Osavõtt valimistest kas õigus või kohustus? Vabad valimised on üks demokraatliku riigi põhitunnuseid. Rahvas, riigi kõrgeima võimu esindaja, valib endi seast esindajad, kelle kohuseks on kodanike huvide eest seismine. Nii saabki iga valimisõiguslik inimene osaleda riigi valitsemises. Eesti Vabariigis on igal valimisealisel kodanikul õigus käia valimas. Kuid kahjuks ei kasuta sugugi kõik inimesed oma põhiseaduslikku õigust, sest millegi pärast on valimisaktiivsus pea igade valimistega langenud. Erandiks on küll viimased valimised, kus valimas käis rekordarv inimesi. Valimistest mitte osavõtmist põhjendatakse tavaliselt sellega, et pole kedagi valida või arvatakse, et nagunii ei oma üks hääl mitte mingit kaalu. Kuna hääletamine ei ole Eesti seaduste silmis otseselt kohustuslik, ei saa ka etteheiteid teha inimestele, kes valimas ei käi, vaid tuleks välja selgitada madala kodanikuaktiivsuse
Sõjaseisukord • Riigikogu kuulutab Vabariigi Presidendi ettepanekul välja sõjaseisukorra, mobilisatsiooni ja demobilisatsiooni ning otsustab kaitseväe kasutamise Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel. • Eesti Vabariigi vastu suunatud agressiooni korral kuulutab Vabariigi President välja sõjaseisukorra ja mobilisatsiooni, ootamata ära Riigikogu otsust (PS § 128) • Sõjaseisukord ei ole võrdsustatud sõjaga Erakorraline seisukord • Eesti põhiseaduslikku korda ähvardava ohu puhul võib Riigikogu Vabariigi Presidendi või Vabariigi Valitsuse ettepanekul oma koosseisu häälteenamusega välja kuulutada erakorralise seisukorra kogu riigis, kuid kõige kauem kolmeks kuuks (PS §129) • Eesti põhiseaduslikku korda ähvardav oht võib tuleneda: 1) Eesti põhiseadusliku korra vägivaldse kukutamise katsest; 2) terroristlikust tegevusest; 3) vägivallaga seotud kollektiivsest surveaktsioonist;
Hüvitamise korra sätestab seadus. Kahjuks see seadus alati ei toimi. Eestis on väga palju metsasi, kuhu on visatud prügi maha ning see näitab et looduskeskkonna säästmisest on asi väga kaugel. Seda probleemi üritatakse lahendada, korraldades üritusi nt „Teeme ära“, kuid see ei vii kõike prügi metsa alt ära. Mina arvan, et inimesed peaksid sellise asja eest trahvi saama. § 55. Eestis viibivad teiste riikide kodanikud ja kodakondsuseta isikud on kohustatud järgima Eesti põhiseaduslikku korda. See on suhteliselt vale. Eestis on väga palju venelasi, kes ei oska sõnagi eesti keelt. Neile endile oleks parem, kui nad seda oskaks. Isegi mõni nendest on avalikult öelnud, et riigikeeleks tuleks panna vene keel. Minu arvates peaks kõik Eestis elavad inimesed oskama eesti keelt, kuna see on ikkagi riigikeel. § 23.Kedagi ei tohi käsitada kuriteos süüdi olevana enne, kui tema kohta on jõustunud süüdimõistev kohtuotsus.
Seitse põhiseaduslikku institutsiooni Eestis 1. Seadusandlik võim kuulub Riigikogule. Seda juhib esimees Ene Ergma. 2. Eesti riigipea on president Toomas Hendrik Ilves. 3. Täidesaatev riigivõim kuulub valitsusele. Seda juhib peaminister Andrus Ansip. 4. Õigust mõistab ainult kohus. Kõrgeim kohus on Riigikohus. Selle esimees on praegu Märt Rask. 5. Raha emiteerimise (käibele laskmise) ainuõigus on Eesti Pangal, mis korraldab raharinglust ja hoolitseb vääringu stabiilsuse eest. Selle juhiks on praegu Andres Lipstok. 6. Riigiasutuste, -ettevõtete ja muude riiklike organisatsioonide majandust ja riigi vara kasutamist ja säilimist kontrollib Riigikontroll, mille tegevust juhib riigikontrolör Mihkel Oviir. 7. Järelvalvet seadusandliku ja täidesaatva riigivõimu ning kohaliku omavalitsuse õigusaktide põhiseadusele ja seadustele vastavuse üle teostab õiguskantsler Indre...
neil kes siin Eestis seaduslikult ei viibi elukohta valida ja vabalt liikuda. See on harv juhus kui vastupanu sooritatkse. Need kes ebaseaduslikult meil siin viibivad tunnevad end siin niivõrd hästi ja mõnikord ka rikuvad meie elu ära. See ajabgi meid mõnikord vihale, et ei saa isegi oma kodumaal rahulikult elada. Neid õigusi tuleks neil piirata. § 55. Eestis viibivad teiste riikide kodanikud ja kodakondsuseta isikud on kohustatud järgima Eesti põhiseaduslikku korda. See päris ei kehti, kuna vene ajal siia jäänud inimesed ei oska peale 20 aastat ikka sõnagi eesti keelt. Asi on võib-olla põhimõttes, aga kui sa siin elad siis võiks ikkagi eesti keelt osata. Kokkuvõtteks oleks neil endil ka palju lihtsam hakkama saada, kui keeld oskaks. 4. Otsi välja põhiseaduse II peatükist vähemalt 5 § kodanikukohust, 5 § kodaniku põhiõigust ja 5 § kodanikuvabadust. Kodanikukohustused: § 53
aastat Eesti Vabariigis, sooritanud eesti keele eksami, tunneb põhiseadust ning omab kindlat sissetulekut) · eriliste teenete eest (kuni 10 inimest aastas, ettepaneku teevad valitsuse liikmed). Igaühel, kes on alaealisena kaotanud Eesti kodakondsuse, on õigus selle taastamisele Eesti kodakondsuse võib ära võtta : · kui isik ei ole sünnijärgne kodanik ning ta on astunud teise riigi teenistusse · püüdnud vägivaldsel teel muuta Eesti põhiseaduslikku korda · esitanud kodakondsuse saamiseks valeandmed või tõeseid varjanud · kui isik omab korraga mitme riigi kodakondsust Eesti Vabariigi kodanikel on kohustus: · olla ustav põhiseadusele · kaitsta Eesti iseseisvust · osa võtta riigikaitsest Eestis elab 1,4 miljonit kodanikku. Kodakondsuse järgi jagunevad Eestis elavad isikud järgmiselt: · Eesti Vabariigi kodanikud (70%) · kodakondsuseta isikud (12,8%)
ja tulevastele põlvedele nende ühiskondlikus edus ja üldises kasus, mis peab tagama eesti rahvuse, keele ja kultuuri säilimise läbi aegade Proovi kriitiliselt lugeda Põhiseaduse I ja II peatükki (paragraafid 1-55) Teha 3 lühiarutlust enda poolt valitud § kohta. Arutlustes too näited ja püüa kriitiliselt arutleda, kas paragraaf reaalses elus kehtib või mitte. § 55. Eestis viibivad teiste riikide kodanikud ja kodakondsuseta isikud on kohustatud järgima Eesti põhiseaduslikku korda. Seda paragraafi paljud ei jälgi on inimesi keda ei huvita üldse needseadused,et on iseenda peremees ja teeb mis tahab.Lahenduseks:kinni võtta kui rikkutakse seadusi. § 53. Igaüks on kohustatud säästma elu- ja looduskeskkonda ning hüvitama kahju, mis ta on keskkonnale tekitanud. Hüvitamise korra sätestab seadus. Seda paragraafi rikutakse igapäevaselt,loopitakse igale poole prügi ning ei vastuta selle eest.Lahenduseks:korraldada iga-aastased talgud.
