x probleemid informatsiooniga; x sisesed ja välised tegurid on sassi aetud. SWOTi plussid: x lihtne; x pole töömahukas; x võimaldab anda hinnanguid strateegiale/taktika suhtes (TOWS); x aitab konsensust ja grupitööd teha. 2. ETTEVÕTTE TOOTLIKKUSE (Y) MODELLEERIMINE: REGRESSIOONVÕRRAND y = 90,8x1 + 133,6x2 + 23,2 R=0,64 F=4,4 Ftabeli(p=0,95)=3,6 DW=1,6 x1 energiaga varustatus x2 põhivaraga varustatus Regressioonimudel astmefunktsioonina y = 9,7x10,31 x20,52 R=0,5 F=7,1 Ftabeli(p=0,95)=3,6 DW=1,5 Regressioonimudel standardiseeritud mastaabis y = 0,12x1 + 0,28x2 Interpreteerida mudelid. Mis andmeid veel oleks vaja, mida nad näitaksid? Kui energiaga varustatus kasvab 1 võrra, siis ettevõtte tootlikkus kasvab 90,8 võrra (põhivaraga varustatuse muutumatuks jäädes)
äritegevuse tsükli jooksul. Soetamise eesmärk on otsustavaks kriteeriumiks vara arvelevõtmisel käibe- või põhivarana. Vajaduse kohaselt korrigeeritakse bilansi koostamisel algselt käibe- või põhivarana arvelevõetud asjade või õiguste kuuluvust. (Raamatupidamise aastaaruande bilansi kirjete sisu. Käibevara muudab majandustegevuse käigus pidevalt oma vormi (raha-> materjal-> toode-> raha), põhivara eeldab materiaalse vormi säilimist. Kas on tegemist käibe- või põhivaraga pole alati üheselt määratletav. Rahvusvaheliste arvestusprintsiipide kohaselt tuleks vara liigitamisel arvestada peale kasutusaja ja soetusmaksumuse ka muid asjaolusid. Ülikõrge põhivara piirmaksumuse kehtestamine on vastuolus hea raamatupidamistavaga, moonutades nii finantstulemit kui ka ettevõtte varast saadavat ettekujutust Põhivara Vastavalt tasumise tähtajale liigitatakse kohustusi lühi- ja pikaajalisteks.
8.tund Kasumiaruanne Bilansi analüüsi järeldused Käibevara muudab majandustegevuse käigus pidevalt oma vormi (raha-> materjal-> toode-> raha). Põhivara eeldab materiaalse vormi säilimist (hoone, masin, seade). Kas on tegemist käibe- või põhivaraga pole alati üheselt määratletav, sest see sõltub vara maksumusest ja otstarbest. Bilansi analüüsi järeldused Rahvusvaheliste arvestusprintsiipide kohaselt tuleks vara liigitamisel arvestada peale kasutusaja ja soetusmaksumuse ka muid asjaolusid. Ülikõrge põhivara piirmaksumuse kehtestamine on vastuolus hea raamatupidamistavaga, moonutades nii finantstulemit kui ka ettevõtte varast saadavat ettekujutust. Bilansi analüüsi järeldused
ei pea maha kandma. Mahakandmine tehakse aktiga kui leitakse et põhivara edasine kasutamine ei ole otstarbekas. Mahakandmine sõltub füüsilisest ja moraalsest kulumisest ja maha kanda võib ka enne kui kulum on ära arvutatud. Transpordi vahendid tuleb kõigepealt maha võtta ARKist siis raamatupidamisest. Maha kanda tuleb ka müüdud põhivarad. Mahakantud põhivaral võib olla midagi väärtusliku mis võetaks arvele tuluna. Müügi korral on enamasti tegemist amortiseerumata põhivaraga ja kantakse samasuguse lausendiga maha Saadud kasum näidatakse kasumiaruandes muud äritulud, kahjum muud ärikulud. Rahakäibearuandes selgitatakse müüdud põhivarade lõplik kasum või kahjum Kanne müügiarve korral: D- Ostjad K- Käibemaks K- Äritulud Kanne põhivara mahakandmisel: D- Ärikulud
on madalam. Rendimaksed jaotatakse intressikuluks ja kohustise jääkväärtuse vähendamiseks. Kasutusrendi maksed kajastatakse rendiperioodi jooksul lineaarselt kasumiaruandes kuluna. Kapitalirenti kasutatakse masinate ja seadmete ostmiseks ja kasutusrenti autode ostuks. Ettevõttel on nii kapitalirendi kui kasutusrendi lepinguid. Kulude kajastamise algdokumentideks on ostuarved. Ostuarved kantakse otse kuludesse, kui ei ole tegu põhivaraga. Materiaalseks põhivaraks loetakse ettevõtte enda majandustegevuses kasutatavaid varasid soetusmaksumusega alates 1000€ ja mille kasulik eluiga on üle 1 aasta. Põhivara kajastatakse tema soetusmaksumuses, millest on maha arvatud akumuleeritud kulum. Põhivara arvestatakse lineaarsel meetodil ja igal bilansipäeval tuleb hinnata kasutatavate amortisatsioonimäärade , -meetodite ja lõppväärtuse põhjendatust. Ostuarvete kohta koostatakse kuu kaupa loendid ja lisatakse kausta
