TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Mikrolainetehnika õppetool Laboratoorse töö nr 2 „Mikroribaliinidel ribafilter“ ARUANNE Täitjad: Juhendaja: Andres Laidvee Töö tehtud: 13.03.2014 Aruanne esitatud ……………………………………….. (kuupäev) Aruanne tagastatud …………………………………….. (kuupäev) Aruanne kaitstud ………………………………………. (kuupäev) ……………………………….. (juhendaja allkiri) 0 1. Teoreetilised alused Mikroribaliinide süsteemides kasutatakse külgsidestusega ribafiltreid. Kuna filtrite parameetrite arvutamine on tülikas ülesanne, siis tihti on kasutusel ka optimeerimine, ehk siis filtri param...
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Mikrolainetehnika õppetool Laboratoorse töö nr 1 „Smithi diagramm“ ARUANNE Täitja: Juhendaja: Andres Laidvee Aruanne esitatud ……………………………………….. (kuupäev) Aruanne tagastatud …………………………………….. (kuupäev) Aruanne kaitstud ………………………………………. (kuupäev) ……………………………….. (juhendaja allkiri) 1. Töö eesmärk Tutvuda programmiga Ansoft Designer SV ning Smithi diagrammi kasutusvõimalustega. 2. Töövahendid Programm Ansoft Designer SV 3. Töö ülesanne 1. Uurida resistiivse koormuse S11-e Smithi diagrammi abil. 2. Sobitada koormus veerandlainetransformaatori abil. 3. Uurida sobitatud koormuse S11 Smith...
................ /kuupäev/ Aruanne kaitstud........................................................................................................ /kuupäev/ ...................................................................................... /juhendaja allkiri/ 1. Töö eesmärk Tutvumine raadioseadmete tööd iseloomustavate müraparameetritega, tervikliku vastuvõtja müraparameetrite leidmine üksikastmete parameetrite järgi. 2. Kasutatavad seadmed Agilent Technologies'i simulatsioonitarkvaraga AppCAD varustatud personaalarvuti. 3. Töö käik Avasime AppCAD programmiakna, vasakus servast asuvast menüüribast omakorda valisime Signals Systems alammenüü, ning sealt omakorda NoiseCalc tööleht. Vaatlesime programmiga AppCAD 12,2 kuni 12,7 GHz sagedusvahemikus töötava
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Raadio ja sidetehnika instituut Raadioseadmete disain Smithi diagramm Aruanne Täitjad: Ronald Rain Töö tehtud: 20.02.09 Töö eesmark Tutvuda programmiga Ansoft Designer SV ning Smithi diagrammi kasutusvõimalustega. Töö ülesanne 1. Uurida resistiivse koormuse S11-e Smithi diagrammi abil. 2. Sobitada koormus veerandlainetransformaatori abil. 3
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Raadio ja sidetehnika instituut Raadioseadmete disain Mikroribaliinidel ribafilter Aruanne Täitjad: Ronald Linna 061951 IATB61 Rain Ungert 062227 IATB61 Töö tehtud: 20.03.09 Töö eesmärk Simuleerida ja optimeerida etteantud kesksagedusega külgsidestusega ribafilter. Töövahendid Programm Ansoft SerenadeSV 8.5. Töö käik Koostasime filtri skeemi. Joonis 1. Filtri skeem
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Raadio ja sidetehnika instituut Raadioseadmete disain Mikroribaliinidel ribafiltri 2.5D mudel Aruanne Täitjad: Ronald Linna 061951 IATB61 Rain Ungert 062227 IATB61 Töö tehtud: 27.03.09 Töö eesmärk Simuleerida praktilises töös nr. 2 koostatud ribafilter 2.5D simulaatoriga. Töövahendid Programm Ansoft EnsembleSV. Töö käik Käivitasime Maxwell Control Paneli ja alustasime uut projekti
