Järgmise päeva õhtul sai Ann oma parimate sõpradega Kätlini ja Reenaga kokku. Ta rääkis neile kogu loo ära ja teised arvasid lihtsalt, et Ann võiks ema käest küsida, miks ta tütrele ei ole sellest midagi rääkinud. Lõpuks nii sama naljatades ütles Reena, et kui Ann tahab, võib ta vanaisa majja minna elama, vanaisa on surnud ja maja seisab niisama seal tühjana, keegi ei käi ka seal. Ann otsustas selle üle järele mõelda. Järgmisel päeval, kui koolis oli suur vahetund, käis Annil Rita kogu aeg sabas ja tahtis, et Ann talle mata kodutööd näitaks. Kuna Rita oli juba täiesti võimatuks muutunud, tõukas Ann teda ja karjus talle, et ega tema pole süüdi, et Rital kodused tööd tegemata on ja et ta nii loll on, et ei oska ise midagi teha. Peale seda saadeti tüdrukud direktori kabineti juurde, kuna direktoril oli tegemist, pidid nad ukse taga ootama. Äkki jooksis Ann sealt ära. Mõni tänav koolist eemal jäi ta seisma ja hakkas nutma. Äkitselt oli Rita
"Kuidas Elad Ann" Aidi Vallik Küsimused: 1. Kuidas leidis Ann ema päeviku? 2. Kirjelda Anni ema noorust kolme sõnaga? 3. Mida pakkus Reena Annil teha? 4. Mida Ann oma isa Antsu kohta teada sai? 5. Kelle juurde läks Ann, kui ta otsustas koolist poppi teha? 6. Mis juhtus Annil kodus peale Rita juurest lahkumist? 7. Kuhu läks Ann redusse ja kellega? 8. Kellega kohtusid Ann ja Rita poes käies? 9. Mis põhjendusega tulid Kätlin ja Reena Võsule? 10. Kes oli Villem? 11. Kes tulid Rita kutsumise peale samuti Võsule? 12. Mis juhtus Kerliga? 13. Mida kuulis Ann metsas üksi olles? 14. Mis lõpuks Villemi kohta selgus? 15. Mida sai Ann teada Reena kohta? Vastused: 1. Anni saadeti keldrisse vanu ajalehti viima 2
,,Kuidas elad,Ann?" Ann on pere ainuke laps ja õpib kaheksandas klassis.Ta on küll väga hea õpilane,kuid ikkagi nõuab ema temalt rohkemat.Kord kodus on üsna range-alati peab õpitud olema,Ann ei tohi kunagi hiljem tulla,kui kästud jne.(Ükskord näiteks unustas ta end diskol tantsima-ta ema ilmus lavale ja käskis üle saali kõigi kuuldes Annil koju minna.Tüdrukul häbi kui palju). Kord koristamise käigus saadab ema tütre keldrisse taarat viima.Keldris ringi vaadates jääb Annile näppu ema noorepõlve päevik.Ta võtab selle kaasa ja otsustab lugeda.See,mis ta sealt teada saab purustab kogu tema senise maailma. Ema nimi oli Kärt,noorena hüüti teda Kärtsuks.Päevik on ajast,kui ema oli 17 aastane(Ann on praegu 14).Ann teadis kogu aeg,et ema on hästi õppinud ja korralikult koolis käinud,aga päevikus oli hoopis midagi muud
Kuidas elad, Ann? Aidi Vallik Probleemid Leidis ema päeviku Põgenes kodust, Reena suvilasse Sauna põlemine Olegi kadumine, uppumine Lühikokkuvõte Ann leiab ema päeviku, seepeale solvub ema peale ja otsustab kodust põgeneda. Reena lubab tal olla oma vanaisa suvilas. Anni suvailasoleku ajal hoiab ema tal silma koguaeg peal vana tuttava Villemi kaudu. Suvilasse tulevad inimesed, kes seal pidu panevad ja selle käigus põleb maha saun. Saab surma, jääb kadunuks üks inimene, Oleg. Peale seda otsustab Ann koju tagasi minna, Villem viib ta ära. Enne koju minemist saab ta, aga teada, et ema on tal koguaeg silma peal hoidnud. Tegelased Ann Kerli Rita Rita vend Kärts e. Anni ema Evelyn Anni isa Juss Reena Oleg Kätlin Timo Villem Artur Siim Peategelases iseloomustus Õppis hästi