1. Mida nimetatakse võimude lahuseks ? Võim on mitmesuguste ametikandjate ja asutuste vahel jagatud 2.Nimeta 7 põhiseadusliku institutsiooni. Riigikohus, riigikontroll , Eesti pank, president, parlament , valitsus 3.Kogu võim lahutatakse Parlament, valitsus ,kohtud 4. Parlament seadusandlik võim Valitsus täidesaatev võim Kohtud kohtu võim 5. Mitmes võimuharus võib üks ja sama inimene olla ? Ainult ühes 6.Iseloomusta parlamentaarset valitsemiskorraldust. Rahvas valib parlamendi ,parlament president 7.iseloomusta presidentaalset valitsemiskorraldust Presidendi valib rahvas ja ka parlament , president oma meeskonna valib äranägemise järgi. Presidendil on palju ülesandeid . Osaleb rahvusvahelistel suhtlemistel. 8.Riigipoliitika keskmes parlamentaarses valitsemiskorralduses on : Parlament ja valitsus 9.Riigipoliitika keskmes presidentaalse valimiskor...
1.Demokraatlikku valitsemiskorda nim. ka põhiseaduslikkuseks ehk konstitutsionalismiks. Põhiseaduslikkus on valitsemine,kus võimu teostatakse ja piiratakse seadusega määratud viisil. 2.Põhiseaduslikku valitsemist iseloomustab võimude lahusus ja tasakaalukus. 3.Parlamendi pol. struktuuri moodustavad fraktsioonid,koalitsioon ja opositsioon. 4.Parlamendi põhiülesanded on: *kinnitada eelarve *algatada,menetleda ja võtta vastu seadusi *järelvalve valitsuse üle ja kontrollida valitsuse tegevust 5.Parlamendi tööd seaduse kallal nim. menetlemiseks.Menetlemine kätkeb endas mitmeid etappe ja tegevusi,mille hulgas tähtsamad on seaduseelnõu lugemised ja hääletamine. 6
Demokraatia Antiikajast tänapäeva Esindusdemokraatia • Tunnused on: • Kodanikkonna osalemine poliitikas, • Võimude lahusus ja tasakaalustatus, • Seaduse ülimuslikkus, • Inim- ja kodanikuõiguste austamine. • Eeltingimused on: • Üldine kirjaoskus, • Ajakirjanduse lai levik, • Kodanikuühiskonna kujunemine ja koondumine mitmetesse ühingutesse. • Tänased põhimõtted on: • Kõrgema võimu kandja ja allikas on rahvas, • Rahvas teostab oma võimu kaudselt oma esindajate valimise teel, • Võimulolev valitsus tugineb valijate enamusele, • Vähemusse jäänuil on õigus oma seisukohtadele kindlaks jääda, • Inimesel peavad olema tagatud demokraatlikud vabadused, • Olemas peab olema sõltumatu kohtuvõim. Õiguste süsteem demokraatlikus ühiskonnas • Kõik inimesed sünnivad vabade ja võrdsetena • Põhimõte pärineb SPRi eelsest ajast • Tänapäeva seaduste ülesanne on õigused ja vabadused kindlustada. • EV põhisead...
puhtaks. Talgutel käib väga palju vabatahtlikke inimesi, kes soovivad oma kodukoha korda teha. Talgud on muutunud ka mujal maailmas populaarsemaks. See kõik on tänu Eesti tublidele ja tegusatele kodanikele. Riigile on oluline omada kaitsevõimet. Ühe osa kaitsevõimest tagab Eesti Kaitsevägi ja teise väga suure osa tagab Kaitseliit, mis koosneb enamalt vabatahtlikest kodanikest. Kaitseliidu ülesanne on suurendada rahva valmisolekut kaitsta Eesti iseseisvust ja põhiseaduslikku korda. Kõik need organisatsioonid toimivadki tänu tegusatele Eesti kodanikele. Kas tegus kodanik on riigi rikkus? Jah tegus kodanik on riigi rikkus. Riik toimibki tänu tegusatele kodanikele, kes võtavad ette kogu ühiskonnale kasulikke tegevusi.
valmis olema kõik riigiasutused ja kogu ühiskond. Sellele lausele põhinedes saan ma aru, et riigikaitses osaleb terve riik ja selle kodanikud kaashulgas mina. Praegusel hetkel panustan mina riigikaitsesse sellega, et ma käin koolis, õpin, omandan haridust ja osalen riigikaitse tunnis. On kasulik omandada tarvilikke teadmisi ja oskusi, mida saab igapäevaselt rakendada ka siis, kui ma ei osale otseselt riigikaitses. Samuti sellega, et olen lojaalne Eesti riigile, järgin põhiseaduslikku korda ja osalen aktiivselt ühiskonnaelus. See on parim, mida ma hetkel Eesti riigile anda saan, kuid tulevikus plaanin kindlasti panustada rohkem. Peale gümnaasiumi lõpetamist plaanin läbida kohustusliku ajateenistuse. Ajateenistuses omandan ma palju tsiviileluks vajalikke oskusi esmaabivõtteid, topograafiat, side- ja infotehnoloogiat, keskkonna- ja kodanikukaitset, aja plaanimist ning korra ja puhtuse hoidmist. Ajateenistuse lõppedes jätkan riigikaitsekohustuse
Kaitsevägi jaguneb omakorda reservväeks ning tegevväeks, mis koosneb Maaväest, Mereväest ning Õhuväest. Kaitseliit jaguneb malevateks(15) ning eriorganisatsioonideks (Naiskodukaitse, Noored Kotkad ja Kodutütred) 7. Mis on Kapo ja tema ülesanded? Kapo (kaitsepolitseiamet) on iseseisev eriteenistus ja korrakaitseorgan. Ta ei allu Politseiametile, kuna tegeleb spetsiifiliste ülesannetega. Kapo uurib kuritegusid, mis ohustavad Eesti põhiseaduslikku korda või julgeolekut: · Riigisaladuse reetmine, · korruptsioon, · organiseeritud kuritegevus, · seadusevastane pealtkuulamine ja jälitamine, · dokumentide võltsimine, · terrorism. Seega, Kapo: ·...uurib kuritegevusi, mis ohustavad Eesti põhiseaduslikku korda ja julgeolekut, ·...tegeleb vastuluurega (jälgib võõrriikide kodanikke, kelle suhtes on kahtlusi teiste riikide heaks luuramises), ·...tegeleb sellega, et riigisaladused ei satuks juhuslike inimeste kätte.