See isoleeriv kiht toimibki elektrolüütkondensaatoris dielektrikuna. Tekkinud dielektrikukiht on väga õhuke, kõigest mõne molekuli paksune, seepärast on kondensaatori plaadid teineteisele väga lähedal ja tekkiv mahtuvus küllalt suur. Elektrolüütkondensaator on polaarne element, seepärast tuleb kasutamisel teada mõningaid tema omadusi. Muutkondensaatorid Muutkondensaatoritena on kasutusel seadekondensaatorid seadme esmareguleerimiseks ja häälestuskondensaatorid raadioseadmete võnkeringide ümberhäälestamiseks. Seadekondensaatorid Seadekondensaator koosneb paigalseisvast ja pööratavast osast, s.t staatorist ja rootorist. Põhiliselt kasutatakse keraamilise dielektrikuga seadekondensaatoreid, mille plaatideks on dielektrikule sadestatud hõbedasektorid. Seadekondensaatorid on väikese mahtuvusega, mis jääb vahemikku 1...33 pF. Häälestuskondensaatorid Häälestuskondensaatori moodustavad kas alumiiniumplaadid või hõbetatud vaskplekist
põhikirja ja konventsiooni täiendavate raadioeeskirjadega, raadiosagedusalade üldise kasutusviisi, otstarbe ja reziimi Eestis. (2) Käesoleva määruse reguleerimisalasse ei kuulu raadiosidet piiravate raadiotehniliste vahendite kasutamine. · § 2. Raadiosagedusala kasutusotstarve ja kasutusreziim (1) Raadiosagedusala kasutusotstarve määrab sageduskasutuse jaotuse erinevate raadiosideteenistuste ja raadioseadmete klasside vahel. (2) Raadiosagedusala kasutusreziim määrab sageduskasutuse kategooriad (primaarne või sekundaarne). (3) Primaarse kasutusreziimiga raadiosideteenistuse raadioseadmeid kaitstakse teiste raadioseadmete poolt põhjustatud häirete eest. (4) Sekundaarse kasutusreziimiga raadiosideteenistuse raadioseadmeid ei kaitsta teiste raadioseadmete poolt põhjustatud häirete eest ja
19. Klaasi ja klaastoodete valmistamine. 20. Autotransport (töö autojuhina üle 2,5-tonnise kandejõuga autodel (välja arvatud tehase-, linnasisestel ja linnalähedastel vedudel ja vedudel maal ühepäevase vahetuse piires tingimusel, kui ei kaasata tehnohooldusel ja remonditöödel, etüleeritud bensiiniga töötavate automootorite detailide pesijana, kütteaparatuuri lukksepana ja mootorilukksepana). 21. Side (sideaparatuuri ja raadioseadmete ekspluatatsioonitööd üle 10 m kõrgusel (tornid, mastid), kus puudub lift). 22. Põllumajandus (töötamine kaevudes, virtsahoidlates, tsisternides, silohoidlates ja -tornides, korjuste, konfikatsiooni- ja patoloogilise materjali laadimistöödel, mürkkemikaalide transpordil ja drenaazitorude käsitsi mahapanekul. Hobuste ja suurkariloomade nahanülgimis- ja lahkamistööd. Töötamine traktoristina mürkkemikaalide piserdamisel).
Koosneb neg (tsingist) ja pos (vask, süsi või metallioksiid) elektroodist. Elektrivool tekib pos elektroodil toimuva redutseerimis- ja neg elektroodil toimuva oksüdeerumisreaktsiooni tulemusena. Emj on 1,25-1,6 V. 47.Ühefaasiline alaldi, sildlülitus. Vahelduvvoolu alalisvooluks muundav seade. Alaldatud voolu pulsatsiooni vähendamiseks ühendatakse a-i väljundahelasse silufilter. Ühefaasilisi kasut peamiselt automaatika- ja telemehaanika- ning raadioseadmete toitmiseks. Kahest rööpharust ja nendevahelisest sildühendusest koosnev lülitus. Kasut elektrimõõtmistel ja alaldites, vähem filtrites. 48.Ühefaasiline alaldi, trafo sekundaarmähise keskväljaviiguga skeem. 49.Silufiltrid, C, LC, RC. 50.Parameetriline stabilisaator. 51.Kompensatsioonstabilisaator. 52.AM. Amplituudmodulatsioon, mille puhul moduleeriva pingega muudetakse genereeritavate elektrivõngete amplituudi.
