Tallinna Polütehnikum Raadiovastuvõtjad konspekt Raadiovastuvõtjad Kirjandus 1. A, Isotamm “Raadiovastuvõtuseadmed”, 1968 2. “Raadioamatööri käsiraamat 3. L, Abo “Raadiolülitused” Raadioülekandeks kasutatavad sagedusalad Raadiosagedusliku spektri jaotus Sagedusala Sagedusala Laineala Laineala nimetus Tähis ulatus nimetus ulatus 3...30 kHz Väga madalad 100...10 km Ülipikklained ÜPL raadiosagedused 30...300 kHz Madalad 10...1 km Pikklained PL raadiosagedused 300...3000kHz Keskmised 1000....100 m Kesklained KL raadiosagedused 3...30 MHz Kõrged 100...10 m Lühilained LL raadiosagedused 30...300 MHz ...
kosmilisest mikrolaine taustkiirgusest enam eristada. Inimkonna poolt kosmosesse laiali saadetud raadiosignaalid rändavad veel kaua pärast seda, kui inimesi enam pole, jäädes viimseks mälestuseks selleks, et me üldse kunagi olemas olime. Raadio ajalugu Raadio arengut võib vaadelda kolmes faasis: elektromagnetlained ja katsetused, traadita kommunikatsioon ja tehniline arendus ning kommertsialiseerimine ja ringhääling. Algsed raadioseadmed ei suutnud edastada kõnet ega häält, vaid üksikuid impulsse ning seetõttu kutsuti neid traadita telegraafideks. [1] Kõige algelisem raadiosaatja oli sädevahe-saatja (joonis 1,2) Joonis 2 Joonis 1 Selle tööpõhimõte seisneb selles, et sädevahemik (Spark gap), osutab suurt takistut, lastes kondensaatoril C1 laadida. Kui C1-l tekib piisavalt kõrge pinge (võrdne või suurem kui
haldama otstarbekalt, objektiivselt ja proportsionaalselt, et võimaldada selle kasutajal rahuldada isiklikke vajadusi, pakkuda sideteenust ja arendada uusi tehnoloogiaid. Sagedusalal on väga palju kasutusviise. Näiteks: lennuside, mereside, liikuvs maaside, amatöörradioside, kosmoseside jne. Suur hobi ringhäälingu vallas ongi raadioamatörism. Sellega tegeleb ligi 2 miljonit inimest üle maailma ja see seisneb selles, et ehitatakse või ostetakse endale vastavad raadioseadmed ja antennid ja proovitakse ühendust võtta erinevate punktidega maailmas. Mida võimsamad seadmed ja antennid, seda kaugema kohaga on võimalik raadioside luua. Raadioamatörismil on ka omad piirangud, mis on sätestatud erinevate seadustega. Inimesed ei tohi kasutada liiga suuri võimsusi ja nad tohivad vestelda ainult teatud lainepikkustel, et nad ei hakkaks segama teisi süsteeme. Näiteks võivad nad häirida televisioonikanaleid.