Kuidas elad, Ann? Aidi Vallik Probleemid Leidis ema päeviku Põgenes kodust, Reena suvilasse Sauna põlemine Olegi kadumine, uppumine Lühikokkuvõte Ann leiab ema päeviku, seepeale solvub ema peale ja otsustab kodust põgeneda. Reena lubab tal olla oma vanaisa suvilas. Anni suvailasoleku ajal hoiab ema tal silma koguaeg peal vana tuttava Villemi kaudu. Suvilasse tulevad inimesed, kes seal pidu panevad ja selle käigus põleb maha saun. Saab surma, jääb kadunuks üks inimene, Oleg. Peale seda otsustab Ann koju tagasi minna, Villem viib ta ära. Enne koju minemist saab ta, aga teada, et ema on tal koguaeg silma peal hoidnud. Tegelased Ann Kerli Rita Rita vend Kärts e. Anni ema Evelyn Anni isa Juss Reena Oleg Kätlin Timo Villem Artur Siim Peategelases iseloomustus Õppis hästi Vihkas valetamist Hoolis sõpradest
Kuidas elad, Ann ? 1) Tegelased : Ann, Reena, Kätlin, Rita, Rita vend ja tema sõbrad, Anni vanemad, Villem, Timo ja tema 2 sõpra jpt. 2) Ann leidis keldrist päeviku, millesse ema oli kirjutanud, kui ta alles noor oli. Ann oli ema peale pahane, et ta midagi sellest ei teadnud. Koolis läksid hinded halvemaks ja ta kakles sõbrannaga. Kui nad ära leppisid põgenes ta kodust Ritaga sõbranna Reena suvilasse. Seal käis päevast päeva trall ja tervist kahjustavate ainete tarbimine. Ann sai endale väga toreda 25-aastase sõbra Villemi, kes hoolis Annist kõige rohkem seal olevatest inimestest. Rita kutsus suvilasse oma venna ja tema sõbrad, kes keerasid kogu sealse olemise peapeale, mis Annile väga vastumeelt oli
Järgmise päeva õhtul sai Ann oma parimate sõpradega Kätlini ja Reenaga kokku. Ta rääkis neile kogu loo ära ja teised arvasid lihtsalt, et Ann võiks ema käest küsida, miks ta tütrele ei ole sellest midagi rääkinud. Lõpuks nii sama naljatades ütles Reena, et kui Ann tahab, võib ta vanaisa majja minna elama, vanaisa on surnud ja maja seisab niisama seal tühjana, keegi ei käi ka seal. Ann otsustas selle üle järele mõelda. Järgmisel päeval, kui koolis oli suur vahetund, käis Annil Rita kogu aeg sabas ja tahtis, et Ann talle mata kodutööd näitaks. Kuna Rita oli juba täiesti võimatuks muutunud, tõukas Ann teda ja karjus talle, et ega tema pole süüdi, et Rital kodused tööd tegemata on ja et ta nii loll on, et ei oska ise midagi teha. Peale seda saadeti tüdrukud direktori kabineti juurde, kuna direktoril oli tegemist, pidid nad ukse taga ootama. Äkki jooksis Ann sealt ära. Mõni tänav koolist eemal jäi ta seisma ja hakkas nutma. Äkitselt oli Rita ta juures ja
Kuidas elad, Ann? Autor: Aidi Vallik Tegelased: Ann, Villem, Timo, rita, Reena, Kätlin, Ann käib koolis nagu iga teinegi laps. Tal läheb koolis hästi, kuni jõuab kätte viimane kuu suvele ning koolis muutuvad asjad raskemaks ning ta ei viitsi enam õppida. Kui koolis küsitakse temalt maha vaatamiseks vihikut ning ta vastab, et tal on tegemata, siis klassikaaslased ei usu teda, kuna ta on ju ikkagi üks parimaid õpilasi klassis. Ühel päeval teatavad vanemad Annile, et oleks vaja keldris suurt puhastust teha ning Ann
bioloogiline isa. See kõik oli tüdruku jaoks liig. Annile tuli meelde, et tema sõbranna Reena oli just rääkinud, et temal on Võsul maja ja kui väga vaja võib Ann sinna minna. Niisiis otsustasid Reena ja Ann, et lähevad Võsule. Kohale jõudes valisid tüdrukud endale suures majas toad ja seadsid end mõnusalt sisse. Nüüdseks oli majale ring peale tehtud ja nad otsustasid poodi minna. Tee peal kohtasid nad kolme poissi. Rita kutsus nad õhtuks enda poole. Reena vanaisa majas toimusid iga õhtu suured peod, sest vahepeal jõudis juba Reena kutsuda enda venna ja veel palju sõpru sinna. Ühel õhtul oli plaanis teha saunaõhtu. Mõned olid saunas ära käinud ja natuke ringi käinud ning seejärel magama läinud. Ann hakkas ka ära vajuma kuid ühel hetkel tundis ta kärsa haisu. See tuli saunast. Õnneks ei olnud seal suurt tuld, ainult vinguhais. Peale sauna põlengut toimus veel üks jube sündmus
oma väikese palgaga proovis kuidagi peret toita. Ann läks aga vanematega tülli ning tema õppe edukus järsku langes. Ann sai teada , et tema sõbral Reenal on suvila Võsul ja otsustas paar nädalat enne kooli lõppu sinna minna. Ta võtis kõik oma säästud ja sõitis koos klassiõe Ritaga Võsule. Alguses nad ei osanud Võsul kuhugi minna ega midagi teha, aga varsti tutvusid nad kohalike poistega. Nende seas oli ka Villem, kellest sai Anni hea sõber. Viimasel õppenädalal tulid sinna ka teised klassiõed ning Rita vend koos oma sõprade ja sõbrannadega. Asi läks kontrollist ära, kogu kamp jõi ning suitsetas aktiivselt. Ann tutvus Timoga, kes ka ta süütuse röövis. Seejärel puhkes saunas tulekahju kust tõmmati välja Kerli, tüdruk hingas, kutsuti tuletõrje ja kiirabi. Järgmisena hakkas kambal raha otsa saama. Mõned sõitsid tagasi koju ning mõned sesid uue kamba
ta luges seda & ei suutnud uskuda, et ta ema oli midagi sellist kirjutanud/teinud. järgmisel õhtul sai ann kokku oma kahe parima sõbranna kätlini & reenaga. ta rääkis neile kogu loo ära, nad arvasid, et ann peaks emalt küsima miks ta pole rääkinud midagi sellest. lõpuks ütles reena niisama naljaga, et kui vaja võib ann minna ta vanaisa majja, vanaisa on surnud & maja täiesti tühi. ann otsustas sellele mõelda. järgmisel päeval, kui koolis oli suur vahetund, käis rita annil koguaeg sabas, sest tahtis mate kodust tööd. kui rita juba täiesti võimatuks muutus, karjus ann ta peale, et ega tema pole süüdi, et tal kodused tööd tegematta & et ta nii loll on, et ise ei oska midagi teha. tüdrukud saadeti direktori kabineti juurde, kuna direktoril oli tegemist, pidid nad ootama. äkki jooksis ann minema. mõni tänav koolist eemal jäi ta seisma & hakkas nutma. järsku ilmus rita & pakkus talle suitsu
Kuidas elad, Ann? ; Mida teha, Ann? Aidi Vallik Tegelased: Ann Kärt (Kärtsu) Anni ema Ants Anni kasuisa Kristjan Anni isa Kätlin Reena Rita Timo Siim Artur Villem Kristel Kerli Evelyn Anti Oleg Rein Tom Gregor Marten Silva See on raamat 14 aastase Anni elust ja probleemidest, kus ta on ema käpa all. Ta leiab keldrist juhuslikult ema päeviku, mille sisu on kirjutatud kaheksakümnendatel aastatel ja ta märkab, et ema on elanud veel hullemat elu kui tema. Veel saab Ann teada, et Ants on hoopis tema kasuisa ja et tema pärisisa on olnud kunstnik nimega Kristjan ning nüüdseks on ta vist alla käinud joodik
Kuidas elad, Ann? ; Mida teha, Ann? Aidi Vallik Tegelased: Ann Kärt (Kärtsu) – Anni ema Ants – Anni kasuisa Kristjan – Anni isa Kätlin Reena Rita Timo Siim Artur Villem Kristel Kerli Evelyn Anti Oleg Rein Tom Gregor Marten Silva See on raamat 14 – aastase Anni elust ja probleemidest, kus ta on ema käpa all. Ta leiab keldrist juhuslikult ema päeviku, mille sisu on kirjutatud kaheksakümnendatel aastatel ja ta märkab, et ema on elanud veel hullemat elu kui tema. Veel saab Ann teada, et Ants on hoopis tema kasuisa ja et tema pärisisa on olnud kunstnik nimega Kristjan ning nüüdseks on ta vist
et ka tema ema oli noorena selline olnud, kuid siin eksis tüdruk rängalt. Päevikust luges Ann, kuidas Kärt (tema ema) hääletas Tartusse, jõi seal ennast täis, suitsetas ning hulkus niisama teistega linnas ringi. Kaustikust sai tüdruk teada, et mees, keda ta pidas oma pärisisaks, osutus hoopis kasuisaks. Ann solvus oma vanemate (eelkõige ema) peale ning läks kodust minema. Ta sõitis koos oma klassiõe Ritaga Võsule, kus seisis tühjalt nende sõbranna surnud vanaisa maja. Kuna Rita oli suur pidutseja, kutsus ta sinna oma venna (joodikutest) kamba, kes jäid ka tüdrukute juurde mõneks ajaks elama. Võsul elas veel üks mootorratturist noormees Villem, kes aitas Ann´i kuulates tüdruku muresid ning suunates teda ikka mõttele, et ta võiks koju tagasi pöörduda. Lõpuks otsustas Ann ikka oma vanemate poole elama minna ja ema rääkis, et Villem oli juba tema ammune sõber ning tema käskiski poisil tüdruku eest hoolt kanda.
Aidi Vallik Referaat Juhendaja.õp Tallinn 2009 Sisukord Sisukord. lk. 2 Sissejuhatus. lk. 3 Elulugu. lk.4-5 Looming. lk.6 . 2 Sissejuhatus Mina valisin selle teema sellepärast, et mulle meeldib kirjanik Aidi Vallik ja tema kirjutatud raamatud. Minu viimati läbiloetud raamat oligi üks selle kirjaniku teoseid: ,,Kuidas elad, Ann?". 3 Elulugu Aidi Vallik on eesti noorsookirjanik, kes on sündinud 11. mail 1971. aastal. Oma lapsepõlves elas ta vanaisa ja vanaema juures, sest tema ema õppis Tartus juristiks ning tuli ülikoolist tagasi siis, kui Aidi oli saanud 11-aastaseks. Kirjaniku vanaisa oli väga hooliv ja tark inimene, vanast haritlasperest. Vanav
Ta saab teada, et tema kummaline, kuid siiski range ema on omal ajal olnud punkar ja joodik ning ka suitsetamine ja narkootikumid pole talle võõrad olnud. Lisaks sellele saab ta ka veel teada, et tema isa polegi tema pärisisa. Ann ei suuda uskuda, et ta ema on talle terve tema elu ainult valetanud ja otsustab kodust põgeneda. Ta tahab alustada uut ja iseseisvat elu. Ilma vanemateta,koolita,valedeta ja muredeta. Lõpuks otsustabgi ta, et läheb oma klassiõe Rita ja veel paari sõbrannaga Võsul asuvasse suvilasse, kus hakkavad igaõhtu toimuma joomispeod, suitsetamine ja oma eluga mängimine. Ann saab palju uusi kogemusi selle tema jaoks ''uue'' maailma kohta. Ta saab aru, et inimesi ei saa alati usaldada ja nende peale loota. Miks aga, see pealtnäha tavaline noorteraamat nii populaarseks on osutunud? Ma arvan, et sellel on mitu põhjust.