Kui elektronid voolavad läbi juhi siis tekib selle ümber elektromagnetväli, ühe juhi ümber tekkiv elektromagnetväli võib mõjutada elektrone mis liiguvad teises vahetusläheduses olevas juhis RFI Radio Frequency Interference (Raadio sageduslik mõju) Raadiosignaali ribalaiuste kasutus on reguleeritud sideameti poolt, erinevad sagedusalad on erinevate ülekannete jaoks, kuid vigased elektriseadmed võivad eetrisse kiirata signaalimüra mis segab teiste raadioseadmete tööd Äike Äike on looduslik nähtus, millel on elektroonikakomponentidele hävitav mõju, ainus viis seadet täielikult pikse löögi eest kaitsta on eemaldada kõik toitejuhtmed kui ka võrgu kommunikatsiooniks kasutatavad metallkaablid Maandus Ground Maandus on 0 voldine ühendus elektriseadme ja maa vahel, ühendus mittevajaliku voolu ärajuhtimiseks NB! Kõik elektriseadmed peavad olema korrektselt maandatud, maandus kaitseb
Praegu kasutatakse aktiivselt plaatinait eelkõige hambaravi, ehete valmistamiseks ja meditsiinis. Õli rafineerimistehases on katalüütilise reformimise rajatiste abil paigaldatud plaatina katalüsaatorite abil sellised tooted nagu: kõrge oktaanarvuga bensiin; aromaatsed süsivesinikud; tehniline vesinik. Plaatina kasutatakse ka lasertehnoloogia spetsiaalsete peeglite valmistamiseks, mis kasutab pikaajalisi elektrilisi kontakte ja plaatina ja iiridiumi sulamit raadioseadmete jaoks. Autotööstus aktiivselt kasutab plaatinat spetsiaalsete autokatalüsaatorite tootmisel. Sellisel juhul kasutatakse plaatina unikaalseid katalüütilisi omadusi, mis võimaldavad heitgaaside järelpõletamise ja detoksikatsiooni protsesse. Meditsiinis kasutatava plaatina osa on oluline, sest selles valdkonnas pole analooge. Seega kasutatakse plaatina kirurgiliste instrumentide valmistamiseks, mis võimaldab selliste
Koosneb neg (tsingist) ja pos (vask, süsi või metallioksiid) elektroodist. Elektrivool tekib pos elektroodil toimuva redutseerimis- ja neg elektroodil toimuva oksüdeerumisreaktsiooni tulemusena. Emj on 1,25-1,6 V. 47.Ühefaasiline alaldi, sildlülitus. Vahelduvvoolu alalisvooluks muundav seade. Alaldatud voolu pulsatsiooni vähendamiseks ühendatakse a-i väljundahelasse silufilter. Ühefaasilisi kasut peamiselt automaatika- ja telemehaanika- ning raadioseadmete toitmiseks. Kahest rööpharust ja nendevahelisest sildühendusest koosnev lülitus. Kasut elektrimõõtmistel ja alaldites, vähem filtrites. 48.Ühefaasiline alaldi, trafo sekundaarmähise keskväljaviiguga skeem. 49.Silufiltrid, C, LC, RC. 50.Parameetriline stabilisaator. 51.Kompensatsioonstabilisaator. 52.AM. Amplituudmodulatsioon, mille puhul moduleeriva pingega muudetakse genereeritavate elektrivõngete amplituudi.
saamiseks, vaheldites ja sagedusmuundurites. 34. Fototakistid, tensotakistid, varistorid. Vaata punkt 32. 35. Stabilitronid. Vaata punkt 33 36. Valgusdioodid. Vaata punkt 33 37. Fotoelemendid. Vaata punkt 33 38. Türistorid. Vaata punkt 33 39. Vahelduvvoolu alaldamine. Alaldamine on vahelduvvoolu muundamine alalisvooluks. Seadist, mis muundab vahelduvvoolu alalisvooluks, nimetatakse alaldiks. Vaikesevoimsuselised alaldid on ette nahtud pohiliselt elektroonika- ja raadioseadmete toitmiseks vahelduvvooluvorgust. Suure voimsusega alaldid on kasutusel naiteks elektertranspordis trammide ja trollide kontaktvorgu toitmiseks alalisvooluga. Alaldeid kasutatakse akude laadimiseks, galvaanika-, elektroluusi-, keevitusseadmete, alalisvoolumasinate ja aparaatide jm toitmiseks vahelduvvooluvorgust. Uldjuhul koosneb alaldi kolmest osast: trafost, ventiilist ja silufiltrist. Trafo muundab vahelduvpinge vaartuseni, mis on vajalik alaldi valjundis noutava alalispinge saamiseks