· Seadmed ja kaitsesüsteemid, mis on mõeldud kasutamiseks plahvatusohtlikus keskkonnas · Tsiviilotstarbeliseks kasutamiseks mõeldud lõhkematerjalid · Kuumaveekatlad · Diagnostilised meditsiiniseadmed · Liftid · Madalpinge · Masinad/Aparaadid · Mõõtevahendid · Meditsiiniseadmed · Müra emissioon keskkonda · Mitteautomaatsed kaalumisvahendid · Isikukaitsevahendid · Surveseadmed · Pürotehnika · Raadioseadmed ja telekommunikatsioonivõrgu lõppseadmed · Väikelaevad · Mänguasjade ohutus · Lihtsad surveanumad 4.8 Vastavusmärgise saamine [14] Kui ettevõte soovib oma tootele saada CE-märki, tuleks ettevõttel läbida järgmised etapid: 1. Tuleb välja selgitada, millised direktiivid ja ühtlustatud standardid toote kohta kehtivad. CE- märgist vajavaid tootekategooriaid kirjeldatakse enam kui 20 direktiivis. Põhinõuded,
Ärge pange telefoni kõrva juurde kohe pärast numbri kutsungit, vaid hoidke paar sekundit käes. See on eriti tähtis laste puhul, kes peaksid telefoni kasutama ainult helistamiseks ja võimalikult harva. Ärge hoidke sülearvutit süles, eriti peaksid sellest hoiduma rasedad naised. Võtke ühendust oma elektrivarustajaga, kui raadioseadmed ja helisüsteemid koguvad staatilist elektrit. [12] KIIRGUSTE DOOSID Efektiivdoosi mõõtmiseks kasutatakse rahvusvaheliselt ühikut Sievert (Sv). Kuna tavaliselt on inimese poolt saadavad doosid palju väiksemad, siis palju enam kasutatakse millisievertit (1 mSv = 0,001 Sv) või mikrosievertit (1 Sv = 0,000001 mikroSv). Üks mikroSv tunnis näitab kui suure doosi koguse inimene saab tunni aja jooksul. [13]
5.3.1 Lennuliiklusteenindus 1) lennuohutus: inimtegur lennujuhtimises, isiku töövõimet ja meeskonnatööd mõjutavad meditsiinilised ja psühholoogilised tegurid 2) lennutegevus: erinevate lennutegevuste liigid, erinevate operaatorite tegevus ja tegevuskeskkond. Erinevad õhusõidukikategooriad ja tüübid, nendega opereerimine 3) lennundusseadusandlus 4) lennunavigatsiooniteeninduse seadmed ja süsteemid: raadioseadmed ja -süsteemid, nende tööpõhimõte ja kasutamine. Side- ,seire- ja navigatsiooniseadmed ja -süsteemid, nende arengusuunad 5) lennundusmeteoroloogia 6) lennuliikluse korraldamine 7) navigatsioon, lennunduse raadioside, lennundusteabeteenindus 5.3.2. Õhusõidukid ja mootorid 1) lennuteooria alused 2) plaaneri konstruktsioon 3) mõõdikud ja avioonikasüsteemid 4) plaaneri elektrisüsteemid
võimalik ja asjaolud lubavad, eriti enne meresõidu raskendavate prognoositud tingimuste saabumist. Kui see on otstarbekas, registreeritaks testide tulemused logiraamatus. Nimetatud testid tuleb sooritada ka enne sadamast väljumist ja sadamasse saabumist kontroll lehtede alusel. Vahitüürimees peab teostama regulaarset kontrolli veendumaks, et: - roolimees või automaatrool hoiab õiget kurssi - käigu- ja signaaltuled põlevad ja meresõiduriistad toimivad korralikult - raadioseadmed toimivad korralikult - masina juhtimispuldi ja juhised toimivad korralikult. Vurr- ja magnetkompassi õiend määratakse vähemalt üks kord vahis ja kui võimalik, siis igat suuremat kursi muutmist. Pea- ja vurrkompassi näite võrreldakse sagedasti. Kursikordajate näidud peavad ühtima emakompassi näitudega. Automaatrool lülitatakse käsijuhtimisele vähemalt üks kord vahis. Vahitüürimes peab alati täitma rahvusvahelise konventsiooni inimelu ohutusest merel (SOLAS) nõudmisi
EKG rütmi analüüsimine algab automaatselt või peab kasutaja vajutama nupule „analüüs“. Seejuures vaadeldakse graafikute amplituudi, sagedust, QRS-kompleksi tõusu/languse kiirust ja morfoloogia korrapärasust. Analüüs kestab 5–8 sekundit. Sellel ajal ei tohi puudutada patsienti ega EKG-kaablit (vanemate aparaatide puhul). Analüüsi segavad tegurid Patsiendi liigutused (hingamine, lihaste värin, hingeldamine). Kõrgepingeseadmed (alajaamad, õhuliinid). Raadioseadmed vahetus läheduses. Analüüs toimub patsiendi transportimise ajal. Südamemassaaži tegemine. Analüüsi tulemuse järgi hakkab seade laadima ja soovitab anda elektriimpulsi või soovitab vereringe olemasolu tunnuseid uuesti proovida ja alustada tavalist elustamist. Enamik tänapäevaseid seadmeid annab elustajale ette kindla metronoomilise rütmi (100×/min) ja jälgivad patsienti pidevalt kaheminutilise intervalli järel. Samuti kutsub seade kasutajat korrapäraselt üles
annaabi.ee 
