Tallinna Polütehnikum Raadiovastuvõtjad konspekt Raadiovastuvõtjad Kirjandus 1. A, Isotamm “Raadiovastuvõtuseadmed”, 1968 2. “Raadioamatööri käsiraamat 3. L, Abo “Raadiolülitused” Raadioülekandeks kasutatavad sagedusalad Raadiosagedusliku spektri jaotus Sagedusala Sagedusala Laineala Laineala nimetus Tähis ulatus nimetus ulatus 3...30 kHz Väga madalad 100...10 km Ülipikklained ÜPL raadiosagedused 30...300 kHz Madalad 10...1 km Pikklained PL raadiosagedused 300...3000kHz Keskmised 1000....100 m Kesklained KL raadiosagedused 3...30 MHz Kõrged 100...10 m Lühilained LL raadiosagedused 30...300 MHz ...
Mõni aasta hiljem kasutati seda uudset süsteemi, mis vähendas moonutusi signaalis oluline teleülekannete jaoks, milleks seda ka kasutama hakati. [7] Järjekordne suur edasiminek toimus 1950ndatel aastatel leiutati transistor, mis hakkas asendama raadiolampe. Lisaks suurendatud töökindlusele (raadiolambid põlesid pika kasutamise peale läbi) olid transistorid ka väiksemad ning tarbisid märgatavalt vähem voolu. Raadioseadmed muutusid väiksemaks, töökindlamaks ja lausa kaasaskantavaks. Raadio oli vallutanud maailma [7] Pilt 2 Transistor (vasakul) ja vaakumelektronlamp (paremal) Raadio tööpõhimõte Raadio näol on tegemist elektromagnetkiirgusega, mille sagedus jääb märgatavalt alla nähtava valguse sageduse, kuid liigub sama kiiresti. [1] See tähendab et raadio lainepikkus allub samale valemile, nagu valguse:
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Raadio- ja sidetehnika instituut Jaago Kajalainen 104058IATB Mida ma sain teada ainest erialatutvustus? Essee aines IRT0200 Erialatutvustus Juhendaja: Indrek Rokk Telekommunikatsiooni õppetool Tallinn 2010 Mida ma sain teada ainest erialatutvustus? Telekommunikatsioon siit tuleneb sõna kommunikatsioon, mis tähendab omakorda suhtlemist näost-näkku kui ka sidepidamist pikemate vahemaade taha. Sellest võib välja lugeda, et meie põhiliseks tegevuseks on inimeste omavahelise suhtlemise võimaldamine. Antud kursuse jooksul räägiti palju telekommunikatsiooni ajaloost, erinevatest võimalustest saata infot üle maailma ja mida kõike selleks vaja on. Kuna inimesed on suheldnud omavahel ...
· Seadmed ja kaitsesüsteemid, mis on mõeldud kasutamiseks plahvatusohtlikus keskkonnas · Tsiviilotstarbeliseks kasutamiseks mõeldud lõhkematerjalid · Kuumaveekatlad · Diagnostilised meditsiiniseadmed · Liftid · Madalpinge · Masinad/Aparaadid · Mõõtevahendid · Meditsiiniseadmed · Müra emissioon keskkonda · Mitteautomaatsed kaalumisvahendid · Isikukaitsevahendid · Surveseadmed · Pürotehnika · Raadioseadmed ja telekommunikatsioonivõrgu lõppseadmed · Väikelaevad · Mänguasjade ohutus · Lihtsad surveanumad 4.8 Vastavusmärgise saamine [14] Kui ettevõte soovib oma tootele saada CE-märki, tuleks ettevõttel läbida järgmised etapid: 1. Tuleb välja selgitada, millised direktiivid ja ühtlustatud standardid toote kohta kehtivad. CE- märgist vajavaid tootekategooriaid kirjeldatakse enam kui 20 direktiivis. Põhinõuded,