türistorid, mille väljalülitamiseks tuleb katkestada anoodvool või muuta anoodpinge polaarsust. Türistore kasutatakse põhiliselt alaldites reguleeritava väljundpinge saamiseks, vaheldites ja sagedusmuundurites. 40) Vahelduvvoolu alaldamine - Alaldamine on vahelduvvoolu muundamine alalisvooluks. Seadist, mis muundab vahelduvvoolu alalisvooluks, nimetatakse alaldiks. Väikesevõimsuselised alaldid on ette nähtud põhiliselt elektroonikaja raadioseadmete toitmiseks vahelduvvooluvõrgust. Suure võimsusega alaldid on kasutusel näiteks elektertranspordis trammide ja trollide kontaktvõrgu toitmiseks alalisvooluga. Alaldeid kasutatakse akude laadimiseks, galvaanika-, elektrolüüsi-, keevitusseadmete, alalisvoolumasinate ja aparaatide jm toitmiseks vahelduvvooluvõrgust. Üldjuhul koosneb alaldi kolmest osast: trafost, ventiilist ja silufiltrist
Kasutatakse ortogonaalset edastusmeetodit (OFDM) ning juba on valmis ka kaks uuemat standardit andmekiirustega 6 ja 54 Mbit/s. Esimene ehk IEEE 802.11a töötab 5 GHz sagedusalas ja on tahapoole ühilduv aeglasema standardiga 802.11b, IEEE 802.11g töötab samas sagedusalas ja on ühilduv standardiga 802.11b. 802.11 süsteem töötab kahes reziimis: · Infrastruktuurireziimis suhtlevad mobiilseadmed kaabelkohtvõrguga nn. pääsupunktides. Iga pääsupunkti ja selle raadioseadmete kohta kasutatakse nimetust põhiteenusekomplekt (BSS). Laiendatud teenusekomplekt (ESS) kujutab endast kaht või enamat põhiteenusekomplekti ühes ja samas alamvõrgus. · Ad hoc reziimis, mida tuntakse ka partnerreziimi (peer-to-peer mode) nime all, võivad mobiilseadmed suhelda üksteisega otse ning ei kasuta pääsupunkti. Seda nimetatakse sõltumatuks põhiteenusekomplektiks (IBSS). 802.11 süsteemide andmekiirus sõltub kaugusest. Mida kaugemal on mobiilseade tugijaamast,
Kasutatakse ortogonaalset edastusmeetodit (OFDM) ning juba on valmis ka kaks uuemat standardit andmekiirustega 6 ja 54 Mbit/s. Esimene ehk IEEE 802.11a töötab 5 GHz sagedusalas ja on tahapoole ühilduv aeglasema standardiga 802.11b, IEEE 802.11g töötab samas sagedusalas ja on ühilduv standardiga 802.11b. 802.11 süsteem töötab kahes reziimis: · Infrastruktuurireziimis suhtlevad mobiilseadmed kaabelkohtvõrguga nn. pääsupunktides. Iga pääsupunkti ja selle raadioseadmete kohta kasutatakse nimetust põhiteenusekomplekt (BSS). Laiendatud teenusekomplekt (ESS) kujutab endast kaht või enamat põhiteenusekomplekti ühes ja samas alamvõrgus. · Ad hoc reziimis, mida tuntakse ka partnerreziimi (peer-to-peer mode) nime all, võivad mobiilseadmed suhelda üksteisega otse ning ei kasuta pääsupunkti. Seda nimetatakse sõltumatuks põhiteenusekomplektiks (IBSS). Võrgukihi protokollid:
registreerib seejärel objektilt tagasi peegeldunud raadiolaineid. Kuna lainete kiirus on teada, siis võib nende sinna-tagasi levimise aja põhjal leida objekti kauguse radarist. Kui objekt liigub radari poole või sellest eemale, siis muutub tagasi peegelduva laine sagedus. Selle muutuse põhjal saab määrata objekti kiiruse. Raadionavigatsiooniks nimetatakse laevade, lennukite või muude liikumisvahendite juhtimist raadioseadmete abil. Raadiomajakas on kindla asukohaga raadiosaatja, mis väljastab ainult temale omaseid raadiosignaale. Raadiopeilingaator on raadiovastuvõtja, mis võimaldab määrata saabuva raadiokiirguse suunda. Laeval või lennukil paikneva raadiopeilingaatori abil määratakse eri raadiomajakate signaalide päralejõudmise suunad ja nende suundade vahelised nurgad. Lähtudes raadiomajakate koordinaatidest võib nüüd kindlaks teha laeva või lennuki koordinaadid.