Kõrgeimat riigivõimu teostab rahvas hääleõiguslike kodanike kaudu Riigikogu valimisega ja rahvahääletusega. Eestis on seitse põhiseaduslikku institutsiooni. Seadusandlik võim kuulub parlamendile. Eesti riigipea on president Toomas.Hendrik Ilves. Täidesaatev riigivõim kuulub Vabariigi valitsusele, mida juhib peaminister Andrus Ansip. Eesti raha emiteerimise ainuõigus on Eesti Pangal, kes korraldab raharinglust ja hoolitseb riigi vääringu stabiilsuse eest. Selle juhiks on praegu Andres Lipstok. Riigiasutuste, riigiettevõtete ja muude riiklike organisatsioonide
Sisejulgeolek - tagavad sise ja justiitsministeerium. Välisjulgeolek - kaitseministeerium - Eesti kaitsevägi - A.Laaneots - peastaap - A.Laneman. jaguneb Maavägi - üle Eesti pataljonid. Merevägi -Miinisadam ja Õhuvägi - Ämari lennuväli. Kaitsevägi Kaardikaitseväelased(16-60aastased) + ajateenijad(18 - 27aastased) Kaitseliit - vabatahtlikusel põhinev organisatsioon.(Noored kotkad, kodutütred, naiskodukaitse) KAPO - uurib kuritegusid mis ohustavad põhiseaduslikku korda või julgeolekut. Vastuluure. (valvab riigisaladusi) Rahvas valib linna/valla volikogu, volikogu valib esimehe ja linnapea, linnapea moodustab valla/linna valitsuse. Valla/linna volikogu kinnitab ametisse linna/valla valitsuse. Omavalitsuse peamised ülesanded: 1) korraldada sotsiaalabi ja -teenuseid 2) korraldada elamu ja kommunaalmajandust. 3) korraldada heakorda ja keskkonnaplaneerimist. 4) organiseerida ühistransporti. 5) korraldada koolide,
· mobiliseeriv-autoritaarne (Francisco Franco, Benito Mussolini); · post-totalitaame (endine N. Liit ja Ida-Euroopa). Autoritaarseid riike võib liigitada veel järgmiselt: · militaarsed või mittemilitaarsed, · parem või vasakpoolsed. Ka militaarseid riike on eri tüüpi. Ühel juhul sekkub armee poliitikasse sihiga lõpetada poliitiline kriis, teisel juhul kutsuvad tsiviilvalitsejad sõjaväelasi kaitsma põhiseaduslikku valitsust või muutma reziimi. Ka autoritaarses reziimis võib olla ainupartei, kuid see ei ole nii monoliitne kui totalitaarses reziimis.Enamik autoritaarseid reziime püüab end õigustada, toetudes teatud printsiipidele või siis peetakse kinni ebamäärasest moraalse või usulise iseloomuga reeglitest. Autoritaarsetes riikides võib valitsejate mentaliteet peegeldada lihtsalt poliitilist reaalsust. Mõnikord võib selles peegelduda puhas pragmatism: valitsejad võivad juhtida nö kuulmise
Eriolukord kuulutatakse välja tingimusel, et loodusõnnetuse ja katastroofi korral või nakkushaiguse leviku tõkestamiseks on vaja viivitamatult rakendada ulatuslikke abinõusid, sealhulgas päästetöid, ning ohu kõrvaldamine ja kannatanute abistamine ei ole võimalik käesolevas seaduses sätestatud abinõusid rakendamata. Erakorralise seisukorra väljakuulutamise alus ja tingimused Erakorraline seisukord kuulutatakse välja Eesti Vabariigi põhiseaduse § 129 alusel Eesti põhiseaduslikku korda ähvardava ohu puhul. Erakorraline seisukord kuulutatakse välja tingimusel, et Eesti põhiseaduslikku korda ähvardava ohu kõrvaldamine ei ole võimalik käesolevas seaduses sätestatud abinõusid rakendamata. Erakorralise seisukorra võib Riigikogu Vabariigi Presidendi või Vabariigi Valitsuse ettepanekul oma koosseisu häälteenamusega välja kuulutada kogu riigis, kuid mitte kauemaks kui kolmeks kuuks. 8. Töötervishoiu ja ohutuse seadus
4. Meie majanduspoliitika nurgakiviks on sotsiaalne turumajandus ning harmooniliselt ühiskonna ja tema üksikliikmete huvisid ja vajadusi ühendav maksusüsteem, sh astmeline tulumaks. Soovime luua ühiskonna, kus suurem osa rahvuslikust rikkusest jaotuks enamuse vahel ega koonduks vähemuse kontrolli alla. 5. Eestis peab olema tagatud inimväärne elu mis tahes rassist, rahvusest või usutunnistusega inimestele, kes tahavad siin elada ning austavad meie põhiseaduslikku korda ja demokraatlikke põhiväärtusi. Eesti tugevus on tema sisemine ühtsus. 6. Eesti Keskerakond peab oluliseks keskkonnaprobleemide lahendamist tasakaalustatud arengu võtmes. Keskkonnaga seonduv on järjest enam päevakorral sotsiaalses mõttes, eeskätt inimese tervise ja heaolu tagatisena. Keskerakond näeb Eesti keskkonna tervise tulevikku mahepõllumajanduse, loodushoidliku eluviisi, alternatiivenergeetika ja keskkonnahariduse arendamises.
4. Viini kongressil 216 euroopa riiki, inglismaa, Preisimaa, Venemaa, Austria 5. Saksa vabadusliikumise põhjused . tagurluse maha surumine, pooldas vabadust. Tagajärjed hirmutas võimukandjaid, oli vastumeelt ka teistele euroopa riikidele: 6. Kreeka põhjused iseseisvuse saavutamine Tagajärjed selle saavutamine ei tasanda sisepinget Kreekas 7. 1848-49 revolutsiooni põhjused kodanlus soovis poliitilist võimu aadliga jagada. Nõuti põhiseaduslikku riigikorda, demokraatlike vabadust. Oldi vastu absolutismile. Sooviti vabaneda Austria võimu alt. Tagajärjed Euroopas tagurlus jälle, nõrgenes absolutistlik riigikord, kehtestati põhiseadused, demokraatlikud vabadused ja õigused. 8. Feodaalgandide kaotamine põllumajanduses, laiem tegevusvabadus. Tekkisid eripalgelised poliitilised klubid ja ühingud. Vasallriik mõne suurriigisõltlasriik, mis on säilitanud vormilise iseseisuse.
enam-vähem kattuvad maakondadega. Kaitseliidul on ka oma noorteorganisatsioonid -- Noored Kotkad ja Kodutütred. Kaitseliidu tegevust toetab Naiskodukaitse. Riigikaitse ja julgeoleku tagamisega tegelevad ka piirivalve, päästeteenistus ja politsei. Lisaks üldistele politseijõududele eksisteerib ka spetsiaalne julgeolekujõud -- kaitsepolitsei. Kaitsepolitseiamet on iseseisev eriteenistus ja korrakaitseorgan. Ta tegeleb spetsiifiliste ülesannetega näiteks kuriteod, mis ohustavad Eesti põhiseaduslikku korda või julgeolekut. Sellised kuriteod võivad olla näiteks organiseeritud kuritegevus, terrorism, korruptsioon, dokumentide võltsimine, riigisaladuste reetmine jms. Minu silmis on riigikaitse ja riiklik julgeolek meeletult tähtis osa meie elust, kuigi me ei pruugi sellest igapäev midagi kuulda. Samas võib olla on see ikka hea, et me midagi sellest ei kuule, kuna siis on teada, et kaitsejõud on oma tööga hakkama saanud.
hulka kuuluvad üldine austamis- ja arvestamiskohustus (§ 19 lg 2), vanemlik kohustus (§ 27 lg 3, § 37 lg 3), kohustus hoolitseda perekonna eest (§ 27 lg 5), kohustus mitte teotada teise isiku au ega head nime (§ 17) ning üldine kahju hüvitamise kohustus (§ 25). Teist liiki põhikohustusteks on kohustus järgida seadust (§ 19 lg 2), kohustus jääda truuks PS-le (§ 54 lg 1), kohustus kaitsta iseseisvust (§ 54 lg 1), välismaalaste ja kodakondsuseta isikute kohustus järgida Eesti põhiseaduslikku korda (§ 55), maksukohustus (§ 113), riigikaitsekohustus (§ 124 lg 1), kohustus kasutada omandit ühiskonnakasulikult (§ 32 lg 2 kolmas lause), koolikohustus (§ 37 lg 1 kolmas lause) ning keskkonna kaitsmise kohustus (§ 53). Paragrahvi 3 lg 1 esimene lause sätestab, et riigivõimu saab teostada üksnes PS ja sellega kooskõlas olevate seaduste alusel. Et mis tahes põhikohustuse ellurakendamine isiku suhtes
aastas, ettepaneku teevad valitsuse liikmed). Igaühel, kes on alaealisena kaotanud Eesti kodakondsuse, on õigus selle taastamisele. Selleks peab isik viibima püsivalt Eestis ning olema vabastatud senisest kodakondsusest. Kelleltki ei tohi kodakondsust võtta veendumuste pärast või kui see on sünniga omandatud. Eesti kodakondsuse võib ära võtta juhul, kui isik ei ole sünnijärgne kodanik ning ta on astunud teise riigi teenistusse, püüdnud vägivaldsel teel muuta Eesti põhiseaduslikku korda, esitanud kodakondsuse saamiseks valeandmed või tõeseid varjanud või kui isik omab korraga mitme riigi kodakondsust. Eesti kodakondsuse saamise, kaotamise ja taastamise tingimused ning korra sätestab kodakondsusseadus. Põhiseaduses loetletud kõigi ja igaühe õigused, vabadused ja kohustused on võrdselt nii Eesti kodanikel kui ka Eestis viibivatel välisriikide kodanikel ja kodakondsuseta isikutel. Eesti Vabariigi
sekkuda ei majandus- ega sotsiaalsuhetesse. Adam Smith Sotsialism ?tuli protestida olemasoleva vaesuse vastu, pöörata suuremat tähelepanu ühiskondlikule heaolule ja usk inimeste võrdsusse,vendluse ja koostöö ideaal. Robert Owen - sisu , väärtused, tuntumad esindajad. Eraldi Marxism. idee oli ühiskonna ümber korraldamiseks kasutada jõudu.Karl Marx ja F. Engels 1848, 49. aasta revolutsiooni põhjused, tulemus ja tagajärjed, levik Euroopa majanduslikult tugevnev kodanlus nõudis põhiseaduslikku riigikorda, demokraatlike vabaduste kehtestamist. tulemused: kehtestati või töötati välja põhiseadus, valitsusesse kaasati liberaalse kodanluse esindajaid, rahva esinduskogu, sätestati kodanike demokraatlikud õigused. tagajärjed: toimisusid poliitilised ümberkorraldused üle euroopa, põllumaj.kaotati feodaaligandid. tekkisid poliitilised klubid ja ühingud, mille baasil kujunesid hiljem parteid.
konservatiivideks. Ühiskonnas toimuvad muutused ei saa tuleneda altpoolt, lihtrahvalt, vaid ainult ülevalt, sest kõigi seaduste allikas on kuningas. Alalhoidlikke seisukohti põhjendati Jumala seatud korraga. 19. sajandi keskpaigani taunisid konservatiivid ka konstitutsioonilist riigikorda ning põlastasid rahvuslikku liikumist. 19. sajandi teisel poolel toimus aga konservatiivide leeris suur muutus. Konservatiivid kaitsesid riigi põhiseaduslikku korda, nende peamiseks vaenlaseks sai sotsialism, mis taotles kõigi inimeste võrdsust ja õigusi vaestele töölistele. Liberalism Liberalismi pooldajad esitasid nii poliitilisi kui ka majanduslikke nõudmisi. Majanduslik liberalism sündis mõnevõrra varem, juba 18. sajandi teisel poolel, ning rõhutas täieliku majandusvabaduse tähtsust. Poliitiline liberalism tekkis 19. sajandi teisel kümnendil vastukaaluks Viini kongressil kokkulepitud
Ühiskonna sidusus Pluralism (ideede paljusus) : · peab arvestama grupikonfliktidega · organisatsioonide tegutsemine ja mitmekesisus Avalik ja erasektor: · Riigi institutsioonid: kohus (seadusandlikku võimu üle valvab), seadusandlik võim (parlament, annab seadusi välja), täidesaatev võim (valitsus, viib seadusi ellu) · KOlm Eesti Vabariigi põhiseaduslikku institutsiooni; Eesti PAnk, parlament ja valitsus · Territoorium, elanikkond ja valitsus on Montevideo konventsiooni järgi riiki määravad tunnused. · Avalik sektor: riigi-ja omavalitsusorganid tegutsevad selle nimel, et ellu viia poliitikas seatud eesmärke. Nt:sotsaalkindlustuamet, maksu-ja tolliamet. · Erasektor: eesmärgiks on kasumi tootmine. Riik ei sekku majandusse
nakkushaiguse leviku tõkestamiseks. Eriolukord kuulutatakse välja tingimusel, et loodusõnnetuse ja katastroofi korral või nakkushaiguse leviku tõkestamiseks on vaja viivitamatult rakendada ulatuslikke abinõusid, sealhulgas päästetöid, ning ohu kõrvaldamine ja kannatanute abistamine ei ole võimalik käesolevas seaduses sätestatud abinõusid rakendamata. Erakorraline seisukord kuulutatakse välja Eesti põhiseaduslikku korda ähvardava ohu puhul. Erakorraline seisukord kuulutatakse välja tingimusel, et Eesti põhiseaduslikku korda ähvardava ohu kõrvaldamine ei ole võimalik käesolevas seaduses sätestatud abinõusid rakendamata. Erakorralise seisukorra võib Riigikogu Vabariigi Presidendi või Vabariigi Valitsuse ettepanekul oma koosseisu häälteenamusega välja kuulutada kogu riigis, kuid mitte kauemaks kui kolmeks kuuks. 8. Nimetada seadusi, mis on riskianalüüsi tegemise aluseks? Samuti oli vist.