raamatupidamise arenguga. Lisaks peaksid raamtupidajad kindlasti teadma eelkäijate ebaõnnestumisi ja kordaminekuid. Üks äärmiselt oluline punkt, mida autorid on ka põgusalt kirjeldanud, on raamatupidaja suhted erinevate isikutega (kliendid, kaastöötajad, avalikkus). Ma julgen väita, et Eesti praktikas hoitakse sisuliselt raamatupidajat oma kabinetis ja ei lubata ühegi kliendiga kohtumisele, rääkimata avalikkuse ees esinemisest. Ehk siis tegemist on põhivaraga, mida kasutatakse tema amortiseerumiseni. Lõpuks oleme jõudnud punkti, kus saab väita, et eetika käib käsikäes haritusega. Kuigi ka sellele on võimalik vastu vaielda, sest mida kõrgemalt haritud on inimene, seda seaduslikumalt suudedakase eetiliste otustega manipuleerida. Haridus ja eelkõige teadmised on muutunud järjest olulisemaks relvaks olelusvõitluses. Kui aastatuhandeid tagasi oli
Maksevõime tase oleks hea, kui see on 1. Seda arvu 1 nimetatakse sellisel juhul (49) ideaaliks. Leitud maksevõime tase on sellisel juhul (50) hälbimissuhtarv arvu 1 suhtes. Järgnevalt joonistan ja nimetan omal valikul ühe diagrammi, mis aitab võrrelda erinevaid näitajaid ehk koordinatsiooni ning ühe arvjoonise, milline näitab tervikut ja osasid ehk struktuuri. (51) Koordinatsioonisuhtarvudes võrreldakse osakogumite suhteid omavahel, nt käibevara jagatud põhivaraga. Käibe- ja põhivara suhtarv on Sektordiagramm nende osakogumite kohta on (52) Arvjoonis, tulpdiagramm Põhivara osakaal varades on Vastused 1. osa kohta kokkuvõtlikult (1) Vaatlus (14) 0,0575=5,75% (27) 1,2309=123,09% (40) 59,69 (2) vaatlusobjekti (15) 0,8509=85,09% (28) 1,0784=107,84% (41) kronoloogilist (3) dokumentaal (16) 0,6714=67,14% (29) geomeetrilist (42) 30797
h. lepingu sõlmimise tasu amortisatsioon, intressid), mis on arvestatud alates ehitustegevuse algusest kuni valmis vara vastuvõtmiseni, kajastatakse materiaalse põhivara soetusmaksumuse osana. Edaspidi kajastatakse materiaalset põhivara bilansis tema soetusmaksumuses, millest on maha arvatud akumuleeritud kulum ja võimalikud väärtuse langusest tulenevad allahindlused. Kapitalirendile võetud materiaalse põhivara arvestus toimub sarnaselt ostetud põhivaraga. Juhul, kui materiaalse põhivara objekt koosneb üksteisest eristatavatest komponentidest, millel on erinevad kasulikud eluead, võetakse need komponendid raamatupidamises arvele eraldi varaobjektidena, määrates neile eraldi amortisatsiooninormid vastavalt kasulikule elueale. Arvelevõetud materiaalse põhivaraga seotud hilisemad väljaminekud (näiteks mõne varaobjekti teatud osade asendamine) lisatakse varade
), mis on vähenenud 750624€’lt 498715€’le, mis teeb 33,6%. Sellest suurim muutus toimus võlgades tarnjatele, mis vähenes 110357€’lt 59319€’le, mis on ligi 46,3%, ehk võlad tarnjatele on vähenenud pea poole võrra. Vähem muutusid võlad töötajatele, 145762€’lt 137383€’le, mis on vaid 5,7%. Muud kohustused ja saadud ettemaksed on vähenenud 494505€’lt 302013€’le, mis on 39%. Protsentuaalselt on kõige suurem muudatus toimunud immateriaalse põhivaraga, mis on suurenendus 11610€’lt 23759€’le, mis tähendab 51 protsendilist kasvu. 100% 80% 60% 40% 20% 0% 2013 2012 Graafik 1. Suurimad muudatused bilanssis. (Kahe aasta tulemused on kokku liidetud ning leitud, kui suure protsenid teatud aasta näitaja sellest summast moodustab) 3.2. Erinevad näitajad