Tallinn Polütehnikum Aidi Vallik "Mis sinuga juhtus, Ann? Referaat Koostas: Kert Pallo Juhendaja: Tiina Luik Tallinn 2008 1 Sisukord 2.........................................................................................................................Sisukord 3......................................................................................................................Aidi Vallik 6.......................................................................................................................Tegelased 7.................................................................................................................Põhiprobleem 8.................................................................................................................Oma arvamus 9........................................................................
on toimunud mõni õnnetus, Kati puhul haigestumine. "Kuidas elad, Ann?" (A. Vallik) peategelane Ann oli heast perest ja hästi kasvatatud laps. Kuid pinged kodus tekitasid ka pingeid koolis. Lõpuks läks Ann kallale oma klassiõele Ritale, kes väitis, et Ann saab häid hindeid vaid tänu sellele, et ta ema koolis pugemas käib. Ann ja Rita viidi direktori kabineti ukse taha ootama, kuid hirmust tagajärgede eest jooksis Ann minema. Rita järgnes talle, ning nad said sõpradeks. Rita ei olnud nii heast perest ning heade kommetega. Koos Ritaga hakkas Ann tegema suitsu, jooma alkoholi ning proovima narkootikume. Kuigi Rita ükskõikne suhtumine ellu häiris Anni, oli see samas ka rahustav, kuna Ann ise oli suur muretseja. Nad põgenesid Võsule suvemajja ja kutsusid sinna sõpru, kellega peeti mitmeid päevi kestvaid pidusid. Selle teose puhul on positiivne see, et peale peosõprade sai Ann tuttavaks ka Villemiga, kes oli vanem ja targem ning andis Annile head
RAAMATU ANALÜÜS K……. 10C 2015 KEVAD 1.raamat "Inimesed parvlevad nimelt vale ümber nagu kärbsed meekoogi kallal ja muinasjutuvestja sõnad lõhnavad nagu viiruk, kui ta tänavanurgal loomasõnniku sees istub, aga tõe eest inimesed põgenevad" lk 8 Läbi aegade see nii on ja ilmselt nii ka jääb. Loodetakse alati paremat ning pigem pigistatakse karmi tõe korral silm lihtsalt kinni. “Kes on kord joonud Niiluse vett, see igatseb Niiluse äärde tagasi.” lk 10 Kui olla eemal oma lähedastest, siis kord tuleb ikkagi koduigatsus näpistama. "Ole ettevaatlik naisega, kes ütleb "kena poiss" ja meelitab sind enda juurde, sest tema süda on võrk ja püünis ja tema rüpp kõrvetab hullemini kui tuli." lk 17 Kui ei suuda lõppude lõpuks “EI” öelda, võib olukord oodatust halvemini lõppeda.
1.2.Reeli Reinaus ,,Must vares" - RASS...........................................................................6 1.1.2.1. Reeli Reinaus.......................................................................................................8 1.1.3. Margus Karu ,,Nullpunkt" KOOLIKIUSAMINE ..................................................8 1.1.3.1.Margus Karu.......................................................................................................12 1.1.4. Kerli Altmart ,,Makaagid ja majad" POISTE IGAPÄEVAPROBLEEMID (bänd, tüdrukud, õppimine)............................................................................................................12 1.1.4.1.Kerli Altmart.......................................................................................................13 1.1.5. Kristel Kriisa ,,Neetud" LIIGNE PIDUTSEMINE (alkohol, narkootikumid)......13 1.1.5.1 Kristel Kriisa.............................................