Siberisse asumisele 5. Vene eripära a) Valitseja oli kogu maa ja kõigi selle elanike omanik: tsaari alamatel polnud õigusi ja seaduslikku kaitset b) Valdavalt põllumajanduslik maa, kus kodanlus alles tekkis c) Reformide elluviimine raske: 1860ndatel kaotati pärisorjus, loodi kohalikud omavalitsused (semstvod) jne d) Haritlastel oli keelatud poliitiline eneseväljendamine: neid ei haaratud põhiseaduslikku reformiliikumisse osa liitus terroristidega Aleksander II tapmine 1881.a. 6. Vene-Jaapani sõda ja 1905.a. revolutsioon a) Vene-Jaapani sõda (1904-1905) ülemvõimust Kaug-Idas: Venemaa hävitav lüüasaamine kiirenes sisekriisi ülekasvamine revolutsiooniks b) Esimene Vene revolutsioon (1905 1907): Verine Pühapäev (9.jaan. 1905) üle 5000 rahumeelse meeleavaldaja tapmine Talvepalee juures poliitiline üldstreik (okt
tervisliku seisundi poolest on võimeline täitma abipolitseiniku ülesandeid. Abipolitseinikuks saamiseks tuleb esitada avaldus vastava politseiasutuse juhi nimele, kus piirkonnas soovija abipolitseinikuna tööle soovib hakata. Lisaks üldistele politseijõududele eksisteerib ka spetsiaalne julgeolekujõud-Kapo ehk kaitsepolitsei. See on iseseisev eriteenistus ja korrakaitseorgan. Kapo uurib niisuguseid kuritegusid, mis ohustavad Eesti põhiseaduslikku korda või julgeolekut. Selleks võib olla riigisaladuste reetmine, korruptsioon ja muud karmimad kuriteod. Kaitsepolitsei teine suurem töövaldkond on tavakodaniku ja meedia eest rohkem varjatud, ta peab seisma hea selle eest, et Eestis ei saaks tegutseda äärmuslikud ja terroristlikud rühmitused, mis õõnestavad riigikorda ja õhutavad vihkamist.
teadmisi ja oskusi. Ajateenistuse läbimine on eelduseks Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste Kõrgemasse Sõjakooli astumisel, mille lõpetajad asuvad ohvitseridena teenima kaitseväes. Samuti on võimalus astuda teenistusse elukutselise kaitseväelasena Scoutspataljonis või teistes väeosades. Kaitsepolitsei Kaitsepolitsei ehk KAPO on iseseisev eriteenistus ja korrakaitseorgan. KAPO uurib kuritegusid, mis ohustavad Eesti põhiseaduslikku korda või julgeolekut. Näiteks: riigisaladuste reetmine, korruptsioon, dokumentide võltsimine, terrorism jm. Regeleb vastuluurega jälgib Eestis viibivaid võõrriikide kodanike, kelle suhtes on kahtlusi. Eesti Kaitseväe tehnika Soomustransportöör Pasi XA 180EST Staabi- ja toetuslaev Admiral Pitka A230 Kopter Robinson 44
Riski suuruse hindamise valem: R(riski suurus)=[E(kannatanute arv)+V(tagajärjed varale) +K(keskkond)]/T(õnnetuse tõuenäosus) Eesti riikliku kriisiplaneerimisplaani koostab Siseministeerium Tasandid: 1)EV valitsus, EV kriisikomisjon 2)siseministeerium 3)maakonnad 4)vald/linn 5)ettevõtted/asutused Eriolukorra kehtestab EV valitsus loodusõnnetuse, katastroofi, nakkushaiguse korral. Erakorralise seisukorra kuulutab välja Riigikogu Presidendi loal Eesti põhiseaduslikku korda ähvardava ohu kõrvaldamiseks. Kemikaali kätlemine on kemikaali valmistamine, töötlemine, pakendamine, hoidmine, vedamine, müümine, kasutamine ja muu tegevus. Avarii TTMAga (tugevatoimeline mürkaine) sõltub: 1)TTMA keem ja füüs om 2)avarii ulatus 3)keskkonna iseärasused 4)ilmastik 5)aine leviku iseärasused (sh auru tihedus) 6)avarii toimumise aeg ÜRO ohtlikud ained: lõhkeained, gaasid, põlevvedelik, põlevad tahked ained, oksüdeeruvad
Pehvkur- Sotsiaalminister, Urmas Paet-Välisminister. 4.Kodanike ja mittekodanike õigused ja kohustused. **Põhiseaduslikud kohustused: *Kodaniku kohus on olla ustav põhiseaduslikule korrale ning kaitsta Eesti iseseisvust, osaledes seaduse alusel riigikaitses. *Kaitseväeteenistusest keelduv meeskodanik on kohustatud läbi tegema asendusteenistuse. * Välismaalane on Eestis viibides kohustatud järgima Eesti põhiseaduslikku korda- riigikaitsekohustust neil ei ole. *Igaüks on kohustatud säästma loodust ja keskkonda ning hüvitama sellele tekitatud kahju. *Vanematel on õigus ja kohustus oma lapsi kasvatada ja nende eest hoolitseda. *Perekond on kohustatud oma abivajavate liikmete eest hoolitsema *Kooliealistel lastel on õppimine seaduses määratud ulatuses kohustuslik. *Igaüks on kohustatud tasuma seadusega sätestatud riiklikke makse, lõive, trahve ja sundkindlustusmakseid
1. Kes on riigikaitse kõrgeim juht Eesti Vabariigis? President 2. Kes korraldavad Eesti riigikaitset? Kaitsevägi 3. Mis on kaitseliit, mis kaitsevägi? Kaitsevägi on eesti relvajõud, mis koosneb ajateenistusse kutsutud kodanikest, kaitseliit on vabatahtlik korrakaitseorganisatsioon. 4. Mis on riigikaitse eesmärgid? Tagada riigi kaitse võimaliku kallaletungi korral, kehtiva riigikorra ja riigi iseseisvuse tagamine, uurida kuritegusid, mis ohustavad eesti põhiseaduslikku korda või julgeolekut. 5. Kuidas toimub Eestis ajateenistus (kes, kui vanalt, kui kaua jne)? Eesti kodanikud, 8-11 kuud, 18-27 aastased kodanikud. Aivi Pärisalu Laagri Kool Kaitseliit- vabatahtlik korrakaitseorganisatsioon advokaat- jurist, kelle ülesanne on süüaluse kaitsmine kohtus prokurör- jurist, kelle ülesandeks on kohtualuse süü tõestamine
Mina väidan, et see paragraf on vastuolus põhiseadusega kuna viimasel ajal kuulatakse väga tihti pealt telefone ja nuhitakse emailid ja muudel suhtlus kontodel. Lahendus peitub selles, et tuleks see asi tõstatada ja sellele lõpp teha . Kodaniku kohustused: § 54. Eesti kodaniku kohus on olla ustav põhiseaduslikule korrale ning kaitsta Eesti iseseisvust. § 55. Eestis viibivad teiste riikide kodanikud ja kodakondsuseta isikud on kohustatud järgima Eesti põhiseaduslikku korda. § 53. Igaüks on kohustatud säästma elu- ja looduskeskkonda ning hüvitama kahju, mis ta on keskkonnale tekitanud. Hüvitamise korra sätestab seadus § 27. Perekond rahva püsimise ja kasvamise ning ühiskonna alusena on riigi kaitse all. § 37. Igaühel on õigus haridusele. Õppimine on kooliealistel lastel seadusega määratud ulatuses kohustuslik ning riigi ja kohalike omavalitsuste üldhariduskoolides õppemaksuta. Kodaniku põhiõigused: § 8
Oskama eesti keelt ettenähtud tasemel Omama seaduslikku püsivat sissetulekut,mis tagab tema ja tema ülalpeetavate äraelamise Tundma ettenähtud tasemel eesti põhiseadust ja kodakondsusseaduse aluseid Olema lojaalne eesti riigile. Andma vande Millistel juhtudel võib omandatud kodakondsuse ära võtta? Astus vabariigi valitsuse loata välisriigi või selle sõjaväe teenistusse Astus välisriigi luure-ja julgeoleku või sõjaväestatud ühingusse Püüdis muuta vägivaldselt eesti põhiseaduslikku korda Omandas eesti kodakondsuse valeandmete esitamise või kodakondsuse saamist välistavate asjaolude varjamise abil On mõne teise riigi kodakondsuses, aga pole vabastatud eesti kodakondsusest KMS - mis riigiasutus see on, millega tegeleb? Kodakondsuse- ja migratsiooniamet. Tegeleb välismaalastele elamis- ja töölubade ning viisade andmise korraldamine.välismaalastele isikut tõendavate dokumentide andmise
Seda õigust kaitseb seadus. Meelevaldselt ei tohi kelleltki elu võtta. § 19. Igaühel on õigus vabale eneseteostusele. Kodanikukohus:§ 53. Igaüks on kohustatud säästma elu- ja looduskeskkonda ning hüvitama kahju, mis ta on keskkonnale tekitanud. Hüvitamise korra sätestab seadus. § 54. Eesti kodaniku kohus on olla ustav põhiseaduslikule korrale ning kaitsta Eesti iseseisvust. § 55. Eestis viibivad teiste riikide kodanikud ja kodakondsuseta isikud on kohustatud järgima Eesti põhiseaduslikku korda. § 27. Perekond rahva püsimise ja kasvamise ning ühiskonna alusena on riigi kaitse all.Abikaasad on võrdõiguslikud.Vanematel on õigus ja kohustus kasvatad omalapsi ja hoolitseda nende eest.Seadus sätestab vanemate ja laste kaitse.Perekond on kohustatud hoolitsema oma abivajavate liikmete eest.§ 12. Kõik on seaduse ees võrdsed. Kedagi ei tohi diskrimineerida rahvuse, rassi, nahavärvuse, soo, keele, päritolu,
Kreekas 1820. aastate käigus vallandus Kreekas ülestõus Türgi ikke vastu. 1822. aastal kuulutas Rahvuskogu Euroopa iseseisvaks riigiks ja võttis vastu põhiseaduse. 1830. aastal sõlmisid Venemaa, Inglismaa ja Prantsusmaa omavahel kokkuleppe, millega Kreeka sai täiesti iseseisvaks riigiks. 2. 1848-1849 aasta revolutsioonide põhjused ja tagajärjed? Põhjused: 1. Absolutistlik riigikord 2. Taheti poliitilist võimu aadliga jagada 3. Hakati nõudma põhiseaduslikku riigikorda. Tagajärjed: 1. Absolutistlik riigikord nõrgenes Preisimaal, Sardiinias 2. Föderaaligandite kaotamine põllumajanduses 3. Kodanlusele laiema tegevusvabaduse andmine
1968 impordipiirangud 1979 Käivitatakse Euroopa Rahasüsteem 1986 Ühtne Euroopa Akt 1989 Saksamaa ühendamine 1992 Maastrichti leping 1997 Amsterdami leping 1999 võetakse kasutusele euro 2001 Nizza leping 2002 12s liikmesriigis võetakse euro kasutusele,rahvusvaluutad kaovad ja need vahetatakse euro paberraha ning müntide vastu 2007 EL hakkab välja töötama uut reformilepet,mis peaks asendama 2004.a allkirjastatud põhiseaduslikku lepet, mis paraku ei jõustunud ¤Eli 27 liikmesriiki: Austria, Belgia, Bulgaaria, Eesti, Hispaania, Holland, Iirimaa, Itaalia, Kreeka, Küpros, Leedu, Luksemburg, Läti, Malta, Poola, Portugal, Prantsusmaa, Rootsi, Rumeenia, Saksamaa, Slovakkia, Sloveenia, Soome, Taani, Tsehhi, Ungari, Ühendkuningriik. ¤ELis490 miljonit inimet, kes esindavad väga erinevaid kultuuri- ja keelegruppe. ¤ELis on 23 ametlikku keelt. ¤ELi moto on "Ühinenud mitmekesisuses".