Juhtmete Juhtmete ristumine ilma hargnemine elektrilise kontaktita Diood Generaator G Põhjalikum ülevaade elektriskeemides kasutatavatest tingmärkidest on antud L.Abo raamatus Raadioseadmete üksikosad, Tln, 1981, 384 lk. 45 Elekrimõõtmised 13. Osutmõõteriist Mõõtediapasoon 150 mV Näit 120 ühikut Skaala ulatus 150 ühikut Täpsusklass 0,2 Joonis 29. Osutmõõteriist. Lugemi võtmiseks tuleb osutmõõteriista puhul vaadata nii skaalat kui ka mõõtediapasooni lüliti asukohta
Peegeldusteguri moodul |Γ| näitab peegeldunud- ja langenud signaalide amplituudide suhet miks vaja? Saab näidata et võimuse ülekanne allikast koormusesse on maksimaalne juhul, kui allika väljundimpedants Za ja koormuse sisendimpedants Zk on teineteise kaaskompleksarvud Za = Zk* Kui tingimused maksimaalseks võimsuse ülekandeks on täidetud, siis öeldakse, et allikas ja koormus on omavahel (täielikult) sobitatud Praktikas on raadioseadmete impedants standardiseeritud, enamlevinud karakteristliku impedantsi väärtus on Z0 = 50 Ω 42. Millised kaablite tüübi on sidevõrkudes kasutusel Coaxing cable Twisted-pair cables Fiber optic cable 43. Kirjelda optiliste kaablite eeliseid ja puudusi Pros: able to carry significantly more signals than wire, faster data transmission, less suspectible to noise from other devices, better security for signals during transmission, smaller physical size
Kergsulamist tekiehitiste ja -hoonete ühendamisel terasest laevakerega tuleb kasutada spetsiaalseid võtteid kontaktkorrosiooni ärahoidmiseks. Enamasti on see isoleeriv materjal ja korrosiooni- kindlad ühendused (näiteks korrosioonikindlast metallist poldid plastmass- tüüblites koos isoleerivate seibidega). Tekimajad on suuremal või vähemal määral kastikujuline, võrdlemisi kerge konstruktsiooniga ehitis, mida kasutatakse rooli- ja raadioseadmete paigutamiseks, majutuseks, jne. Tekimajad e. kambrid ei ulatu parrasteni. Neis paiknevad näiteks juhtimis-seadmed. Tekimajad kinnitatakse teki külge tavaliselt needitud nurgikute või keevitatud T-profiilidega. Plaadistust tugevdatakse jäikusribidega, mis peaksid nii palju kui võimalik olema kohakuti laeva põhikaarestikuga. Kõik avad tekimajade külgplaadistuses peab korralikult raami ja ümarate
2) kui liiklustingimused või teiste laevade liikumine tekitavad kahtlusi; 3) raskustest laeva hoidmisel ettenähtud teekonnal; 4) kui arvestatud ajal ei ilmu nähtavale kallas, navigatsioonimärk või sügavus ei vasta oodatule; 5) kui ootamatult ilmub nähtavale kallas, navigatsioonimärk või muutub sügavus; 6) peamasina, peamasina kaugjuhtimisseadmete, rooliseadme või mingi olulise navigatsiooniseadme, alarmseadeldise või näituri rikke korral; 7) raadioseadmete rikke korral; 8) tormiilmast; 9) kui laev kohtab oma teel navigatsioonilisi ohtusid, nagu jää või mahajäetud ujuvobjektid; 10) igasuguse hädaolukorra või kahtluse korral. (2) Vaatamata käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kaptenile viivitamatu ettekandmise kohustusele peab vahitüürimees kõhklemata ja kohe, ootamata ära kapteni saabumist navigatsioonisillale, võtma kasutusele meetmed laeva ohutuse tagamiseks, kui seda nõuavad asjaolud. 9
kronsteinideks. 27. Laeva ruumid. Tekiehitused ja tekimajad. Korsten, sõuvõlli tunnel, trapid, uksed. Kingstonid. Tekiehitis on ülatekist pealpool asetsev ehitis, mis ulatub laeva küljest küljeni ning moodustab kerega ühisosa Parrastest kaugemal olevate seintega ehitisi nimetatakse tekihooneteks. Tekimaja on suuremal või vähemal määral kastikujuline, võrdlemisi kerge konstruktsiooniga ehitis, mida kasutatakse rooli- ja raadioseadmete paigutamiseks, majutuseks, jne .Tavaliselt ei asetse tekimaja laeva terve laiuse ulatuses, vaid paigutatakse sektsioonina laevakere peale Tekiehitiste ja tekihoonete ülesandeks on mahutada mitmesuguse otstarbega laevaruume. Samuti osalevad nad üldtugevuse tagamisel. Harilikult on tekliehitised ja tekihooned mitmekordsed (välja arvatud pakk). Sild on laeva tekiehitise ülaosa, kus asuvad juhtimisseadmed või ülekäigusild (ongi silla moodi, tankeritel).