esitada Maksu ja Tolliametile avaldus käibemaksukohustuslaste registrist kustutamiseks. Juhul kui tegevuse lõpetamise ajaks on jäänud võõrandamata kaupu, mille soetamisel on sisendkäibemaks maha arvatud, tuleb viimasel Maksu ja Tolliametile esitataval käibedeklaratsioonil deklareerida võõrandamata kaupade maksustatav väärtus ning tasuda käibemaks. Kui tegemist on FIE ettevõtluses kasutuses olnud põhivaraga , mille soetamisel on ta sisendkäibemaksu maha arvanud, siis põhivarale ei lisata käibemaksu, vaid tuleb teha sisendkäibemaksu ümberarvestus. Ümberarvestus tuleb teha juhul, kui põhivara on kasutatud ettevõtluses alla 5 aasta või kinnisasja alla 10 aasta. Kui põhivara on kasutuses olnud rohkem kui 5 aastat või kinnisasi rohkem kui 10 aastat, siis oma tarbeks võtmisel ei tule nendelt käibemaksu tasuda
Kokkuvõte Raamatupidamispraktika eesmärgiks oli tutvuda ettevõtte praktilise tegevusega ja osaleda ettevõtte praktilises töös konkreetseid ülesandeid täites. Praktika jooksul sain võimaluse tutvuda ettevõtte Tuha Talu OÜ erinevate tegevusvaldkondadega, organisatsiooni struktuuri, ajaloo ning iseseisvalt lähtudes infost mis on toodud aastaaruannete tegevusaruande osas. Samuti tutvusin rahaliste vahendite arvestusega, varude käsitlusega ja materiaalse põhivaraga firmas. Tutvusin raamatupidamise korraldamisega nii ettevõtte tarnijate kui ka klientide osas. Tarnijate poolelt oli otsene kokkupuude ostuarvete töötlemise, säilitamise ning korrastamise juures. Omaltpoolt abistasin ostudokumentide arhiveerimisel nende kronoloogilisse järjestusse panemisel ning jälgisin kuidas toimub dokumentide kajastamine raamatupidamisprogrammis. Sain näha kuidas koostatakse ja esitatakse nii Tulu- ja Sotsiaalmaksudeklaratsiooni,
· Teenust valmistava ja osutava personali tasustamissüsteem ja keskmine palk · Uue teenuse juurutamise protseduuri kirjeldus Kinnisvara ja seadmed · Hooned ja maa, mida ettevõte oma tegevuses kasutab ning näitab ära nende omaniku. · Kui rendib, siis ülevaade rendilepingust + koopiad · Ostuhind ja praegune turuhind · Kinnisvara asukoha eelised ja puudused · Seadmed · Investeeringud põhivarasse · Põhivaraga seotud kulud (maamaks, rent, kindlustus, valve, sõidukitega kaasnevad kulud) · Investeeringud väikevahenditesse ja nendega kaasnevad kulud (telefon, elektrikulu, vesi, sisustus) · Kui palju võimaldavad seadmed toota, millal tuleb neid välja vahetada ja miks · Milliseid seadmeid oleks vaja juurde hankida, kes pakub, milline on hind · Kui pikk on uute seadmete töölerakendamise periood, kas see toob kaasa tööseisakuid
vara õiglase väärtuse summas või rendimaksete miinimumsumma nüüdisväärtuses, juhul kui see on madalam. Rendimaksed jaotatakse finantskuluks (intressikulu) ja kohustuse jääkväärtuse vähendamiseks. Finantskulud jaotatakse rendiperioodile arvestusega, et intressimäär on igal ajahetkel kohustuse jääkväärtuse suhtes sama. Kapitalirendi tingimustel renditud varad amortiseeritakse sarnaselt omandatud põhivaraga, kusjuures amortisatsiooniperioodiks on vara eeldatav kasulik tööiga või rendisuhte kehtivuse periood, olenevalt sellest, kumb on lühem. Kasutusrendimaksed kajastatakse rendiperioodi jooksul lineaarselt kasumiaruandes kuluna. 3.7. Finantskohustused Kõik finantskohustused (võlad hankijatele, võetud laenud, viitvõlad ning muud lühi- ja pikaajalised võlakohustused) võetakse algselt arvele nende soetusmaksumuses, mis sisaldab ka kõiki soetamisega otseselt kaasnevaid kulutusi
