Aafrika XX saj II poolel
Musta Aafrika iseseisvumine
► 1954 27.aug saavutavad Tuneesia ja Maroko
omavalituse
► 1955 18.24. aprill Aasia ja Aafrika riikide
Bandungi konverents
► 1957 Ghana – esimene iseseisvunud riik
► 1960 Aafrika aasta, iseseisvus 17 asumaad
► 1963 asutati Aafrika Ühtsuse
Organisatsioon
► Piiriprobleemid
► Tribalism
► 1965 11.nov Lõuna Rodeesia iseseisvumine
► 1979 21.apr Rodeesia valimised
LõunaAafrika
► Apartheit e inimeste eraldamine sõltuvalt
nende nahavärvist
► 1960 keelati mustanahaliste parteid
► 1980. aastate keskpaigas nõustus valitsus
lubama parlamenti värvilisi, mitte aga
mustanahalisi.
► LõunaAafrika Vabari gi
president oli esimene
valgenahaline ri gijuht,
kes pooldas reforme.
► Reformimeelne de Klerk
► Nelson Mandela –
esimene mustanahaline
president
Näljahädad Aafrikas 1967tänapäev
► Kodusõda Nigeeria idaosas kristlastest ibode ja
islamiusuliste hausade ning fulamide vahel 19671970, suri
50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 8 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2014-01-22
Kuupäev, millal dokument üles laeti
6 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
suva1234
Õppematerjali autor
evolutsiooniteooria, progressiidee etc, mis mõjutasid ka Aafrika-Euroopa suhteid. Progressi all mõistetakse tihti peamiselt tehnoloogia, aga ka kultuuri arengut ja sellest tulenes koloniaalajastul müüt, et Troopilisel- ja Lõuna-Aafrikal puudub ajalugu – selle ütles lõplikult välja Hegel. Ta väitis, et aafriklased pole andnud mingid erilist panust inimühiskonna ajalukku. See seisukoht mõjutas pikka aega suhtumist teisesusse ja Aafrika ajaloo uurimisse. Sellest kujunes ka üldlevinud mõttekäik, et see on ideaalne paik eurooplastele, kuhu tuua tsivilisatsioonitõrvikut ja teha ajalugu. 19. saj Aafrika ajalugu eriti ei tuntud – need teadmised, mis olid olnud keskajal, olid moondunud. Kui varem oli tuntud Lääne-Aafrike suuri impeeriume nagu Ghanat ja Malid, siis 19. saj olid need teadmised suuresti unustatud. Levinud oli ka arvamus, et ajalugu pole, kui seda pole kirjalikult üles märgitud. Kiri ja suuline pärimus
Prantsuse välisministeeriumis valminud Idapakti kava nägi ette, et NSV Liit, Saksamaa, Poola, Tsehhoslovakkia, Eesti, Läti, Leedu ja Soome sõlmivad vastastikuse abistamise pakti, mis pidi sätestama, et kui ühele tungib kallale mingi riik, siis lähevad kõik agressiooni ohvrile appi. Kuid kava nurjus, kuna Saksamaa ja Poola keeldusid selles osalemast. Prantsusmaa ja NSV Liidu vahel siiski vastastikuse abistamise leping sõlmiti. 1930. aastate teisel poolel muutus aga kahe riigi koostöö järjest küsitavamaks seoses nähtustega NSV Liidu siseelus. Seetõttu otsis Prantsusmaa tuge oma julgeolekule järjest rohkem koostöös Inglismaaga. 7. ITAALIA FASISTLIKU DIKTATUURI KUJUNEMINE. Kui peale Esimest maailmasõda võidutses Euroopa suuriikides demokraatia, siis peagi tekkis sellele vastandlik riigivalitsemisvorm diktatuur, mille sünnimaaks oli Itaalia.
maha suruda. Revolutsioon, millel olid tugevad liberaalsed nõudmised, jõudis kiiresti ka Napolisse ja sealt edasi üle Itaalia(eriti Lombardias, Veneetsias(Austria alad ju?)). Rahvas oligi väga edukas: üle Itaalia väga kiiresti kevade jooksul kuulutati välja konstitutsioonid, mis võeti vastu nii Kahe Sitsiilia kuningriigis, Roomas(kuulutati välja vabariik), Toskaanas, Veneetsias kuulutati välja vabariik. Kiire edu oli alguses väga suureks sokiks, kuid kogusid kiiresti.1848a II poolel hakati väga paljusid samme tagasi pöörama. Itaaliast lainetas see üle Euroopa. Jaanuarist liikus see lainega Prantsusmaale, kus võimul oli Louis Philippe, kes oli selleks ajaks oma maine minetanud ja muutunud tagurlikuks kuningaks. Eriti ägedad olidki 1848a veebruari II poole sündmused Pariisis, kus alguses Louis Philippe üritas valitsust vahetada ja sellega rahva nõudmistele vastu tulla. Seejärel üritas ta jõudu kasutada rahva vastu, ent ka see ebaõnnestus. Mõne päeva jooksul(22
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid