised raamatukogu tooted ja töövahendid. Selle valdkonna eesmärgiks oli stimuleerida Euroopa turgu, julgustades erasektorit tegema koostööd raamatukogudega, et toota äriliselt tulusaid, spetsiaalselt raamatukogudele kavandatud telemaatilisi tooteid, teenuseid ja töövahendeid. 4. RAAMPROGRAMMI (19941998) nimetatakse konsolideerumise ja integratsiooni perioodiks. Tegevussuunad: · Arvutivõrgul põhinevad raamatukogusisesed süsteemid · Telemaatika rakendamine ühendatud raamatukogude teenustes · Raamatukoguteenused juurdepääsuks võrkudes leiduvatele inforessurssidele 4
liikmelisse volikokku. Nn. Suur-Londoni juhi peamine funktsioon on linna esindamine nii rahvusvahelisel kui siseriiklikul tasandil. Kohalikud omavalitsused tegelevad strateegilise planeerimise (st. kõik, mis on seotud hoonestamise, maakasutuse, ehituslubade jms.-ga), hariduse, transpordi, tarbijakaitse (sealhulgas kaupluste, toitlustusasutuste tegevuslitsentsid), tuletõrje, prügiveo, sotsiaalteenuste, politsei ja raamatukogudega. Kõrgeimaks kohtuorganiks Britannias on Ülemkoda, mis on ühtlasi ka Ülemkohus Kuninganna Elisabeth II Elizabeth II (Elizabeth Alexandra Mary Windsor; sündinud 21. aprillil 1926) on Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendatud Kuningriigi, Kanada, Austraalia, Uus-Meremaa, Jamaica, Barbadose, Bahama, Grenada, Paapua Uus-Guinea, Saalomoni Saarte, Tuvalu, Saint Lucia, Saint Vincenti ja
Appia Rooma Capua Brundisium), kaarekonstruktsioon abil kivist sildu ja väravaid. Roomas hinnati kõrgelt puhast vett, vee juhtimiseks mägiallikatest või järvedest linnadesse ehitati tohutuid veejuhtmeid (Pont du Gard 1. saj.). Tähtsal kohal oli profaanarhitektuur. Ehitati turuhooneid, terme, amfiteatreid, vabaõhuteatreid, hipodroome jpm. Termid suured saunakompleksid koos spordiväljakute ja -ruumidega, raamatukogudega jms. Saunateenus oli kõigile tasuta. Ennast pesti saviga. (Diocletianuse termid). Roomale iseloomulikud olid amfiteatrid, kus peeti gladiaatorite heitlusi. Suurim ja kuulsaim amfiteater on tänaseni säilinud Colosseum (1. saj. e.Kr.). -esimesel korrusel istus keiser lähikondlaste ja ülikutega. Poolsambad dooria stiilis -teisel korrusel ratsanikud ja rikkamad, kõrgemast soost isikud. Poolsambad joonia stiilis -kolmandal korrusel lihtinimesed
2 võõrkeelt (peamiselt saksa ja inglise). Hakati rõhku panema kutseharidusele, sest spetsialistide puudus tekkis. Koolisüsteemis võeti eeskuju Lääne-Euroopast. 1919 avati TÜ esmakordselt eesti ülikoolina. Väga oluline oli eesti keele teaduskeele loomine, mistõttu muutus eesti keel kultuurkeeleks. Hüppeliselt täienes trükiste arv, mis olid tõlgitud väliskeelest eesti keelde ja ilmusid eesti keeles, lisaks ajakirjad ja ajalehed. Kogu maa oli kaetud seltside, rahvamajade, raamatukogudega. Tihedalt külastati kino ja teatrit. Eesti levis Lääne- Euroopa mood ja teised mõjud. Iga 5 aasta tagant peeti üldlaulupidu. Soome tasemel raadiod(mis mõttes Soome tasemel?). 7. 1) Sotsiaalsed liikumised ja erakonnad. Poliitilised ideoloogiad. Erakonnad ühendavad endasse ühesuguse ideoloogiaga inimesi ning erakondade eesmärgiks on soov tulla võimule ja selle nimel, et võimule pääseda, püüavad nad rahvahulki tõmmata oma ideoloogiaga kaasa.
1 BAKALAUREUSE EKSAM SISSEJUHATUS INFOTEADUSTESSE...................................................................................3 1.Raamatukogu tüpiseerimisvõimalusi, eri tüüpi raamatukogudele omased tunnusjooned ja tegevusvaldkonnad..................................................................................................................3 2.Raamatukogude tegevuse õiguslik ruum, raamatukogude tegevust reglementeerivad seadusandlikud aktid Eestis.....................................................................................................5 3.Infoteaduse määrang ja peamised uurimisvaldkonnad.........................................................7 4.Infoteaduse kujunemist mõjutanud tegurid, uurijad ja sündmused......
annaabi.ee 