Lugemisvara teise poole moodustasid aga purunõukogulikud teosed, nii päris lasteraamatud kui ametlikult täiskasvanutele mõeldud teosed. Jaani tädi Mara (ametlikult Marie Pael), kes töötas raamatupoes, ostis talle enam-vähem kõik raamatud partisanidest ja ka Stalini preemia laureaatide sarja. Luges nad enamuses kõik läbi, mõned igavamad jättis küll pooleli nagu "Kaugel Moskvast" või "Jugoslaavia tragöödia". Sõjajutte aga luges hoolega, sest nende sündmustik oli vahel põnev ja neis ei olnud pikki abstraktseid arutlusi poliitikast. Tänini on Jaanil meeles Ilja Kazakevitöi "Kevad Oderil" ja Viktor Nekrassovi "Stalingradi kaevikutes", mis mõlemad pärinevad kahtlemata andekate kirjanikkude sulest .Õige mitu korda luges Aleksei Tolstoi "Peeter Esimest". Puht sõjaraamatutest olid lemmikuid partisanikomandör Kovpaki "Putivli st Karpaatideni". Arkadi Gaidari teosed talle erilist muljet ei jätnud, küll Lev
naiivse mõttega oli tal algselt tegemist. 1.2.2. Sass Henno tsitaadid raamatust "Mina olin siin esimene arest" ,,Minevik on fakt. Tulevik on see, mida on võimalik muuta". ("Mina olin siin esimene arest", 2005) ,,Kaklused ongi selleks, et ei peaks oma hingehaavade veritsemist pealt vaatama". ("Mina olin siin esimene arest", 2005) ,,See aeg, kui sügis muutub talveks, kestab vaid mõned päevad. Kui sa selle aja ära tunned, ei häiri sind kunagi, et sellel maal, kus sa elad, on liiga külm, liiga sombune või liiga masendav elada". ("Mina olin siin esimene arest", 2005) 1.2.3. Sass Henno ilmunud teosed Võrguteavik "Elu algab täna" (internetis alates 2003) "Mina olin siin esimene arest" (Eesti Päevaleht 2005) "Mereröövlimäng" (Troll 2005) Lühimängufilm "Südameasjad" (Allfilm 2007) 1.2.4. Inimeste avaldatud arvamused " Mina olin siin esimene arest" teose ja autori kohta
ütlema, et mulle meeldib tema stiil väga. Kasutatud kirjandus 1. Beaham, George. The Stephen King Companion. Kansas City - Universal Press Syndicate Company, 1995. 2. Beaham, George. Stephen King Story, The: A Literary Profile. Kansas City: Universal Press Syndicate Company, 1992. 3. King, Stephen. The Body in Different Seasons. New York - Viking Penguin Inc., 1982. 4. King, Stephen. Rita Hayworth and Shawshank Redemption in Different Seasons. New York - Viking Penguin Inc., 1982. 5. Reino, Joseph. Stephen King: The First Decade, Carrie to Pet Sematary. Boston - Twayne Publishers, 1988. 6. Underwood, Tom. Conversations on Terror with Stephen King. New York - Warner Books, 1988. 7. 14. Veebruar 1998, Sõnumileht, "Stephen King - õuduse meister." Interneti leheküljed: Unofficial Stephen King Homepage - http://www.geocities
Kuristik Rukkis 1. Kirjuta teosest välja 5 tsitaati (samas sõnastuses lause; mida autor on tabavalt öelnud), mis Sulle meeldisid ja põhjenda, kuidas neist aru saad või milliseid mõtteseoseis tekitavad. Märgi juurde ka lehekülg!!! 2. Kirjura lühike ülevaade sündmustest. 3. Missuguseid probleeme kajastab teos? 4. Kirjelda teose peategelasi (välimus, iseloom ja käitumine, tõekspidamised, suhtumine teistesse). 5. Kas teose käigus muutub peategelane halvemaks või paremaks (miks ja kuidas, põhjenda)? 6. Kas ja mida autor tahab antud teosega öelda? 7. Sinu arvamus: miks loeksid või ei loeks sellist teost ning kas soovitaksid teistele? Kas antud teosest saad teha mingeid järeldusi või üldistusi enda jaoks? Milliseid? Põhjenda ja selgita oma sõnadega. 1. „Oma lihtsameelsusest pidasin teda esialgu üsna intelligentseks. Ja nimelt sellepärast, et ta teadis üsna palju teatrist, näidenditest, kirjandusest ja muust selletaolisest värgist. Kui kellelgi on