Kui valida sobiv tööpiirkond, on küllalt lineaarsed ka diood- ja transistoroptronid. Türistoroptronitel lineaarsusest rääkida ei saa, kuna nad on ette nähtud kasutamiseks vaid lülitusseadmetes. Eri liiki optronite tingmärgid on toodud joonisel 14.2. · JOONIS 14.2. ELEKTROONIKAKOMPONENDID Ik. 88 KASUTATUD KIRJANDUS Ll L. Abo. "Elektroonikakomponendid", Tallinn 1997 L2 L. Abo. "Raadioseadmete üksikosad". Tallinn 1981 L3 V. Volotinen. "Elektroniikka 1". WSOY Sahkötekniikka. L4 P. Salo. "Analogista elektroniikka". Otava. L5 T. F. Bogart jr. "Electronic devices and circuits". Prentice-Hall International. ELEKTROONIKAKOMPONENDID lk.89 LISA 1. TRANSISTORIDE TUNNUSJOONI ELEKTROONIKAKOMPONENDID lk.90 ELEKTROONiKAKOMPONENDID Ik 91 ELEKTROONIKAKOMPONENDID lk.92 ELEKTROONIKAKOMPONENDID Ik. 93 ELEKTROONIKAKOMPONENDID lk 94 LISA 2
saadab objekti suunas välja lühiajalise ning võimsa raadiosignaali ja registreerib seejärel objektilt tagasi peegeldunud raadiolaineid. Kuna lainete kiirus on teada, siis võib nende sinna-tagasi levimise aja põhjal leida objekti kauguse radarist. Kui objekt liigub radari poole või sellest eemale, siis muutub tagasi peegelduva laine sagedus. Selle muutuse põhjal saab määrata objekti kiiruse. Raadionavigatsiooniks nimetatakse laevade, lennukite või muude liikumisvahendite juhtimist raadioseadmete abil. Raadiomajakas on kindla asukohaga raadiosaatja, mis väljastab ainult temale omaseid raadiosignaale. Raadiopeilingaator on raadiovastu- võtja, mis võimaldab määrata saabuva raadiokiirguse suunda. Laeval või lennukil paikneva raadiopeilingaatori abil määratakse eri raadiomajakate signaalide pärale- jõudmise suunad ja nende suundade vahelised nurgad. Lähtudes raadiomajakate koor- dinaatidest võib nüüd kindlaks teha laeva või lennuki koordinaadid.
Jää tuleb eemaldada umbreelingute tormiavadest ja muudest kohtadest, mille kaudu laevale sattunud vesi saaks vabalt ära voolata. Juba enne mereleminekut tuleb kõik peenemad vallid, taagid, topenandid, runnerid, kaid ja antennid maha võtta, et nad jää raskuse all ei rebeneks. Mehhanismid, trossipoolid, ventilaatorite haardepead jm. tekil paiknevad seadmed tuleb katta presentkatetega. Radariantennide ja muude elektri- ning raadioseadmete kaitseks saab soovitada spetsiaalset vaseliini, mis tõukad vee ja jää eemale. Kasutada saab mehhaanilisi käsivahendeid: kange, kirveid, labidaid; suruõhuinstru-mente, soojendamist auru või sooja veega, mõningaid füüsilis-keemilisei vahendid. Tänapäeval on leidnud kasutamist kuuma õhu puhurid, millest kuum õhk rõhu all voolikutega suunatakse vajaliku koha soojendamiseks ja jää eraldamiseks.
annaabi.ee 