ostuhinnast (k.a tollimaks ja muud mittetagastatavad maksud) ja otseselt soetamisega seotud kulutustest, mis on vajalikud vara viimiseks tema tööseisundisse ja asukohta. Materiaalset põhivara kajastatakse bilansis tema soetusmaksumuses, millest on maha arvatud akumuleeritud kulum ja võimalikud väärtuse langusest tulenevad allahindlused. Kapitalirendile võetud materiaalse põhivara arvestus toimub sarnaselt ostetud põhivaraga. Materiaalse põhivara objektile tehtud hilisemad väljaminekud kajastatakse põhivarana, kui on tõenäoline, et ettevõte saab varaobjektiga seotud tulevast majanduslikku kasu ning varaobjekti soetusmaksumust saab usaldusväärselt mõõta. Muid hooldus- ja remondikulusid kajastatakse kuluna nende toimumise momendil. Amortisatsiooni arvestamisel kasutatakse lineaarset meetodit. Amortisatsioonimäär
d. tööjõu pakkumiskõver ja tööjõu piirkulukõver on positiivse tõusuga 42) Monopson maksab töölistele palka, mis on xxx a. väiksem kui tööjõu piirprodukti tulu b. võrdne tööjõu piirprodukti tuluga c. võrdne tööjõu piirproduktiga d. suurem kui tööjõu piirprodukti tulu 43) Täisühing on ettevõte, kus: xxx a. omanik vastutab ettevõtte tegevuse eest kogu oma varaga b. omanik vastutab ettevõtte tegevuse eest ettevõtte põhivaraga c. omanik vastutab ettevõtte tegevuse eest aktsiakapitali suuruses ulatuses 44) Mis alljärgnevast iseloomustab kõige paremini tuletatud nõudlust a. kui sissetulek kasvab, siis põllumajandussaaduste nõudlus suureneb suhteliselt väikese koguse võrra b. margariini hinna langus vähendab või nõudlust xxx c. saabaste nõudluse vähenemine põhjustab naha nõudluse vähenemist d. kui bensiini hind tõuseb, väheneb mootoriõli nõudlus 45) Antud on alljärgnev informatsioon
Inventeerimisel märgitakse kaardile inventeerimise kuupäev ja tuuakse välja kõik arvnäitajate saldod olenevalt raamatupidamises kehtestatud varude arvestamise meetodist ja varu maksumuse seis Väikevahendid töövahendid, mille kasutuskestus on alla ühe aasta või riigiasutuste puhul soetusmaksumus on alla 640. On olnud jaotatud viide rühma - tööriistad, masinaosad, majandusinventar, eririietus, vooditarbed arvestust peetakse analoogselt põhivaraga - inventarikaartidel erinevalt põhivahenditest ei arvestata kulumit Reeglina ei fikseerita ka parendusi ja remonte Varade amortisatsioon · vara soetusmaksumuse jaotamine eeldatavale kasulikule tööeale · Kasulik tööiga -ajavahemik, mille jooksul materiaalset põhivara on otstarbekas kasutada. · Amortisatsiooni / kulumi määr (norm) on protsent varade soetusmaksumusest ning on pöördvõrdeline vahendi kasutusajale.
1.2 Osteti põhivara, mille eest tasuti pangast 17 000.-. Debiteeritav konto Krediteeritav konto Summa 1.3 Makstud töötajatele palka pangaarvelt 35 000.-. Debiteeritav konto Krediteeritav konto Summa 20 2. Koostada liitlausendid. 2.1 Omanik tegi sissemakse osakapitali, mille eest tasus põhivaraga, mille väärtus oli 15 000.- ja pangaarvele 25 000.-. Debiteeritav Krediteeritav Debiteeritav konto Krediteeritav konto summa summa 2.2 Ostja tasus võla 2 000.- kassasse ja 7 000.- panka. Debiteeritav Krediteeritav
väga kulukas Teadmustöö puhul selline eeldus kindlasti ei kehti. Füüsilise töö tegijad ei ole tootmisvahendite omanikud. Neil võib olla -- ja tihti ka on -- palju väärtuslikke kogemusi. Kuid neil kogemustel on väärtus ainult seal, kus nad töötavad. Neid ei saa kaasas kända. Teadmustöötajad aga omavad tootmisvahendeid, teadmisi endi kõrvade vahel. Tegemist on kaasaskantava ja tohutult suure põhivaraga. Olles oma tootmisvahendite omanikud, on tead-mustöötajad mobiilsed. Füüsilise töö tegijad vajavad tööd palju rohkem, kui töö vajab neid. Kõigi teadmustöötajate kohta ei saa praegu veel väita, et organisatsioon neid rohkem vajaks kui nemad organisatsiooni. Enamike jaoks on siiski tegemist sümbioosse suhte-ga, kus mõlemad pooled vajavad üksteist võrdsel määral. Juhtkonna kohuseks on hoida institutsiooni varasid, mis on nende hoole alla usaldatud. Mida tähendab,
annaabi.ee 