RAKKE GÜMNAASIUM REFERAAT ,,2 GRAMMI HÄMARUSENI" DIANA LEESALU Liisi Remmet 9.klass Rakkes 2008 Sisukord 3 Sissejuhatus 4 Ümberjutustus 5-7 Mõtted ja tsitaadid 8 Kasutatud kirjandus 9 3 Sissejuhatus Tegelikult valisin ma selle raamatu juhuslikult. Olin kuulnud, et see on väga hea raamat ning mõtlesin, et võiks kunagi selle läbi lugeda. Kuna see oli ka üks kohustuslikkudest raamatutest, oli põhjus seda raamatukogust küsida. Olen väga rõõmus, et
jääb tühjaks ja tema üksi. Temast aga saab Põhja Konna valvaja ja hooldaja.. Leemet jäi täiesti tühja ja üksildasse metsa vananema ja oma lõppu, mis osutus ühtlasi ka metsarahva lõpuks, ootama. Oma igavikulises üksinduses sisistas Leemet veel endiselt enda lõbuks ussisõnu: ,,Kõik muu minus võib mädaneda, kuid ussisõnad jäävad ikka värskeks. Ussisõnad ja rahulikult tukkuv Põhja Konn." Raamat on eelkõige mõeldud inimestele, kellele meeldib põnev sündmustik, kummalised olud, traagiline, kurb lõpplahendus ja sügavam mõte. See võib tunduda imeliku muinasjutuna, milles on pisut eestlaste müüte, kuid see puudutab hoopis olulisemat teemat. Minu jaoks on autor püüdnud meile näidata, mis võib juhtuda kui me, eestlased, unustame oma esivanemad ja päritolu. Kirjanik näitab meile piltlikult, kuidas kunagine vägev metsarahvas on muutunud abituks külarahvaks, kes on unustanud muistsete aegade teadmised ning oskused
kasvada“, „Tuul puhub lippudes“, „Väike John“ Mis on iseloomulik nüüdislasteluulele? Kihilisem kui varasematel aastatel, avaldavad kõik, muutunud sotsiaalsed normid),piir amatöörluule ja professionaalse luule vahel hägustunud,lüürililine lasteluule,jutustav lasteluule (keskendub laste elule),värsjuttude avaldamine iseseisvate teostena. Sisuline kohandumine ajaga. Nüüdislasteluule autorid ja nende luuleraamatud Signe Ora „Onu Eedi”, 2008; Aidi Vallik „Mannikese lugu”, 2010. A. Vallik „Mobiilihelinad”; L.Tungal „Saatke meile meile!” Merca „ Pissilugu” Olulised lasteluule koondkogud. Reet Krusten „Eesti lasteluule kuldraamat” (2008) Raivo Kuusk "Eesti lasteluule valimik" (I, 2000; II 2001)temaatilised kogud (emadpäev „Seitse paid“; „Eesti jõulusalmide ja –juttude kuldraamat“, sünnipäev „Õnne soovib õnne“) Luulevormis aabitsad ( L. Tungal ja Navitrolla „Loomaeebits“)
ala Eesti Raamat ümberjutustuse Ilmarisest ja tema taotud imepärasest Sampost, lustlikust lood“ Tallinn on tõlkinud Asta Lemminkäisest, tumemeelsest Kullervost ja Põhjala Põldmäe. võimukast emandast Luohist. Kirjeldab maa ja taeva teket ning naisevõtu kombeid. „Kalev Eesti 1998 Villem Ridala Proosajutustus koosneb kahekümnest loost, millest igaüks ipoeg“ „ATHENA“ jutustab Kalevipoja seiklustest ja kangelastegudest. Alguses Tallinn jutustatakse Kalevipoja vanematest ja sünnist. Edaspidi on olulisemateks sündmusteks: emaotsimine, tegutsemine
Tallinna Reaalkool LUGEMISHARJUMUSED TALLINNA REAALKOOLI ERI VANUSES ÕPILASTE SEAS Uurimistöö Taavi Pungas 11b Juhendaja: õp Sirje Jaup Tallinn 2008 SISUKORD SISSEJUHATUS ............................................................................................................................. 4 1. UURIMISTÖÖ ÜLDISED PÕHIMÕTTED ............................................................................... 6 1.1. Sihtgrupp .............................................................................................................................. 6 1.2. Ankeedi koostamine ............................................................................................................. 6 1.2.1. Üldised kaalutlused ......................................................