o I aste maa- ja halduskohtud maakohtud (harju, viru, tartu, pärnu) arutavad kõiki tsiviil- ja kriminaalasju. Halduskohtud (tallinn, tartu) arutavad kaebusi ametiasutuste ja isikuste vastu, samuti haldusõigusrikkumisi. o II aste ringkonnakohus arutavad kaebusi I astmes tehtud otsuste peale. ( tallinn, tartu ) o III aste riigikohus II astme kohtu otsuse peale saab edasi kaevata Riigikohtusse (tartu). Riigikohtu otsus on lõplik. Teostab põhiseaduslikku järlevalvet. ERAÕIGUS e TSIVIILÕIGUS AVALIK ÕIGUS Reguleerib erahuvidest lähtuvaid suhteid üksikisikute vastu. Reguleerib avalikest huvidest tulenevaid õigussuhteid, kus üheks pooleks on riik HALDUSÕIGUS KRIMINAALÕIGUS
kodakondsuse vastuvõtmisega. Eesti kodanik ei või olla samal ajal mõne teise riigi kodakondsuses. Eesti kodakondsus kaotatakse teise riigi kodakondsuse vastuvõtmisega. Laps võib sünniga omandada korraga mitu kodakondsust, kui tema vanemad on erinevas kodakondsuses. Kodaniku kohus LISA: Sarnaselt kodaniku õigustega reguleerib ka kodaniku kohustusi põhiseadus. Eestis viibivad teiste riikide kodanikud ja kodakondsuseta isikud on samuti kohustatud järgima Eesti põhiseaduslikku korda. Peamised kodaniku kohustused on allumine põhiseaduslikule korrale ja osalemine riigikaitses. Meessoost Eesti kodanik on kohustatud teenima kaitseväes. Kaitseväeteenistusest keelduval noormehel tuleb selle asemel läbida asendusteenistus. Erakorralise või sõjaseisukorra ajal võib riigi julgeoleku ja avaliku korra huvides lisada kodanikele kohustusi. Kui muid vahendeid ei leidu, on igal kodanikul õigus osutada põhiseadusliku korra vägivaldsele muutmisele omaalgatuslikku vastupanu
vaenlased, töölised saavad võimu vägivalla teel, proletariaadi diktatuur. 10. Adam Smithi majandusliku liberalismi ideed: tuleb teha veelgi rohkem tööd ja tekibki majandusliku vabaduse tõttu pidev arengutsükkel. Ühtlasi kindlustavad vaba konkurents ja vabakaubandus ühiskondliku harmonia ja õigluse. 11. Rahvuslik tõus Saksamaal, võitlema hakkasid üliõpilased Jena ülikoolist. 12. Kodanluse eestvedamisel toimusid 1848/49.a. revolutsioonid Euroopas, sest hakati nõudma põhiseaduslikku riigikorda, sotsiaalsed olud olid halvad ja rahvuslikud vastuolud. 13. Revolutsioonide saavutused: Euroopa riikides kehtestati üldised kodanikuõigused riigi valitsemisse kaasati kodanlus (liberaalid) tekkisid poliitilised parteid parandati tööliste olukorda 14. Itaalia rahvusliku ühendamise kaks suunda: 1) diplomaatiline liikumine – C. Cavour 2) mässumeelne liikumine – G. Garibaldi 15
Põhineb väärtushinnangutel. • Õigusnormid Õigusallikad Õigusakt – corpus nuris civitis (tsiviilõigus) Asjad/isikud Kehtivõigusallikad: • Seadus- seadus on seaduse vormis ja seadusega sätestatud korras RIIGIKOGU RAHVAHÖÖLETUSEL: 1)PS 28.06.1992 2)PS RS 28.06.1992 3)PS TS 14.09.2003 PS 104 paragraf põhiseaduslikud- ja konstitutsiooni seadus (vaja 51 poolthäält) Lihtseaus – ei saa muuta põhiseaduslikku seadust. Seaduskord – 10dal päeval jõustub pärast R? Avaldumist Raammsedus- annab kogu tsiviilõigusele raami • Otuseid Seadlus annab Vabariigi President ja ainult erakorralistes tingimustes. Seadus ja seadlus on võrdsed. Vab.President seadlusega ei saa muuta riiklike makse ega ka konkteetset aasta eelarvet. Kontra signaturi põhimõte: 1)president 2)riigikogu esimees 3)peaminister
2 p Siin on võimalikud erinevad variandid. Kindlasti tuleb silmas pidada, et tunnus ja näide oleksid vastavuses. Punkti saab anda ka siis, kui on märgitud tunnus, aga näidet ei ole osatud tuua. Näiteks: vanuseline/sooline diskrimineerimine: töökuulutuses on märgitud, et kandideerida saavad 2040-aastased/naised. 4 2. Põhiseaduslikud õigused ja kohustused 5 p 1. Nimeta kaks põhiseaduslikku õigust, mis laienevad ainult Eesti Vabariigi kodanikele. 2 p Õigus hääletada ja kandideerida Riigikogu valimistel, õigus osaleda rahvahääletusel, õigus kuuluda erakonda, õigus ja kohustus teenida Eesti kaitseväes; sünnijärgsel Eesti kodanikul on õigus kandideerida presidendiks; õigus avaldada omaalgatuslikku vastupanu katsele muuta Eesti riigikorda; õigus Eesti riigi kaitsele välismaal viibides;
.Riskianalüüsi teostamise tasemed: 1) ettevõtted, asutused (riskianalüüsi kohustusega objektid) 2) valla- ja linnavalitsused 3) maakond 4) siseministeerium (teised ministeeriumid) 5) EV valitsus, kriisikomisjon Eriolukorra riigis või selle osas kuulutab välja Vabariigi Valitsus Eesti Vabariigi põhiseaduse alusel loodusõnnetuse ja katastroofi korral või nakkushaiguse leviku tõkestamiseks. .Erakorraline seisukord kuulutatakse välja Eesti Vabariigi põhiseaduse § 129 alusel Eesti põhiseaduslikku korda ähvardava ohu puhul..Seadused ,mis on riskianalüüsi aluseks: Hädaolukorraks valmisoleku seadus, Töötervishoiu ja tööohutuse seadus, Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtumissüsteemi seadus, Maakonna ning valla ja linna riskianalüüsimetoodika, Kemikaaliseadus, Erioliukorraseadus.Kemikaali käitlemine on kemikaali valmistamine, töötlemine, pakendamine, hoidmine, vedamine, müümine, kasutamine ja kemikaaliga seonduv muu tegevus.