Ärge pange telefoni kõrva juurde kohe pärast numbri kutsungit, vaid hoidke paar sekundit käes. See on eriti tähtis laste puhul, kes peaksid telefoni kasutama ainult helistamiseks ja võimalikult harva. Ärge hoidke sülearvutit süles, eriti peaksid sellest hoiduma rasedad naised. Võtke ühendust oma elektrivarustajaga, kui raadioseadmed ja helisüsteemid koguvad staatilist elektrit. [12] KIIRGUSTE DOOSID Efektiivdoosi mõõtmiseks kasutatakse rahvusvaheliselt ühikut Sievert (Sv). Kuna tavaliselt on inimese poolt saadavad doosid palju väiksemad, siis palju enam kasutatakse millisievertit (1 mSv = 0,001 Sv) või mikrosievertit (1 Sv = 0,000001 mikroSv). Üks mikroSv tunnis näitab kui suure doosi koguse inimene saab tunni aja jooksul. [13]
5.3.1 Lennuliiklusteenindus 1) lennuohutus: inimtegur lennujuhtimises, isiku töövõimet ja meeskonnatööd mõjutavad meditsiinilised ja psühholoogilised tegurid 2) lennutegevus: erinevate lennutegevuste liigid, erinevate operaatorite tegevus ja tegevuskeskkond. Erinevad õhusõidukikategooriad ja tüübid, nendega opereerimine 3) lennundusseadusandlus 4) lennunavigatsiooniteeninduse seadmed ja süsteemid: raadioseadmed ja -süsteemid, nende tööpõhimõte ja kasutamine. Side- ,seire- ja navigatsiooniseadmed ja -süsteemid, nende arengusuunad 5) lennundusmeteoroloogia 6) lennuliikluse korraldamine 7) navigatsioon, lennunduse raadioside, lennundusteabeteenindus 5.3.2. Õhusõidukid ja mootorid 1) lennuteooria alused 2) plaaneri konstruktsioon 3) mõõdikud ja avioonikasüsteemid 4) plaaneri elektrisüsteemid
võimalik ja asjaolud lubavad, eriti enne meresõidu raskendavate prognoositud tingimuste saabumist. Kui see on otstarbekas, registreeritaks testide tulemused logiraamatus. Nimetatud testid tuleb sooritada ka enne sadamast väljumist ja sadamasse saabumist kontroll lehtede alusel. Vahitüürimees peab teostama regulaarset kontrolli veendumaks, et: - roolimees või automaatrool hoiab õiget kurssi - käigu- ja signaaltuled põlevad ja meresõiduriistad toimivad korralikult - raadioseadmed toimivad korralikult - masina juhtimispuldi ja juhised toimivad korralikult. Vurr- ja magnetkompassi õiend määratakse vähemalt üks kord vahis ja kui võimalik, siis igat suuremat kursi muutmist. Pea- ja vurrkompassi näite võrreldakse sagedasti. Kursikordajate näidud peavad ühtima emakompassi näitudega. Automaatrool lülitatakse käsijuhtimisele vähemalt üks kord vahis. Vahitüürimes peab alati täitma rahvusvahelise konventsiooni inimelu ohutusest merel (SOLAS) nõudmisi.
EKG rütmi analüüsimine algab automaatselt või peab kasutaja vajutama nupule „analüüs“. Seejuures vaadeldakse graafikute amplituudi, sagedust, QRS-kompleksi tõusu/languse kiirust ja morfoloogia korrapärasust. Analüüs kestab 5–8 sekundit. Sellel ajal ei tohi puudutada patsienti ega EKG-kaablit (vanemate aparaatide puhul). Analüüsi segavad tegurid Patsiendi liigutused (hingamine, lihaste värin, hingeldamine). Kõrgepingeseadmed (alajaamad, õhuliinid). Raadioseadmed vahetus läheduses. Analüüs toimub patsiendi transportimise ajal. Südamemassaaži tegemine. Analüüsi tulemuse järgi hakkab seade laadima ja soovitab anda elektriimpulsi või soovitab vereringe olemasolu tunnuseid uuesti proovida ja alustada tavalist elustamist. Enamik tänapäevaseid seadmeid annab elustajale ette kindla metronoomilise rütmi (100×/min) ja jälgivad patsienti pidevalt kaheminutilise intervalli järel. Samuti kutsub seade kasutajat korrapäraselt üles
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