õpetas neil selgeks“R“ tähe.Üks kaksikutest kukkus vette ja Tiina päästis ta ära. Tiina läks Maimetsa kooli, kus ta oli lausa ingel, teised tema taustast Karila koolis midagi ei teadnud...kuniks ta pidi sinna koolidevahelisele võistlusele minema ja Vardo teda terroriseerima hakkas. Raamat on huvitava ülesehitusega: algab tänapäevast, siis suundub minevikku ja uuesti tagasi hetkeolukorda. Minu jaoks oli raamat väga põnev. Mingil määral oli ka minu elu kohati selline... Raamat meenutas teist minu lapserõlve lemmikraamatut Silvia Rannamaa “Kadri“it. 7 Vaesed jõulud, rikkad jõulud Illustreerinud Ülle Meister Jutuke jõuluvanast, kelle nimi oli Ernst Jõul.Ta oli jõulurahava seas tuntud
Vilep valdab ka internetiavarustes tegutsemiseks vajalikku sõnavara: ,,vaata minu täielikku profiili'" kõnetab lapsi rohkem kui ,,elulugu" või ,,biograafia". (Vilep 2007a). Hoolimata elektroonilise meedia olulisuse tunnistamisest on vähestel eesti kirjanikel oma koduleheküljed. Valdavalt on tegu noorema põlvkonna autoritega, nagu Sass Henno, Vahur Afanasjev, Peeter Sauter, Sven Kivisildnik. Eesti lastekirjanikest on oma koduleht ainult Valeria Ränikul ja loomisjärgus Aidi Vallikul, kelle kodulehe autoriks on Vilep. Vilep on öelnud, et ta aitaks heameelega kaasa kirjanike kodulehekülgede loomisele, kuid ta ei leia sellele algatusele rahastajat (Vilep 2007b). 1.5. Kommertsialiseerumine Tsiteerides briti lastekirjanduse uurijat Peter Hunti, on lastekirjandus kui grupp tekste ühelt poolt elusaim ja originaalseim kunstide seast ja samas jõhkra kommertsliku ärakasutamise ohver (Hunt 2005:1).
Siis kui elasid Andres ja Pearu või see paganama veider kuningas Oidipus? Ah, kurat seda teab. Peaasi, et igav ei oleks... (Ajalehele Sakala antud interviust) Kuidas valmis teie esimene raamat «2 grammi hämaruseni»? Ma olen suurepärane alguste kirjutaja, aga need ei taha kuidagi lõpuni jõuda. Keskkoolis alustasin ühte järjekordset lugu ja ülikooli teisel kursusel leidis see lõpu. Pöördusin käsikirjaga tollase menukirjaniku Aidi Valliku poole. Tema omakorda suunas mind Doris Kareva juurde. Kareva oli esimene, kes käsikirja läbi luges, ja ju see siis avaldas talle muljet, sest ta organiseeris kirjastamise. Doris Karevast on mulle palju abi olnud ja ma olen talle väga tänulik. Raamat ,,Kaks grammi hämaruseni" räägib Leletist, kelle ema, kasuisa, vanaema ja vend Henrik saavad tema gümnaasiumi lõpetamise päeval autoõnnetuses surma. Sellest ajast alates läheb kõik allamäge. ----
raamatu vältel oma igavust või rahulolematust väljendada. Mõtted: Ükski ühiskond, koosseisev ja ennast kogukonnana tundev inimkooslus ei saa olla ei kakskeelne ega multikultuurne. Teised kultuurid ning keeled peavad assimileeruma, vähemal väliselt Inimkultuur on oma olemuselt muidugi alati multikultuurne selles mõttes, et iga kultuur võtab pidevalt "võõrast" üle, alati on natuke mosaiikne, aga alati püüdleb ta ebateadlikult ühtsuse poole. (Uuel aastal päeviku kirjutamisest) Ei mingeid arutlusi ega "mõtteid". Lõpuks on need mõtted nii mõttetud. Kuhu nad meid ikka viivad. Arusaamisele? Aga arusaamisele millest? Sellest, mis me oleme ise välja mõelnud ja nimetame nüüd eluks või tegelikkuseks? (Kui 40 päeva hakkavad täis saama) Ja mulle? Muide, mis tähtsust sellel on. Kas meilt elu lõpus keegi küsib: meeldis? ei meeldinud? Lihtsalt oli. Nüüd hakkab olnud saama. Tõnu Õnnepalu Sündis 1962. aastal Tallinnas
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