karistada. Kedagi ei tohi tema vaba tahte vastaselt allutada meditsiini- ega teaduskatsetele. § 53. Igaüks on kohustatud säästma elu- ja looduskeskkonda ning hüvitama kahju, mis ta on keskkonnale tekitanud. Hüvitamise korra sätestab seadus. § 54. Eesti kodaniku kohus on olla ustav põhiseaduslikule korrale ning kaitsta Eesti iseseisvust. § 55. Eestis viibivad teiste riikide kodanikud ja kodakondsuseta isikud on kohustatud järgima Eesti põhiseaduslikku korda. Kodaniku põhiõigused: § 43. Igaühel on õigus tema poolt või temale posti, telegraafi, telefoni või muul üldkasutataval teel edastatavate sõnumite saladusele. Erandeid võib kohtu loal teha kuriteo tõkestamiseks või kriminaalmenetluses tõe väljaselgitamiseks seadusega sätestatud juhtudel ja korras. § 44. Igaühel on õigus vabalt saada üldiseks kasutamiseks levitatavat informatsiooni. Kõik riigiasutused, kohalikud omavalitsused ja nende ametiisikud on
istungijärkude kestvusel, kaotatatakse maavalitsused 3) avatud nimekirjad, poliitikutele vähem raha, riigivanem saaks valitud rahva poolt - 12.03.1934 Pätsi, Laidoneri riigipööre - kaitseseisukorra kehtestamine - hoida ära vapside riigipööret - vapside arreteerimine Demokraatia kaitseks: tekkinud olukorras tuli riiklikku režiimi karmistada, ei muutunud sotsiaalhoolekanne, vapsid tahtsid fašistlikku riigipööret, kaitsesid põhiseaduslikku korda, Diktatuuri kehtestamine: taheti asendada “lodevat korda” korporatiivse “kodade süsteemi” või “juhitud demokraati” korraga, mis ei ole demokraatlik, isiklikud ambitsioonid, kokkulepped teiste erakondadega juba enne riigipööret - Vaikiv ajastu - riigikogu “vaikivas olekus” - saadeti laiali; ametlikult lõpetati volitused 01.01.1938 - 1935. aastast üks partei – Isamaaliit - K. Pätsi ametinimetus peaminister riigivanema ülesannetes
vahetada. Selleks tuleb mingi aeg riigis elada ja siis kodakondsus test teha. Kodanikul on oma põhiõigused. Põhiõigus on sellist tüüpi õigus mida ei ole võimalik inimeselt ära võtta. Põhiõigusteks on õigused : elule, kodakondsusele, haridusele, perekonnale ja eraelule. Vabadust nimetatakse ka valikuvõimaluseks. Eestis on meie vabaduse : sõnavabadus, trükivabadus ,koosolekute vabadus, usuvabadus. Peamisteks kohustusteks on : looduse kaitsmine, täita põhiseaduslikku korda, tuludega kodanikud peavad maksma makse, kohustus võtta osa valimistest, Eesti iseseisvuse kaitsmine. Eesti vabariigi põhiseadus võeti vastu 28.06.1992, ning see jõustus 03.07.1992. Põhiseadus ehk konstitutsioon määrab ära riigi korralduse ning inimeste õigused ja kohustused. Põhiseaduses on kirjas kõik seadused õigused jne. Eesti Põhiseadusel on 15 peatükki. Kuid põhiseadus on demokraatliku riigi osa.
või nakkushaiguse leviku tõkestamiseks. On vaja rakendada ulatuslikke abinõusid. Eriolukorra seadus sätestab loodusõnnetuste ja katastroofi korral ning nakkushaiguste leviku tõkestamisel vajalike abinõude aluseks. Vabariigi Valitsuse määruse eriolukorra väljakuulutamise kohta avaldavad massiteabevahendite valdajad muutmata kujul viivitamatult. Erakorralise seisukorra seadus rakendatakse Eesti põhiseaduslikku korda ähvardava ohu kõrvaldamiseks, kuulutab välja Riigikogu Presidendi loal. Mis on kemikaali käitlemine? 9. Kemikaali käitlemine on kemikaali valmistamine, töötlemine, pakendamine, hoidmine, vedamine, müümine, kasutamine ja muu kemikaaliga seonduv tegevus. Millest sõltub riskipildi kujunemine kui toimub avarii TTMA-ga (tugevatoimelise mürkainega)? 10. 1)TTMA keemilised ja füüsikalised omadused. 2) avarii ulatus 3) ümbritseva keskkonna iseärasused
Otsi välja põhiseaduse II peatükist vähemalt 5 § kodanikukohust, 5 § kodaniku põhiõigust ja 5 § kodanikuvabadust. KODANIKUKOHUSTUS(5) § 54. Eesti kodaniku kohus on olla ustav põhiseaduslikule korrale ning kaitsta Eesti iseseisvust. Kui muid vahendeid ei leidu, on igal Eesti kodanikul õigus osutada põhiseadusliku korra vägivaldsele muutmisele omaalgatuslikku vastupanu § 55. Eestis viibivad teiste riikide kodanikud ja kodakondsuseta isikud on kohustatud järgima Eesti põhiseaduslikku korda. § 27. Perekond rahva püsimise ja kasvamise ning ühiskonna alusena on riigi kaitse all. Abikaasad on võrdõiguslikud. Vanematel on õigus ja kohustus kasvatada oma lapsi ja hoolitseda nende eest. Seadus sätestab vanemate ja laste kaitse. Perekond on kohustatud hoolitsema oma abivajavate liikmete eest. § 14. Õiguste ja vabaduste tagamine on seadusandliku, täidesaatva ja kohtuvõimu ning kohalike omavalitsuste kohustus. § 37. Igaühel on õigus haridusele
Igaüks on kohustatud säästma elu- ja looduskeskkonda ning hüvitama kahju, mis ta on keskkonnale tekitanud. Hüvitamise korra sätestab seadus. § 54. Eesti kodaniku kohus on olla ustav põhiseaduslikule korrale ning kaitsta Eesti iseseisvust. Kui muid vahendeid ei leidu, on igal Eesti kodanikul õigus osutada põhiseadusliku korra vägivaldsele muutmisele omaalgatuslikku vastupanu. § 55. Eestis viibivad teiste riikide kodanikud ja kodakondsuseta isikud on kohustatud järgima Eesti põhiseaduslikku korda. Vanematel on õigus ja kohustus kasvatada oma lapsi ja hoolitseda Kodaniku põhiõigused § 8. Igal lapsel, kelle vanematest üks on Eesti kodanik, on õigus Eesti kodakondsusele sünnilt. § 13. Igaühel on õigus riigi ja seaduse kaitsele. Eesti riik kaitseb oma kodanikku ka välisriikides. Seadus kaitseb igaühte riigivõimu omavoli eest. § 16. Igaühel on õigus elule. Seda õigust kaitseb seadus. Meelevaldselt ei tohi kelleltki elu võtta. § 19
- kontrollib riigiasutuste ja riigiettevõtete majandustegevust ja nende tegevuste vastavust seadusele - kontrollib riigivara kasutamis Kontrollib KOV vara kasutamist - esitab 1x aastas Riigikogule aruande Riigikontrolli juhib Riigikontrolör ( Alar Karis ) Presidendi ettepanekul ja nimetab ametisse Riigikogu .Valitakse 5 aastaks 6) Õiguskantsler ( sõltumatu ametiisik) Ülle Madise. Presidendi ettepanekul nimetab ametisse Riigikogu. 7 aastat. - Teostab põhiseaduslikku järelevalvet seadusandliku ja täidesaatva võimu üle - Teostab järelevalvet KOV-de üle Kas otsused vastavad põhiseadusele.- 1x aastas esineb riigikogu ees ülevaatega. 7) KOHALIKU OMAVALITSUSE ÜKSUS KOV korraldab ja otsustab kohaliku elu tegevuse üle. KOV üksused on VALLAD ja LINNAd. KOV organid on VALLA/LINNA VOLIKOGU ja VALLA/LINNA VALITSUS. KOV õigusaktid MÄÄRUS, KORRALDUS, OTSUS 8) AVALIK HALDUS Täidesaatva võimu tegevus ja tähendab avalike asjade korraldamist.
annaabi.ee 
